2-23-116988/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-116988

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja

viivise nõudes

Hagihind

6 085,25 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja esindaja: Sigrid Rahkema (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Kohtuistungi toimumise aeg

17.01.2025

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded X-ilt võlgnevuse ja viivise välja

mõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Pooled sõlmisid 20.10.2022 võlatunnistuse nr 278774, millega sõlmiti maksekokkulepe.

Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe seisuga hagejale kokku 4 705,18

eurot, millest põhivõlg on 3 907,82 eurot, viivis 214,13 eurot, sissenõudekulu 50 eurot ja intress

533,23 eurot. Eelnevale lisandub ühekordne lepingutasu 100 eurot. Kostja kohustus võla tagastama

maksegraafiku alusel. Kostja on võla katteks teinud makseid 150 euro ulatuses, mis on arvestatud

lepingutasu ja sissenõude kulude katteks. Kostja võlgneb hagejale 4 655,18 eurot. Hageja on

arvestanud viivist alates 21.02.2023 kuni hagi esitamiseni 0,065% päevas.

Võlatunnistusega tunnistatud kohustuse alusvõlasuhteks oli kostja ja Placet Group OÜ vahel

18.12.2018 sõlmitud krediidikontoleping nr KK3356370, mille alusel võimaldati kostjale

laenulimiidi kasutamist 4 000 euro ulatuses. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis võlausaldaja 15.08.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles

anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka

täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 30.08.2022 lepingu üles ning loovutas

31.08.2022 kostjavastased nõuded hagejale.

Krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja võttis

kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja poolt esitatud andmed ja avalikest

andmebaasidest saadud teabe. Kostja on märkinud enda igakuiseks sissetulekuks 1 384 eurot ja

väljaminekuteks 113,01 eurot kuus. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva

laenu osamakse (136,34 eurot) tuludest maha ning järeldanud, et kostjale jääb raha reservi

vähemalt 834,65 eurot. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 4 655,18 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise 502,94 eurot ja viivise põhinõudelt (3 907,82 eurolt) alates

07.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 25.10.2023 avalikult. Kostja hagile ei vastanud ega

kohtuistungile ei ilmunud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

4. Kohus tuvastab, et:

4.1. Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 18.12.2018 tähtajatu krediidikonto lepingu nr

KK3356370, mille alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti kuni 4 000 eurot intressiga

39,99% aastas. Kostja kohustus tasuma igakuiseid põhiosa tagasimaksest ja intressist

koosnevaid makseid vastavalt kasutussevõetud krediidisummale maksimaalselt 155,48 eurot

kuus. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 49% aastas (leping al dtl 70);

4.2. kostja võttis krediiti kasutusele ning tagastas seda korduvalt, kokku maksis krediidiandja

kostja kontole 8 280 eurot (maksete väljavõte dtl 112-118);

4.3. Placet Group OÜ loovutas 31.08.2022 kõik krediidikonto lepingust tulenevad nõuded kostja

vastu hagejale (teatis dtl 88);

4.4. pooled sõlmisid 20.10.2022 võlatunnistuse ja maksekokkuleppe nr 278774 (dtl 25-27, tõlge dtl

28-30), mille kohaselt tunnistab kostja, et tal on hageja ees võlgnevus võlatunnistuse andmise

päeva seisuga summas 5 088,72 eurot, millest põhivõlg on 3 907,82 eurot, viivis 214,13 eurot,

sissenõudekulu 50 eurot ja intress 533,23 eurot ning eelnevale lisandub ühekordne lepingutasu

100 eurot; kostja kohustus võlgnevuse tasuma osamaksetena maksegraafiku alusel perioodi

20.10.2022 – 20.07.2023 jooksul.

5. Riigikohus on selgitanud, et tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on

seadusega keelatud. Ka deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest

loobumisega lihtsustanud võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis

toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel.

