1-24-1715/98 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-24-1715

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2024. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-1715 (22263000758)

Kohtunik

Kohtunik Marek Vahing, rahvakohtunikud Evelin

Laansalu ja Piret Puistaja

Kohtuistungi sekretär

Margot Nigol, Jaanika Brikkel

Kriminaalasi

Aigar Arolepp süüdistuses KarS § 323 lg 1, KarS §

179 lg 11, KarS § 214 lg 2 p 4, KarS § 1751 lg 2, KarS

§ 120 lg 1, KarS § 1573 lg 1 järgi; Janno Otti

süüdistuses KarS § 214 lg 2 p 1, 4, KarS § 121 lg 2 p 3

järgi üldmenetluses

Prokurör

Jane Pajus

Süüdistatav

AIGAR AROLEPP

Isikukood: 38708182723; elukoht: XXX; viibimiskoht:

Tartu Vangla; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX;

haridus: XXX; töökoht: XXX, XXX;

Karistatus: 1) Tartu Maakohtu 30.10.2018 otsusega

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, lõplik karistus 5 kuud 27

päeva vangistust, KarS § 74 alusel tingimisi 1 aastase

katseajaga.

2) Tartu Maakohtu 04.10.2019 otsusega KarS § 121 lg 2

p 2, 3; § 179 lg 11 ja § 424 lg 1 järgi, varasema

karistusega liites lõplik karistus 1 aasta 11 kuud ja 25

päeva vangistust alates 10.08.2019, vabanes 04.08.2021.

Tõkend: vahistamine alates 05.10.2023, kahtlustatavana

kinni peetud 21.03.-22.03.2023, tõkendi tähtaega

pikendatud 01.12.2023 määrusega ja 01.02.2024

määrusega kuni 04.04.2024.

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Aivar Kello

Süüdistatav

JANNO OTTI

Isikukood: 39504092722; elukoht: XXX, viibimiskoht:

Tartu Vangla; kodakondsus: XXX; emakeel: XXX;

haridus: XXX; töökoht: XXX, XXX;

Karistatus: 1) Tartu Maakohtu 24.11.2020 otsusega

KarS § 182 lg 1, § 213 lg 1, § 4231, § 424 lg 2 järgi

lõplik liitkaristus 2 aastat 4 kuud vangistust, millest

kohesele ärakandmisele 6 kuud ja 1 aasta 9 kuu ja 4

päevase vangistuse kandmisest vabastati KarS § 74

alusel tingimisi 3 aastase katseajaga koos mitmete

lisakohustustega.

2) Tartu Maakohtu 25.05.2022 otsusega KarS § 121 lg 1

järgi varasema karistusega liites lõplik karistus 2 aastat

6 kuud ja 4 päeva vangistust KarS § 74 alusel tingimisi

3 aastase katseajaga koos 6 kuulise elektroonilise valve

ja mitmete kohustustega.

Tõkend: vahistamine alates 17.01.2024, kahtlustatavana

kinni peetud 16.01.2024, tõkendi tähtaega pikendatud

kuni 04.04.2024.

Kaitsja

Vandeadvokaat Kaire Hänilene

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Aigar Arolepp KarS § 323 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks)

aastat vangistust.

2. Süüdi tunnistada Aigar Aroplepp KarS § 120 lg 1 järgi (22.09.2023 K. K. ja J. K.

ähvardamine) ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

3. Süüdi tunnistada Aigar Arolepp KarS § 120 lg 1 ja § 1573 järgi (C. K. suhtes toime

pandud kuriteod) ja KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks kogumis 1 (üks) aasta

vangistust.

4. Süüdi tunnistada Aigar Arolepp KarS § 1751 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks)

aasta vangistust.

5. Süüdi tunnistada Aigar Arolepp KarS § 179 lg 11 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks)

aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

6. Süüdi tunnistada Aigar Arolepp KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 8

(kaheksa) aastat vangistust.

7. KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja

mõista Aigar Arolepale kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 11 (üksteist) aastat

vangistust.

8. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Aigar Arolepa eelvangistuses viibitud aeg 21.-22.03.2023,

s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning mõista karistuseks 10 (kümme) aastat 11 (üksteist)

kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, mille kandmise algust hakata

arvestama alates Aigar Arolepa kahtlustatavana kinni pidamisest 04.10.2023.

9. Süüdi tunnistada Janno Otti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (2022 märtsis või aprillis C. K.

tõukamine) ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

10. KarS § 65 lg 1 alusel ja § 64 lg 1 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu

25.05.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud karistusega, mis oli 2

(kaks) aastat 6 (kuus) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista Janno Ottile 2 (kaks)

aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.

11. Süüdi tunnistada Janno Otti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (ajavahemikus 2022. a lõpp

kuni 30.07.2023. a T. M. ja R. K. löömine) ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

12. Süüdi tunnistada Janno Otti § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse)

aastat vangistust.

13. KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja

mõista Janno Ottile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

14. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25.05.2022. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-22-2975 mõistetud liitkaristusega, mis on 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa)

kuud vangistust, ja mõista Janno Ottile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10

(kümme) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 4 (neli) päeva vangistust.

15. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Janno Otti eelvangistuses viibitud aeg alates 16.01.2024

karistusaja hulka ning hakata arvestama karistusaja algust alates Janno Otti

kahtlustatavana kinni pidamisest 16.01.2024.

16. Rahuldada VÕS § 1043 alusel kannatanu P. O. tsiviilhagi varalise kahju nõudes

täielikult ja mõista Aigar Arolepalt solidaarselt Janno Ottiga välja kuriteoga tekitatud

kahju katteks kannatanu P. O. kasuks 222 (kakssada kakskümmend) eurot ja 1 sent,

mis kanda S. O. arveldusarvele XXX.

17. Rahuldada VÕS § 1043 alusel kannatanu P. O. tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes

täielikult ja välja mõista Aigar Arolepalt solidaarselt Janno Ottiga välja kuriteoga

tekitatud kahju katteks kannatanu P. O. kasuks 5000 (viis tuhat) eurot, mis kanda S. O.

arveldusarvele XXX.

18. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Aigar Arolepalt riigituludesse menetluskuludena

sundraha 2050 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 2006,16 eurot ja

kohtumenetluses 3319,62 eurot ning tunnistajate ja kannatanute sõidukulu 14,20 eurot,

s.o kokku 7389 (seitse tuhat kolmsada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 98 senti.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

(AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300

(Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99924700032313. Selgitusse tuleb märkida „1-24-1715,

menetluskulud, Aigar Arolepp“.

19. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Janno Ottilt riigituludesse menetluskuludena

sundraha 2050 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses

1781,20

eurot ja

kohtumenetluses 3786,88 eurot, s.o kokku 7618 (seitse tuhat kuussada kaheksateist)

eurot ja 8 senti.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

(AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (AS Swedbank) või EE401700017002872300

(Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank). Viitenumber

menetluskulude tasumisel on 99924700032326. Selgitusse tuleb märkida „1-24-1715,

menetluskulud, Janno Otti“.

20. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

21. KrMS § 3101 lg 1 alusel kohaldada Aigar Arolepa suhtes lähenemiskeeld 3 (kolmeks)

aastaks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates, keelates Aigar Arolepal:

1) läheneda S. K. elukoha ja kooli juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200

meetrit ning võtta ühendust S. K. erinevate sidevahendite kaudu;

2) läheneda C. K. elukoha ja kooli juures ning avalikes kohtades talle lähemale kui

200 meetrit ning võtta ühendust C. K. erinevate sidevahendite kaudu;

3) läheneda P. O. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui

100 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu;

4) läheneda K. K. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui

200 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu;

5) läheneda J. K. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 50

meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu;

6) läheneda K. K. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui 50

meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu.

22. KrMS § 3101 lg 1 alusel kohaldada Janno Otti suhtes lähenemiskeeld 3 (kolmeks)

aastaks alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates keelates Janno Ottil:

1) läheneda C. K. elukoha ja kooli juures ning avalikes kohtades lähemale kui 200

meetrit ning võtta ühendust C. K. erinevate sidevahendite kaudu;

2) läheneda P. O. elukoha ja töökoha juures ning avalikes kohtades lähemale kui

100 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu.

23. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel:

1) peeglikillud, mis on hoiule antud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri

hoiuruumi;

2) 20.03.2024 esitatud süüdistusakti 6. punkti 4. jaotises nimetatud ümbrikud, mis

asuvad kriminaaltoimikus;

3) 20.03.2024 esitatud süüdistusakti 6. punkti 2. jaotises nimetatud koopiafailid,

raportfailid, andmestik ja jäädvustatud fotod, mis on hoiustatud Politsei- ja

Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo andmehoidlas.

24. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse

jõustumisel hävitada Aigar Arolepa elukoha XXX 04.10.2023 läbiotsimisel leitud ja ära

võetud pussnuga, mis on antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumi.

25. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aigar Arolepale tema elukoha XXX 21.03.2023

läbiotsimisel leitud ja ära võetud telefon Samsung S7 ja telefon Samsung A8 ning Aigar

Arolepalt 04.10.2023 kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud telefon Samsung. Aigar

Arolepa telefonidel taastada enne tagastamist tehase algsätted. Samal alusel tagastada

Janno Ottile 16.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud telefon Samsung.

26. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde:

1) postisaadetis ümbrikus ja toimikusse köidetud dokumendid;

2) DVD ja CD-plaadid, mis on kohtule üle antud digitaalsete tõenditega.

27. Aigar Arolepale kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

28. Janno Ottile kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

29. Aigar Arolepale kohaldatud lisapiirangud tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

30. KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanuid K. K., C.

K., S. O., J. K. ja K. K., kui Aigar Arolepp vangistusest ennetähtaegselt vabastatakse või

kinnipidamisasutusest põgeneb.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

tervikuna avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Kohus lahendab esmalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306 lg 1 p-de 1-6 kohased

küsimused, s.o kas leidsid aset teod, milles süüdistatavaid süüdistatakse ja kas teod on toime

pannud süüdistatavad. Kui teod on tuvastatud ja on selge, et need on toime pannud

süüdistatavad, hindab kohus, kas toime pandud teod on kuriteod ja kas süüdistatavad on süüdi

nende toimepanemises. Seejärel mõistab kohus tegude toimepanemise eest karistused.

Viimaks võtab kohus seisukoha tsiviilhagi, menetluskulude, lähenemiskeelu kohaldamise,

asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete, tõkendite, lisapiirangute ja kannatanute taotluste

kohta. Lõpus parandab kohus otsuse resolutsioonis esinevad ebatäpsused.

2. Aigar Arolepale on esitatud süüdistus XXX ja XXX C. K. tapmisega ähvardamises, XXX

K. K. ja J. K. tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamises, lapspornole teadvalt

juurdepääsu taotlemises, lapseealiste seksuaalses ahvatlemises, K. K. tapmisega ähvardamises

seoses viimase õiguspärase osalemisega kriminaalmenetluses ning Janno Ottiga grupis P. O.

suhtes väljapressimise toimepanemises. Janno Ottile on esitatud süüdistus C. K., R. K. ja T.

M. korduvas kehalises väärkohtlemises ning Aigar Arolepaga grupis P. O. suhtes

väljapressimise toimepanemises.

3. Täpsustavalt tuleb siinkohal märkida, et prokuratuur esitas algselt, s.o 20.03.2024

maakohtule süüdistuse Aigar Arolepa süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 120 lg 1,

1751 lg 2, 179 lg 11, 214 lg 2 p 4 ja 323 lg 1 järgi ning Janno Otti süüdistuses KarS §-de 121

lg 2 p 3 ja 214 lg 2 p 1, 4 järgi. 23.05.2024 esitas prokurör süüdistusakti Aigar Arolepa

süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi 18.08.2023. a C. K. suhtes aset leidnud ahistava

jälitamisega seonduvates tegudes. Tartu Maakohtu 17.06.2024 määrusega ühendati KrMS §

216 lg 3 p 1 alusel kriminaalasjad nr 1-24-3037 (24922900026) ja nr 1-24-1715

(22263000758). 31.07.2024 muutis prokurör 23.05.2024 esitatud süüdistust selliselt, et

18.08.2023 toimunu on esimene kuriteoepisood ning lisandusid C. K. osas uued ahistava

jälitamise ja ähvardamise episoodid. Süüdistuse muutmisele kaitsjad vastuväiteid ei esitanud.

4. Aigar Arolepp ja Janno Otti ei tunnistanud ennast neile ette heidetud kuritegudes süüdi.

Kaitsjad ühinesid kaitsealuste positsioonidega. Samas on Aigar Arolepp kohtuistungil ütlusi

andes osad temale ette heidetud kuriteoepisoodid omaks võtnud, millel kohus peatub

edaspidiselt.

