2-24-2338/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-2338

Kohtuasi

C.I avaldus suhtluskorra täiendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.05.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: C.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja

advokaat Helen Hääl

Puudutatud isikud:

1. S.E (isikukood XXX)

2. T.W (isikukood XXX)

3. P.E (isikukood XXX),

Puudutatud isikute 1-3 riigi õigusabi korras esindaja

v/adv Annemarie Kunila

4. Q.X

(isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meelis Pirn

Eestkosteasutused:

Kiili vald (Kiili Vallavalitsuse kaudu)

Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15.05.2024 määrus muutmata, kuid täiendada selle

põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta laste esindamise menetluskulud määruskaebemenetluses riigi kanda. Muud

menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.

2-24-2338

4. Rahuldada Q.X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata Q.X-ile

hüvitatavateks menetluskuludeks määruskaebemenetluses 640,5 eurot

(käibemaksuga).

5. Mõista C.I-lt Q.X kasuks välja menetluskulude hüvitisena 640,5 eurot

(käibemaksuga).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C.I (laste ema) esitas 15.02.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles palub täiendada

kehtivat suhtluskorda ja lisada sinna järgmine tingimus: paaritutel nädalatel käib P.E-ga

Rajaleidjas eripedagoogi vastuvõtul (s.o korraldab lapse viimise ja toomise koolist ning viibib

koos lapsega vastuvõtul) ema ja paarisnädalatel isa. Lisaks palub avaldaja määrata

sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral vastavalt täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 179 lg-tele 2 ja 22.

2. Vanematel C.I-l ja Q.X-il on 3 ühist last – S.E, T.W ja P.E . Vanemate kooselu lõppes

2018. a ning lapsed jäid elama emaga. Vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Isa

avalduse alusel määras Tallinna Ringkonnakohus 30.08.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-20-

3458 kindlaks suhtluskorra alljärgnevatel tingimustel:

-

Lapsed viibivad isaga üle nädalavahetuse, alates reede õhtust kuni pühapäeva lõunani.

Isa võtab lapsed reedel kell 19 nende kodust ja ema läheb lastele järele pühapäeval

kell 12. Lapsed võtavad isa juurde kaasa neile vajalikud riided ja jalatsid ning

õppevahendid, mis on vajalikud koju antud koolitööde tegemiseks ning isa kohustub

abistama lapsi õppetöös. Juhul, kui lastel on isaga koos veedetaval nädalavahetusel

üritusi, kus nad peavad või soovivad osaleda, korraldab laste viimise ja toomise

üritusele ja vajadusel viibib koos lastega üritusel isa. Ema viib ja toob lapsi üritustelt,

mis langevad emaga veedetavale nädalavahetusele. Ema informeerib isa hiljemalt iga

kalendrikuu viimasel nädalal, millised päevad tulenevalt laste huviringide jm ürituste

kavast toimuvad järgmisel kalendrikuul.

-

Erinevalt muust graafikust jõulud (23.-24.12) veedavad lapsed paarisaastatel isaga ja

paaritutel aastatel emaga. Aastavahetuse (31.12.-01.01) veedavad lapsed paarisaastatel

emaga ja paaritutel aastatel isaga. Isa võtab lapsed nende kodust esimesel päeval kell

12 ja ema läheb lastele järgi teisel päeval kell 19.

-

Lapsed viibivad koolivaheaegadel (v.a suvevaheajal) võrdselt mõlema vanema juures,

paarisaastatel esimese poole ajast isaga ja paaritutel emaga. Isa võtab lapsed nende

kodust kell 10 ja ema läheb lastele järgi kell 19. Suvevaheajal viibivad lapsed isa

juures kokku neli nädalat nädalase perioodina ajal, kui lapsed ei viibi laagris. Täpse

2-24-2338

ajagraafiku osas on paarisaastatel esimese valiku õigus emal ja paaritutel aastatel isal.

Esimese valiku tegija peab teatama oma valiku teisele vanemale hiljemalt 01. aprilliks.

-

Isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja emadepäeva veedavad lapsed alati emaga.

Kui isadepäev langeb emaga veedetavale nädalavahetusele, võtab isa lapsed nende

kodust isadepäeva eelse laupäeva õhtul kell 18 ja toimetab nad tagasi koju isadepäeva

õhtul kell kella 19-ks. Kui emadepäev langeb isaga veedetavale nädalavahetusele,

toimetab isa lapsed koju emadepäeva eelse laupäeva õhtul kella 19-ks.

-

Kummalgi vanemal on õigus graafiku järgi temaga veedetaval ajal reisida lastega

Euroopa Liidu piires, samuti Norra Kuningriiki, Šveitsi Konföderatsiooni, Türgi

Vabariiki ja Egiptuse Araabia Vabariiki, informeerides enne sõitu teist vanemat

vähemalt kolm nädalat reisigraafikust (s.t sõiduajad või lennuajad, peatuspaik või

hotell, reisiplaan). Juhul, kui vanem teisele vanemale sellist infot andnud ei ole, ta

koos lastega Eesti Vabariigist lahkuda ei tohi. Väljapoole nimetatud riike sõitmiseks

peab vanemal olema teise vanema notariaalselt tõestatud nõusolek. Vanem on

kohustatud reisida soovivale vanemale andma reisiks vajaliku laste isikut tõendava

dokumendi.

-

Lapse haigestumisel viibib laps selle vanema juures, kus laps haigestus, kuni

tervenemiseni.

-

Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja ühekordsetes muudatustes on vanemate

kokkulepe sõlmitud, kui vastav kokkulepe on sõnaselge ja mõlemad on sellega

kirjalikult nõustunud e-kirja või sõnumite (SMS, Messenger) teel. Kokkuleppeks juba

antud nõusolek ei ole tagasivõetav.

3. Laste isa täidab suhtluskorda valikuliselt ning laste ema oma plaani tegemisel

(töökohustused, reisid, puhkused) laste isa juures viibimisega kunagi arvestada ei saa. Laste

ema sõnul ei ole isa lapsi võtnud reedeti, kuid kinnitab, et see on olnud ka laste soov.

Koolivaheaegadel ei ole isa samuti lapsi alati kokkulepitud aegadel ja mahus enda juurde

võtnud.

Laste isa seisukohad

4. Suhtluskord sai algatatud laste isa poolt 2020. aastal, et oleks üldse toimiv raamistik, mille

alusel lapsed veedaks aega mõlema vanemaga. Suhtluskord on seni taganud teatava

distsipliini isa-lapse suhte säilimisel. Lapsed on, hoolimata mõnedest tõrgetest suhtluskorra

täitmisel, siiski regulaarselt oma isaga kohtunud, aastate 2020-2024 jooksul igal aastal ca 40

päeva.

5. S.E on 17-aasta vanune, T.W on 16-aasta vanune ja P.E on 13-aasta vanune. Kuigi

formaalselt on võimalik sätestada suhtluskord kuni lapse täisealiseks saamiseni, on igaühele

arusaadav, et selle täitmist pole mõistlik eeldada ega nõuda 16-17 aastaselt noorelt. Selles

vanuses noor inimene teeb juba ise oma valikuid. Laste isa näiteks arvestas, et koolivaheajal

aprillis lapsed veedavad temaga ajavahemiku 22-24.04. Mis aga päriselt toimus, oli see, et

lapsed otsustasid mitte tulla. Põhjenduseks oli see, et neil oli palju õppida. S.E-l oli vaja kõne

ette valmistada mingi ülesande raames, T.W plaanis Saksamaale õpilasvahetusse minna

nädalaks ja õppis ette selle tarbeks. Nii suuri poisse ei saagi ei tema ega laste ema sundida

suhtluskorda täitma, mistõttu S.E ja T.W osas ei ole vaja suhtluskorras mitte midagi muuta.