Selline kokkulepe on VÕS § 421 alusel tühine. Seega, kui võlatunnistusega tunnistatud kohustuse

alusvõlasuhteks on tarbijakrediidileping, võib selline võlatunnistus kui leping olla tühine ning seda

peab kohus ametiülesande korras hindama (2-21-13098, p 27). Kui võlausaldaja tugineb oma

nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga

või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus

omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr ja kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. /…/ Kokkuvõttes toob tarbijaga

sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks

kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (2-21-13098, p 28).

6. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 18.12.2018 lepingu

sõlmimise ajal 20,01%. Kohus tuvastab, et 18.12.2018 lepingu krediidikulukuse määr oli 48,2%

aastas. Krediidikulukuse määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

7. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

8. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

9. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

10. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

11. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

12. Hageja on selgitanud, et krediidikonto lepingu sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimelisust kostja

esitatud andmete ja avalikest andmebaasidest saadud teabe alusel. Krediidiandja tuvastas, et kostja

keskmine igakuine sissetulek oli 1 384 eurot. Igakuiste kohustustena oli kostja märkinud 113,01

eurot, millele lisandus lepingu sõlmimisega igakuine kohustus 136,34 eurot. Kogutud andmeid

analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 834,65 eurot.

Eeltoodust tulenevalt leidis krediidiandja, et kostja on võimeline täitma lepingus toodud summas

osamaksega laenulepingut.

13. Kohus leiab, et esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks enne 18.12.2018 lepingu sõlmimist kostja

poolt esitatud teavet (laenutaotluse andmed dtl 66) kontrollinud. Creditinfo.ee ja taust.ee päringud

ei võimalda koguda andmeid isiku regulaarse sissetuleku suuruse ja liigi kohta. Samuti ei sisalda

sellised päringud andmeid isiku tegelike nn majapidamiskulude kohta, so igakuised kulutused

esmavajalikule nagu toit ja eluase. Kontrollimata on ka tegelikud kulud seoses ülalpeetavaga.

Hageja viitas istungil, et krediidiandjal oli tegelikult olemas kostja konto väljavõte, kuigi asjas jäi

see tõendina ekslikult esitamata. Kohus tuvastab krediiditoimiku väljavõttest (dtl 105), et konto

väljavõte oli kogutud alles 25.12.2019. Seetõttu ei tõenda nimetatud tõend, et krediidiandja oleks

kontrollinud kostja esitatud andmeid kostja konto väljavõttelt enne 18.12.2018 lepingu sõlmimist.

Krediiditoimikust nähtub ka, et kostja oli krediidiandja klient alates 26.09.2018 ning võtnud laene

igakuiselt. 18.12.2018 laenu saamise taotlusesse märgitu kohaselt oli laenu eesmärk „igapäevasteks

kulutusteks“. Kohus leiab, et pidev tarbimislaenude võtmine igapäevaste kulutuste katteks viitab

juba välja kujunenud ja süvenevatele majanduslikele raskustele.

14. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 18.12.2018 lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

15. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 18.12.2018 lepingus sisaldunud

intressimäära kokkulepe on seega tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 tühine. Seoses sellega on VÕS § 421

alusel tühine ka 20.10.2022 kompromissileping/võlatunnistus.

16. Hageja selgitas vastuseks kohtu nõudele VÕS § 4034 lg 7-järgse ümberarvestuse esitamiseks, et

kostjale maksti välja 8 280 eurot ning kostja tegi tagasimakseid kogusummas 8 352,20 eurot,

maksete ümber arvestamise korral on põhikohustus täies ulatuses täidetud.

17. Kohus jätab rahuldamata nõude põhivõlgnevuse välja mõistmiseks. Seoses põhivõlgnevuse

puudumisega ei saa tekkinud olla ka nõuet viivise väljamõistmiseks. Kohus jätab hagi täies

ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

18. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

Kuna kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, ei saanud kostjal ka menetluskulusid tekkida ning

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik