2-22-146796/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-146796

Tsiviilasi

Svea Finance AS hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 928,08 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943, asukoht

Hallivanamehe tn 4, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Piret Palm (e-post: xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt X hageja Svea Finance OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1370,61 eurot,

sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 347,45 eurot ja viivis

põhivõlalt (1370,61 eurot ) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

25.01.2025 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud 85% ulatuses kostja X kanda ja 15% ulatuses hageja Svea

Finance OÜ kanda.

5. Mõista kostjalt X hageja Svea Finance OÜ kasuks välja menetluskulud summas 267,75

eurot.

6. Mõista kostjalt X väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi

või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21 ).

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus summas 1403,11 eurot, intress summas 154,33 eurot, haldustasu summas 23,20 eurot,

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 84,35 eurot, viivis määras 15,90%

aastas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ja võla

sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 40 eurot. Juhul kui kohtu hinnangul on krediiti väljastades

rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hageja poolt esitatud alternatiivse nõude kohaselt

hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1370,61 eurot, hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 50,19 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase

täitmiseni.

2. Hagi aluses olevate asjaolude kohaselt Svea Finance AS (edaspidi hageja) ja X (edaspidi

kostja) sõlmisid 26.02.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr 027740649 (edaspidi Leping).

Lepingu alusel väljastas hageja 28.02.2022 kostjale krediiti summas 1000 eurot (tuhat eurot), mille

kostja arveldusarvele kandmist tõendab lisatud maksekorraldus ning 01.03.2022 summas 500 eurot

(viissada eurot), mille kostja arveldusarvele kandmist tõendab lisatud maksekorraldus.

3. Vastavalt Lepingule kohustus kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o 14.

kuupäev) krediidi (1 500 eurot), tehingutasu (22,50 eurot) ja maksma hagejale nende kasutamise eest

intressi (15,90% aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena

minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot .

4. Sõlmitud Leping on kehtiv ning ei ole VÕS § 4062 ja 408 lõikega 1 vastuolu tõttu tühine.

Leping on kooskõlas VÕS §-iga 4062, mille kohaselt tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi

kulukuse määr aastas ei tohi ületada krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. 26.02.2022, mil Lepingu sõlmiti, oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmine tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,95%, millest tulenevalt oli maksimaalne

lubatud krediidi kulukuse määr aastas 50,85%. Lepingus on krediidi kulukuse esialgne määr aastas

25,50%, mis jäi tunduvalt alla lubatud maksimaalse määra.

2 / 10

5. Kuivõrd kostja Lepingut kohaselt ei täitnud, sest jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse,

siis ütles hageja Lepingu 16.11.2022 saadetud ülesütlemisavaldusega 16.11.2022 erakorraliselt üles.

Ülesütlemisavaldus toimetati võlgniku e-posti aadressile XXX 16.11.2022 kell 8:15.

6. Kuivõrd kostja jäi Lepingust tuleneva kolme osamakse tasumisega viivitusse, andis hageja

talle 17.08.2022 saadetud avaldusega täiendava kahenädalase tähtaja võlgnevata summa tasumiseks

ühes teatega, et kui kostja ei tasu võlga summas 219,39 eurot avalduses märgitud tähtpäevaks

(31.08.2022), siis ütleb hageja Lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu võla tasumist. Osamaksed,

mille tasumisega kostja täiendava tähtaja andmise avalduse esitamise seisuga võlgnevuses oli, on

osamakse tasumise tähtajaga 14.06.2022 (võlgnevus summas 70,72 eurot (koos eelmiste perioodide

võlgnevusega kokku 200,11 eurot), osamakse tasumise tähtajaga 14.07.2022 (võlgnevus summas

141,86 eurot (koos eelmise perioodi võlgnevusega)) ning osamakse tasumise tähtajaga 14.08.2022

(summas 214,39 eurot (sisaldas ka eelmiste perioodide võlgnevusi)).

