2-24-125898/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-125898

Tsiviilasi / hagi ese

Rendin OÜ hagiavaldus K.L vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

1595 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Rendin OÜ (registrikood 14672861, aadress Peterburi tee 2f,

11415 Tallinn)

Lepinguline esindaja Aljona Somova

Kostja

K.L (isikukood XXX, aadress xxx)

Lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte menetleda Rendin OÜ (registrikood 14672861) 20.01.2025.a Harju Maakohtule

esitatud tõendeid.

2. Rahuldada hagiavaldus osaliselt.

3. Välja mõista K.Llt (L, isikukood XXX) Rendin OÜ (registrikood 14672861) kasuks 1435

(üks tuhat nelisada kolmkümmend viis) eurot 40 (nelikümmend) senti.

4. Jätta rahuldamata Rendin OÜ (registrikood 14672861) hagiavaldus K.L (isikukood XXX)

vastu kahjuhüvitise 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot 60 (kuuskümmend) senti

tasumise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 10% (kümme protsenti) Rendin OÜ (registrikood 14672861) kanda

ja 90% (üheksakümmend protsenti) K.L (isikukood XXX) kanda.

6. Määrata kindlaks Rendin OÜ (registrikood 14672861) menetluskulude (riigilõiv) suurus

283 (kakssada kaheksakümmend kolm) eurot 50 (viiskümmend) senti.

7. Määrata kindlaks K.L (isikukood XXX) menetluskulude (lepingulise esindaja kulu) suurus

30 (kolmkümmend) eurot.

8. Jätta rahuldamata K.L (isikukood XXX) avaldus lepingulise esindaja kulu 5 (viis) eurot

kindlaksmääramiseks.

9. Tasaarvestada Rendin OÜ (registrikood 14672861) menetluskulude 283 (kakssada

kaheksakümmend kolm) eurot 50 (viiskümmend) senti hüvitamise ja K.L (isikukood XXX)

menetluskulude 30 (kolmkümmend) eurot hüvitamise nõuded, mille tulemusel lõpeb K.L

menetluskulude hüvitamise nõue tervikuna ning Rendin OÜ (registrikood 14672861)

menetluskulude hüvitamise nõue 30 (kolmekümne) euro ulatuses.

10. Välja mõista K.Llt (L, isikukood XXX) Rendin OÜ (registrikood 14672861) kasuks

menetluskulud riigilõiv 253 (kakssada viiskümmend kolm) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise

korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse kirjeldava

väljajätmine

TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib lihtmenetluses hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse lihtmenetluses ning jätab välja

kohtuotsuse kirjeldava osa.

Kohtuotsuse põhjendav osa

1. TsMS § 330 lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast

taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust,

samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva

seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite,

menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus määras kirjalikus menetluses tõendite esitamise tähtajad, mille kohaselt oli hagejal võimalik

tõendid esitada hiljemalt 18.12.2024 ning kostjal hiljemalt 27.12.2024. Hageja esitas 20.01.2025

kohtule dokumentaalsed tõendid. Kohus leiab, et tõendid on esitatud pärast selleks määratud tähtaja

möödumist. Kohtu hinnangul toob tõendite menetlemine kaasa menetluse lahendamise viibimise,

sest tõendite vastuvõtmise otsustamiseks on vajalik kostja arvamuse küsimine. Kostja arvamuse

küsimine toob kaasa otsuse teatavakstegemise aja edasilükkamise ning põhjustab seega menetluse

lahendamise viibimist. Kohus jätab seetõttu hageja 20.01.2025 esitatud tõendid menetlemata.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et JSK KV OÜ (registrikood 16235828) ja kostja

vahel sõlmiti läbi hageja platvormi 21.12.2023 üürileping, mille alusel JSK KV OÜ andis kostja

kasutusse eluruumi aadressil XXX, Tallinn. Hageja on asjaolu soovinud tõendada üürilepingu

dokumendiga (dtl-d 25-37). Hageja on tõendina esitanud ASICE-vormingus faili (konteiner), mis

sisaldab kahte pdf-vormingus dokumendifaili: „AGREEMENT-EE231220-107800_et.pdf“ (dtl-d

2 (7)

26-34) ja „CERTIFICATE-EE231220-107800_et.pdf“ (dtl-d 35-37). Konteineris sisalduvad

dokumendifailid on 20.12.2023 allkirjastatud digitaalselt JSK KV OÜ esindaja X ja kostja poolt.

