2-23-6963/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2025. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-6963

Kohtuasi

Byggmaster Ehitus OÜ avaldus Lihtne Liising OÜ

pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.08.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlausaldaja):

Byggmaster Ehitus OÜ

(registrikood 16234022), lepinguline esindaja Siim Mägi

Võlgnik: Lihtne Liising OÜ (pankrotis, registrikood

12743338)

Lihtne Liising OÜ (pankrotis) endine seaduslik esindaja

X, X lepinguline esindaja Indrek Põder

Pankrotihaldur Kalev Mägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde pankrotihaldur Kalev Mägi 20.02.2024 seisukohale

lisatud teabepäringud võlgnikule, s.o 22.06.2023 ja 26.06.2023 e-kirjad (lisa 1).

2. Mitte vastu võtta pankrotihaldur Kalev Mägi 20.02.2024 seisukohale lisatud Harju

Maakohtu 23.11.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-22-117173 (lisa 2).

3. Tühistada Harju Maakohtu 30.08.2023 määruse resolutsiooni p 10 osas, milles

maakohus jättis menetluskulud X kanda, resolutsiooni p 11, milles maakohus

mõistis Lihtne Liising OÜ-lt Byggmaster Ehitus OÜ kasuks välja menetluskulud

820 eurot ja resolutsiooni p 12 osas, milles kohus mõistis Xlt Byggmaster Ehitus

OÜ kasuks välja menetluskulud 245 eurot. Teha selles osas uus määrus, millega

jätta menetluskulud Lihtne Liising OÜ (pankrotis) kanda ja määrata Byggmaster

Ehitus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 1065 eurot. Muus osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2-23-6963

5.1. Rahuldada Byggmaster Ehitus OÜ avaldus Lihtne Liising OÜ pankroti

väljakuulutamiseks.

5.2. Kuulutada välja Lihtne Liising OÜ (registrikood 12743338) pankrot

30.08.2023 kell 12.00.

5.3. Nimetada Lihtne Liising OÜ pankrotihalduriks Kalev Mägi (OÜ

Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid, Purje 8/3, 11911 Tallinn, tel. XXX).

5.4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25.09.2023 kell 16.30

virtuaalselt ja Harju Maakohtus Lubja 4, kohtusaalis 3002. Võlausaldajatel

pöörduda ruumi ID ja PIN saamiseks pankrotihalduri poole.

5.5. Kohustada Lihtne Liising OÜ endist juhatuse liiget X ja juhatuse liiget H.I

esitama hiljemalt 15.09.2023 pankrotihaldurile Lihtne Liising OÜ kassa ja

raamatupidamisdokumendid, s.h seotud isikutele ülekannete aluseks olevad

dokumendid, bilansi pankroti väljakuulutamise päeva seisuga ning kassa

jäägi olemasolul üle andma kassa jäägi.

5.6. Kohustada Lihtne Liising OÜ endist juhatuse liiget X ja juhatuse liiget H.I

vandega kinnitama, et esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus-

või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged 25.09.2023 kell 16.30

võlausaldajate üldkoosolekul.

5.7. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

5.8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama

haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest

võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue

on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise

tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni

halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni).

Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate

nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

5.9. Määrata ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi tasuks pankrotivara arvel 990

eurot (lisandub käibemaks), mis tasuda OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi &

Partnerid arveldusarvele nr EE752200001120168326.

5.10.

Menetluskulud jätta Lihtne Liising OÜ kanda.

5.11.

Määrata Byggmaster Ehitus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks

1065 eurot.

5.12.

Mõista Xlt Byggmaster Ehitus OÜ kasuks välja deposiidisumma 3000

eurot.

5.13.

Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-23-6963

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni p-s 6 toodud menetluskulude jaotuse peale võib Riigikohtule esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Byggmaster Ehitus OÜ (võlausaldaja) esitas 11.05.2023 Harju Maakohtule avalduse Lihtne

Liising OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

2. Maakohus määras 16.05.2023 määrusega võlausaldajale tähtaja ajutise halduri tasu ja

kulutuste katteks 3000 euro tasumiseks. Võlausaldaja tasus 26.05.2023 pankrotimenetluse

kulude katteks 3000 eurot.

3. Kohus nimetas 21.06.2023 määrusega võlgniku ajutise halduri. Ajutine haldur esitas

kohtule 17.07.2023 ajutise pankrotihalduri aruande.