6. Olulisi muudatusi tuleb teha P.E osas. Neid muudatusi ei ole paraku võimalik teha

suhtluskorda muutes. Tegemist on otsustusõiguse küsimustega. P.E-l on õpiraskused, mistõttu

ta on käinud eripedagoogi vastuvõtul. Isa on pidevalt heitnud emale ette seda, et ema ei

2-24-2338

kooskõlasta isaga laste treeningute valikut. Ema on valinud P.E-le spordialaks peotantsu ja

näha on, see spordiala sobib ja meeldib poisile. Isa ei ole selle vastu, et P.E peotantsuga

tegeleb. Probleem on aga selles, et peotantsuga tegelemine nõuab väga palju aega. Seda mitte

ainult treeninguteks, vaid ka võistlusteks. Võistlused toimuvad tihti kodust kaugel ja ainuüksi

sinna ning tagasi sõitmine võtab väga palju aega. Seda aega võiks aga P.E kasutada

õppimiseks. Nii on ka Rajaleidja psühholoog EK leidnud, et arvestades lapse suurt koormust

ja vastutust (võistlused) huvialaga tegelemisel, võib laps väsida ka temale mitmelt poolt

esitatavatest kõrgendatud nõudmistest. Noormees harjutab 5 korda nädalas ja on tema enda

sõnul tihti koju jõudes nii väsinud, et ei jõua õppida. Nädalavahetustel toimuvad võistlused ja

suvine tantsulaager sinna juurde.

7. Eeltoodu taustal oleks igasuguste sunnivahendite sätestamine suhtluskorras ääretult

ebamõistlik. Probleemi, mida tegelikult lahendada tuleks, ei ole võimalik lahendada

suhtluskorda muutes. Ükski muudatus suhtluskorras ei vähendaks P.E koormust

tantsutrennides ja -võistlustel ega annaks talle täiendavat aega või energiat õppimiseks. Laste

isa on valmis veetma P.E-ga oluliselt rohkem aega, aga seda mitte last kodu ja võistluste vahet

transportides, vaid õppetööga tegeledes.

Teiste menetlusosaliste seisukohad

8. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja ei nõustu avaldajaga, et suhtluskorda on

vajalik täiendada. Samuti leiab esindaja, et avaldaja taotlust sunnivahendite kohaldamiseks ei

ole antud asjas võimalik kohaldada juba seetõttu, et seadusest tulenevalt saab seda teha vaid

juhul, kui kohustatud isik, s.o antud asjas poiste isa, takistab kohtutäituri poolt läbiviidavat

sundtäitmist.

9. Eestkosteasutused leiavad, et käesoleval ajal ei ole teada, kas noorema lapse P.E-ga osutub

edaspidi vajalikuks regulaarselt tugispetsialistide vastuvõtul käia, seega ei ole võimalik

suhtluskorda selles osas täiendada. Kohtumääruse sundtäidetavaks muutmine ei ole

käesoleval juhul otstarbekas ning laste parimate huvidega kooskõlas. Lapsed saavad isaga

soovitud mahus aega koos veeta ja üldjoontes on suhtluskord toiminud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, v.a lapse

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäeti Eesti Vabariigi kanda. Maakohus mõistis laste emalt

laste isa kasuks välja menetluskulud 1080 eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtumääruse

jõustumisest kuni täitmiseni.

11. Maakohtus 04.04.2024 toimunud ärakuulamisel loobus avaldaja nõudest lisada

suhtluskorda Rajaleidjas eripedagoogi juures käimise kord.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

(TsMSRS) § 26 lg 1 sätestab, et kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise

kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit,

lahendab kohus avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta

lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Sama paragrahvi

lõike 2 järgi kohaldatakse lõikes 1 nimetatud asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete

täidetavusele enne 2022. aasta 1. septembrit kehtinud seadust. Tallinna Ringkonnakohus

2-24-2338

määras 30.08.2021 tsiviilasjas nr 2-20-3458 kindlaks laste isa suhtluskorra lastega. Kehtivas

suhtluskorras ei ole kohus määranud määruse täitmiseks sunnivahendeid.

13. TMS 179 lg-st 2 tulenevalt saab sundtäitmist läbi viia vaid juhul, kui kohustatud isik ehk

antud asjas laste isa takistab kohtutäituri poolt läbiviidavat sundtäitmist. Kuni 31.08.2022

kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 järgi tuleb vanema ja lapse

suhtlemist reguleeriva määruse rikkumise korral viia esmalt läbi kohtulik lepitusmenetlus.

Lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise

kõrvaldamiseks võib kuni 31.08.2022 kehtinud TsMS § 563 lg 8 järgi alustada täitemenetlust

üksnes sellise määruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel

määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada. Seega on vanem kohustatud enne

vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmiseks täitemenetluse alustamist

läbima kohtuliku lepitusmenetluse. Enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, millega

määratakse kindlaks lapse ja vanema suhtlemise kord, ei ole täitedokumendiks ja nimetatud

kohtulahend ei ole sundtäidetav (vt RKTKm 17.12.2023, 3-2-1-4-13, p 61). Praegusel juhul

on suhtluskord määratud 30.08.2021, s.o enne lepitusmenetlust ning kohtumäärus ei ole

täitedokumendiks ega ole sundtäidetav.

14. Alates 01.09.2022 kehtiv TsMS § 5621 lg 1 sätestab, et kohus määrab lapsega suhtlemist

korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise

korral, ja selgitab TMS § 179 lõigetes 2 ja 22 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda.

Seega alates 01.09.2022 näeb seadus (TsMS § 5621 lg 1) ette suhtluskorda sunnivahendid.

Enne 01.09.2022 määratud suhtluskorda seadus sunnivahendeid tagasiulatuvalt ette ei näe.

15. Kohus leidis, et laste isa esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt,

arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu ja mahtu, nendes sisalduvaid

õiguslikke probleeme ning esitatud lisasid. Põhjendatud ja vajalikud on kulud: 16.02.2024

tutvumine kohtumäärusega ja avaldusega 50 min, kuna tegemist ei ole õiguslikult keeruka

vaidlusega, mis eeldaks ulatuslikku ja põhjalikku õiguslikku analüüsi, mis võiks oma

olemuselt olla ajamahukas; 20.02.2024 tutvumine kliendi seisukohtadega ja 23.02.2024

vastuse koostamine kokku 2 tundi ja 30 minutit; 08.03.2024 tutvumine menetlusosaliste

seisukohtadega 20 minutit; 27.04.2024 kompromissettepaneku projektile vastuse koostamine

2 tundi; 06.05.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 20 minutit, sest ajakulu arvestus on

esindajal jooksvalt olemas. Lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku on 6 tundi ja

tunnitasu määr 180 eurot koos käibemaksuga on kooskõlas kohtupraktikaga.

Määruskaebus

16. Laste ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja teha uus

määrus, millega rahuldada esitatud avaldus, määrata kindlaks sunnivahendid, mida saab

rakendada suhtluskorra kohtumääruse rikkumise korral vastavalt TMS § 179 lg-tele 2 ja 22

ning jätta menetluskulud laste isa kanda.

17. Laste ema nõustub kohtu seisukohaga osas, et määrus ei ole automaatselt sundtäidetav.

See on ka põhjus, miks laste ema pöördus kohtu poole, et kohtumäärust täiendada. Küll aga ei

nõustu laste ema, et sunnivahendite kohaldamiseks tulnuks antud juhul esmalt läbida kohtulik

lepitusmenetlus enne 01.09.2022 kehtinud TsMS alusel. Kuivõrd kehtiv TsMS kohtulikku

lepitusmenetlust kohtumääruse rikkumise puhuks ette ei näe (vastavad sätted on alates

01.09.2022 kehtetud), ei olnud avaldajal võimalik ka vastavasisulist avaldust kohtule esitada

ning avaldaja esitaski oma eesmärgi saavutamiseks avalduse suhtluskorra täiendamiseks

sunnivahenditega. Antud juhul ei ole kohus saanud avaldust enne 01.09.2022. a, mistõttu

2-24-2338

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 1 selgelt

ei kohaldu. § 2 reguleerib suhtluskorra täidetavuse küsimust täitemenetluse seadustiku mõttes.

18. Isegi kui nõustuda kohtu seisukohaga, et sunnivahendite kohaldamiseks tulnuks läbi viia

kohtulik lepitusmenetlus, siis sisuliselt on vastav menetlus kohtu poolt hetkel ka läbi viidud.

Kohus on teinud kõik need menetlustoimingud, mida kuni 01.09.2022 kehtinud TsMS

kohtuliku lepitusmenetluse raames ette nägi. Tegemata on jäänud ainult lahend, mis tekkinud

olukorra sisuliselt lahendaks, sh näeks ette sunnivahendid määruse rikkumise puhuks.

Olukorras, kus kohtu seisukohalt tulnuks avaldaja eesmärgi saavutamiseks esitada kohtuliku

lepitusmenetluse avaldus, pidanuks kohus seda avaldajale ka selgitama. Midagi sellist kohus

teinud ei ole.

19. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hetkel kehtivat suhtluskorda ei täideta. Seda on ka laste isa

ise selgesõnaliselt kinnitanud. Isa täidab suhtluskorda siis kui see talle sobib ja mugav on.

Sellisel suhtluskorral puudub igasugune mõte ja regulatiivne mõju. Kohus oleks menetluse

tulemina igal juhul pidanud välja selgitama, milline suhtluskord vastab tänasel päeval parimal

võimalikul viisil laste huvidele, viima kehtivasse suhtluskorda sisse vastavad muudatused

ning määrama vastavalt kehtivale seadusele sunnivahendid, mida saab rakendada

kohtumääruse rikkumise korral. Juhul kui kohtu seisukoht peaks olema selline, et

sundtäidetav suhtluskord ei ole mingil põhjusel hetkel laste huvides, tuleks kogu suhtluskord

üldse tühistada. Hetkel on aga olukord, kus ema õiguskuuleka vanemana justkui peab

sõltumata sundtäidetavuse puudumisest suhtluskorra kohtumäärust täitma, kuid isa ükskõikse

lapsevanemana selleks kohustatud ei ole ja saab täita suhtluskorda ainult siis ja ainult sellises

mahus, milles ta seda ise parasjagu soovib. Lapsed ja ema on isa sellise käitumise tagajärjel

pandud selgelt ebaõiglasesse olukorda, kus nad oma plaanides ei nädalavaetuste,

koolivaheaegade, reiside ega töökohustuste osas suhtluskorraga kunagi arvestada ei saa ja

järgnevad pidevad pettumused, kuivõrd kunagi ei ole teada, kas ja millal isa välja ilmub.

20. Määruskaebuse esitaja vaidlustab ka kohtu lahendi menetluskulude jaotuse ja

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas. Kuivõrd kohus oleks pidanud avalduse

rahuldama, tulnuks ka menetluskulud jätta laste isa kanda. Arvestades isa esindaja rolli antud

menetluses saaks maksimaalselt olla põhjendatud kulud 3 töötunni ulatuses ning kõik ülejäänu

on selgelt ebaproportsionaalne. Muu hulgas on ebaõiglane jätta laste ema kanda isa esindaja

kulud kompromissist keeldumisele 2 töötunni ulatuses, mida kohus antud juhul on

põhjendatuks pidanud. Tegemist ei ole kuluga, mis on kuidagi tingitud laste ema käitumisest.

Kompromissi teksti koostas ja esitas laste ema esindaja kohtu ettepanekul. Isa keeldus

igasugusest kompromissist.

Menetlusosaliste seisukohad

21. Laste isa vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud. Ainetu on väide, et kuna isa ei täida suhtluskorda, siis ei saa ema oma plaane

teha. Olukord on risti vastupidine – isa on suhtluskorras määratud nädalavahetused

kavandanud poistega tegelemiseks, kuid poistel on tihtipeale nädalavahetusteks muud plaanid.

Laste isa leiab, et sunnivahendite rakendamise võimalus on seaduses ette nähtud juhuks, kui

vanem, kelle juures lapsed elavad, takistab teisel vanemal nendega suhtlemist. Määruskaebuse

esitaja pöörab selle loogika nö pea peale ja üritab teha sellest karistuse vanemale, kes mingil

põhjusel ei saa suhtluskorda piinliku täpsusega täita. Kui suhtluskorra muutmisega oleks

võimalik panna emale kohustus eelistada koolitööd tantsutrennidele, siis oleks laste isa kahe

käega sellise muudatuse poolt. Et sellist muudatust suhtluskorda sisse viia pole võimalik, siis

puudub laste isa arvates ka vajadus ja mõistlik põhjendus suhtluskorra muutmiseks.

