2-24-7230/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-7230

Tsiviilasi

AS Finora Group hagi J. S. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

19 164,14 eurot

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: AS Finora Group (registrikood 12324050),

lepingulised esindajad S. R. ja A. J.

Kostja: J. S. (isikukood XXX)

Menetlustoimingu tegemise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 02.12.2021 sõlmitud

käenduslepingust, mis on sõlmitud hageja ja X OÜ vahel 02.12.2021 sõlmitud

mikrolaenulepingust nr L00214451 tuleneva kohustuse tagamiseks, tulenev põhivõlg 14

549,69 eurot, intressid 244,51 eurot, viivis perioodi 09.11.2022 – 07.05.2024 eest 2442,80

eurot ja põhivõlalt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

08.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

4. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1575 eurot.

6. Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

7. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest

Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB

Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank –

EE567700771003819792.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 07.05.2024 hagi kostja vastu järgmise nõudega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 02.12.2021 sõlmitud

käenduslepingust, mis on sõlmitud hageja ja X OÜ vahel 02.12.2021 sõlmitud

mikrolaenulepingust nr L00214451 tuleneva kohustuse tagamiseks, tulenev võlgnevus 14

549,69 eurot, intress 244,51 eurot ja seisuga 07.05.2024 sissenõutavaks muutunud viivis

2551,23 eurot;

1.2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte

muutunud viivis põhinõudelt (14 549,69 eurot) VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 08.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.

2.1. Hageja ja X OÜ (põhivõlgnik) sõlmisid 2.12.2021 mikrolaenulepngu nr L00214451,

mille kohaselt andis hageja põhivõlgnikule laenu 25 000 eurot. Põhivõlgnik kohustus laenu

tagastama ja intressid tasuma vastavalt laenu tagasimaksete graafikule perioodil 15.01.2022-

15.12.2022.

Hageja edastas 21.09.2022 põhivõlgnikule lepingu ülesütlemise teatise. Lepingu ülesütlemise

seisuga s.o 21.09.2022 moodustus lepingu järgne võlgnevus kokku 14 821,47 eurot (tasumata

põhiosa summa 14 549,69 eurot, tasumata intressisumma 244,51 eurot, lisandunud viivis

27,27 eurot). Hageja saatis põhivõlgnikule lisaks 25.10.2022 pankrotihoiatuse. Hageja

selgitab, et tsiviilasjas 2-23-3967 3.08.2023 kohtumäärusega lõpetati põhivõlgniku

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2.2. Laenulepingust tulenevate nõuete käendajaks on kostja. Käenduslepingu kohaselt

vastutab käendaja laenuandja ees laenulepingu täitmise eest solidaarselt laenusaajaga, kuid

mitte suuremas ulatuses, kui käenduslepingus sätestatud rahaline maksimumsumma, 32 500

eurot.

Hageja nõuab kostjalt käenduskohustuse täitmist. Laenu tasumata põhiosa on 14549,69 eurot,

intress 244,51 eurot, samuti lisandub viivis. Kostja ei ole laenusummat hagejale tagastanud,

samuti ei ole tasunud intressi ja viiviseid. Kuna põhivõlgnik ei täitnud lepingust tulenevat

nõuet ka täiendava tähtaja jooksul, väljastas hageja kostjale 21.09.2022 teatise

käenduskohustuse täitmiseks. Teatise kohaselt oli põhivõlgniku lepingust tulenev võlgnevus

20.09.2022 seisuga 14 798,27 eurot (tasumata põhiosa 14 549,69 eurot, tasumata

intressisumma 244,51 eurot, lisandunud viivis 4,07 eurot). Hageja nõudis käenduskohustuse

täitmist hiljemalt 5.10.2022 (vastavalt käenduslepingu punktile 5), mida kostja ei ole

käesoleva ajani täitnud.

Käenduslepingu punktis 5. on märgitud: Juhul, kui Laenusaaja ei täida Laenulepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib Laenuandja nõuda kohustuste

täitmist omal äranägemisel kas Laenusaajalt või Käendajalt või kõikidelt ühiselt. Kui

Laenuandja nõuab kohustuse täitmist Käendajalt on Käendaja kohustatud tasuma Laenusaaja

poolt Laenuandjale Laenulepingu alusel tasumisele kuuluvad, kuid tasumata summad (laenu

põhiosa, intressid, viivised ja muud Laenuandja tasud ja kulud) 14 (neljateistkümne)

kalendripäeva jooksul arvates Laenuandja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest.

Lepingu punktis 4.1. on märgitud: Laenusaaja tasub laenu kasutamise eest Laenuandjale

intresse järgmiselt: 4.1.1. intress: 16,00% aastas.