5. Kohus hindab esmalt Aigar Arolepale KarS § 214 lg 2 p 4 ja Janno Ottile KarS § 214 lg 2 p

1, 4 järgi esitatud süüdistuse põhjendatust (jaotis I), seejärel Aigar Arolepale KarS § 120 lg 1,

§ 323 lg 1, § 1573 lg 1 (koos § 120 lg 1), § 179 lg 11 ja § 1751 lg 2 järgi esitatud süüdistuste

põhjendatust (jaotised II-VI) ning viimaks Janno Ottile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitatud

süüdistust (jaotis VII).

I Aigar Arolepa süüdistus KarS § 214 lg 2 p 4 ja Janno Otti süüdistus KarS § 214 lg 2 p

1, 4 järgi P. O. suhtes väljapressimise toimepanemises.

I.1. Aigar Aroleppa ja Janno Ottit süüdistatakse järgmises.

22.09.2023 ajavahemikus kella 17.00 kuni vähemalt kella 23.00-ni tarvitasid Janno Otti ja

Aigar Arolepp Tartu maakonnas XXX Aigar Arolepa elukohas füüsilist ja vaimset vägivalda

P. O. (O.) suhtes ja nõudsid temalt raha tasumist.

Janno Otti on isik, keda on Tartu Maakohtu 24.11.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6971

muu hulgas karistatud ajavahemikus 09.08.-11.08.2019 kelmuse toimepanemise eest KarS §

213 lg 1 järgi ja karistus on kehtiv.

Aigar Arolepp võttis P. O. ühe käega kõri ümbert kinni haardesse ja pigistas, mis tekitas

kannatanule valu, ja lohistas P. O. elutuppa. Elutoas hakkasid Janno Otti ja Aigar Arolepp P.

O. peksma ja nõudsid temalt raha maksmist väidetavate võlgnevuste katteks ning käimas

olnud peksmise lõpetamiseks. P. O. osutas vastupanu, kuid see ei peatanud Aigar Aroleppa ja

Janno Ottit vägivalda kasutamast.

P. O. palus korduvalt Janno Ottit ja Aigar Aroleppa enda peksmine lõpetada ja lubas raha

maksta, kuid seegi ei lõpetanud vägivalla kasutamist. Janno Otti lõi P. O. korduvalt rusikaga

näkku ja kõhtu ning jalaga näkku ja kõhtu ning tiris juustest. Aigar Arolepp lõi P. O. vähemalt

korra rusikaga kuklasse, korduvalt jalaga kõhu piirkonda, korra ribidesse, korra vastu alaselga

ja vähemalt korra jalaga näkku, mille peale murdus P. O. ninaluu. Janno Otti ja Aigar Arolepp

sundisid P. O. veelkordse löömise ähvardusel põlvili ja Janno Otti lõi P. O. rusikaga näkku sel

ajal, kui Aigar Arolepp sundis teda põlvili minema. Janno Otti löögi järel palus P. O.

veelkord, et teda ei löödaks ja lubas raha maksta.

Janno Otti ja Aigar Arolepp tegutsesid kooskõlas ja üheaegselt. Samal ajal, kui Aigar Arolepp

nõudis P. O. raha maksmist, lõi Janno Otti P. O. ja katkus teda juustest.

Lisaks P. O. peksmisele Aigar Arolepp filmis Janno Otti ja enda tegevust, õhutas Janno Ottit

P. O. peksmist jätkama ja muu hulgas ähvardas P. O. tapmisega öeldes: „sa ei saa enam

elada“.

Aigar Arolepp käskis P. O. helistada J. K. ja K. K. ning nad kohale kutsuda, kuid P. O.

keeldus. Seepeale Aigar Arolepp pani P. O. noa kõrile ja nõudis, et P. O. teeks kõned. Kui

Aigar Arolepp asetas noa P. O. kõrile, oli P. O. alust karta, et Aigar Arolepp vigastab teda

noaga, kuna vahetult enne noa kõrile asetamist olid Janno Otti ja Aigar Arolepp P. O.

intensiivselt peksnud. P. O. palumise ja kõnede tegemisega soostumise peale võttis Aigar

Arolepp P. O. noa kõrilt ja asetas selle lauale käeulatusse. P. O. tegi koos Aigar Arolepaga

Aigar Arolepa kasutajakontolt videokõned K. K. ja J. K. Aigar Arolepp saatis neile ja

vestlusesse kaasatud XXX C. K. videod P. O. peksmisest ja ähvardavad sõnumid. Pärast

kõnesid lõikas Aigar Arolepp P. O. noaga juustest välja ühe juuksesalgu.

P. O. suhtes vägivalla kasutamise järel tegid Aigar Arolepp ja Janno Otti endist video, kus nad

kiitlesid oma tegevusega ja P. O. peksmisega. Selle ja P. O. suhtes vägivalla kasutamist ja

temalt raha nõudmist kajastavad videod edastas Aigar Arolepp K. K.

Aigar Arolepp ja Janno Otti oma tegevusega alandasid P. O., tekitasid talle hirmu ja valu ning

füüsilised vigastused: pea pindmised hulgivigastused ja verevalumid seljal. Aigar Arolepa

jalahoop näkku tekitas P. O. kinnise ninaluude murru ja silma sinimiku.

Aigar Arolepp koos Janno Ottiga varalise kasu üleandmise nõudmisega koos vägivallaga pani

toime KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o väljapressimise. Janno Otti koos

Aigar Arolepaga varalise kasu üleandmise nõudmisega koos vägivallaga, isikuna, kes on

varem toime pannud kelmuse, pani toime KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o väljapressimise.

I.2. Vaidlust ei ole järgmistes faktilistes asjaoludes. 22.09.2023 ajavahemikus umbes kell

17.00-23.00 viibisid süüdistatavad Aigar Arolepp ja Janno Otti ning kannatanu P. O. koos

Aigar Arolepa elukohas XXX, mis asub XXX. Ühel hetkel tekkis osapoolte vahel füüsiline

konflikt, mille käigus said vigastusi nii P. O., Aigar Arolepp kui ka Janno Otti. P. O. peksmist

filmis mobiiltelefoniga Aigar Arolepp. Kannatanu peksmise lõppedes jooksis P. O. XXX

talust välja läheduses asuva Kambja hooldekodu juurde ning palus endale abi kutsuda, mida

üks hooldekodu elanik ka tegi. Nimetatud asjaolusid tõendavad nii süüdistatavate kui ka

kannatanu P. O. ütlused ning samuti mitmed mitteisikulised tõendid.

I.3. Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp ja Janno Otti nõudsid vägivalla tarvitamisega

samal ajal P. O. raha üleandmist võlgnevuse ja/või vägivalla kasutamise lõpetamiseks.

Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt tuleb küsida ka selle järele, kas kakluse osapoolte vahel

esines hädakaitseseisund.

I.4. Isikulistest tõendiallikatest süüdistatavate Aigar Arolepa ja Janno Otti ning kannatanu P.

O. ütlused 22.09.2023 XXX talus toimunu kohta oma sisult erinevad. Kohus peab isikulisi

tõendiallikaid mitteisikuliste tõendiallikatega kogumis hinnates otsustama, kas

usaldusväärsemad on süüdistatavate või kannatanu ütlused. Süüdistatavate ja kannatanu

ütlused kuuluvad KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 alusel hindamisele samaväärselt. Kui kohus leiab, et

tõend ei ole usaldusväärne, peab ta seda põhjendama (RKKKo 3-1-1-82-14, p 8.2).

Ebausaldusväärses osas peab kohus ütlused kui tõendi lahendi tegemisel kõrvale jätma

(RKKKo 3-1-1-25-15, p 7 koos edasiste viidetega).

I.5. Kannatanu P. O. andis kohtuistungil järgmisi ütlusi (protokollid, tl 76-84p). P. O. sõnul

läks ta 22.09.2023 õhtupoolikul bussiga Aigar Arolepa juurde, et sinna ööbima jääda. Aigar

Arolepa juurde jõudes tahtis viimane, et P. O. käiks ära poes ja ostaks enda raha eest viina. P.

O. oli sellega nõus, sest Aigar Arolepa sõnul tal raha polnud. Tagasi tulles ei olnud aga Aigar

enam üksi – temaga oli koos Janno Otti. Aigar ja Janno olid joobes, sest nad olid kannatanu

sõnul juba kaks pudelit ära joonud, ning joodi ka kannatanu juuresolekul. Kannatanu oli enda

sõnul kaine ja alkoholi ei tarbinud. Haiglas temale alkotesti ei tehtud ja joovet ei tuvastatud.

P. O. ei andnud Aigarile enne viina kätte, kui Aigar on P. viina ostuks kulunud raha tagasi

maksnud. Aigar Arolepp aga sellega nõus ei olnud. Kuigi kannatanu kohtuistungil ei

mäletanud, mida Aigar Arolepp temale täpsemalt tegi, siis meenutamisel selgitas, et Aigar

võttis käega tema kõri ümbert kinni, pigistas ja siis lohistas köögist elutuppa. Kannatanu

tundis selle tagajärjel valu. Samuti tõmbas hinge kinni, kui Aigar Arolepa käsi ümber

kannatanu kõri oli. Kui Janno Otti tuli P. O. rinnust riidest tirima, läks Aigar Arolepp kööki

tagasi ja võttis noa. Aigar Arolepp olevat eelnevalt Janno Otile öelnud, et „võta kinni“. P. lõi

Jannole selle peale rusikaga näkku silma piirkonda. Jannol läks löögi tulemusena üks silm

paiste. Löömine leidis aset elutoas laua juures, kus asub telekas. Enne oldi köögis. Löömise

järel kukkus Janno kokku teleka ja kapi vahele ning oli meelemärkuseta 10-15 minutit. Aigar

pani noa korraks laua peale. Kannatanu ja Aigar Arolepp istusid koos diivanil. Aigar Arolepp

haaras noa, sakutas kannatanut juustest ja lõikas P. O. noaga juuksepahmaka välja. Edasi

leidis aset P. O. peksmine. Aigar Arolepp alustas peksmist ning kui Janno Otti

meelemärkusele tuli, siis Janno ja Aigar mõlemad peksid kannatanut. P. O. ei suutnud

Aigarile ja Jannole vastu lüüa. Janno lõi P. rusikatega näkku ja kõhtu (rusikaga löömist oli 2-3

korda järjest samasse kohta) ning jalaga kõhtu, ribide piirkonda ja ka näkku. Janno Otti lõi

kannatanu hinnangul teda seepärast, et P. O. oli varem Jannot löönud. Jannol verd ei tulnud.

Aigar Arolepp natukene istus ja filmis, kuidas Janno Otti P. O. peksab. Kui Aigar lõpetas

filmimise, siis lõi Aigar P. rusikaga ja jalaga selja piirkonda, kõhtu ja näkku. Jalaga löömisest

läks kannatanul ninaluu katki. Kannatanu sõnul lõid talle jalaga näkku nii Aigar kui ka Janno,

kuid Janno löök oli õrnem. Kannatanu selgitas: „Aigar lõi sellise paugu, et mul oli nina

pahupidi“, s.o Aigari löögist P. nina purunes. Peksmine kestis kannatanu arvates väga kaua,

s.o mitu tundi. Löömistel olid pausid vahel. Aigar vist tegi ka mingi ähvarduse seoses

rahadega ning ässitas Jannot P. peksmisele. Kannatanu kinnitusel nõudis Aigar Arolepp

peksmise ajal kannatanult 100 euro maksmist Aigarile ja C.. Aigar nõudis ka 100 euro

maksmist, et kannatanut enam ei löödaks, kuid peksmist siiski jätkati. 100 euro maksmist

nõudis samuti Janno Aigarile. P. sellist raha ei olnud ja ta ei pidanud kellelegi midagi

maksma. Raha nõuti, kui Aigar Arolepp oli P. O. pannud noa kõrile. Janno Otti ja Aigar

Arolepp samal ajal filmisid kannatanut. Aigar Arolepa telefoni vaatlusprotokollis kajastatud

fotodel tundis kannatanu ära enda ja süüdistatavad. P. O. soovis lahkuda ning selleks hetkeks

oli viin tema käest jõuga ära võetud. Raha viina eest ei makstud. P. tundis juustest sakutamise

ja peksmise tagajärjel valu. Palumise peale löömisi ei lõpetatud ning teda peksti hilisõhtuni.