Pooled on seega teinud elektroonilises vormis tahteavaldused lepingu sõlmimiseks ning selle saab

lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 4 järgi sõlmituks.

3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et üürilepingu tingimustena kehtivad üürilepingu

üldtingimused. Seega põhjendab hageja hagiavaldust väitega, mille kohaselt on lepingu osaks

tüüptingimused. Dokumendifailist „AGREEMENT-EE231220-107800_et.pdf“ nähtuvalt on

dokumendi osaks „LISA 2: ÜÜRILEPINGU ÜLDTINGIMUSED“ (dtl-d 31-34). Kohtu hinnangul

on tüüptingimused muutunud VÕS § 37 lg 1 järgi üürilepingu osaks, kuivõrd tüüptingimused

sisalduvad üürilepingu dokumendis, nendele on lepingus viidatud ning kostjal on olnud nendega

võimalik tutvuda.

4. Kohus leiab, et üürilepingu dokumendiga on tõendatud järgmised kokkulepitud tingimused:

JSK KV OÜ kohustus anda kostja kasutusse eluruumid aadressil XXX, Tallinn (dtl 26, p 3),

lepingu tähtaja puudumine (dtl 26, p 3), kostja kohustus tasuda JSK KV OÜ-le üüri 725 eurot kuus,

kõrvalkulude ja kindlustusteenuse eest ning tasumise tähtajad (dtl 26, p 4). Kohus leiab, et

lepingutingimustest nähtuvalt on JSK KV OÜ ja kostja sõlminud VÕS § 271 mõistes üürilepingu

eluruumide kasutamiseks.

5. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et JSK KV OÜ andis kostjale eluruumide valduse

üle 21.12.2023. Hageja on soovinud eluruumide valduse üleandmist ja selle aega tõendada

üleandmise-vastuvõtmise akti dokumendiga (dtl-d 38-52). Aktist nähtuvalt on kostja ruumide

valduse saanud 21.12.2023. Pooled valduse üleandmise aja üle ei vaidle, mistõttu ei vaja asjaolu

eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Üleandmise-vastuvõtmise aktis on eluruumide

seisukorra kirjelduseks märgitud: „Korteri puhtus Põhjalik puhastus“, „Korteri seisukord Uus või

äsja renoveeritud“ (dtl 38). Akt ei sisalda muid märkusi eluruumide seisundi kohta. Akti osaks on

kirjeldusena eluruumidest tehtud 23 fotot (dtl-d 40-51), millele ei ole lisatud kommentaare.

6. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et lepingupooled lõpetasid üürilepingu kokkuleppel.

Hageja on soovinud asjaolu tõendada lepingu lõpetamise kokkuleppe dokumendiga (dtl-d 71-72 –

ASICE-vormingus fail (konteiner), mis sisaldab pdf-vormingus dokumendifaili pealkirjaga „2024-

05-18_TERMINATION_AGREEMENT_AGREED_SIDES_EARLY-EE231220-107800_et.pdf“

(dtl 72). Dokumendist nähtuvalt on lepingupooled leppinud kokku, et leping lõpeb 18.05.2024.

Konteineris sisalduv dokumendifail on 10.05.2024 digitaalselt allkirjastanud X ning 20.05.2024

digitaalselt allkirjastanud kostja. Kohtu hinnangul on lepingu lõpetamise kokkuleppe dokumendiga

tõendatud, et lepingupooled leppisid kokku üürilepingu lõppemises 18.05.2024.

7. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et JSK KV OÜ loovutas üürilepingust tulenevad

nõuded kostja vastu hagejale. Hageja on väidet soovinud tõendada nõude loovutamise lepingu

dokumendiga (dtl-d 96-98 – ASICE-vormingus fail (konteiner), mis sisaldab pdf-vormingus

dokumendifaili pealkirjaga „Nõuete loovutamise leping EE231220-107800.pdf“ (dtl-d 97-98).

Dokumendist nähtuvalt on hageja ja JSK KV OÜ leppinud kokku, et JSK KV OÜ loovutab

hagejale üürilepingust EE231220-107800 tulenevad nõuded 27.06.2024 seisuga kostja vastu.

Konteineris sisalduv dokumendifail on 27.06.2024 digitaalselt allkirjastanud X ning 28.06.2024

digitaalselt allkirjastanud hageja esindaja Aljona Somova. Kohtu hinnangul on nõude loovutamise

dokumendiga tõendatud, et JSK KV OÜ loovutas 27.06.2024 hagejale üürilepingust tulenevad

nõuded kostja vastu.

8. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on köögi töötasapind kahjustatud.

Kahjustused seisnevad liitekohtade paisumises ja deformeerumises (dtl 122). Hageja hinnangul on

kostja rikkunud sellega üldtingimuste punktist 4.5.1 tulenevat kohustust. Üldtingimuste punkt 4.5.1

sisaldab järgmises sõnastuses kokkulepet: „4.5 Hiljemalt Lepingu lõppemise kuupäeval Üürnik:

4.5.1 tagastab Ruumid (s.h kõik ligipääsu vahendid) samas seisukorras, milles Üürileandja andis

Ruumid Üürnikule üle arvestades Lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muutusi,

m.h. normaalne kulumine“ (dtl 32, p 4.5.1).

VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist

tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule

3 (7)

üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.

VÕS § 334 lg 2 sätestab, et üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise

eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või

kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise

lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste

eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega.

Kohus on seisukohal, et üldtingimuste punktis 4.5.1 kokkulepitud tingimus ei kaldu VÕS § 334

lõigetes 1 ja 2 sätestatust eluruumi üürniku kahjuks kõrvale. Kokkulepe on samasisuline VÕS § 334

lg-s 1 sätestatud regulatsiooniga, mistõttu ei ole tingimus tüüptingimusena tarbijat ebamõistlikult

kahjustav. Seetõttu pidi kostja järgima eluruumide üürileandjale tagastamisel üldtingimuste punktis

4.5.1 sätestatut ning andma üürileandjale üle eluruumid samas seisukorras, milles oli need

üürileandjalt saanud, arvestades eluruumide sihtotstarbelisest kasutamisest tulenevat normaalset

kulumist.

9. Pooled vaidlevad selle üle, millal köögi töötasapinna kahjustus on tekkinud. Hageja on

seisukohal, et kahjustus on tekkinud ajal, millal kostja kasutas eluruume. Kostja leiab, et kahjustus

võib olla tekkinud enne eluruumide kostjale üleandmist.

VÕS § 334 lg 1 ls 2 kohaselt eeldatakse, et asi anti üürnikule üle üleandmisaktis toodud seisundis.

Üürnikul on võimalik tõendada vastupidist. Hageja on soovinud köögi töötasapinna seisundit

üürnikule üleandmise ajal tõendada üleandmise-vastuvõtmise akti dokumendiga (dtl-d 38-52).

Üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole eraldi kirjeldatud töötasapinna seisundit. Akti osaks on

kirjeldusena kaks fotot, millelt nähtub köögi töötasapind (dtl 40). Fotodele ei ole lisatud

kommentaare. Kohtu hinnangul on üüritud asja üleandmisaktis võimalik kirjeldada ka

fotomaterjaliga, kui fotodelt on üüritud asja seisund tajutav. Kohus on dokumentaalseteks

tõenditeks olevate fotode uurimisel fotosid suurendanud, mis on elektroonilises vormis dokumendi

omadus. Üleandmisaktis sisalduvatelt fotodelt on näha, et kraanikausi ümbruses töötasapinna

liitekohtades puuduvad praod ja paisumise jäljed (dtl-d 40, 53). Kohus leiab, et üleandmisaktiga on

kirjeldatud köögi töötasapinna seisundit, milleks on töötasapinna liitekohtade paisumisjälgede ja

deformatsioonide puudumine. Seetõttu on kostja koormis tõendada vastupidist, st liitekohtade

paisumisjälgede ja deformatsioonide olemasolu eluruumide kostjale üleandmisel. Kostja selliseid

tõendeid esitanud ei ole. Kohus loeb tõendatuks köögi töötasapinna liitekohtade paisumisjälgede ja

deformatsioonide puudumise 21.12.2023 seisuga.