7. Täiendava tähtaja andmise avalduses märgitud tähtpäevaks kostja oma võlgnevust ei tasunud,

mistõttu ütles hageja kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega 16.11.2022 Lepingu erakorraliselt üles

ja nõudis kogu võla tasumist.

8. Kostja on teinud lepingu kehtivuse ajal ühe tagasimakse summas 129,39 eurot, millest hageja

on arvestanud 119,39 eurot põhiosa katteks ning 10 eurot kahe tasulise meeldetuletuskirja katteks,

millest tulenevalt oli põhiosa võlgnevus lepingu ülesütlemisel ning on ka käesoleval hetkel 1403,11

eurot (s. o väljastatud krediit summas 1500 eurot + tehingutasu summas 22,50 eurot miinus Lepingu

kehtivuse ajal põhiosa katteks tehtud tagasimakse summas 119,39 eurot).

9. Lepingu ülesütlemise päeva seisuga oli kostjal ning on ka käesoleval ajal tasumata

intressivõlgnevus kokku summas 154,33 eurot. Hageja arvestab intresse päevapõhiselt kasutuses

olevalt ostulimiidi jäägilt.

10. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuist haldustasu 2,90 eurot/kuus. Kostja

ei ole Lepingu kehtivuse ajal haldustasu tasunud, millest tulenevalt on Lepingust tulenev haldustasu

võlgnevus summas 23,20 eurot, mis tuleneb kaheksast Lepingu kehtivuse ajal tasumata haldustasu

osamaksest (aprill, mai, juuni, juuli, august, september, oktoober, november).

11. Lepingust tulenevalt on viivisemääraks 15,90%-i aastas, viivise aasta- ja päevamäär on

toodud Lepingu esilehel kokkuleppe põhitingimustes. Lepingu kehtivuse ajal ei ole hageja

võlgnevatelt osamaksetelt viivist arvestanud ning ei nõua seda. Alates Lepingu ülesütlemise päevale

järgnevast päevast (so alates 17.11.2022) kuni hagi esitamise päevani (03.04.2023) on kostja olnud

põhivõla summas 1403,11 tasumisega viivituses 138 päeva, mistõttu viivise suuruseks on kokku

84,35 eurot, mis nähtub lisatud viivisearvestusest

12. Kooskõlas VÕS § 1132 lg-ga 1 sätestab Lepingu p 9.1, et Kokkuleppest tulenevate maksetega

viivitamise korral Kokkuleppe kehtivusajal kohustub Klient tasuma Sveale tasulise

meeldetuletuskirja saatmise hüvitist summas 5 (viis) eurot.

13. Kostjale on edastatud Lepingu kehtivuse jooksul korduvalt meeldetuletusi võlgnevuse

tasumise kohta. Juhindudes VÕS § 1132 lg-s sätestatust on hageja arvestanud ja nõuab kostjalt

meeldetuletuskirjade eest, mis on saadetud kostjale Lepingu kehtivuse ajal ning mille eest kostja ei

ole tasunud hüvitist summas 15 eurot. Tasulised meeldetuletuskirjad, mille eest hageja kostjalt

hüvitist nõuab on saadetud kostjale vastavalt 27.06.2022, 21.07.2022 ja 17.08.2022. Nendele

meeldetuletustele eelnesid tasuta meeldetuletused (SMS ja eposti teel edastatud teavitused), mida

selgitab lisatud hageja poolt saadetud meeldetuletuste ülevaade.

14. Pooled on Lepingu punktis 12.3. kokku leppinud, et Lepingust tulenevate maksete

mittetähtaegse tasumise korral ning hageja poolse Lepingu erakorralise ülesütlemise korral, on

hagejal õigus nõuda Kliendilt sissenõudmiskulude hüvitamist. Pärast Lepingu ülesütlemist jätkas

hageja Lepingust tuleneva võlgnevuse sissenõudmist kostjalt Svea Inkasso OÜ abil, kelle poolt

3 / 10

saadeti hageja nimel kostjale 23.11.2022 meeldetuletuskiri, millega seoses on hagejale tekkinud

kahju summas 25 eurot ja mille hüvitamist hageja nõuab.

15. Lähtuvalt VÕS § 1132 sätestatust on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 40 eurot,

millest 15 eurot Lepingu kestel saadetud meeldetuletuskirjade eest ja 25 eurot pärast Lepingu

lõppemist saadetud meeldetuletuskirja eest.

16. Kuigi hageja on seisukohal, et on lähtunud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku

laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust korrektselt, siis

esitas hageja siiski VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja

hagejale vaid ühe makse, s.o 09.06.2022 makse summas 129,39 eurot, millest hageja arvestas 119,39

eurot põhiosa katteks ning 10 eurot meeldetuletustasude katteks. Hageja arvestas kogu kostja poolt

tasutud summa põhiosa katteks ning esitas järgneva ümberarvestuse. Hageja on väljastanud kostjale

krediiti kogusummas 1 500 eurot. Hageja arvestab kostja poolt tehtud tagasimakse summas 129,39

eurot põhiosa katteks, millest tulenevalt on kostja uus põhiosa võlgnevus summas 1 370,61 eurot (s.o

1 500 eurot – 129,39 eurot = 1 370,61 eurot). Hageja selgitas, et tulenevalt menetlusökonoomia

põhimõttest ei arvesta hageja lepingu kehtivuse perioodil VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lubatud

seadusjärgses määras intressi, kuna vastavate arvestuste tegemisele kuluv tehniline ja ajaline ressurss

ületab tunduvalt saadavat võimalikku tulu.

17. Leping on kehtivalt üles öeldud ning ka toodud tagasimaksete ümberarvestus ei mõjuta

ülesütlemise kehtivust. Nimelt on poolte vahel sõlmitud Lepingu kohaselt tegemist vaba

tagasimaksegraafikuga lepinguga – vastavalt lepingule kohustub kostja tagastama hagejale

kokkulepitud maksepäeval (s.o 14. kuupäev) krediidi (1000 eurot), tehingutasu (15 eurot) ja maksma

hagejale nende kasutamise eest intressi (15,90% aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus)

igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem

kui 10 eurot. Lepingu punkti 5.6. kohaselt on Kliendil õigus teha Sveale makseid, mis ületavad

Kokkuleppe alusel Tagasimaksena tasumisele kuuluvat summat. Sveale laekunud summa võrra

vabaneb Kasutatud Ostulimiit uuteks Toiminguteks. Seega oli kostjal kohustus igakuiselt tasuda

minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast, kuid kostjal oli alati õigus tagastada kasutusel

olevad vahendid ka suuremas mahus ning sellisel juhul ei ole tegemist ei ettemaksuga ega nõutust

suurema tasumisega, vaid tavapärase lepingule vastava käitumisega. Arvestades, et alates

09.06.2022 ei ole kostja tasunud hagejale mitte ühtegi osamakset ehk ta on enam kui kolme

osamaksega võlas ning hageja andis kostjale 17.08.2022 täiendava kahenädalase tähtaja võlgnetava

summa tasumiseks, siis oli hagejal õigus 16.11.2022 ülesütlemisavaldusega Leping üles öelda.

18. Hageja esitas alternatiivset nõuet silmas pidades täpsustatud viivisearvestuse ning arvestas

viivist mitte Lepingus kokkulepitud määras, vaid seadusjärgses määras. Juhindudes VÕS § 101 lg 1

p-st 6 ja VÕS § 113 lg-st 1 ning tulenevalt asjaolust, et kostja on hageja ees raha maksmise

kohustust rikkunud, nõuab hageja kostjalt viivise tasumist. Hageja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, alates Lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast, s.o alates

17.11.2022 kuni 31.12.2022 oli viivisemääraks 8% aastas ning kostja oli põhivõla summas 1370,61

euro tasumisega viivituses 45 päeva, mistõttu viivise suuruseks on 13,52 eurot, mida selgitab lisatud

viivisearvestus. Alates 01.01.2023 kuni hagi esitamise päevani (03.04.2023) oli viivisemääraks

10,5% aastas ning on kostja on sel perioodil olnud põhivõla summas 1370,61 euro tasumisega

viivituses 93 päeva, mistõttu viivise suuruseks on 36,67 eurot. Kokku on viivise suuruseks 50,19

eurot (s.o 13,52 + 36,6).

Kostja seisukoht

19. Kostja ei ole hagile vastanud.

4 / 10

Kohtuotsuse põhjendused

20. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

kuulub rahuldamisele osaliselt.

21. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 26.02.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr

027740649 (edaspidi Leping) (dtl 98-106). Lepingu alusel väljastas hageja 28.02.2022 kostjale

krediiti summas 1000 eurot (dtl 107) ning 01.03.2022 summas 500 eurot (dtl 108). Vastavalt

Lepingule kohustus kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o 14. kuupäev) krediidi

(1 500 eurot), tehingutasu (22,50 eurot) ja maksma hagejale nende kasutamise eest intressi (15,90%

aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3%

kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot (Lepingu punktid 2.1. ja 5.5.

ning Lepingu esilehel kokkuleppe põhitingimused). Kostja on teinud ühe tagasimakse summas

129,39 eurot, millest hageja on arvestanud 119,39 eurot põhiosa katteks ning 10 eurot kahe tasulise

meeldetuletuskirja katteks.

22. Esile toodud asjaoludel andis hageja majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust

kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on l hageja ja kostja sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

23. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on

seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

24. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus

alates 01.01.2022 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks

lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.

25. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

kohaselt 25,50% (dtl 105). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud

krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

26. Kostja sai 1500 eurot krediiti ja on teinud tagasimakseid summas 129,39 eurot, millest hageja

on arvestanud 119,39 eurot põhiosa katteks ning 10 eurot kahe tasulise meeldetuletuskirja katteks.

Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõlga summas 1403,11 eurot, intressi summas 154,33 eurot,

haldustasu summas 23,20 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist summas 84,35

eurot, viivist määras 15,90% aastas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse

kohase täitmiseni ja võla sissenõudmisega kaasnenud kulu summas 40 eurot.

27. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui

kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d

13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus

asjas nr 2-21-13098 p-d 17)

28. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

5 / 10

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1

p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

29. Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

30. Hageja on selgitanud, et hageja viis läbi automaatse laenuanalüüsi eesmärgiga arvutada välja

taotlejale sobilik laenukoormus. Taotleja regulaarsete finantskohustuste kindlakstegemiseks palus

hageja kostjal esitada andmed oma finantskohustuste kohta. Taotlust esitades märkis kostja enda

igakuiseks sissetulekuks 930 eurot ning igakuisteks kohustusteks 200 eurot. Hageja tegi taotlejalt

tema sissetulekute osas saadud info verifitseerimiseks järelpärimise taotleja pensionikonto kohta ASi

Pensionikeskus poolt hallatavast kogumispensioni registrist, mille kohaselt oli kostja igakuine

regulaarne sissetulek 760 eurot. Eeltoodust tulenevalt korrigeeris hageja analüüsis tarbeks kostja

igakuised sissetulekuid ning lähtus laenuanalüüsi läbiviimisel, et kostja igakuine sissetulek on 760

eurot. Hageja lähtus põhimõttest, et laenutaotlejale, kelle netosissetulek on üle 699 - 800 euro kuus,

arvestatakse kohustuste osakaalu maksimaalseks lubatud määraks 35%. Kostja poolt taotletud limiit

summas 1550 eurot jäi laenuanalüüsiga lubatud piiridesse. Lepingu kohaselt kohustub kostja tasuma

hagejale igakuiselt minimaalselt 3% kasutuses olevast ostulimiidist, millele lisandub intress ning

igakuine haldustasu ehk ca 70 eurot kuus (kui kasutuses olev ostulimiidi summa krediidi

tagasimaksmisel väheneb, siis väheneb vastavalt ka igakuine tagasimakse, kuna intressi arvestatakse

mitte algselt laenusummalt, vaid kasutuses olevalt ostulimiidi jäägilt, nii oleks korrektse

maksekäitumise puhul teise kuu osamakse 67,93 eurot, kolmandal kuul 65,98 eurot, neljandal kuul