Aigar Arolepp käskis kannatanul ka põlvili minna, et peksmine ära lõppeks, kuid see ei

lõppenud. Kannatanu kinnitusel on ta Aigarile võlgu 20 eurot telefoni eest ja see on ära

tasutud. Jannole P. võlgu ei ole. Aigar on P. 5 eurot viina eest võlgu. P. O. tundis

kohtuistungil ära noa, millega Aigar tema juustest salgu välja lõikas. Kannatanu kinnitusel ei

ole ta kedagi noaga rünnanud. Aigaril oli selg peegli peale kukkumisest katki. Jannol oli pea

katki ja silm sinine, sest kannatanu lõi teda rünnaku tõttu enesekaitseks mingi külmkapi pealt

võetud portselanist raske asjaga pähe. Samal ajal tahtis P. välja joosta, kuid Janno haaras

temast kinni. Kannatanu põgenemisel hakkas Aigaril ja Jannol mõlemal peast verd voolama,

sest P. jõudis enda sõnul neile mõlemale vastu lüüa. Kannatanu lõi Aigarit vist kaks korda. P.

pidi süüdistatavaid lööma, sest muidu oleks temast uuesti kinni haaratud ja teda oleks kauem

kinni hoitud. Kui kannatanu oli eelnevalt tahtnud tagumisest uksest välja joosta, tiriti teda

tuppa tagasi. Löömise peale lasti kannatanu lahti. Aigari juurest lahkudes jooksis P. O.

Kambja hooldekodusse abi saama. Kutsuti kiirabi ja politsei ning kannatanu toimetati

haiglasse. P. O. kirjeldas kohtuistungil ka temale tekitatud vigastusi (suu kinni paistetanud,

verine, silmad paistes), mis riimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi väljastatud haiguslooga (III

kd, tl 28-32). Peksmise ajal oli kannatanu enam vähem teadvusel, kuid siis kukkus kokku.

Kannatanu P. O. ja XXX S. O. (protokollid, tl 85p) sõnul ei tundnud XXX koju saabudes ära,

sest P. O. oli nii ära pekstud. Aigar Arolepale külla minnes P. O. sõnul kellelgi mingeid

vigastusi ei olnud. S. O. kinnitusel võtab P. O. vahest napsu, aga järgib XXX.

I.6. Süüdistatava Aigar Arolepa selgituste (protokollid, tl 108p-120) kohaselt oli 22.09.2023

aset leidnud tüli põhjuseks arutelu P. O. madala töötasu üle. Janno Otti olevat öelnud P. O., et

sulane või ori oled, sest sellise raha eest ei käi keegi tööl. Selle peale tekkis P. äkkviha.

Kannatanu oli enne küllatulekut tarbinud alkoholi koos Aigari XXX. Ka süüdistatavad jõid

alkoholi. Süüdistatava sõnul P. O. valetas kohtus, et ta ei olnud tol päeval alkoholi võtnud.

Aigar Arolepa sõnul võttis P. O. Janno Ottil küünarnukiga kõrist kinni, väänas teda ning

lohistas ta köögi ja telekatoa vahepealsesse ruumi. Aigar ei soovinud konflikti sekkuda, kuid

sekkus siis, kui see läks kontrolli alt välja. Süüdistatava pea sai veriseks esimese kakluse ajal

sellele vahele minnes. P. O. lõi Aigar Aroleppa rusikaga näkku, kui Aigar võttis P. õlast kinni.

Selle tagajärjel läks süüdistatava kulm lõhki. Aigar lõi P. vastu, s.o rusikaga nina piirkonda.

Ta pani kaks pauku järjest, seepärast läks P. ninaluu katki. Jalaga ta P. ei löönud. Õhtul vist

lõi rusikaga uuesti kannatanule kusagile keha piirkonda. Süüdistatava kinnitusel toimus

peksmine 4-5 tundi või äkki rohkem. Aigar Arolepp tegi videoid, aga ta ei mäleta, kes pilte

tegi. Aigar Arolepa sõnul nõudis hoopis P. O. poodi minnes raha ning Aigar ei ole tema käest

raha nõudnud. Janno samuti ei ole raha nõudnud. Videos Aigar küsis P. käest, et kas ta

mäletab, kui palju ta inimestele võlgu on. See ei olnud raha pärast, vaid süüdistatav küsis

kannatanult kinnitust koos vägivallaga. Konkreetselt raha nõudmist ei olnud. Rahajutu

arutamise ajal mingit kaklust Aigari ja P. vahel ei olnud. Sellel teemal räägiti juba enne tüli

köögis ning P. lubas ära maksta. Kui P. Aigaril selja lõhki tõmbas, võttis Aigar kannatanul

rinnust kinni ja surus ta diivani peale pikali. Selga lõhki tõmmates kukkus Aigar Jannole

põlvedega otsa. Aigar Arolepp möönab, et selline käitumine ei ole sobilik viis võlgade

küsimiseks. Aigar Arolepp selgitas, et P. ei olnud nuga päris kõril, vaid see oli süüdistataval

käes ning P. jäi Aigarile kätte, s.o ta võttis noa kätte ja P. haardesse. P. pidi põlvili minema, et

paluda vabandust kallale tungimise eest. Terve see aeg, s.o alates tema kulmu lõhki löömisest

oli P. O. Aigar Arolepa arvates ohtlik. Veelgi enam, süüdistatav tajus nii Jannot kui ka P.

kakluse tõttu ohtlikuna, sest nad mõlemad olid agressiivsed. Aigar Arolepp ütles neile

mõlemale kindlasti ühe korra, et hakake koju minema. Selle peale kumbki mitte midagi ei

teinud. Janno vist korra hakkas minema kuskile, aga see ei õnnestunud tal, sest P. O. tõmbas

ta tagasi. P. vist ei olnud enam lõpupoole, s.o kui ta Jannoga viimane kord kakles, ohtlik.

Videote tegemise ajal oli P. O. Aigar Arolepa hinnangul siiski ohtlik. P. tuuseldas Aigarit ja

Jannot ükshaaval, mitte korraga. Aigari sõnul oli ta ka 5-10 minutit teadvusetu. P. võttis noa

ja kõndis Jannole järele, kui viimane elutoa poole liikus. Aigar Arolepp ei tea, miks ta ohu

korral Häirekeskusesse ei helistanud. Samas ta ei teadnud, kus tema telefon lõpus oli. Viimaks

läks P. ära ja oht kadus. Aigar pesi ennast puhtaks ja viskas diivanile magama. P. oli sel ajal

veel läheduses, kuid teda ei rünnanud.

I.7. Janno Otti ütluste järgi (protokollid, tl 89p-108p) lõpetas ta 22.09.2023 XXX garaažis töö

ja telefonitsi lepiti Aigariga kokku Aigari juures kohtumises. Janno jõudis Aigari juurde kella

16-17 ajal. Kohapeal tekkis mõte jooma hakata. Korteris alguses kanget alkoholi polnud.

Janno ja Aigar hakkasid võtma lahjat alkoholi, kui 20-30 minutit hiljem, s.o kella 17 paiku

saabus P. O. Kanget alkoholi tõid Janno ja Aigar, kes läksid koos tõukeratastega poodi, kust

toodi muuhulgas viina. Aigari sõnul oli ta P. ostnud telefoni läbi Facebook grupi. Süüdistatav

ei tea, kas kohale saabudes P. oli kaine, aga ta oli kuidagi teistsugune, s.o ülemeelik. P. oli ka

näpus üks plastikust 0,5 liitrine Gini pudel. P. tarbis viina ja Gini koos teistega. Aigar küsis P.

viinaraha. P. lubas võla telefoni eest kinni maksta. Tal oli 5 eurot, aga see oli mõeldud tööle

suitsude jaoks. Siis võttis Aigar enda rahakassast münte ja kokku saadi viinaraha. P. käis

seejärel üksinda poes ära. Tagasi tulles jätkati joomist. Konfliktsituatsioon tekkis jutuajamise

käigus. Janno Otti küsis P. O., palju ta töö eest palka saab. Vastuse peale ütles Janno, et

sulane oled seal, sest sellise raha eest tööl käid. P. O. läks selle peale täiega närvi. Süüdistatav

sel hetkel midagi ei teinud. Vaieldi ja õhus oli pinge. Sellepärast, et süüdistatav kannatanut

mõnitas, läks P. Jannole kättpidi kallale. P. võttis Jannol kõrist kinni, hakkas teda kägistama ja

tõmbas Jannol jalad alt ära ning murdis ta pikali maha. P. kukkus Jannole peale. Janno kukkus

maha küljega või poolselili külmkapi ja pliidi vahele köögis - konflikt leidis aset köögis.

Janno ütles P., et lase lahti ja lõpeta ära ning patsutas teda ja püüdis P. enda pealt ära tõugata.

P. lasi ise Jannost lahti. Olukord rahunes ning alkoholi tarbiti edasi. Ühel hetkel läks uuesti

pingeliseks, kuid süüdistatav ei mäleta, miks. P. läks täiega närvi ning läks uuesti Jannole

kallale. Taaskord võttis P. Jannol kõrist kinni ning murdis ta köögi ja vahetoa vahel maha.

Janno lõi seepeale P. rusikaga näkku. P. üritas Jannot maha suruda ja vastupidi. Janno jäi

kuidagi kägarasse põrandale, kui järsku käis pauk mööda pealage ära. Süüdistatav vaatas, et

maas on peeglikillud. P. lõi Jannot peegliga vastu kukalt või pealage. Süüdistatav ei tea, kust

P. peegli leidis. Seejärel võideldi maas omavahel veidi aega edasi. Janno tundis, kuidas pea

läks soojaks ning särgi peale immitseb veri. Seejärel Janno liikus elutuppa diivani peale ning

röökis ja karjus P. peale, P. karjus vastu. Natuke aega hiljem Janno lõi P. sel ajal, kui Aigar

oli köögis kellegagi videokõnes. Konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel jätkus. Aigar tuli

diivani juurde tuppa. Aigar Arolepp alguses P. O. ja Janno Ottile vahele ei tulnud. Teisel

korral tõstis Aigar häält. Mõlema konflikti järel jätkati alkoholi tarbimist. Janno Otti

kinnitusel läks ta järgnevalt ise esimesena P. kallale. Süüdistatav lõi P. näo piirkonda lahtise

käe või rusikaga, P. blokeeris löögi. Janno üritas P. näkku lüüa. P. kaitses ennast ning karjus

ja röökis vastu. Süüdistataval oli kogu aeg tunne, et P. O. tuleb talle uuesti kallale. Tegemist

oli kättemaksuga. Janno Otti tundis endale ohtu ning ta oli ka vihane ennist aset leidnud

kallale tungimise pärast. P. O. kujutas süüdistatava hinnangul endast ohtu kuni lõpuni, kuni ta

seal oli. Janno Otti tundis, et P. O. tuleb talle uuesti kallale, sest P. tõmbles ja värises.

Süüdistatava sõnul tekkis P. toas konflikt ka Aigariga. Aigar võis süüdistatavale ja

kannatanule vahele tulla, kuid Janno seda istungil ei mäletanud. Janno ei ole enda kinnitusel

P. raha nõudnud ning kannatanu ei ole süüdistatavale võlgu olnud. Janno Otti ei ole ka Aigar

Arolepa palvel edastanud rahanõuet P. O. Võlast, s.o viina võlgu ostmisest ja võlast Aigarile

ning C. oli küll joomise alguses juttu P. ja Aigari vahel. Märuli ajal süüdistatava mäletamist

mööda võlast ei räägitud. Janno Otti ei läinud Aigar Arolepa juhiste järgi P. O. kallale. Kui P.

korduvalt palus löömise lõpetada, süüdistatav ei lõpetanud, sest ta oli vihane. Pärast kaklust

pani P. O. jooksuga tagant rõduukse kaudu minema. Süüdistatava sõnul oli Aigaril telefon

suhteliselt kogu aeg käes, kuid ta ei tea, kas Aigar filmis või pildistas. Janno ise filmimist,

pildistamist ei palunud. Süüdistatav ei tea, et P. O. oleks enne äraminekut veel kellelegi pähe

löönud. Samuti ei löönud P. süüdistatavale pärastpoole enam millegagi pähe. Janno pea sai

veriseks siis, kui P. lõi teda rusikaga ja peegliga. Korteris oldi koos 5-6 tundi ning sel ajal

leidis ka konflikt aset. Aigar Arolepp on süüdistatavale saatnud mõne üksiku joomingu käigus

tehtud foto ja video, kuid Janno ei ole neid kellelegi näidanud ega edasi saatnud. Janno ei

soovinud, et P. seltskonnast lahkuks. Häirekeskusesse süüdistatav ei helistanud, sest tal oli

alkoholikeeld peal kriminaalhoolduse tõttu. Ohtu ei oleks olnud, kui P. O. oleks lahkunud.