Otsuse põhjendused

3. Hageja teatas 04.12.2024 vastuseks kohtule, et esitab tulenevalt kohtu nõudest

viivisearvestuse alates 09.11.2022, kuna soovib jätkuvalt tagaseljaotsuse tegemist. Hageja on

seega viivist arvestatud põhiosa jäägilt 14 549,69 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 09.11.2022 hagi koostamiseni 07.05.2024 kokku summas 2442,80

eurot.

Viivisenõude vähendamine on nõude kitsendamine, mida saab teha ilma kohtu või kostja

nõusolekuta.

4. Hagi ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte

toimetatuks loetud 23.08.2024 (ning saadetud ka kostja e-postiaadressidele). Kostja ei ole

hagile vastust esitanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

5. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 23.02.2021 sõlmitud käendusleping, mille

kohaselt kostja käendas hageja ja X OÜ vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid X OÜ

kohustusi maksimaalselt 32 500 euro ulatuses.

VÕS § 142 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Tarbijakäenduslepingu

puhul (käendajaks on füüsiline isik) peab olema lepitud kokku käendaja vastutuse rahalises

maksimumsummas ning käendaja avaldus peab olema kirjalikus vormis.

Käendajalt võla nõudmise eeldusteks on: a) kehtiv laenuleping, seejuures peab olema esile

toodud, et laen on laenusaaja kasutusse antud, b) kehtiv (sh nõutavas vormis) käendusleping

ja c) et laenulepingust tulenev nõue on täitmata ja muutunud sissenõutavaks.

6. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks, et kostja on käenduslepingu digiallkirjastanud,

seeläbi on täidetud kirjaliku vormi nõue. Kohus loeb omaks võetuks, et leping sisaldas

tarbijast käendaja vastutuse maksimaalset määra. Kohus loeb omaks võetuks ja võtab arvesse

hageja väite, et lepingu allkirjastamise ajal oli kostja põhivõlgniku ainuke juhatuse liige. See

selgitab käendaja huvi käenduse andmise vastu. Kohtul pole alust arvata, et käendusleping

oleks pidanud olema mingil põhjusel tühine (tühistust kontrollib kohus omal algatusel).

7. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite X OÜ-le laenu (25 000 eurot)

väljamaksmise kohta.

8. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite selle kohta, et lepingu järgi tuli laen

täielikult tagastada 15.12.2022. Hageja väitel on aga laenuleping üles öeldud 21.09.2022 ning

sellega muutunud kogu põhivõlg ning tasumata intress sissenõutavaks.

Hageja saatis 21.09.2022 lepingu ülesütlemise teate X OÜ-le 21.09.2022 e-posti teel

aadressile XXX. Kohus loeb selle väite kostja poolt omaks võetuks.

Hageja viitab hagiavalduses käenduslepingu punktile 5, mille kohaselt Juhul, kui Laenusaaja

ei täida Laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib Laenuandja

nõuda kohustuste täitmist omal äranägemisel kas Laenusaajalt või Käendajalt. Kohus selgitas

hagejale, et kui hageja saatis lepingu üles ütlemise teatise 21.09.2022 ning andis selles

laenusaajale tähtaja 20 pangapäeva tagastamata laenujäägi ja intresside tasumiseks, siis

järelikult oli lepingu punkti 5 kohaseks tähtajaks, milleks tuli kohustus täita, 20 pangapäeva

arvestades 21.09.2022. Ehk kohustus ei saanud sissenõutavaks muutuda samal päeval kui

teade saadeti. Seda arvestades ei olnud hagejal alust nõuda käendajalt kohustuse täitmist enne

kohustuse täitmise tähtaega.

Hageja vastas kohtule, et lepingu punkti 9.1.4 kohaselt Laenuandjal on õigus Laenuleping

üles öelda ning nõuda tagastamata laenusumma, tasumata intressi, lepingutasu, viiviste,

trahvide ja teiste Laenulepingust tulenevate nõuete täitmist Laenusaajalt 20 (kahekümne)

pangapäeva jooksul pärast Laenuandjalt vastavasisulise teatise saamist, kui leiab aset

sündmus, mis ohustab Laenulepingu kohast täitmist Laenusaaja poolt. Hageja väitel oli

põhivõlgniku suhtes algatatud likvideerimismenetlus ning likvideerijaks oli määratud tuntud

likvideerija Lauri Hansberg. Kohus saab sellest aru nii, et hageja pidas likvideerimismenetlust

viidatud lepingu punkti kohaseks sündmuseks, mis ohustas laenulepingu kohast täitmist

põhivõlgniku poolt ning et täiendav tähtaeg 20 päeva anti peale lepingu üles ütlemist. Hageja

väitel oli põhivõlgnikul 20.09.2022 seisuga ka intressivõlg 244,51 eurot.

VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest

tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses

enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui

laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Samuti võivad majandustegevuses tegutsevad

pooled leppida kokku lepingu üles ütlemise alustes. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esile

toodu alusel oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda, ent hageja andis siiski üles

ütlemisel täiendava tähtaja, 20 päeva, kohustuste täitmiseks. Seega sissenõutavaks muutuks

kogu tagastamata laenusumma peale täiendava tähtaja möödumist.

9. Hageja väitel saatis ta kostjale kostja lepingujärgsele e-posti aadressile XXX 21.09.2022

teatise käenduskohustuse täitmiseks, milles nõudis kohustuste täitmist 14 päeva jooksul.

Kuivõrd kohus asus seisukohale, et kogu tasumata laenusumma ei olnud muutunud

21.09.2022 sissenõutavaks, ei olnud hagejal alust seda sel ajal nõuda ka käendajalt. Hageja on

esile toonud, et saatis käendajale posti teel aadressile XXXX ka 25.10.2022 kohustuse

täitmise nõude, milles käendajalt nõuti kohustuse täitmist 14 kalendripäeva jooksul. Kohus

loeb selle väite kostja poolt omaks võetuks ning on seisukohal, et selleks ajaks oli lepingu

üles ütlemise ja 20-päevase täiendava tähtaja möödumise tõttu muutnud sissenõutavaks kogu

tagastamata laen ja tasumata intressid.

10. Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks hageja väite, et põhivõlgnikul oli laenulepingu

alusel 20.09.2022 seisuga intressivõlg 244,51 eurot ja tagastamata laenusumma 14 549,69

eurot.

Viivist nõuab hageja alates 09.11.2022 põhiosa jäägilt 14 549,69 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 09.11.2022 hagi koostamiseni 07.05.2024 kokku 2442,80

eurot ning edasi samas määras kuni põhivõla tasumiseni.

11. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega VÕS § 142, § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1

punktide 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 14 549,69 eurot, intressi 244,51 eurot, viivise perioodi

09.11.2022 – 07.05.2024 eest 2442,80 eurot, põhivõlalt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 08.05.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulud

12. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega ja täiendavalt 04.12.2024.

Hageja toob välja, et menetluskuludeks on riigilõiv 1050 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi

tasu 1225,25 eurot ilma käibemaksuta.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu

1050 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 19 164,14 eurot, millelt on

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 1050 eurot. Hagilt

tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja,

magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli

esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud

põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-

2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-

4817, p 20).

Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 p 57 märkinud, et

mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot,

millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem

erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu

andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel

käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii

mõnedki vandeadvokaadid.

Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on osaliselt

põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Ehkki pooltel on õigus kokku

leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu

oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja

esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas

asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse

keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu

suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on

ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks

mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse

vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud

tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu

suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja

põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja osutas hagejale õigusabi 7,5 tundi. Õigusabi osutamise sisaldas

järgmisi toiminguid:

-07.05.2024 hagi dokumentide analüüs, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine, kohtule

esitamine 4,5 tundi;

-06.11.2024 kohtu 05.11.2024 nõudega tutvumine, täiendavate tõendite kogumiseks päring

kliendile 0,5 tundi;

-19.11.2024 tähtaja pikendamise taotluse koostamine 0,25 tundi;

-04.12.2024 vastuse koostamine kohtunõudele 2 tundi;

-04.12.2024 menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise

õigusvaidlusega. Arvestades hagiavalduse sisu, mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatuks

hagiavalduse koostamiseks vajalike toimingute ajakulu 07.05.2024 kokku 3,5 tundi.

06.11.2024, 19.11.2024 ja 04.12.2024 seoses kohtunõudele vastamisega koostatud

menetlusdokumentide põhjendatud ajakuluks kokku peab kohus 1,5 tundi. Menetluskulude

nimekirja koostamise osas peab kohus ajakulu 15 minutit põhjendatuks. Kohus leiab, et

lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku on 5 tundi 15 minutit.

Arvestades lepingulise esindaja õigusteenuse põhjendatud tunnihinda, on hageja põhjendatud

õigusabikulu kokku 525 eurot ilma käibemaksuta (5,25 tundi x 100 eurot).

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1575 eurot, millest 1050 eurot on riigilõiv

ja 525 eurot on lepingulise esindaja tasu.

Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 1575 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Kohtulahendi kättetoimetamine ja täitmine

13. Tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS

§ 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

14. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta

viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik