2-18-7395/88 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Kohtujurist

Katalyn Tähismaa

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-7395

Tsiviilasi

P.M-i kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik P.M (isikukood XXX, elukoht XXX);

Võlausaldajad: X.B.H OÜ (endine M OÜ), A.Z.F,

U.Q.M, kohtutäitur M, L.D.F

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada P.M-i kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada P.M pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused.

4. Avaldada teade võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 14.05.2018.a kohtumäärusega võeti menetlusse P.M-i (XXX)

pankrotiavaldus ning ajutiseks halduriks nimetati Toomas Saarma. Koos pankrotiavaldusega

esitati avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Harju Maakohtu

08.06.2018.a kohtumäärusega kuulutati välja P.M-i pankrot. 23.08.2019 määrusega lõpetas

kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, algatas

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras võlgniku usaldusisikuks võlgniku

enda.

Võlgnik esitas kohtule usaldusisiku aruanded 30.09.2020, 10.10.2021, 08.12.2022, 13.09.23

ja 12.09.2024 ning taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks 07.11.2024.

05.12.2024 esitasid seisukoha võlgniku taotlusele X.B.H ja U.Q.M, kes paluvad jätta võlgnik

kohustustest vabastamata. Menetluse kestel ei ole P.M nõuete katteks ühtegi tagasimakset

teinud.

20.06.2024 esitas seisukoha võlgniku taotlusele L.D.F, kes on nõus täitmata jäänud

kohustustest vabastamisega.

18.12.2024 seisukohas teavitas A.Z.F, et palub võlgniku kohustustest vabastamine otsustada

vastavalt kohtu siseveendumusele.

21.01.2025 toimunud ärakuulamisele ilmus võlgnik, kes andis teada, et tema tervis on halb, ta

on käinud mitmetel operatsioonidel ning nüüd käib ühe karguga. Pension on 820 eurot kuus

ning sellest ei jää eriti midagi üle. Võlgnik üürib korterit ning on viimasel ajal elanud Soomes

tütre juures.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi

jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

23.08.2019 määrusega algatas kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohtu

hinnangul saab kohus asuda seisukohale, et menetluse jätkumine ei too tõenäoliselt kaasa

võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgnik on halva tervisega ning vanaduspensionär, kelle

sissetulek koosneb vaid vanaduspensionist. Võlgnik on välja toonud ka, et ei ole oma

terviseseisundist tulenevalt olnud võimeline teenima sissetulekut, millest oleks võimalik teha

võlausaldajatele väljamakseid. Kohus võtab hinnangut andes arvesse asjaolu, et võlgniku

sissetulekuks oli Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension. Eeltoodust lähtuvalt saab

kohus asuda seisukohale, et lähtuvalt oma sissetulekutest ei ole võlgnik rikkunud talle

pankrotiseadusega pandud kohustusi, kuivõrd võlgniku sissetulekud olid ulatuses, millele ei

olnud võimalik sissenõuet pöörata. Võttes arvesse võlgniku poolt esitatut ja avaldatut tema

praeguse terviseseisundi osas, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei oleks põhjendatud

ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamine.

Tulenevalt PankrS§ 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära

usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab

vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja

jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlgniku ärakuulamine toimus 21.01.2025.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumise aluseid. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 punktile 2 keeldub kohus võlgnikku

kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate

nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas

tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus

käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole

tuvastanud ja võlausaldajad ei ole kohtu ette toonud, et võlgnik oleks süüliselt talle pandud

kohustusi rikkunud.

PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud kohustustest vabastamise menetluse

kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima, võlgnik ei tohi varjata saadud tulusid ning vara ning peab andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Käesolevas asjas nähtub, et võlgnik ei ole teinud kohustustest vabastamise menetluse vältel

võlausaldajatele väljamakseid. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel

olnud tervislikust seisundist tulenevalt puuduva töövõimega ning tema sissetulek on olnud

suuruses, millelt seaduse kohaselt ei pea, ega ei ole võimalik võlausaldajatele väljamakseid

teha. Võimalikku täiendavat sissetulekut ei ole võimalik olnud teenida tervisest tulenevatel

põhjustel. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks võlgnik oma

sissetulekut varjanud ja/või kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Kohus nõustub, et võlgnik

ei ole süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, vaid tal polegi objektiivselt

võimalik loovutuskohustust täita.

Kohus viitab Riigikohtu seisukohale, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest

vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks

lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse

normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks (RKTo lahend tsiviilasjas 3-2-1-60-13, p

10). Riigikohtus on leidnud ka, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei

ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke.

(RKTKo 30.10.2019 lahend tsiviilasjas 2-11-24696 p 19)

Kohtu hinnangul ei ole võlgniku käitumine olnud suunatud võlausaldaja huvide süülisele

kahjustamisele. Kohus leiab, et võlgnik on isikuks, kellele tuleb anda võimalus normaalseks

majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning ta tuleb tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada.

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle

määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma

kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul,

kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

PankrS § 175 lg 6 kohaselt võib määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, esitada määruskaebuse võlausaldaja ja võlgnik. PankrS §

175 lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata

jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS § 176 lg 1 kohaselt kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale

elatise maksmise kohustused.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Olev

kohtunik