10. Hageja koormis on tõendada asjaolud, millest nähtuvalt olid eluruumide JSK KV OÜ-le

tagastamise ajal köögi töötasapinna liitekohad paisumisjälgedega ja deformeerunud. Hageja on

soovinud köögi töötasapinna liitekohtade paisumisjälgi ja deformeerumist tõendada 18.05.2024

koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga eluruumide üürileandjale tagastamise kohta (dtl-d 73-

79). 18.05.2024 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt kujutab endast pdf-vormingus

dokumendifaili, mille atribuutidest ei nähtu faili loomise aeg. Hageja on avaldanud, et kostja

kinnitas akti hageja platvormil. Hageja esitas dokumentaalse tõendina hageja veebiplatvormi

andmebaasi logifaili, millest nähtuvad akti loomise aeg, üürileandja esindaja poolt kinnitamise aeg

ning üürniku poolt kinnitamise aeg (dtl-d 200-201). Kostja ei ole hageja väidet akti kinnitamise

kohta õigeks võtnud. Samuti ei ole kostja sõnaselgelt vastu vaielnud hageja väitele, et kostja on akti

kinnitanud, st akti kinnitamist eitanud. Kostja on esitanud vastuväite tõendi usaldusväärsusele.

Kohtu hinnangul ei anna kostja vastuväited alust pidada ebausaldusväärseks logifailist nähtuvat

teavet akti loomise aja ning selle hageja ja kostja poolt kinnitamise aegade kohta. Logifail on

kooskõlas üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud kuupäevadega (dtl 73). Kohus on seisukohal, et

hageja on tõendanud akti loomise aja 18.05.2024. Seetõttu on tehtud aktis sisalduvad fotod (dtl-d

74-79, 80-89, 165-174) akti loomisele eelnevast ajast.

11. Kohtu hinnangul nähtub 18.05.2024 koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis sisalduvatest

fotodest (dtl-d 74-79, 80-89, 165-174), et köögi töötasapinna liitekohtadel esinevad paisumisjäljed

ja deformatsioonid. Kohus leiab, et akt tõendab paisumisjälgede ja deformatsioonide olemasolu

18.05.2024 seisuga. Paisumisjäljed ja deformatsioonid puudusid 21.12.2023 seisuga (vt otsuse p 9).

Seega on paisumisjäljed ja deformatsioonid tekkinud ajal, millal eluruum oli kostja valduses. Kohus

arvestab sellega, et eluruum oli kostja valduses veidi vähem kui pool aastat. Töötasapinna

4 (7)

paisumisjälgede ja deformatsioonide teke poole aasta jooksul ei ole töötasapinna lepingujärgse

kasutamisega kaasnev harilik kulumine, halvenemine või muutus. Seejuures ei oma asjas tähtsust,

millal on töötasapind paigaldatud, sest 21.12.2023 seisuga töötasapinnal kahjustused puudusid.

Kostja ei ole tõendanud, et töötasapinna paisumisjäljed või deformatsioonid on tekkinud asjaoludel,

mis ei tulenenud kostjast. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostja vastutab VÕS § 334 lg 2 järgi

köögi töötasapinna kahjustumise eest.

12. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja

väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi

lõikele 1. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks

tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes

uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise

määramisel mõistlikult arvestada.

Hageja on hagiavaldust põhjendanud väitega, mille kohaselt ei ole võimalik köögi töötasapinna

kahjustusi kõrvaldada ilma uut töötasapinda paigaldamata. Hageja on soovinud oma väidet

tõendada GR Baltik team 22.05.2024 e-kirjaga (dtl-d 126-127). Stekol Partners OÜ (GR Baltik) on

eluruumi paigaldanud uue töötasapinna ja selle eest Xle esitanud 23.05.2024 arve nr 2024-05-

231126 (dtl 91). Töötasapinna paigaldamisega tegeleva ettevõtja e-kirjast nähtub, et kahjustus ei ole

parandatav. Kohus on seisukohal, et majandus- või kutsetegevuses töötasapindade müügi ja

paigaldamisega tegeleval ettevõtjal on oma valdkonna kohta teadmised, mis võimaldavad tema

arvamust pidada usaldusväärseks. Kohtu hinnangul on hageja seega tõendanud, et töötasapinna

parandamine ilma uut töötasapinda paigaldamata ei ole võimalik. Kostja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et töötasapind oleks võimalik parandada ilma seda asendamata.

VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja

kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu ja olukorra

taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Kuivõrd töötasapinna taastamine ei ole võimalik, tuleb

senise vara koosseisu taastamiseks töötasapind asendada. Seetõttu tuleb lugeda töötasapind VÕS §

132 lg 1 mõistes hävinuks.

Stekol Partners OÜ (GR Baltik) 23.05.2024 arvest nr 2024-05- 231126 nähtuvalt on uue

samaväärse töötasapinna soetamisega seonduva kulu suuruseks 1405 eurot (dtl 91). Kostja ei ole

esitanud tõendeid selle kohta, et uut samaväärset töötasapinna soetamine on võimalik väiksemate

mõistlike kuludega. Kohus loeb seetõttu JSK KV OÜ-le tekkinud kahju suuruseks 1405 eurot.

13. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja andis üürileandjale üle koristamata

eluruumi ning rikkus sellega üürilepingu üldtingimuste punktist 7.7 tulenevat kohustust.

Üldtingimuste punkt 7.7 sisaldab järgmises sõnastuses kokkulepet: „7.7 Eluruum ja Sisustus tuleb

tagastada puhtana ja hooldatuna vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktis kokkulepitule ja Rendin

juhistele. Juhul kui Eluruumi ja Sisustust ei tagastata puhtana ja hooldatuna, korraldab puhastus- ja

hooldustööd Üürileandja või Rendin, mille kulu on kohustatud hüvitama Üürnik“ (dtl 33, p 7.7).

VÕS § 276 lg 2 järgi on üürnikul kohustus kasutada ruume hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele,

millest üürileandmisel lähtuti. Lepingupooled leppisid kokku ruumide kasutamises eluruumidena

ning eluruumide hoolikaks ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks tuleb üürnikul tagada eluruumide

puhtus. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul tüüptingimus vastuolus eluruumi üürilepingu kohta käivate

imperatiivsete sätetega ega ole tarbijat ebamõistlikult kahjustav. Eluruumide tagastamiseks

seisundis, mis vastab eluruumide lepingujärgsele kasutamisele, tuleb eluruumid tagastada puhtana.

Hageja koormis on tõendada, et ruume ei tagastatud puhtana ja hooldatuna. Kohtu hinnangul

nähtub 18.05.2024 koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis sisalduvatest fotodest (dtl-d 74-77, 80-

85, 165-170) duširuumi seisund. Fotodelt nähtub, et dušinurga uks on veejälgedega, kraanikauss on

mustusejälgedega ning sellele on ladestunud katlakivi, dušinurga segistile ja dušiotsikule on

ladestunud katlakivi, duširuumi põrandaplaatide vuugivahedes on mustus. Kohus leiab, et hageja on

tõendatud 18.05.2024 koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis sisalduvate fotodega, et duširuumi

ei ole tagastatud puhta ja hooldatuna. 18.05.2024 koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktis

5 (7)

sisalduvatest fotodest köögi töötasapinna kohta ei nähtu, kas köök on puhas ja hooldatud.

Hageja on soovinud ülejäänud ruumide seisundit nende JSK KV OÜ-le tagastamise ajal eluruumist

tehtud fotodega (dtl 128-135, 174-183). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei nähtu

fotodest, millal need on tehtud. Hageja on esitanud fotod pdf-failivormingus (Portable Document

Format) ning samuti jpg-vormingus (dtl-d 174-183). Hageja esitatud pdf- ja jpg-vormingus failide

metaandmetest ei nähtu failide algset loomise aega ning fotode tegemise aega ja kohta. Eeltoodut

arvestades ei tõenda fotod eluruumi seisundit JSK KV OÜ-le tagastamise ajal. Kohtu hinnangul ei

ole hageja tõendanud, et eluruumi ülejäänud ruumid tagastati puhastus- ja hooldustöösid

vajavatena.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda üksnes duširuumi puhastus- ja hooldustööde kulude

hüvitamist. Üldtingimuste punkt 7.7 kohaselt on üürnik kohustatud hüvitama puhastus- ja

hooldustööde kulud. Seega on poolte kokkuleppe kohaselt üürileandjal õigus nõuda tegelikult

tehtud kulutusi, mistõttu ei oma asjas tähtsust see, kas koristusteenust oleks võimalik tellida

kolmandatelt isikutelt teistsuguste hindadega. Hageja on soovinud tõendada puhastus- ja

hooldustööde kulusid Mysankor OÜ 31.05.2024 arvega nr 23114, millest nähtuvalt on tasu

puhastusteenuse Liikuri 8 a-144 eest 190 eurot (dtl 90). Kuivõrd hagejal on õigus nõuda

puhastusteenuse hüvitamist üksnes duširuumi eest, on duširuumi ligikaudset osakaalu eluruumi

pindalast arvestades üürileandjal õigus nõuda puhastusteenuse kulude hüvitamist 16% ulatuses.