64,08 eurot, viiendal kuul 62,25 eurot jne)). Hageja hindas, et kostja sissetulekuid ja kohustusi

arvestades, on kostja suuteline igakuiselt nimetatud summa hagejale tasuma. Hageja teostas lisaks

kontrolli Creditinfo Eesti ASi maksehäireregistris, mille kohaselt ei olnud kostjal taotluse esitamise

ajal avaldatud kehtivaid maksehäireid, samuti puudusid tal maksehäireid, mis olid lõpetatud vähem

kui kuue kuu jooksul (dtl 111-113). Maksehäirete puudumist Lepingu sõlmimise ajal tõendab ka

lisatud 30.03.2023 Maksehäireregistri väljavõte, millest nähtub, et kostja on küll neli lõpetatud ja

kuus kehtivat maksehäiret, kuid kõik need maksehäired on hilisemad kui hageja poolt kostjale

krediidi väljastamise aeg, millest tulenevalt ei saanud hageja krediiti väljastades nendega arvestada.

31. Kohus leiab, et kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

6 / 10

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning

hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks

maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija

varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei

teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute,

majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine

ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning

varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi

tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4

kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

kogutud teave“ KAVS § 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid

järeldusi tarbija sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta.

32. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe

liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja

KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

33. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94

sätestatud määras intressi. 2 VÕS § 94 järgne intressimäär oli lepingu kehtivuse ajal 0%.3 Seega ei

olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 lg 7

teisest lausest hagejale muid tasusid.

34. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud

tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos

avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja

nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise

intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast

(Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

3 Eesti Pank: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar

7 / 10

35. Hageja on 10.12.2024 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks

asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja on väljastanud

kostjale krediiti kogusummas 1 500 eurot. Hageja arvestab kostja poolt tehtud tagasimakse summas

129,39 eurot põhiosa katteks, millest tulenevalt on kostja uus põhiosa võlgnevus summas 1 370,61

eurot (s.o 1 500 eurot – 129,39 eurot = 1 370,61 eurot)

36. Hageja arvestuse kohaselt ei ole kostja alates 09.06.2022 ühtegi makset teinud. Kohus

tuvastab, et poolte vahel sõlmitud Lepingu kohaselt on tegemist vaba tagasimaksegraafikuga

lepinguga – vastavalt lepingule kohustub kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o

14. kuupäev) krediidi (1000 eurot), tehingutasu (15 eurot) ja maksma hagejale nende kasutamise eest

intressi (15,90% aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste tagasimaksetena

minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10 eurot. Lepingu

punkti 5.6. kohaselt on Kliendil õigus teha Sveale makseid, mis ületavad Kokkuleppe alusel

Tagasimaksena tasumisele kuuluvat summat. Sveale laekunud summa võrra vabaneb Kasutatud

Ostulimiit uuteks Toiminguteks. Seega oli kostjal kohustus igakuiselt tasuda minimaalselt 3%

kasutatud ostulimiidi summast, kuid kostjal oli alati õigus tagastada kasutusel olevad vahendid ka

suuremas mahus ning sellisel juhul ei ole tegemist ei ettemaksuga ega nõutust suurema tasumisega,

vaid tavapärase lepingule vastava käitumisega. Arvestades, et alates 09.06.2022 ei ole kostja tasunud

hagejale mitte ühtegi osamakset ehk ta on enam kui kolme osamaksega võlas ning hageja andis

kostjale 17.08.2022 täiendava kahenädalase tähtaja võlgnetava summa tasumiseks (dtl 115), siis oli

hagejal õigus 16.11.2022 ülesütlemisavaldusega Leping üles öelda (dtl 114). Seega oli ülesütlemine

16.11.2022 avaldusega kehtiv.

37. Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta

juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni

selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise

esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks

muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Hageja on

teatanud, et menetlusökonoomiast tulenevalt ei nõua ta VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lubatud

seadusjärgses määras intressi, kuna vastavate arvestuste tegemisele kuluv tehniline ja ajaline ressurss

ületab saadavat võimalikku tulu. Samuti ei ole hageja arvestanud viivist põhivõla tasumisega

viivitamise eest lepingu kehtivuse ajal. Seega mõistab kohus kostjalt välja tagastamata põhivõla 1

370,61 eurot.

38. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

39. Lisaks põhivõlale mõistab maakohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 17.11.2022 (ülesütlemisele järgnevast päevast) vastavalt hageja taotlusele.

Hagiavalduse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 50,19 eurot. Kohus ei

tuvastanud hageja viivisearvestuses (dtl 164) vigu. Hageja taotlusel mõistab kohus välja viivise

alates hagi esitamisest 04.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 24.01.2025 summas 297,26 eurot (vt

viivisekalkulaator.ee) ja alates 25.01.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

põhinõudelt summas 1 370,61 eurot kuni põhinõude tasumiseni.

40. Hageja on ühtlasi nõudnud sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot ning seda nõuet ei

ole hageja esitanud alternatiivsena (s.t sõltuvana sellest, kas maakohus tuvastab vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise või mitte). Kuna lepingu ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal

õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid.

8 / 10

41. VÕS 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses

nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro

võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on

saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS 1132 lg 2 kohaselt võib pärast

lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2)

sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest

kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude

hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui

võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

42. Hageja nõuab enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 15 euro tasumist

(VÕS § 1132 lg 1). Hageja on saatnud lepingu kehtivuse ajal kolm meeldetuletust (27.06.2022,

21.07.2002 ja 17.08.2022( dtl 126-128, 115). Neile eelnesid tasuta meeldetuletused (dtl 129).

Eelnevast tulenevalt on hageja 15 euro suurune nõue VÕS § 1132 lg 1 alusel põhjendatud ning

samuti kooskõlas pooltevahelise lepingu punktiga 9.1. Maakohus rahuldab selle nõude ja mõistab

kostjalt välja 15 eurot enne lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest (5 eurot iga kirja

eest).

43. Hageja nõuab pärast lepingu ülesütlemist saadetud meeldetuletuskirjade eest 25 euro tasumist

(VÕS § 1132 lg 2 p 3). Hageja nõuab hüvitist 25 eurot 23.11.2022 saadetud meeldetuletuskirja eest

(dtl 130-131). See on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 punktiga 3, samuti pooltevahelise lepingu punktiga

12.3. Maakohus rahuldab ka selle nõude ja mõistab kostjalt välja 25 eurot pärast lepingu ülesütlemist

saadetud meeldetuletuskirjade eest.

44. Ülejäänud hageja nõuded jäävad VÕS § 4034 lg 7 ning hageja 10.12.2024 kinnistuse alusel

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

45. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163

lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus

jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning

seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

46. Kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 85% ulatuses. Seega jäävad menetluskulud 85%

ulatuses kostja kanda ning 15% ulatuses hageja kanda.

47. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude

nimekirja või tsiviilasja materjalid.

48. Harju Maakohtu 16.12.2024 määrusega andis kohus pooltele tähtaja menetluskulude

nimekirja esitamiseks. Hageja on määruse 17.12.2024 AET’i kaudu kätte saanud, kuid ei ole

kohtule menetluskulude nimekirja esitanud.

9 / 10

49. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

50. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 315 eurot.

Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2). Hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning on põhjendatud. Hageja ei ole

esitanud lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja ja seetõttu ei saa kohus hageja lepingulise

esindaja menetluskulude suurust kindlaks määrata.

51. Kuna kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud 85% ulatuses, siis kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 267,75 eurot (85% 315eurot).

52. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise

lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

53. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus

menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

10 / 10