Kui P. ära läks, oligi oht möödas. P. oli vaja põlvili suruda kallaletungide pärast. Süüdistatav

aga ise sellist käsku ei andnud. Ta ka lõi sel ajal P., kuna oli vihane kallaletungide pärast.

Teise inimese põlvili surumine tähendab tema alandamist. Janno soovis, et P. paluks tema

käest vabandust. Aigar karjus P. peale ning ka lõi teda P. eelmiste löömiste pärast. Politsei

tulles süüdistatav ei avaldanud, et ohtlik inimene on jooksus, kuna ta oli endast väljas.

Süüdistatav on saanud kehavigastusi.

I.8. Kokkuvõtlikult nähtub kannatanu P. O. ütlustest, et 22.09.2023 ta küll lõi rusikaga Janno

Ottit, kuid tegi seda enesekaitseks. Seejärel hakkasid Aigar Arolepp ja Janno Otti teda peksma

ning selle käigus esitati temale ka rahaline nõue raha maksmiseks Aigarile ja C. ja/või

peksmise lõpetamiseks. Janno Otti ja Aigar Arolepp aga on selgitanud, et P. O. ründas Janno

Ottit esimesena ja korduvalt, kuna Janno Otti mõnitas kannatanut tema töö tõttu. Janno Otti ja

Aigar Arolepp üksteise kaitseks tarvitasid omakorda P. O. vastu füüsilist vägivalda. Rahalist

nõuet selle käigus kummagi poolt ei esitatud.

I.9. Kuna kannatanu ja süüdistatavate ütlused on diametraalselt erinevad, tuleb tõe

tuvastamiseks edasi analüüsida mitteisikulisi tõendeid ning seejärel kõrvutada neid ütlustega.

P. O. ütlustest ja Häirekeskuse kõnesalvestistest tuleneb, et kui P. O. õnnestus XXX talust

põgeneda XXX hooldekodu juurde, siis tema palvel helistas Häirekeskusesse asjasse mitte

puutuv hooldekodu elanik (III kd, tl 5-9). Sündmuskohale saabunud politseile rääkis

kannatanu, et Aigar Arolepp on teda mitmel korral rusikaga näkku löönud. Politsei tuvastas,

et Aigar Arolepal ja Janno Ottil olid verised nukid. Lisaks oli Janno Ottil vasak silm sinine ja

pealael pindmised lõikehaavad ning Aigar Arolepal seljal kaks lõikehaava. Politsei hinnangul

oli P. O. joobetunnustega, kuid näovigastuste tõttu teda puhuma ei pandud. Süüdistatavad

pandi puhuma ja neil tuvastati indikaatorvahendiga alkoholijoove. Janno Otti on politseile

sündmuskohal öelnud, et keegi tungis talle kallale (väljavõte politsei andmebaasist ja

teenistuslehelt, III kd, tl 1-4; politseiametniku vormikaamera videosalvestis, III kd, tl 10-16).

Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis (III kd, tl 64-68) on Aigar Arolepp selgitanud, et

tal on selja piirkonnas värsked vigastused sellest, et P. O. tuli talle peegliga kallale, samuti

vigastus vasaku silma piirkonnas P. O. kallaletungi tõttu, mis on nüüdseks küll paranenud.

Aigar Arolepa vigastused nähtuvad ka kinnipidamisel koostatud fototabelist (III kd, tl 70-82).

I.10. Tartu Ülikooli kliinikumi epikriisist nr EP23-274856 (haigusjuht nr 20230923-

399235/01-40-38408) nähtuvalt tuvastati P. O. kinnine ninaluude murd, pea pindmised

hulgivigastused (nägu oluliselt turses, huultel marrastused, väiksemad haavad, paremal

kõrvalestal turse, mõlemast ninasõõrmest veritsus) ja silma sinimik (mõlemal silmal

prillhematoomid). Objektiivselt oli patsient joobetunnustega (III kd, tl 28-32). Tartu Ülikooli

Kliinikumi haigusjuhust nr 20230923-399238 ja Tartu Vangla meditsiinikaardi väljavõttest

haigusjuhust nr A14284 20 nähtub, et Janno Ottil tuvastati haiglas pea lahtised hulgihaavad

(kuklas kaks põrutushaava) ja silma sinimik (vasakul prillhematoom). Janno Otti on haiglas

rääkinud, et sõbra koju tulnud võõras peksis teda ja lõi noaga. Võimalik, et tal oli

teadvusekadu (III kd, tl 48-51, 54-56). Tartu Vangla meditsiinikaardi väljavõttest haigusjuhust

nr A14283 20 nähtub, et Aigar Arolepal vigastusi ei tuvastatud (III kd, tl 62-63). Aigar

Arolepal ja Janno Ottil 22.09.2023 tekkinud vigastused on fikseeritud ka Janno Otti kasutuses

olnud mobiiltelefoniga Samsung Galaxy A54 (IV kd, tl 191-193).

I.11. Aigar Arolepa elukoha läbiotsimisel 04.10.2023 (XXX talu, III kd, tl 83-108) võeti

kaasa muuhulgas köögi tööpinna pealt pruuni värvi käepidemega pussnuga. Aigar Arolepp

selgitas läbiotsimisel, et tegemist on noaga, millega ta üritas umbes nädal aega tagasi korrale

kutsuda P. O. (vt ka noa vaatlusprotokoll, IV kd, tl 28-30). Samuti leiti peeglikillud, millel

nähtav verekahtlane määrdumus. Aigar Arolepa sõnul on veri kas tema või Janno Otti oma,

sest P. O. viskas Janno Ottit ja Aigar Aroleppa peegliga.

I.12. Aigar Arolepa kasutuses olnud ja tema elukohast leitud mobiiltelefoni Samsung SM-

F711B vaatlusprotokolli (III kd, tl 124-127, 187-195, 203, 207; IV kd, tl 1-7) kohaselt leiti

sellest telefonist mitmeid pilte ja videoid 22.09.2023 aset leidnud sündmuse kohta.

Muuhulgas kajastub nimetatud telefonis, et Facebook Messengeri kasutaja XXX (Aigar

Arolepp) on ajavahemikus 30.09.2023 kella 22.12.54 - 03.10.2023 kella 10.31.37 kasutajale

XXX (P. O.) esitanud selgesõnalise nõude 60-66 euro suuruse võla maksmiseks („60 olgu

ollla“; „Tra“; “Maksa saa mulle siis räägime edasi“; „66 euri sa võlgu mulle“) ja kirjutab

03.10.2023 kell 10.31.37, et „Vähe said“ (III kd, tl 124).

I.13. 22.09.2023 on Facebook Messengeri kasutajate XXX (Aigar Arolepp) ja K. K. vahel

olnud vestlus (IV kd, tl 1-7, 12-27), mille raames kasutaja XXX (Aigar Arolepp) saadab K. K.

mitmeid fotosid ja videoid nii vigastatud P. O. ja Janno Ottist kui ka endast. Lisaks eelnevale

22.09.2023 kell 23.17.32 kirjutab XXX (Aigar Arolepp), et „Peksame kõik. Ära“ (IV kd, tl 4).

Sellele on lisatud foto vigastatud näoga P. O. ning fotod ja videod P. O. peksmisest.

I.14. Aigar Arolepa kasutuses olnud mobiiltelefonist Samsung SM-F711B on leitud mitmeid

poolikuid videoid, mille täispikad versioonid ta K. K. saatis edasi. Kuigi nimetatud videoid on

Aigar Arolepa telefonis muudetud ajavahemikus 22.09.2023 – 03.10.2023, on videote

vaatlusprotokollis selgitatud (III kd, tl 112), et muutmise aeg ei tähenda pildi või video

tegemise aega, vaid aega, millal see foto või video on seadmesse tekkinud ja millal on seda

vaadatud või muudetud. Nagu kohus juba eespool p-s I.2. viitas, siis sündmuse aset leidmise

kuupäevas ja kellaaja vahemikus iseenesest vaidlust ei ole.

I.14.1. 32-sekundilises videos nimetusega XXX (III kd, tl 209-210) on kujutatud P. O., kes

räägib raha tagasi maksmisest ja palub korduvalt ennast mitte lüüa. Taustal on kuulda Aigar

Aroleppa, kes selgitab P. O., et P. O. on talle ja C. võlgu. Kell 00.16 lüüakse P. O. ühel korral

käega pea piirkonda ning seejärel on näha, et Janno Otti läheb diivanil lamava P. O. peale ja

haarab P. O. juustest. Täpsemalt on videos kuuldav järjestatud dialoog järgmine. Aigar

Arolepp: „Mis sa tahad?“; P. O.: „Et ma maksan talle raha tagasi, korralikult.“ Aigar Arolepp:

„Palju?“ P. O.: „Sott.“ Aigar Arolepp: „Sada, et ta sind ei lööks, puutuks.“ P. O.: „Ja, ja

päriselt.“ Aigar Arolepp: „Okei.“ P. O.: „Päriselt ka.“ Aigar Arolepp: „Aga C. oled võlgu ja

mulle oled võlgu.“ P. O.: /arusaamatu tekst/ „jaa, ma maksan 170.“ Aigar Arolepp: „Maksad

oma võlad ära.“ P. O.: „Ja.“ Aigar Arolepp „Kindel.“ P. O.: „Palun ära löö, palun ära löö.

Palun. Palun. Lase lahti.“ Aigar Arolepp: „Kindel vä?“ P. O.: „Ja, ma maksan.“ Aigar

Arolepp: „Maksad vä?“ P. O.: „Ja.“.

I.14.2. Videos kestusega 6 sekundit nimetusega XXX (III kd, tl 212) on kujutatud P. O. nägu

ja taustal on kuulda järgmine vestlus. Aigar Arolepp: „Korralikult üles löödud noh. Vähe vä?“

P. O.: „E…“. Sama sisuga video nimetusega XXX on Aigar Arolepp edastanud K. K. (IV kd,

tl 19).

I.14.3. Videos, mis kestab 13 sekundit ja on nimetusega XXX (faili kaustas video nimetus

XXX) (III kd, tl 214) on kujutatud Aigar Aroleppa ja tumedates riietes meesterahvast, kes

seisab diivanil oleva P. O. ees. Kostub mütsatust meenutav heli ja seejärel on kuulda, kuidas

P. O. ütleb: „Ära tee palun.“. Selle peale ütleb Aigar Arolepp: “Anna lahmooni jah.“.

Täpsemalt on kuuldav järgmine vestlus. Janno Otti: „Mida sa arvad, sa tegid mulle haiget vä?

Mina pole haiget siit mitte midagi saand, noh.“ Aigar Arolepp: „Taah.“ P. O.: „Ära tee

palun.“ Janno Otti: „Mis…“ Aigar Arolepp: „Ou anna, anna lahmooni jahm.“ Janno Otti:

„Ah, sa oled haiget saand vä?“ Aigar Arolepp: „Anna, anna veel nah.“ Janno Otti: „Noh.“

Sama sisuga videod nimetustega XXX ja XXX on Aigar Arolepp edastanud K. K. (IV kd, tl

12-13).

I.14.4. Video, mis kestab 17 sekundit ja on nimetatud XXX (III kd, tl 215) avakaadris on

näha, et diivanil istub P. O. ning riietuse järgi seisab tema ees Janno Otti. Janno Otti käed on

P. O. õlgadel. Video avades mängib 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi.

I.14.5. Video, mis kestab 44 sekundit ja mis on nimetusega XXX (III kd, tl 216),

avakaadrites on näha diivani juures seismas kahte meesterahvast ja taustal on kuulda, kuidas

Aigar Arolepp ütleb: „Ei mina tahaks küll näha, et ta põlvili oleks.“ Video avamisel mängib

see 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi.

I.14.6. Video, mis kestab 53 sekundit ja mis on nimetusega XXX (III kd, tl 217) avakaadris

on näha Aigar Aroleppa ja taustal kuulda järgmine dialoog. P. O.: „Tahan elada veel.“; Aigar

Arolepp: „Sa ei saa elada nah.“ Video avanemisel mängib see 2 sekundit ja seejärel edasi ei

mängi. Sama sisuga video nimetusega XXX (IV kd, tl 14-16) on Aigar Arolepp edastanud K.

K. ning see kajastab osapoolte vestlust täielikumalt. Videos on kujutatud Aigar Aroleppa,

diivanil istuvat P. O. ja Janno Ottit, kes seisab diivani juures P. O. parema külje läheduses.

Alates 00.39 on näha, kuidas Janno Otti lööb parema käega diivanil istuvat P. O. parema

poole pea piirkonda ning seejuures liigub diivanil istuva P. O. ette ja lööb ühe korral vasaku

käega P. O. näo piirkonda. Videos on kuuldav järgnev vestlus. P. O.: „Tahan elada veel.“

Aigar Arolepp: „Sa ei saa elada nah.“ Janno Otti: „Mis sa filmid Aigar?“ Aigar Arolepp: „Ma

filmin enda nägu nahhui.“ P. O.: /ohib/; Aigar Arolepp: „Elada J. ei saa elada jaa, ma ei tea

nahhui, kui K. silub oma asjad ära, siis silub ja kui ei silu, siis ei silu noh, nii lihtne see asi

ongi noh. Mis värised naa, ära tõmble noh.“ P. O.: „Ma ei tõmble.“ Janno Otti: „Rahune maha

noh.“ P. O.: „Rahunengi maha.“ Aigar Arolepp: „Mis sul enda kaitseks öelda on?“ Janno Otti:

„Noh.“ P. O.: „Ma luban, ma enam ei tee kellelegi kurja.“ Aigar Arolepp: „Eii.“ Janno Otti:

„Mis, mi-mis mis mis sa arvad, et me kardame sind vä? Ah?“ P. O.: „Ma luban, ma ei puutu

kedagi.“ Aigar Arolepp: „Ära tõmble.“ Janno Otti: „Sina enam ei puutu nahhui.“ P. O.:

„Päriselt kah. Aia, ära löö noh!“ Janno Otti: „Nahhui. Ah.“ P. O.: „Ära löö palun.“ Janno Otti:

„Kuradi enam ei puutu ah? Ah? P. O.: „Palun.“ Janno Otti: „Ah.“ P. O.: „Palun, ma tahan

e…“.

I.14.7. Videos, mis kestab 1 minut ja 5 sekundit ning on nimetusega XXX (faili kaustas video

nimetus XXX) (III kd, tl 218-219) on näha Aigar Aroleppa, kellel on käes nuga ja kelle kõrval

on P. O.. Aigar Arolepp liigutab enda paremat kätt, milles nuga, P. O. poole. Diivanil lamab

samal ajal Janno Otti. Seejärel asetab Aigar Arolepp noa käest ära ja surub P. O. kätt. Dialoog

on järgmine. P. O.: „Varsti tuleb rant juba. Ära tee, palun, Aiks, Aiks!“ Aigar Arolepp: „Jää

vait!“ P. O.: „Aiks, palun, ära tee! Aiks, palun. Aiks, palun ära tee!“ Aigar Arolepp: „Ma ei

tee sulle midagi, noh.“ P. O.: „Aiks, palun, ei pane kõrile seda nuga!“ Aigar Arolepp: „No…“

P. O.: „ Ei tee, palun! Aiks! Aiks, palun! Aiks. Oleme sõbrad edasi, noh. Palun.“ Aigar

Arolepp: „No, hakkad austama või ei hakka?“ P. O.: „Hakkan küll austama sind.“ Aigar

Arolepp: „Siis…kutsud J. ja… P. O.: „Jaah!“ Aigar Arolepp: „…K. siia.“ P. O.: „Jah!“ Aigar

Arolepp: „Lubad?“ P. O.: „Jaa, luban.“ Aigar Arolepp: „Anna käsi siis, noh. Ma panen selle

lo…noa laua peale.“ Videot avades mängib see 41 sekundit ja seejärel edasi ei mängi. Sama

sisuga video nimetusega XXX (IV kd, tl 23-25) on Aigar Arolepp edastanud K. K. Video on

veidi pikem ning sealt on nähtav ja kuuldav lisaks Aigar Arolepa telefonist leitule järgmist.

Aigar Arolepp: „Anna käsi siis, noh. Ma panen selle lo…noa laua peale. Sina oled verine ja

mina olen verine ja…Jantsik on verine ja…ma ei hakka eesnimesi nimetama, aga…sa kutsud

Ja…J.…“ P. O.: „Jah, kutsun.“ Aigar Arolepp: „Ja K. kutsud siia, noh.“ P. O.: „Jah.“ Aigar

Arolepp: „Selge. Siis hakkame läbi helistama, noh.“

I.14.8. K. K. saadetud 17-sekundilises videos nimetusega XXX (IV kd, tl 17) on kujutatud

diivanil istuvat P. O., kelle ees seisab Janno Otti. Janno Otti on P. O. käte piirkonnas ning

silitab P. O. nägu ja pead. Vestlus on järgmine. P. O.: „Ma tean…“ Janno Otti: „Noh, ma ei

tea…“ Aigar Arolepp: „Davai, ma panen paugu kirja, noh.“ P. O.: „Ära tee nah.“ Aigar

Arolepp: „Ma…“ Janno Otti: „Ära karda issand jumal.“ P. O.: „Ma ei taha lööke enam.“

Janno Otti: „Ei saagi mingit lööki, issand rahune maha nüüd, mõtle.“ P. O.: „Las ma palun

istu…/arusaamatud sõnad/“ Janno Otti: „Ja ja jaa, võta viina vaikselt ja rahune maha. Mis sa

värised noh.“

I.14.9. K. K. saadetud 18-sekundilises videos nimetusega XXX (IV kd, tl 18) on näha, et P.

O. istub diivanil ning väristab enda vasakut jalga. P. O. parema külje juures seisab Janno Otti.

Janno Otti istub diivanile P. O. lähedusse. Kuuldub järgmine vestlus. Aigar Arolepp: „Elas

nah. Ära tõmble raisk. See ajab mind närvi, noh.“ Janno Otti: „Jah. Mis sa tõmbled, noh?“ P.

O.: „Ma ei tõmble.“ Janno Otti: „Nagu kus enne, kus ennem olid?“ Aigar Arolepp: „Ahh.“;

Janno Otti: „Aga kus praegu oled?“ P. O.: „Teie juures.“. Sama video edastas Aigar Arolepp

ka C. K. (IV kd, tl 97-98).

I.14.10. K. K. edastatud 44-sekundilises videos nimetusega XXX (IV kd, tl 20-22) seisab P.

O. diivani ees. P. O. ees seisab Janno Otti, kes lööb P. O. parema käega pea piirkonda.

Seejärel on näha kaadris Aigar Arolepa nägu ning peale seda Janno Ottit, kelle vasak silm on

paistes ja silmaümbrus sinakat värvi. Vestlus on järgmine. Aigar Arolepp: „Nii, mina tahaks

küll näha, et ee…põlvi oleks ä. P. ää. Okei.“ P. O.: „ Ära löö palun.“ Janno Otti: „Türa nah.“

Aigar Arolepp: „Põlvili!“ P. O.: „Ära löö palun.“ Aigar Arolepp: „P. ää.“ P. O.: „Palun ära

löö.“ Aigar Arolepp: „O…“ Janno Otti: „Ah.“ P. O.: „Palun ära löö. Ma õhtu annan raha

sulle.“ Aigar Arolepp: „Palju?“ Janno Otti: „Asi on rahas.“ Aigar Arolepp: „Asi ei ole enam.“

P. O.: „Palun lubage, ma tahan elada.“ Aigar Arolepp: „Mis tegid siis?“ Janno Otti: „Mis, mis

tegid siis?“ P. O.: „Ma ei tea, silma lõin puru.“ Janno Otti: „Mis asja?“ P. O.: „Silma lõin

puru.“ Janno Otti: „Mis asja?“ P. O.: „Silma lõin paiste.“ Aigar Arolepp: „Janno, Janno, keera

siia poole korraks, noh.“ Janno Otti: „Noh? Noh, jou.“ Aigar Arolepp: „Täitsa putsis, oota ma

võtan selle. Ma saadan ainult sulle selle.“ Janno Otti: „Jaa.“ Aigar Arolepp: „No nii, räägi siis,

hakka rääkima, noh.“ P. O.: „Ma ei saa rääkida häste.“ Aigar Arolepp: „See on sinu mure.“.

I.14.11. K. K. edastatud 23-sekundilises videos nimetusega XXX (IV kd, tl 26) on näha Aigar

Arolepp, Janno Otti ja P. O.. Vestlus on selline. Aigar Arolepp: „Mälestuseks ühe video kah.“

Janno Otti: „No jou-jou-jou-jou-jou, noh.“ Aigar Arolepp: „Mis me…mis me siin ütleme,

noh. Et eee…käisime Tartus, kuradi, peksmas, noh.“ Janno Otti: „Jah.“ Aigar Arolepp:

„Sibulaid, noh.“ Janno Otti: „Jah.“ Aigar Arolepp: „Et noh…jah…üks vend on ka, kes on

sibul, vaata, et…see sai ka omajagu…oma jao kätte, jah. Me vähemalt oleme /arusaamatu

sõna/.“ - samal ajal filmitakse diivanil istuvat P. O.. Janno Otti: „Türa, see on…türa see on

kaks nädalat, kui see…maha läheb vä?“ Aigar Arolepp: „Oi blää.“ Janno Otti: „Oi, putsi,

noh.“ Sama video pikkusega 2 sekundit on leitav ka Aigar Arolepa telefonist Samsung SM-

F711B nimetusega XXX (III kd, tl 213).

I.14.12. Janno Otti ja Aigar Arolepp on selgelt nii välimuse kui ka riietuse järgi äratuntavad

ka videotelt nimetustega XXX (faili kaustas video nimetus XXX) ja XXX (III kd, tl 211, 213)

ning XXX (III kd, tl 213). Esimesel videol on Janno Ottil seljas firma Puma dressipüksid ja

tumesinist värvi T-särk, mille rinnal firma Emporio Armani logo. Mõlemad videod mängivad

avanedes 2 sekundit ja seejärel edasi ei mängi.

I.15. Kõrvutades süüdistatavate ja kannatanu ütluseid ning mitteisikulisi tõendeid, saab

järeldada, et kohtuistungil on ütlusi andes tõde väänanud nii süüdistatavad kui ka kannatanu.

Küll aga on kõiki tõendeid kogumis hinnates võimalik rekonstrueerida 22.09.2023 kella 17.00

– 23.00 vahel aset leidnud sündmuste jada sellisena, nagu see suure tõenäosusega ja

väljaspool mõistlikku kahtlust aset leidis. Ka Riigikohus on selgitanud, et kohtu

siseveendumus tähendab kohtuniku isiklikku seisukohta tõendamiseseme asjaolude suhtes,

mis peab rajanema kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud tõenditel (KrMS § 15).

Seejuures ei tule mõista KrMS § 60 lg-s 2 ja § 61 lg-s 2 kasutatud sõna veendumus selliselt, et

kohtu poolt usutavaks loetud sündmuste käik oleks ainumõeldav ning väljaspool

kõikvõimalikke alternatiive ehk ümberlükkamatu. Kohtu otsus ei tohi küll tugineda oletustele

ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste

seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud

seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et kriminaalmenetluse esemeks olevad

sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel

moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist. Teisisõnu tuleb

kriminaalmenetlusõiguse rikkumiseks lugeda sedagi, kui isiku süüküsimuse lahendamisel

esitatakse tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid (RKKKo 1-20-1301/35, p 12 koos edasiste

viidetega). Eelnevast tuleb järeldada, et isiku süüküsimuse lahendamisel ei tohi esitada

tõendatusele ülemäära rangeid nõudeid, mis on ka mõistetav, kuna minevikus aset leidnud

sündmusi on tõenditele tuginedes siiski üldjuhul võimalik rekonstrueerida üksnes osaliselt,

mitte kunagi aga täiel määral (ilmselt välja arvatud juhul, kui tervest sündmusest eksisteerib

hea kvaliteediga videosalvestis).

I.16. Kohus rekonstrueerib järgnevalt sündmuse käigu üksnes süüdistusaktis esitatud

tehiolude kontekstis. Oluline ei ole näiteks, kuidas P. O. XXX tallu saabus, mida ta enne

Janno Otti ja Aigar Arolepaga kohtumist tegi, mida P. O. pärast peksmist ja majast lahkumist

tegi, kes kellele kui palju võlgu oli jms. Ka nendes asjaoludes süüdistatavate ja kannatanu

ütlused lahknevad, kuid nimetatud asjaolud ei ole süüdistusakti kontekstis relevantsed, vaid

kajastavad kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud tegevusi. Süüdistuse raames nendel nii

olulist tähendust praegusel juhul ei ole.

I.16.1. Tõenditest kogumis on tuvastatav, et 22.09.2023 alates kella 17.00-st viibisid XXX

talus koos süüdistatavad Aigar Arolepp, Janno Otti ja kannatanu P. O.. Mingil hetkel hakkasid

kõik kolm koos alkoholi tarvitama. Kuigi P. O. on kohtuistungil eitanud, et ta oleks alkoholi

tarbinud (protokollid, tl 82-82p), kinnitavad seda süüdistatavad (protokollid, tl 102, 110),

samuti on temal välised joobetunnused tuvastanud sündmuskohal viibinud politseiametnik (III

kd, tl 1-4) kui ka haiglas personal (III kd, tl 28). Et P. O. ei saadud tema tugevasti vigastatud

suu tõttu puhuma panna, ei tähenda, et temaga kokku puutunud ja igapäevaselt sarnastes

olukordades inimesi aitavad töötajad ei suudaks väliselt alkoholijoobele viitavaid tunnuseid

märgata ja kirjeldada. Kohtul ei ole tõenditele tuginedes alust kannatanu suhtes joobetunnuste

tuvastamise tõepärasust kahtluse alla seada – seda märkasid mitu professionaali.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või

psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis

avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides. Sellest sättest lähtudes on P. O. alkoholi manustamine õiguspäraselt

tuvastamist leidnud. Ka kannatanu XXX S. O. on möönnud, et tema poeg võib ravimeid

tarvitades alkoholi manustada, kuigi see ei ole talle soovitatav (protokollid, tl 85p). Järelikult

on P. O. ütlused selles, et tema ei tarvitanud 22.09.2023 XXX talus üldse alkoholi,

ebausaldusväärsed ning tuleb tõendite kogumist kõrvale jätta. Selles, et süüdistatavad

manustasid alkoholi ja olid joobes, vaidlust ei ole.

I.16.2. Süüdistatava Janno Otti ja kannatanu P. O. ütlused ei riimu omavahel selles, kes ja

kelle raha eest käis poest alkoholi ostmas. See on muuhulgas oluline seetõttu, miks tüli üldse

võis alguse saada. Süüdistatav Aigar Arolepp selle kohta kohtuistungil midagi ei rääkinud.

Janno Otti sõnul käisid poes esimesel korral Aigar Arolepp ja Janno Otti koos ning teisel

korral P. O. üksinda Aigar Arolepa rahaga viina ostmas. P. O. sõnul palus Aigar Arolepp tal

kannatanu enda raha eest poest viina tuua. Poes käimise järel soovis kannatanu enne viina

üleandmist raha tagasi saada. Samuti ei ühti süüdistatavate ja kannatanu ütlused selles, millest

nendevaheline tüli üldse alguse sai. Aigar Arolepa ja Janno Otti sõnul algas tüli sellest, et

Janno Otti mõnitas P. O. väikese töötasu tõttu, kuna parasjagu räägiti söögilauas sellest,

millist tööd P. O. teeb ning kui palju ta teenib. P. O. sõnul aga sai tüli alguse sellest, et Aigar

Arolepp ei soovinud kannatanule viina peale kulunud raha tagasi maksta. Kohtu seisukohalt ei

saa välistada, et kogu tüli sai alguse nii kannatanu viina peale kulunud raha nõudmisest kui ka

P. O. mõnitamisest. Igal juhul on siin ühiseks nimetajaks kannatanu P. O., kellega seoses

üldse tüli objektiivselt alguse sai. Tagantjärele aga ei ole võimalik kahtlusteta kindlaks teha,

mis oli tüli tegelik alguspunkt, kuid see ei ole ka süüdistuse etteheite osas eriti oluline.

I.16.3. Kõrvutades süüdistatavate kohtuistungil antud ütluseid ja Aigar Arolepa poolt

sündmusest tehtud videosalvestisi, loeb kohus usaldusväärsemaks kannatanu P. O. ütlused

tema peksmise asjaolude kohta, mis on kajastamist leidnud ka süüdistuse tekstis.

Süüdistatavad Janno Otti ja Aigar Arolepp on ütluste andmisel silmnähtavalt püüdnud enda

osa juhtunus pisendada ning seda isegi ümberlükkamatute tõendite (videosalvestiste)

valguses. Kuigi süüdistataval ei ole kohtus tõe rääkimise kohustust ning KrMS § 7 lg 2

kohaselt süüdistatav ei ole kohustatud tõendama oma süütust, saab tõendeid kõrvutades anda

hinnangu ütluste usaldusväärsusele. Kohtu hinnangul on süüdistatavate ütlused sellisel määral

ebausaldusväärsed, et kohus jätab Janno Otti ning Aigar Arolepa ütlused osaliselt kõrvale.

Küll aga loeb kohus süüdistatava Janno Otti ütlused usaldusväärseks selles, et P. O. lõi Janno

Ottit rusikaga vasaku silma piirkonda ja XXX talust põgenedes kõva esemega kukla

piirkonda. Samuti saab tõendatuks lugeda, et P. O. lõi Aigar Aroleppa kas kõva esemega või

rusikaga vasaku kulmu piirkonda. Eelnevat on kinnitanud riimuvalt nii süüdistatavad kui ka

kannatanu ning Janno Otti ja Aigar Arolepa vigastused on fikseeritud, s.o tõendid kogumis

riimuvad ja on usaldusväärsed. Ka K. K. saadetud videos XXX (IV kd, tl 20-22) P. O.

tunnistab, et ta lõi (Janno Otti) silma paiste ning videos keskendutakse Janno Ottil tekkinud

vasaku silma vigastusele (hematoomile). Vastavad tõele ka Janno Otti ja Aigar Arolepa väited

selle kohta, et nad tarvitasid P. O. kallal vägivalda. Seda on kinnitanud ka P. O. ning

omakorda tõendavad Aigar Arolepa mobiiltelefonist leitud erinevad videosalvestised.

I.16.4. Seonduvalt P. O. poolse vägivalla tarvitamisega tuleb tuvastatuks lugeda, et P. O. oli

nii Janno Ottit kui ka Aigar Aroleppa lüües hädakaitseseisundis KarS § 28 lg 1 mõttes ning ta

ei ületanud oma tegevusega hädakaitse piire KarS § 28 lg 2 järgi.

I.16.4.1. Esimest korda lõi P. O. Janno Ottit elutoas laua juures, kus asub telekas, rusikaga

vasaku silma piirkonda just siis, kui viimane agressiivselt haaras P. O. riietest kinni. P. O. oli

Aigar Arolepa eelneva käitumise (kõrist kinni võtmine, pigistamine, lohistamine köögist

elutuppa, mille tagajärjel kannatanu tundis valu ja hing oli kinni; oli Aigarile öelnud, et „võta

kinni“; läks kööki nuga võtma) alust arvata, et Janno Otti läheb Aigar Arolepa agressiivse ja

vägivaldse käitumisega kaasa ning kannatanut ähvardab reaalselt kehalise väärkohtlemise oht.

Sellises olukorras on aga rusikalöök näkku proportsionaalne meede vahetult eesseisva (või

juba alanud) rünnaku lõpetamiseks. Ka asjaolu, kui ka Janno Otti kaotas löögi tagajärjel

teadvuse, ei muuda seda rusikalööki ülemääraseks, sest see lõpetas selleks korraks efektiivselt

ründe. Teisel korral, s.o põgenemisolukorras lõi P. O. kõvema esemega nii Janno Ottile kui ka

Aigar Arolepale pea piirkonda. Kannatanu sõnul hoiti teda kinni ja ta ei saanud talust

põgeneda, sest kui ta seda üritas, tõmmati ta tagasi (süüdistust ebaseaduslikus vabaduse

võtmises esitatud ei ole). Kohtu seisukohalt oli kõva esemega löök pähe sellises olukorras

põhjendatud vastumeede. Vastasel korral oleks P. O. tõenäoliselt palju rohkem kehavigastusi

saanud, sest oleks olnud pikemat aega süüdistatavate meelevallas. Mõlemal juhul oli tegemist

ka säästvaima kaitsetaktikaga (vt RKKKo 1-20-9563/54, p-d 10-12, 19).

I.16.4.2. Aigar Arolepa selg sai vigastada peeglile kukkumisest ning tõenditest kogumis

kuidagi ei tulene, et P. O. oleks süüdistatavaid peegliga rünnanud, kuigi süüdistatavad seda

hiljem väitnud on. Aigar Arolepa ja Janno Otti ütlused on ka selles ebajärjekindlad – kord P.

O. lõi peegliga ja kord viskas. Veelgi enam, ka vahetult peale sündmust on Aigar Arolepp

maininud politseile, et seljal olevad vigastused sai ta peeglile kukkudes (III kd, tl 1-4).

I.16.4.3. Janno Otti ja Aigar Arolepp ei olnud P. O. suhtes füüsilist vägivalda tarvitades

hädakaitseseisundis. Isegi kui möönda, et Janno Otti ja Aigar Arolepa osas esines mingil

hetkel P. O. rünnaku tõttu hädakaitseseisund, siis nii süüdistatavate kui ka kannatanu ütlustest

ja Aigar Arolepa poolt mobiiltelefoniga filmitud videotest nähtub, et kannatanust lähtuv

võimalik oht oli süüdistatavate jaoks nende poolse vägivalla tarvitamise hetkeks möödunud.

Süüdistatavate jaoks võis hädakaitseseisund esineda väga piiratud ajalises raamistikus – et

näiteks kõrvaldada edasine oht uueks löömiseks vms. Hädakaitseseisundi institutsioon ei anna

inimesele õigust tarvitada teise inimese vastu vägivalda, kui ei esine kas ohtu või vahetult

eesseisvat ohtu. Samuti peab sellises olukorras jõu kasutamine olema kantud kaitsetahtest,

mitte näiteks soovist kätte maksta ja rünnata (RKKKo 3-1-1-65-15, p 10).

I.16.4.4. Tuleb tähele panna, et muuhulgas näiteks videotes nimetustega XXX (III kd, tl 212)

ja XXX (IV kd, tl 19) Aigar Arolepa esitatud küsimus: „Korralikult üles löödud noh. Vähe

vä?“, videotes nimetustega XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 214), XXX ja

XXX (IV kd, tl 12-13) Janno Otti esitatud küsimus: „Mida sa arvad, sa tegid mulle haiget

vä?“ ning Aigar Arolepa õhutamine: „Ou anna, anna lahmooni jahm.“ või videos XXX (IV

kd, tl 17), kus Janno Otti silitab P. O. pead või videos XXX (III kd tl 215), kus Janno Otti

käed on P. O. õlgadel, viitavad selgelt, et kannatanu P. O. oli Janno Otti ning Aigar Arolepa

füüsilise mõjuvõimu ja ülekaalu all ning ta ei olnud süüdistatavatele mingil moel enam ohtlik.

Ka K. K. 22.09.2023 kell 23.17.32 XXX (Aigar Arolepp) edastatud teade (IV kd, tl 4), et

„Peksame kõik. Ära“ on selge indikatsioon igasuguse ohu puudumisest ning süüdistatavate

jõulisest ülekaalust. P. O. vastupanu ei tõkestanud süüdistatavate rünnakut. Janno Otti

selgitas, et ta lõi P. O. ka seetõttu, et ta oli kannatanu eelnenud rünnaku tõttu vihane, mis

omakorda tähendab, et Janno Ottil ei olnud mitte kaitse-, vaid kättemaksu- ja ründamistahe.

See kõik kogumis aga samuti välistab hädakaitseseisundi. P. O. vigastuste (mis on sooritatud

kättemaksurünnakutest) tõsidust tõendab ka asjaolu, et järgmisel päeval, s.o 23.09.2023

haiglast välja saades ja bussiga koju sõites kaaskodanikud olid tema välimusest nii ära

ehmatanud, et kutsusid kontrolliks politsei välja (III kd, tl 17-21).

I.16.5. Tuginedes kannatanute P. O. ja süüdistatavate ütlustele, P. O. haigusloole ning

videotes nimetustega XXX (III kd, tl 209-210), XXX (IV kd, tl 26), XXX (IV kd, tl 17),

XXX (faili kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219), XXX (IV kd, tl 23-25), XXX

(III kd, tl 217), XXX (IV kd, tl 14-16) kajastatule, panid süüdistatavad Aigar Arolepp ja

Janno Otti koos toime P. O. kehalise väärkohtlemise KarS § 121 objektiivse koosseisu mõttes.

Et süüdistatavad kannatanut peksid, vaidlus puudub. Tõenditest kogumis nähtub, et Janno Otti

lõi P. O. korduvalt rusikaga ning jalaga näkku ja kõhtu ning tiris juustest. Aigar Arolepp lõi P.