2-24-2338

22. Lastele määratud esindaja leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Lapsed

on suutelised enda elukorralduse suhtes ise otsuseid tegema. Laste suhtlus isaga on seni hästi

ja stabiilselt toiminud nii, et pojad ja isa veedavad koos aega siis, kui see neile kõigile sobib.

23. Kiili vald leiab, et arvestades laste vanust on antud juhul keeruline kohaldada suhtluskorra

sundtäitmist. Laste ja isa suhtluse korraldamisel tuleb arvestada ka laste endi soove ning

huvitegevuse ja sotsiaalse suhtlusega seonduvat ajagraafikut.

Menetluse edasine käik

24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks, mistõttu tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta

määruskaebus rahuldamata.

26. Tallinna Ringkonnakohus määras 30.08.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-20-3458 kindlaks

suhtluskorra. Sunnivahendeid suhtluskorra täitmise tagamiseks selles määratud ei ole.

Avaldaja esitas maakohtule avalduse suhtluskorra täiendamiseks sunnivahenditega ja leiab, et

seda saab käesolevas menetluses teha. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on

materiaalõigust õigesti kohaldades leidnud, et tsiviilasjas nr 2-20-3458 kindlaks määratud

suhtluskorra täitmiseks ei saa käesolevas asjas sunnivahendeid määrata. Kehtiv TsMS § 562-1

lg 1 sätestab, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid,

mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab TMS § 179 lg-tes 2 ja 22 kehtestatud

sunnimeetmete rakendamise korda. TsMSRS § 26 lg 1 sätestab, et kui kohus on saanud

avalduse vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise

kohta enne 2022. aasta 1. septembrit, lahendab kohus avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit

vanema õiguste määramise kohta lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta

kehtinud sätete alusel. Käesoleval juhul oli avaldus suhtluskorra määramiseks tsiviilasjas nr 2-

20-3458 esitatud enne 01.09.2022. Seega kuulus kohaldamisele enne 01.09.2022 kehtinud

TsMS § 563. Enne 01.09.2022 kehtinud TsMS § 563 järgi tuleb vanema ja lapse suhtlemist

reguleeriva määruse rikkumise korral viia esmalt läbi kohtulik lepitusmenetlus. Alles selle

ebaõnnestumisel teeb kohus määruse, millega määrab milliseid sunnivahendeid tuleb

rakendada (enne 01.09.2022 kehtinud TsMS § 563 lg 7 p 1). Seega praegusel juhul ei saa

sunnivahendeid ilma lepitusmenetluse läbiviimiseta kohaldada (vt ka TlnRnKm 21.05.2024,

2-22-10088, p 49-50).

27. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi järgnevaga. Käesoleval juhul ei

esine ringkonnakohtu hinnangul ka aluseid selleks, et kuni 31.08.2022 kehtinud TsMS § 563

alusel lepitusmenetlust läbi viia. Seda saaks teha ja sunnivahendid määrata juhul, kui üks

vanematest takistab teisel vanemal suhtluskorra alusel lastega suhtlemist (RKÜK 17.12.2013,

3-2-1-4-13, p 69). TsMS § 563 lg 7 p-s 1 ette nähtud sunnivahendite kohaldamine on

õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab lapse huvidele

ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat

määrust täitma (RKTKm 16.06.2010, 3-2-1-64-10, p 3; RKTKm 17.11.2021, 2-16-9408, p

13.2.1). Praegusel juhul laste ema õigused lastega suhtlemisel rikutud ei ole, laste isa pole

teda takistanud ja laste huvid on tagatud sellega, et nad saavad isaga suhelda.

2-24-2338

Ringkonnakohus mõistab laste ema soovi selliselt, et lapsed oleksid täpselt õigel ajal laste isa

juures, vastasel juhul ei saa laste ema teha enda elu korraldamisel plaane selleks ajaks, mil

lapsed peaksid suhtluskorra järgi olema isa juures. See, et laste isa ja laste suhtlemine ei toimu

alati suhtluskorra järgi, ei õigusta ringkonnakohtu hinnangul sunnivahendite määramist.