4. Võlausaldaja esitas 08.08.2023 taotluse deposiidina tasutud 3000 euro välja mõistmiseks

võlgniku endiselt juhatuse liikmelt Xlt (endine juhatuse liige). Avalduse kohaselt jättis

võlgniku endine juhatuse liige enda juhatuse liikme kohustusi rikkudes pankrotiavalduse

õigeaegselt esitamata.

5. Võlausaldaja esitas 08.08.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tema lepingulise

esindaja kulud seisuga 07.08.2023 olid 630 eurot ilma käibemaksuta ja tasutud riigilõiv 435

eurot, kokku 1065 eurot. Kuivõrd osa menetluskulusid, s.o õigusabikulud 230 eurot ilma

käibemaksuta ja riigilõiv summas 15 eurot olid seotud deposiidina tasutud summa hüvitamise

avalduse koostamisega, mis on seotud võlgniku endise juhatuse liikmega, siis palus

võlausaldaja selle avaldusega seotud kulud välja mõista võlgniku endiselt juhatuse liikmelt ja

ülejäänud kulud võlgnikult.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus rahuldas 30.08.2023 määrusega võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks 30.08.2023 kell 12.00. Kohus nimetas võlgniku pankrotihalduriks Kalev

Mägi. Kohus määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja kohustas võlgniku

endist juhatuse liiget ja juhatuse liiget H.I esitama pankrotihaldurile võlgniku kassa ja

raamatupidamisdokumendid. Kohus kohustas endist juhatuse liiget ja juhatuse liiget H.I

vandega kinnitama, et esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse

kohta on neile teadaolevalt õiged. Kohus märkis, et pankrotimäärus kuulub viivitamatult

täitmisele. Võlausaldajad olid kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu. Kohus määras ajutise pankrotihalduri

tasuks pankrotivara arvel 990 eurot (lisandub käibemaks). Maakohus jättis menetluskulud

võlgniku ja endise võlgniku juhatuse liikme kanda. Kohus mõistis võlgnikult võlausaldaja

kasuks välja menetluskulud 820 eurot. Kohus mõistis võlgniku endiselt juhatuse liikmelt

2-23-6963

võlausaldaja kasuks välja menetluskulud 245 eurot ja deposiidisumma 3000 eurot.

Pankrotiteade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6.1. Ajutine haldur tuvastas võlgniku maksejõuetuse. Võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustus ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse

põhjuseks on muu asjaolu (pankrotiseaduse) PankrS § 22 lg 5 mõistes.

6.2. Kohus leidis, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri

kutseoskusi, oli halduri ajakulu 11 tundi põhjendatud. Halduri tunnitasu 90 eurot mahtus

kehtestatud piirmääradesse. Kohus määras halduri tasuks 990 eurot, millele lisandub

käibemaks 198 eurot, kokku 1188 eurot pankrotivara arvel.

6.3. Võlausaldaja õigusabikulud 630 eurot olid põhjendatud ja vajalikud. Võlausaldaja

esindaja tehtud toimingud ja toimingute ajakulu 6 tundi ja 18 minutit olid põhjendatud ja

vajalikud arvestades menetluse käiku ja esitatud menetlusdokumente. Lähtuvalt eeltoodust

mõistis kohus võlausaldaja kasuks välja menetluskulud 820 eurot võlgnikult ja 245 eurot

võlgniku juhatuse liikmelt.

6.4. Põhjendatud oli võlausaldaja menetluskulude osaline väljamõistmine võlgniku endiselt

juhatuse liikmelt, kuivõrd endine juhatuse liige ei olnud äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 51 järgset

kohustust – esitada pankrotiavaldus õigeaegselt, täitnud. Ajutise halduri hinnangul on

võlgniku maksejõuetuse tekkimise aega raske määrata, kuivõrd juhatus ei ole koostanud

majandusaasta aruannet ja raamatupidamisbilanssi. Kuivõrd pankrotiavalduse esitas

võlausaldaja ja ajutine haldur oli kindlaks teinud võlgniku maksejõuetuse, siis oli kohus

seisukohal, et võlgniku endine juhatuse liige ei olnud oma juhatuse liikme kohustust – esitada

pankrotiavaldus õigeaegselt, täitnud, mistõttu on põhjendatud võlausaldaja menetluskulude

osaline väljamõistmine võlgniku endiselt juhatuse liikmelt.