Seega on JSK KV OÜ-le tekkinud kahju suuruseks 30,40 eurot, mille hüvitamist on üürileandjal

õigus üldtingimuste punkti 7.7 kohaselt üürnikult nõuda.

14. Kohus tuvastas eelnevalt, et JSK KV OÜ-le tekkis seoses köögi töötasapinna

kahjustamisega kahju 1405 eurot ning puhastustöödega kahju 30,40 eurot. Kohus tuvastas

eelnevalt, et kostja vastutab tekitatud kahju eest. Samuti tuvastas kohus, et JSK KV OÜ on

üürilepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et

hagejal on õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitise 1435,40 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse

osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1435,40 eurot. Kohus jätab

hagiavalduse rahuldamata 159,60 eurot tasumise nõudes.

15. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

16. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas

hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 1595 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt

nõuetes, millele vastav hagihind on 1435,40 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 90%

ulatuses (1435,40 1595-st on 90%). Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega ning jätab menetluskuludest 10% hageja kanda ning 90% kostja kanda.

17. Hageja on avaldanud, et tema menetluskuluks on asjas tasutud riigilõiv 315 eurot. Kohus

leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud, sest riigilõiv on vältimatu

kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja

menetluskulude suuruse, milleks on hagi rahuldamise ulatust arvestades 283,50 eurot (90% 315-st

on 283,50).

18. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kostja on taotlenud lepingulise esindaja kulu 350 eurot kindlaksmääramist. Menetluskulude

nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgmised toimingud, milleks kulus aega

kokku 3,5 tundi: 25.09.2024 nõupidamine kliendiga (kestus 1 tund), kohtuasja materjalidega

tutvumine ja täiendava vastuse koostamine kohtule (kestus 2,5 tundi). Lepingulise esindaja

tasumäär on 100 eurot tunnis ning sellele ei lisandu käibemaksu (dtl-d 159-160). Kohtu hinnangul

on kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud olnud vajalikud. Kohtu hinnangul ei ole toimingute

ajakulu kooskõlas tsiviilasja vähese keerukuse ja mahuga ning kostja menetlusdokumentide

6 (7)

mahuga. Kohus leiab seetõttu, et ajakulu on põhjendatud 3 tunni ulatuses. Ajakulu ei ole

põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kostjat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal

lepinguline esindaja, kes vastas lepingulisele esindajale TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele. Seetõttu

on kostjal õigus nõuda hagejalt enda lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Kohus leiab, et

kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasu 100 eurot ei ületanud õigusteenuse osutamise ajal keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud

ja vajalik on kostja lepingulise esindaja kulu 300 eurot (õigusteenus 3 tundi x tunnitasu 100 eurot =

300 eurot). Kohus määrab kindlaks kostja menetluskulude suuruse, milleks on hagi rahuldamise

ulatust arvestades 30 eurot (10% 300-st on 30). Kui kohus oleks rahuldanud menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses, oleks kohus menetluskulude jaotust arvestades

määranud kindlaks kostja lepingulise esindaja kulu 35 eurot (10% 350-st on 35). Kohus jätab

menetluskulude jaotust arvestades rahuldamata kostja taotluse menetluskulude 5 eurot

kindlaksmääramiseks (35-30=5).

19. TsMS § 445 lg 1 ls 2 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu

tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab,

tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus määras kindlaks hageja

menetluskulud 283,50 eurot ning kostja menetluskulud 30 eurot. Kohus tasaarvestab poolte

menetluskulude hüvitamise nõuded, mille tulemusel lõpeb kostja menetluskulude 30 eurot

hüvitamise nõue tervikuna ning hageja menetluskulude 283,50 eurot hüvitamise nõue 30 euro

ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 253,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

7 (7)