28. Seega eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohane määruskaebuse väide selle kohta justkui

oleks maakohus sisuliselt lepitusmenetluse läbi viinud ning asjakohane ei ole ka etteheide

selle kohta, et avaldaja eesmärgi saavutamiseks oleks maakohus pidanud avaldajale selgitama

vajadust esitada kohtuliku lepitusmenetluse avaldus.

29. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus oleks pidanud suhtluskorda muutma või selle

üldse tühistama, kuna suhtluskorda ei täideta. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kumbki

vanem ei ole esitanud avaldust suhtluskorra muutmiseks või selle tühistamiseks. Kolleegium

selgitab, et kohus võib perekonnaseaduse § 143 lg 3 järgi lapse huvides suhtlusõigust või selle

kohta tehtud varasemate lahendite täitmist piirata või suhtlusõiguse teostamise või selle kohta

tehtud varasemate lahendite täitmise lõpetada. Seda võib kohus otsustada ka omal algatusel

(PKS § 143 lg 5) (RKTKm 11.01.2017, 3-2-1-138-16, p 20). Samas ei ole käesoleval juhul

kohtul sellist vajadust olnud. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kehtiv suhtluskord ei

oleks laste huvides. Asjaolu, et seda igakord täita ei õnnestu, ei tähenda, et suhtluskorda

tuleks muuta või see tühistada. Laste isa ei vaidle vastu sellele, et kehtivat suhtluskorda iga

kord täita ei õnnestu. Laste isa selgitab, et kuna lapsed on juba küllalt suured, siis tihtipeale ei

sobitu suhtluskord nende enda plaanidega. Samuti on eestkosteasutus leidnud, et

kohtumääruse sundtäidetavaks muutmine ei ole käesoleval juhul otstarbekas ning laste

parimate huvidega kooskõlas. Lapsed saavad isaga soovitud mahus aega koos veeta ja

üldjoontes on suhtluskord toiminud. Ka lastele määratud esindaja leiab sama ning märgib, et

kõik kolm venda on kinnitanud, et neil on isaga aja veetmisel kujunenud rutiin, mida nad

kindlasti muuta ei taha.

30. Maakohus jättis menetluskulud laste ema kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Kuna maakohus jättis põhjendatult laste ema avalduse

rahuldamata, on maakohus õigesti leidnud, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse rahuldamata

jätmisest tulenevalt selliselt toimida ka määruskaebemenetluse kuludega.

31. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele

seisukohale ja vähendada menetlustoimingutele kulunud aega. Õigusabi ajakulu vastab

tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Maakohus pidas põhjendatud

ajakuluks 27.04.2024 kompromissettepaneku projektile vastuse koostamist 2 tunni ulatuses.

Määruskaebuse esitaja leiab, et seda kulu ei ole tema põhjustanud ja selle kulu tema kanda

jätmine on ebaõiglane. Ringkonnakohtu hinnangul on 27.04.2024 vastuse koostamise puhul

tegemist vajaliku ja põhjendatud menetlustoiminguga. Avaldaja esitas 26.04.2024

kompromissiettepaneku, millele laste isa vastas 27.04.2024 eitavalt. Vastuse koostamine

tingis lepingulise esindaja õigusabi kasutamise ja seda kulu ei pea kandma laste isa üksnes

selle tõttu, et laste ema pakkumine talle ei sobinud.

32. Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda

määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

Laste isa esitas 17.01.2025

määruskaebemenetluse menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada menetluskulud

kokku 640,5 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline

esindaja osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 183 eurot (koos käibemaksuga).

2-24-2338

Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud (määruskaebusega tutvumine, vastuse

koostamine ja esitamine ning laste esindaja ja eestkosteasutuse vastustega tutvumine) on

ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja vajalik

nendeks toiminguteks kulutatud aeg.

33. Seega rahuldab ringkonnakohus laste isa taotluse määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab laste emalt laste isa kasuks välja hüvitise

menetluskulude eest kokku 640,5 eurot (käibemaksuga).

allkirjastatud digitaalselt