2-24-15750/59 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15750

Tsiviilasi

Malmek

Ehitus

OÜ

avaldus

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja

kuulutamata ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik Malmek Ehitus OÜ (rk 16079995),

seaduslik esindaja P.Z, lepinguline esindaja Kaupo

Süvaoja;

ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Malmek Ehitus OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Kohustada ajutist haldurit likvideerima Malmek Ehitus OÜ kahe kuu jooksul määruse

jõustumisest arvates.

3. Määrata Malmek Ehitus OÜ dokumentide hoidjaks P.Z (XXX).

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo tasuks 2211,25 eurot (sh käibemaks),

mis maksta välja OÜ-le INC Partner (registrikood 11008111, arvelduskontole nr

EE662200221024695063), mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tasust:

5.1. 1000,40 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest;

5.2. 1210,85 eurot (sh käibemaks) mõista välja Malmek Ehitus OÜ-lt.

6. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu

Maakohtu registriosakonnile ning resolutsiooni p 5.1. osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu

kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab

määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse

esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate

avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).

ASJAOLUD

1. Malmek Ehitus OÜ (avaldaja) esitas kohtule 16.10.2024 võlgniku pankrotiavalduse.

Malmek Ehitus OÜ on asutatud 20.10.2020, mil ettevõte kandis nime Malmek Ehitus UÜ.

Usaldusühingust osaühinguks kujundati ettevõte peale omaniku muutust 13.04.2021. Kuni selle

ajani puudus ettevõttel majandustegevus. Malmek Ehitus OÜ põhitegevuseks esimestel aastatel oli

ehitus- ja lammutustööd ning mõned pinnase hoolduse ja haljastuse objektid ning 2023. aastal ka

kaeve- ja mullatööd. Objektid asusid enamuses Pärnu- ja Harjumaal. Hetkel Malmek Ehitus OÜ-l

kehtivaid töö- ega VÕS lepinguid ei ole, viimane tööleping oli aastal 2022. 2021. aasta lõppes

kahjumiga (5852,58 eurot), mille puhul loodeti, et järgmise, 2022. aasta majandustegevusega saab

ettevõtte seisu parandada, sest kliendibaasi tundus jaguvat, aga nii ei läinud. Seisuga 31.12.2023 oli

Malmek Ehitus OÜ-l ostjatelt laekumata nõudeid kogusummas 8044,10 eurot ja tarnijatele tasumata

arveid kogusummas 14 477,70 eurot, 2023. aasta majandusaasta kahjum oli 4001,43 eurot. Viimane

müügiarve väljastati 20.06.2024 Mamit OÜ-le summas 170,80 eurot, mis laekus. Peale seda pole

enam majandustegevust olnud. Malmek Ehitus OÜ-l ei olnud kogu tegevuse ajal muid varasid peale

raha pangas ja kassas ning nõudeid ostjatele. Tööde tegemiseks vajaminevad suurseadmed renditi,

väikevahendid olid isiklikud, mõned ka soetatud ettevõttesse, kuid kuna need olid lühikese

kasutusega, ei võetud neid arvele põhivarana ega muu varana (nt käsisaed, ämbrid jmt). 2023. aasta

majandusaruande põhjal on kahjum 14 668 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

2. Kohus nimetas 12.11.2024 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo (ajutine

haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt võlgnikul vara puudub. Raamatupidamises on kajastatud nõuded ostjate vastu

summas 8044 eurot, kuid nõudeid ei ole õnnestunud võlgnikul endal sisse nõuda ning tegemist on

ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 28 148,68 eurot.

Võlgniku olemasolevad kohustused ületavad võlgniku vara kordades, võlgnik on lõpetanud

tegutsemise, arvelduskonto on arestitud, tegevuse jätkamiseks vajalikud objektid ja töötajad

puuduvad, seega puudub võlgnikul võimalus kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgniku

majandustegevuse jätkamine või tervendamine ei ole enam võimalik.

Võlgniku maksejõuetuseni on viinud klientide poolt arvete tasumata jätmine ning vähene

müügikäive, mille tõttu ei ole suudetud tagada piisav kasumlikkus, et katta jooksvaid kohustusi.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ka juhatuse poolne väär rahavoogude

prognoosimine, riskide hindamine ja liigne optimism makseraskustest juhtimisotsuseid muutmata

üle saada. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on juhatuse planeerimisoskuse puudumine

muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest, sh bilansist ja

kasumiaruandest mitte arusaamine ja seetõttu vastavate järelduste ja otsuste mittetegemine ettevõtte

tegutsemise käigus.

Võlgnik on olnud makseraskustes kogu tegutsemise aja ning juhatuse liige on andnud võlgnikule

isiklikult laenu, tagasimaksega vastavalt võlgniku võimalustele. Võlgnik on tegutsenud vaid

kahjumiga. Bilansiliselt maksejõuetu oli võlgnik juba esimese tegutsemisaasta, so 2021.a. lõpuks,

mil võlgniku omakapital oli langenud alla seaduses sätestatud piiri. Võlgnikul on tänaseni tasumata

kohustusi võlausaldajate ees alates 2022.a. kevadest. Võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise

ajaks saab lugeda hiljemalt 2022. aasta suve.

Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks.

Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 2211,25 eurot (sh käibemaks).

4. Maakohus määras 20.12.2024 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning avaldas samal päeval

määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud

summat tähtaegselt ei maksnud.

Maksejõuetuse teenistus ei esita 23.01.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku

pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb

lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

6. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara

pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise

võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui

võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või

tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara

koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete

rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu

PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab

pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks

deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.

7. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus

juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. Kohus tegi 13.01.2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita

23.01.2025 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.

Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest.

8. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul

mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused

(PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse

resolutsioonis nimetatud isiku.

Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel

saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).

9. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale

(PankrS § 39 lg 1).

Menetluskulud

10. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on

pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2). Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise

halduri tasu, võlgniku kanda.

11. Ajutine haldur esitas 17.12.2024 taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada

oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse

määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär

aastal 2024 on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).

12. Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1812,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine

haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma

ülesannete täitmiseks 12,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab

põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 145 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab ajutise halduri tasuks

1812,50 eurot, koos käibemaksuga 2211,25 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).

Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb (PankrS § 23 lg 6).

13. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid

ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu

hüvitamine riigi vahenditest.

14. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot

(aastal 2024), sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause).

Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

15. Ajutise halduri tasu summas 1000,40 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest, tasu

summas 1210,85 eurot välja mõista võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eveli Vavrenjuk

kohtunik