6.5. Kohus rahuldas PankrS § 30 lg 3 alusel võlausaldaja taotluse võlgniku endiselt juhatuse

liikmelt deposiidina tasutud summa hüvitamiseks, kuivõrd võlgniku endine juhatuse liige ei

esitanud pankrotiavaldust õigeaegselt ning ei olnud sellega oma seadusest tulenevat juhatuse

liikme kohustust täitnud.

Määruskaebus

7. Võlgniku endine juhatuse liige esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus

tühistada osas, millega mõisteti temalt võlausaldaja kasuks välja menetluskulud 245 eurot ja

deposiidisumma 3000 eurot (resolutsiooni punktid 10 ja 12). Võlgniku endine juhatuse liige

palus teha uue määruse, millega jätta rahuldamata võlausaldaja taotlus deposiidina tasutud

summa hüvitamiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks võlgniku endiselt juhatuse liikmelt.

Võlgniku endine juhatuse liige palus jätta kõik menetluskulud võlausaldaja kanda.

7.1. Võlgniku endise juhatuse liikme väitel kohaldas maakohus valesti materiaalõiguse normi.

Võlausaldaja peab minimaalselt tõendama, et võlgniku juhatus oli hooletu pankrotiavalduse

esitamata jätmisel või selle esitamisega hilinemisel. Võlausaldaja ei ole esile toonud

asjaolusid, mis tõendaks, et võlgniku endine juhatuse liige jättis õigusvastaselt talle pandud

kohustused täitmata.

7.2. Ajutise halduri aruandes ei ole välja toodud, millal võlgniku maksejõuetus tekkis, vaid on

märgitud, et võlgniku maksejõuetuse tekke aega on raske hinnata, kuna võlgniku juhatus ei

2-23-6963

koostanud majandusaasta aruannet ja raamatupidamisbilanssi. Samuti ei ole välja toodud

püsiva maksejõuetuse põhjusi. Samas kuulub võlgnikule vara (vähemasti üks mootorsõiduk),

mille väärtust ja asukohta ajutine haldur ei ole tuvastanud. Kuivõrd äriühingu maksejõuetuse

tekke aega ei ole tuvastatud ei saa omistada ka pankrotiavalduse esitamata jätmist võlgniku

endisele juhatuse liikmele. Järelikult ei olnud kohtul õiguslikult võimalik jätta võlausaldaja

poolt deposiidina tasutud summa kandmist võlgniku endise juhatuse liikme kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

8. Pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

8.1. PankrS § 11 lg 11 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku puhul võlausaldajal, kes on

teinud PankrS § 11 lg-s 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa

hüvitamist vastavalt PankrS § 30 lg-s 3 sätestatule. Kui pankrotiavalduse on esitanud

võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt

täitnud.

8.2. Endine võlgniku juhatuse liige oli võlgniku juhatuse liige perioodil 03.08.2017 –

11.05.2023. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne esitati 2020. a majandustegevuse

kohta. Ka 2020. a majandusaasta aruanne esitati hilinemisega, s.o 30.03.2022. Järelikult on

võlgniku endine juhatuse liige ise rikkunud äriseadustikus sätestatud majandusaasta aruande

koostamise ja esitamise kohustusi. Määruskaebuses on viidatud asjaolule, et ajutine

pankrotihaldur ei ole aruandes välja toonud, millal võlgniku maksejõuetus tekkis. Ajutine

pankrotihaldur esitas võlgniku endisele juhatuse liikmele ja juhatuse liikmele H.I-le korduvad

teabepäringud, kuid teabepäringutele vastuseid ei esitatud. Seega on asjakohatu

määruskaebuse väide, et välja ei ole toodud maksejõuetuse tekke aega. Võlgnik on ise

rikkunud PankrS § 85 sätestatud teabe andmise kohustust. Lisaks kohustas maakohus

30.08.2023 määrusega võlgniku endist juhatuse liiget ja juhatuse liiget H.I esitama

pankrotihaldurile hiljemalt 15.09.2023 võlgniku kassa ja raamatupidamisdokumendid, kuid

20.02.2024 seisuga dokumente esitatud ei ole.

8.3. Lisaks nähtub võlausaldaja poolt kohtule esitatud pankrotiavalduse lisast (kohtuotsus

tsiviilasjas nr 2-22-117173), et tuvastatav on nõude tekkimise aeg 2020. a-l või hiljemalt

2021. a-l. Vaatamata asjaolule, et nõue oli olemas, ei suutnud võlgnik kohustust täita, mistõttu

pöördus sissenõudja kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel

tühistada määruse resolutsiooni p 10 osas, milles maakohus jättis menetluskulud võlgniku

endise juhatuse liikme kanda, resolutsiooni p 11, milles kohus mõistis võlgnikult võlausaldaja

kasuks välja menetluskulud 820 eurot ja resolutsiooni p 12 osas, milles kohus mõistis

võlgniku endiselt juhatuse liikmelt võlausaldaja kasuks välja menetluskulud 245 eurot.

Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud võlgniku kanda ja

määrab võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1065 eurot. Muus osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

2-23-6963

11. Ringkonnakohus otsustab esmalt määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsete

tõendite vastuvõtmise. Pankrotihaldur esitas koos 20.02.2024 määruskaebuse vastusega

dokumentaalsed tõendid, s.o teabepäringud võlgnikule, s.o 22.06.2023 ja 26.06.2023 e-kirjad

(lisa 1) ja maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-22-117173 (lisa 2). Ringkonnakohus jätab asja

materjalide juurde võtmata vastusele lisatud Harju Maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-22-

117173, kuna selle otsuse on võlausaldaja koos esialgse avaldusega juba kohtule esitanud (dtl-

d 3-14). Sama dokumendi korduvaks asja materjalide juurde võtmiseks vajadus puudub. Kuigi

kohtutoimikus on ka olemas pankrotihalduri 22.06.2023 ja 26.06.2023 teabepäringud

võlgniku endisele ja praegusele juhatuse liikmele, mille pankrotihaldur esitas kohtule koos

esialgse ajutise halduri aruandega (dtl 63), võtab ringkonnakohus halduri 20.02.2024

määruskaebuse vastuse lisa 1 asja materjalide juurde, kuivõrd juba toimikus olemasolevatele

sama kuupäeva teabepäringutele ei ole varasemalt lisatud nende teabepäringute manuseid.

12. Võlgniku endine juhatuse liige vaidlustab maakohtu määruse selle resolutsiooni p-ide 10

ja 12 osas. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 10 kohaselt jättis maakohus menetluskulud

võlgniku ja endise võlgniku juhatuse liikme kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on

menetluskulude jaotuse otsustamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, mis annab

aluse maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda.

12.1. Maakohus viitas menetluskulude jaotuse otsustamisel PankrS § 150 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2

ja TsMS § 172 lg-le 1. Kohus põhjendas menetluskulude jaotust järgmiselt: põhjendatud oli

võlausaldaja menetluskulude osaline väljamõistmine võlgniku endiselt juhatuse liikmelt,

kuivõrd endine juhatuse liige ei täitnud kohustust – esitada pankrotiavaldus õigeaegselt.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis tähelepanuta PankrS § 150 lg 2, mis on

erinorm pankrotimenetluse menetluskulude jaotamisel.

12.2. PankrS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 3

lg 2 kolmandast lausest tulenevalt lahendatakse pankroti väljakuulutamine hagita menetluses.

Riigikohus on selgitanud, et menetluskulude jaotust hagita menetluses reguleerib TsMS §

172, mille lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle

huvides lahend tehti, kuid sellest üldreeglist on PankrS §-s 150 reguleeritud menetluskulude

kandmine erinevalt, millele viitavad PankrS § 150 lg-d 2 ja 3 (RKTKm 10.04.2013, 3-2-1-23-

13, p 12). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 p 1 järgi on pankrotimenetluse

kulud menetluskulud ja lg 1 p 6 järgi PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud

summa.

12.3. Kuna maakohus rahuldas pankrotiavalduse, siis tuleb jätta menetluskulud PankrS § 150

lg 1 p 1 ja § 150 lg 2 alusel üksnes võlgniku kanda. Järelikult kuulub määruse resolutsiooni p

10 tühistamisele osas, milles maakohus jättis menetluskulud ka võlgniku endise juhatuse

liikme kanda.

13. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 12 kohaselt mõistis maakohus võlgniku endiselt

juhatuse liikmelt võlausaldaja kasuks välja menetluskulud 245 eurot ja deposiidisumma 3000

eurot. Võlgniku juhatuse liige on määruskaebusega need mõlemad otsustused vaidlustanud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub tühistamisele ka määruse resolutsiooni p

12 osas, millega kohus mõistis võlgniku endiselt juhatuse liikmelt võlausaldaja kasuks välja

menetluskulud 245 eurot. Kohus rahuldas pankrotiavalduse. Järelikult tasutakse

2-23-6963

pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 2 järgi pankrotivarast. Puudub seaduslik alus

panrotimenetluse väljakuulutamisel võlausaldaja menetluskulude väljamõistmiseks mõnelt

teiselt menetlusosaliselt.

14. Käesoleva määruse punktides 12-13 toodud põhjusel on menetlusõiguse normidega

vastuolus ka vaidlustatud määruse p 11, millega maakohus mõistis võlgnikult võlausaldaja

kasuks välja menetluskulud summas 820 eurot. Kuigi määruse p 11 osas kaebust esitatud ei

ole, kuulub ka määruse p 11 eelmises lõikes toodud põhjendustel tühistamisele,

määruskaebuse põhjendustest olenemata, menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS

§ 656 lg 4 koosmõjus § 656 lg 2 esimese lause ja § 659 alusel. Ringkonnakohus selgitab

täiendavalt, et kehtiva regulatsiooni kohaselt saab kohus kindlaks määrata üksnes

menetluskulude rahalise suuruse, kuid ei saa panna pankrotihaldurile kohustust maksta ühele

võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumata kõigist muudest maksetest (RKTKm

10.04.2013, 3-2-1-23-13, p 12). Seega on kohtul õigus ja kohustus kindlaks määrata üksnes

hüvitamisele kuuluva summa suurus, kuid ta ei saa mõista seda pankrotivõlgnikult välja.

Menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras.

15. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust määruse

muutmiseks määruse resolutsiooni p 12 osas, milles kohus mõistis võlgniku endiselt juhatuse

liikmelt võlausaldaja kasuks välja deposiidisumma 3000 eurot. Puudub vaidlus, et maakohus

tegi 16.05.2023 määrusega võlausaldajale ettepaneku PankrS § 11 lg 1 alusel ajutise halduri

tasu ja kulutuste katteks deposiidi maksmiseks 3000 eurot. Võlausaldaja tasus 26.05.2023

pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot. Maakohus rahuldas PankrS § 30 lg 3 alusel

võlausaldaja taotluse võlgniku endiselt juhatuse liikmelt deposiidina tasutud summa

hüvitamiseks, kuivõrd võlgniku endine juhatuse liige ei esitanud pankrotiavaldust õigeaegselt

ning ei olnud sellega oma seadusest tulenevat juhatuse liikme kohustust täitnud.

16. Võlgniku endine juhatuse liige väidab määruskaebuses, et võlausaldaja on jätnud kohtu

ette toomata asjaolud ja tõendamata, et võlgniku endine juhatuse liige jättis õigusvastaselt

talle pandud kohustused täitmata. Lisaks ei ole endise juhatuse liikme hinnangul

pankrotihaldur tuvastanud võlgniku maksejõuetuse tekkimise aega. Ringkonnakohus on

seisukohal, et need kaebuse väited ei anna alust võlgniku endiselt juhatuse liikmelt jätta

võlausaldaja kasuks välja mõistmata deposiidisumma 3000 eurot. Kuna pankrotiavalduse

esitas võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust

õigeaegselt täitnud (PankrS § 30 lg 3 lause 3). Seega oli võlgniku endise juhatuse liikme

kohustus tõendada, et ta ei olnud pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma

kohustusi rikkunud. Võlgniku endine juhatuse liige seda tõendanud ei ole. Endine juhatuse

liige on määruskaebuses hakanud etteheiteid tegema ajutisele haldurile/pankrotihaldurile, et

viimane ei ole tuvastanud konkreetset võlgniku maksejõuetuse tekkimise aega. Samas haldur

ei saanudki seda teha, sest võlgniku endine ja praegune juhatuse liige ei ole haldurile esitanud

ühtki võlgniku raamatupidamisdokumenti (dtl 230). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et

võlgniku endine juhatuse liige oleks põhistanud võlgniku jätkuvat maksejõulisust.

17. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.

18. Määruse peale ei saa PankrS § 5 lg 2 § 150 lg 1 p 6 kohaselt määruskaebust esitada.

2-23-6963

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule

menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita

menetluses osaleb mitu isikut.

20. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebemenetluse kulud tuleb TsMS § 172 lg 1

teise lause alusel jätta menetlusosaliste endi kanda määruskaebuse olemust ja määruskaebuse

osalist rahuldamist arvestades. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

21. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)