O. vähemalt korra rusikaga kuklasse, korduvalt jalaga kõhu piirkonda, korra ribidesse, korra

vastu alaselga ja vähemalt korra jalaga näkku, mille peale murdus P. O. ninaluu. P. O. tundis

löömistest ja juustest tirimisest valu ning sai erinevaid kehavigastusi. Lisaks eelnevale Aigar

Arolepp filmis Janno Otti ja enda tegevust, õhutas Janno Ottit P. O. peksmist jätkama ning

muuhulgas ähvardas P. O. tapmisega, öeldes „sa ei saa enam elada“. Süüdistatavate käitumine

oli üksteise tegevuste raames nii sõnaliselt kui ka konkludentselt (tegevusega) kooskõlastatud

KarS § 21 lg 2 tähenduses ehk tegemist on kaastäideviimisega - ühe mehe vägivallatsemisele

järgnes teise mehe vägivallatsemine, vägivalda tarvitati ka koos ning üksteist samuti õhutati

uutele tegudele nii sõnadega kui ka käitumisega. Riigikohus on sedastanud, et vastutus

kaastäideviimise eest järgneb siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja

kooskõlastatult. Seejuures ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja

alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused. Isikud tegutsevad

kooskõlastatult, kui neil on ühine teoplaan ja iga isik soovib enda teopanust näha osana selle

teoplaani täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas,

kuidas ja millal süütegu toime panna. Isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus

sellist järeldust iga süüdistuse puhul eraldiseisvalt põhjendama ja ära näitama need faktilised

asjaolud, mis on aluseks väitele, et just see isik andis ühise teoplaani realiseerimisse

kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse (RKKKo 1-22-312/179, p 11). Aigar Arolepp ja

Janno Otti panid kuriteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, sest vastasel korral: a) P. O. ei oleks

ilmselt nii kaua talus kinnihoidmise tõttu viibinud ja b) P. O. ei oleks tekitatud sellisel määral

tervisekahjustusi. Süüdistatavate koostegutsemine otseselt suurendas kannatanule tekitatud

tervisekahju. Aigar Arolepp ja Janno Otti oma tegevusega tekitasid P. O. pea pindmised

hulgivigastused ja verevalumid seljal. Aigar Arolepa jalahoop näkku tekitas P. O. kinnise

ninaluude murru ja silma sinimiku. Peksmise aset leidmist mitme tunni vältel on kinnitanud

kõik osapooled.

I.16.6. Kas süüdistatavad esitasid vägivallaga samal ajal P. O. nõude tasuda raha võla katteks

või peksmise lõpetamiseks, tuleb samuti vastata jaatavalt. Kannatanu on kinnitanud temalt

raha nõudmist nii Aigar Arolepale kui ka C. võlgade katteks, samuti peksmise lõpetamiseks.

Aigar Arolepp ja Janno Otti samas eitavad rahanõuete esitamist. Nende sõnul Janno Otti üldse

mingeid nõudeid ei esitanud ning Aigar Arolepp lihtsalt tuletas vägivallaga kannatanule

olemasolevaid võlgu meelde. Videost nimetusega XXX (III kd, tl 209-210) on selgelt kuulda

Aigar Arolepa väide, et P. O. on temale ja C. võlgu. Samal ajal P. O. lüüakse pea piirkonda

ning Janno Otti läheb ja haarab P. O. juustest kinni. Aigar Arolepp samuti ütleb, et kannatanu

peab maksma 100 eurot, et Janno Otti teda ei lööks. Videos XXX (IV kd, tl 20-22) palub P.

O. Aigar Arolepal teda mitte lüüa, sest ta toob õhtul süüdistatavale raha. Aigar Arolepp

koheselt küsib, kui palju, ning Janno Otti lisab, et asi on rahas. Kõik eelnev viitab sellele, et

Aigar Arolepp ja Janno Otti koos tarvitasid raha saamisele suunatud nõudmiste esitamise ajal

P. O. suhtes füüsilist ja vaimset vägivalda. Tegemist ei olnud lihtsalt võla meelde

tuletamisega või veelgi enam – niisama arusaamatusega. Kuigi tõepoolest Janno Otti ilmselt

ise ei esitanud sõnaliselt selget rahalist nõuet, kiitis ta P. O. suhtes Aigar Arolepa poolt

tarvitatava vägivalla ja rahanõudmise heaks (ei vaielnud vastu, nõustus, jätkas samal ajal

vägivalla tarvitamist). Samal ajal, kui Aigar Arolepp nõudis P. O. raha maksmist, lõi Janno

Otti P. O. ja katkus teda juustest. Selles kõiges esineb aga samuti kaastäideviimise kvaliteet.

Et P. O. nõuti võla tasumist, kinnitab ka Facebook Messengeri kasutaja XXX (Aigar Arolepp)

ajavahemikus 30.09.2023 kell 22.12.54 - 03.10.2023 kell 10.31.37 kasutajale XXX (P. O.)

saadetud nõue 60-66 euro suuruse võla maksmiseks, samuti väide, et P. O. „vähe sai“.

Nimetatud kasutajakontode kasutajad on kinnitanud, et XXX konto kuulub Aigar Arolepale ja

XXX P. O.. On oluline rõhutada, et väidetav võlg ei pea väljapressimise toimepanemiseks

reaalselt eksisteerima, mistõttu kohus ka poolte võimalikel võlasuhetel täpsemalt ei peatunud.

Igal juhul mõlemad süüdistatavad teadsid, et neil puudub õiguslik alus võlga nõuda, s.o et

selline nõue on ebaseaduslik (RKKKo 1-19-7945/137, p 25). Kannatanu kinnitas, et peksmise

ajal ta kellelegi võlgu ei olnud (kuigi möönab 20 eurost võlga Aigar Arolepale mobiiltelefoni

ostu eest), samuti süüdistatavad nõudsid isikult võlga (100 eurot, 170 eurot, 60-66 eurot), mis

ilmselgelt ületab P. O. võimalikku koguvõlga Aigar Arolepale. Aigar Arolepa ja Janno Otti

tegevuses esineb ka siin kaastäideviimise kvaliteet, sest mõlema teopanus oli oluline

kuriteokoosseisu täitmiseks – nii Aigar Arolepa kui ka Janno Otti tegevus suurendas esitatud

nõude kaalukust. Peksmine võib üle kasvada väljapressimiseks ning selles osalemine ei pea

eelnevalt olema suuliselt kooskõlastatud ja kokku lepitud. Kaastäideviimine võib alata ka

tegevusega, s.o konkludentselt.

I.16.7. Kohus nendib, et süüdistatavad objektiivselt kannatanut vägivalda kasutades ka

alandasid. Videod XXX (III kd, tl 216), XXX (III kd, tl 217), XXX (IV kd, tl 14-16), XXX

(IV kd, tl 20-22) kajastavad, et Aigar Arolepa initsiatiivil sunniti P. O. ähvarduste saatel

põlvitama ning Aigar Arolepp lõikas kööginoaga kannatanu tahte vastaselt viimase juustest

juuksepahmaka. Eelnev tekitas P. O. ka valu. Valu tekitamine juuste jõuga ja vastu tahtmist

maha lõikamisel on kohtule eluliselt usutav, kuna pea juustekasvu piirkond võib olla küllaltki

tundlik. Janno Otti lõi P. O. rusikaga näkku, kui Aigar Arolepp sundis teda põlvili minema.

Janno Otti löögi järel palus P. O. veelkord, et teda ei löödaks ja lubas raha maksta. Ka

süüdistatav Janno Otti on möönnud, et tegemist on alandava käitumisviisiga. Antud juhul

seondus kannatanu alandamine ka väljapressimise, s.o rahaliste nõuete esitamisega. J. K., K.

K. ja K. K. kinnitasid (protokollid, tl 58-62, 62p-65, 49-52), et P. O, salvestatud materjal

edastati samuti neile, mis omakorda annab alust asuda seisukohale, et süüdistatavad soovisid

P. O. vägivalla kasutamise ajal ja järel alandada. Kannatanu P. O. hinnangul tundub video

jagamine alandusena teise inimese suhtes.

I.16.8. Ei saa märkimata jätta, et vähemalt Aigar Arolepa käitumises esineb ka P. O.

ähvardamise kvaliteet KarS § 120 lg 1 kontekstis. P. O. ütluste ning Aigar Arolepa filmitud

videotes XXX (III kd, tl 217), XXX (IV kd, tl 14-16), XXX (faili kaustas video nimetus

XXX) (III kd, tl 218-219), XXX (IV kd, tl 23-25) kajastuva kohaselt Aigar Arolepp käskis

noa ähvardusel P. O. helistada J. K. ja K. K. ning nad XXX tallu kohale kutsuda. P. O.

selgitas, et ta siiski sellest keeldus. Videotest XXX (IV kd, tl 23-25) ja XXX (faili kaustas

video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219) on näha, et Aigar Arolepp hoidis nuga P. O. kõri

lähedal, mitte otseselt kõril. Vastab tõele Aigar Arolepa öeldu, et ta ei hoidnud nuga P. O.

kõril. Samas oli P. O. Aigar Arolepa kindlas haardes ning nuga oli asetatud kannatanu kõri

lähedale. Objektiivsele kõrvaltvaatajale on ilmne, et Aigar Arolepp tahtis selle noaga P. O.

ähvardada (vt nt IV kd, tl 29-30). Seetõttu oli kannatanul alust karta, et Aigar Arolepp

vigastab P. O. noaga ning kannatanu tervis ja elu olid ka tegelikult ohus. Seda seetõttu, et

vahetult enne noa kõrile asetamist olid Janno Otti ja Aigar Arolepp P. O. intensiivselt

peksnud. Pärast kõnesid lõikas Aigar Arolepp kannatanu ütluste kohaselt P. O. noaga juustest

välja ühe juuksepahmaka. Kuigi P. O. on oma ütlustes väitnud, et juuksesalgu väljalõikamine

leidis aset enne peksmist, siis Aigar Arolepa telefoniga filmitud videotest nähtub vastupidine -

kannatanu on videotes selgete peksmise tunnustega (nina paistes, huuled tursunud, silmad

paistes, paremalt poolt on ära lõigatud suurem salk juukseid; III kd, tl 194). On tõenäoline, et

P. O. sündmusest möödunud ajavahemiku tõttu lihtsalt ajas tema suhtes toime pandud

tegevuste järjekorra sassi. P. O. tundis kohtuistungil ära noa, mida tema juuste lõikamiseks ja

ähvardamiseks kasutati. Seda on ka vaadeldud (IV kd, tl 28-30). Samuti selgitas Aigar

Arolepp oma kodu läbiotsimisel, et tegemist on noaga, millega ta üritas umbes nädal aega

tagasi korrale kutsuda P. O. (III kd, tl 84). Aigar Arolepa elukohast leitud noa

vaatlusprotokolli kantud fotode (III kd, tl 93) ja Aigar Arolepa telefonist leitud videosalvestise

kuvatõmmiste (IV kd, tl 24) võrdlemisel saab kohtu hinnangul väljaspool mõistlikku kahtlust

nentida, et tegemist on ühe ja sama noaga (sarnane kuju ja värvus). P. O. oli alust ähvarduse

täideviimist karta, sest ta oli süüdistatavate käest juba peksa saanud. Kuna aga Aigar

Arolepale on süüdistusaktis ette heidetud väljapressimist KarS § 214 järgi ning

väljapressimise üheks objektiivse koosseisu tunnuseks on vägivalla tarvitamine (sh

ähvardamine), neeldub ähvardamise koosseis väljapressimises.

I.17. Kohus nõustub prokuratuuriga ja leiab, et vägivalla tarvitamise osateod panid Aigar

Arolepp ja Janno Otti toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, sest nende eesmärgiks oli

kooskõlaliselt oma viha ja kättemaksu näitamine ning kannatanule valu ja kehavigastuste

tekitamine. Vara nõudmisel oli Aigar Arolepal samuti kavatsetus, sest tema eesmärk oli saada

raha väidetavalt temale endale ja C. kuuluva võla katteks, samuti taotles ta raha maksmist

peksmise lõpetamiseks. Kuna aga Janno Otti läks väljapressimisega konkludentselt kaasa ning

sõnaliselt rahalist nõuet ei esitanud, vaid oma kohaloleku ja käitumisega toetas Aigar Arolepa

nõuet, siis tuleb tema tegevus lugeda sooritatuks vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4

kohaselt. Janno Otti vähemalt pidas oma elukogemuse pinnalt võimalikuks ja möönis

ebaseadusliku teo toimepanemist. Kohus ei nõustu prokuröriga, et Janno Otti tegu kuulub

subjektiivselt kvalifitseerimisele otsese tahtlusena, sest süüdistatav ei teadnud, et ta kindlasti

osaleb väljapressimises. Tema eesmärk oli siiski P. O. viimase löömise eest kätte maksta,

mitte teadlikult raha nõuda. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

I.18. Kokkuvõttes leiab kohus, et Janno Otti ja Aigar Arolepp on toime pannud neile

süüdistuses ette heidetud KarS § 214 järgse teo. Täpsemalt, kuna Aigar Arolepp sooritas

kuriteo kooskõlaliselt koos Janno Ottiga, tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 214 lg 2 p 4

järgi P. O. väljapressimises grupiviisilise kuriteona. Et Janno Ottit on Tartu Maakohtu

24.11.2020. a otsusega nr 1-20-6971 muu hulgas karistatud kelmuse toimepanemise eest KarS

§ 213 lg 1 järgi ja see karistus on kehtiv, ning ta pani teo toime ühiselt ja kooskõlastatult

Aigar Arolepaga, kuulub Janno Otti tegu kvalifitseerimisele KarS § 214 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi

P. O. grupiviisilises korduvas väljapressimises.

II Aigar Arolepa süüdistus KarS § 120 lg 1 järgi K. K. ja J. K. ähvardamises.

II.1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et 22.09.2023 Aigar Arolepa survel ja noa

ähvardusel tegi P. O. koos Aigar Arolepaga viimase kasutajakontolt J. K. kella 20.35 ajal

videokõne, millele J. K. tagasi helistas kella 20.42 ajal, kus kutsusid J. K. Aigar Arolepa

juurde, kuid P. O. tekitatud vigastuste nägemine hirmutas J. K. ja tekitas arvamuse, et teda

ootab sama saatus. Alates kell 21.12 Facebook Messengeri grupivestluses, milles osalesid

vestluse algusest kuni vestluse lõpuni J. K., K. K. ja Aigar Arolepp kasutajanimega XXX,

ähvardas Aigar Arolepp J. K. ja K. K. tapmise ja füüsilise vägivallaga. Aigar Arolepp saatis

vestlusesse mitmeid fotosid ja videoid koos Janno Ottiga P. O. suhtes vägivalla tarvitamisest

ja vägivalla tarvitamisega P. O. tekitatud tervisekahjustustest ja veritsustest. Pärast failide

saatmist küsis Aigar Arolepp, kes on järgmine ja kirjutas ise, et J. K. on järgmine ning et K.

K. ja J. K. on surnud ja lubas K. K. ning J. K. üles otsida ja uuris J. K. järgmise päeva

asukohta. K. K. tundis Aigar Arolepa ähvardussõnumitest hirmu ja nende saamise järel võttis

ühendust enda sõpradega, et saada kaitset Aigar Arolepa eest. J. K. tundis Aigar Arolepa

ähvardussõnumitest ja kõnest hirmu, et tema on järgmine, kelle suhtes Aigar Arolepp

vägivalda kasutab. K. K. ja J. K. oli alust karta Aigar Arolepa ähvarduste täideviimist, sest

Aigar Arolepp edastas oma sõnade kinnituseks ja hirmu tekitamiseks grupivestlusesse videoid

ja pilte P. O. suhtes vahetult toimunud füüsilise vägivalla tarvitamisest. Aigar Arolepp

tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega ähvardamisega pani toime KarS § 120 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o ähvardamise.

II.2. Vaidlust ei ole selles, et 22.09.2023 filmis Aigar Arolepp mobiiltelefoniga Samsung SM-

F711B P. O. suhtes tarvitatud vägivalda, et Aigar Arolepp, J. K. ja K. K. Facebook

Messengeri grupivestluses osalesid ning et Aigar Arolepp edastas vigastatud P. O. kajastavad

videod muuhulgas K. K. ja J. K.. Aigar Arolepp on oma ütlustes tunnistanud, et ta filmis

Janno Otti ja enda tegevust P. O. suhtes vägivalla tarvitamisel ning edastas valminud videod

nii K. K. kui ka J. K.. Videote saamist on kinnitanud ka kannatanu K. K. ja J. K.. Samuti on

Aigar Arolepp oma ütlustes J. K. ähvardamise omaks võtnud. Vaidlus on tõusetunud aga

selles, kas sellist tegevust saab käsitleda ähvardamisena KarS § 120 lg 1 järgi just K. K.

suhtes.

II.3. Kannatanu P. O. sõnul (protokollid, tl 76p-84p) ütles Aigar Arolepp talle 22.09.2023

XXX talus aset leidnud peksmise ajal, et helista K., keda kannatanu teab. Kannatanu sõnul

tahtis Aigar J. ja K. ära tappa ning soovis neid kohapeale, et järgmine ohver valida.

Kannatanu pidi J. ja K. helistama, sest neil olevat mingid võlad sees. Helistamisel taheti

näidata, kes on järgmine. Aigar Arolepp sundis P. O. helistama, kuid kannatanu ei rääkinud

kõnes. Seepeale helistas Aigar Arolepp K. K. oma telefoniga ise ning see videokõne leidis

aset Messengeris. Kannatanu oli sel ajal kaadris. P. O. ütles, et „ärge jumala eest tulge“ ja siis

jätkus tema peksmine.

II.4. J. K. kinnitusel (protokollid, tl 58-62) kasutas Aigar Arolepp Messengeris kasutajanime

XXX. Kannatanu kasutajanimi on J. K.. Kannatanu on süüdistatavaga suhelnud ainult ühelt

kontolt. Suhted oli head kuni hetkeni, mil Aigar oli C. ja kannatanuga kõnes ning kannatanu

seal ka midagi ütles. J. K. ei teadnud, mis Aigar Arolepale ei sobinud, kuid Aigari käitumine

nimetatud videokõnes muutus koheselt agressiivsemaks. Tundus, et Aigarit ärritas, kui

kannatanu C. kõnetas. Janno Ottit ja C. õppis J. K. läbi Aigari tundma. J. K. on C. ka niisama

suhelnud telefonitsi või kirja teel, kuid ei ole temaga seksuaalsuhtes olnud. Kannatanu lõpetas

Aigar Arolepaga suhtlemise 2023 septembris, sest ei soovinud enam temaga lävida. Aigar

Arolepp vihjas kogu aeg, et J. K. on C. suhtes ning kannatanu arvates mõtles, et kannatanu

võttis Aigar Arolepalt tema XXX ära. J. K. lisati ühte grupivestlusesse ning kannatanu nägi

selles videokõnes Aigar Aroleppa, Janno Ottit ja P. O. Kohtuistungil esitatud fotod tundis ta

ära kui Aigari juures tehtud fotod. Kui kõnes esitati küsimus „Kes on järgmine?“, tundis

kannatanu hirmu ja end häirituna. J. K. on seisukohal, et kui Aigar Arolepp teda kätte oleks

saanud, oleks ta temaga samamoodi käitunud nagu P. O. Kannatanu kartis, et Aigar Arolepp

hakkab tema suhtes vägivalda tarvitama, sest Aigar Arolepp arvas, et kannatanu ja C. on

suhtes. Aigar Arolepp teadis, kus kannatanu töötab ning J. K. arvas, et Aigar Arolepp tuleb

temale töö juurde. Kannatanu vaatas ühte videot ning seal Janno Otti lõi P. O.. Video

vaatamine tekitas kannatanus ebameeldivust ja hirmu, et Aigar Arolepp saab kannatanu

kusagilt kätte ja paneb kannatanule käed külge. Tollel õhtul, kui J. K. videot nägi, siis koju

liikudes Aigar Arolepp ka helistas videokõnes kannatanule, aga keegi midagi ei rääkinud.

Järgmine videokõne Messengeris oli siis, kui kannatanu kodus oli - siis P. O. kutsus J. Aigari

juurde. Videokõne tuli Aigari kontolt, aga rääkis P. P. O. nägi välja ära löödud ja paistes. P.

kutsus kannatanut Aigar Arolepa juurde jooma. Kannatanu aga ei läinud, sest ta ei julgenud.

Ähvarduste ja hirmu mõjul ei julge kannatanu enda sõnul kuskil väga käia ja suhelda. Ta pidi

oma eluviisi ja harjumusi muutma. Ta ei julge ka enam Tartus liikuda, kuna kartis, et saab

kuskil Aigariga kokku.

II.5. Kannatanu K. K. ütluste kohaselt (protokollid, tl 62p-65) kasutas Aigar Arolepp kontot

XXX. Kannatanu kasutas kontot K. K.. Enam ta Aigar Arolepaga ei suhtle, sest ei saa temaga

hästi läbi. Aigar Arolepp muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. K. lõi Facebook grupi

niisama suhtlemiseks. Videokõnes aga kannatanu nägi midagi, mida ta ei tahtnud üldse näha.

Seal oli Aigaril nägu verine. Küsimise peale Aigar vastas, et ta kukkus. Kannatanu nägi verd

maas. Seal oli ka Janno Otti, kellel oli nägu verine ja käsi katki. Kedagi teist sel hetkel ei

olnud. Tõstatati küsimus, et kes on järgmine. Kannatanu mõtles, et mis nüüd toimub, oli

segaduses ja veidi hirmul. Kohtuistungil kannatanule esitatud fotode kohta K. K. nentis, et

need on tehtud Aigari isa kodus saunaruumis. Kannatanu teab C. väga kaua ning viis enda

sõnul Aigari C. kokku. Nüüd Aigar võib midagi selle pinnalt kannatanule teha, sest C. ja

Aigar läksid lahku. Kui kannatanu luges Aigari kirjutisi, et „K. ja J., te surnud“, siis ta oli

ehmunud ja mõtles, et mis toimub. Meenutamisel kannatanu vastas kohtuistungil, et ta helistas

kohe sõpradele ja ütles, et teda ähvardati ning et kannatanu on järgmine, kes surma saab.

Kannatanu sõbrad helistasid Aigarile. Aigar Arolepp helistas kohe videogruppi tagasi ja palus

K. K. vabandust. Kannatanu helistas sõpradele, sest tal oli hirm. Gruppi tulid ka videod, kus

kannatanu nägi Janno Ottit, P. O. ja Aigar Aroleppa veristena. Seal Aigar ja Janno kasutasid

vägivalda P. vastu. Video tekitas kannatanus hirmu ja kartmist. Sel õhtul kutsuti kannatanut

ka Aigar Arolepa juurde, kuid ta ei läinud, sest kartis, kuna öeldi, et nemad on järgmised. See

mõjutas kannatanut nii, et ta oli edaspidi omaette ja ei teinud paljudest asjadest välja. Ta ei

tahtnud enam Tartus ringi käia, sest kartis Aigar Aroleppa, kuna Aigar Arolepp ja Janno Otti

käisid väga tihti Tartus. Kui kannatanu nägi P. O., siis ta rääkis, et Janno Otti ja Aigar

Arolepp kasutasid tema suhtes vägivalda.

II.6. Aigar Arolepp tunnistas kohtuistungil (protokollid, tl 108p-120) P. O. peksmisest videote

tegemist. Ta aga ei tea, kes fotod tegi. Ta saatis tollel õhtul J. ja K. videoid ja fotosid. K. K.

tal omavahel tüli ei ole, samas on neil olnud lahkarvamusi – kannatanu jättis mõned asjad

Aigari hinnangul temale rääkimata, kuid samas probleeme nende vahel siiski ei ole. J. peale

oli süüdistatav natuke vihane. Ta soovis J. ja K. hirmutada. Aigar Arolepale tundub, et C. ja J.

siiamaani lollitavad teda ning tal oli armukadedus. J. K. on Aigar Arolepa sõnul talle saatnud

teksti ja pilte, et nad on suhtes ja C. on tema oma. Aigar Arolepp soovis J. K. kakelda. K. K.

oli lihtsalt seal grupis. Süüdistatav mõtles, et nad kardavad, tunnevad hirmu, s.o mõte oli

natuke hirmutada. Enne P. O. lahkumist lepiti temaga kokku, et tehakse kõned, kuid sellest ei

tulnud midagi välja. Helistas kas K. K. ise või süüdistatav helistas K. ning rääkis temaga.

Teine kõne, mida P. J. tegi, ei puutunud süüdistatavasse, sest ta läks ennast verest puhtaks

pesema. Süüdistatav enda sõnul K. ei öelnud, et P. teda lõi, vaid et ta kukkus, sest oli häbi.

Süüdistatav palus K. K. käest vabandust, kuid tunnistab, et on J. K. ähvardanud. Video

tegemise mõte oli süüdistatava arvates tobe.

II.7. Süüdistatav Janno Otti mäletab (protokollid, tl 89p-108p) Aigar Arolepa käsku, et J. K.

ja K. K. peavad tulema kohale ning et P. O. helistaks neile.

II.8. Mobiiltelefonis Samsung SM-F711B kasutaja XXX (Aigar Arolepp) poolt

suhtlusrakenduses Facebook Messenger kasutajatega K. K. ja J. K. peetud grupivestlusest

nähtub, et see leidis aset 22.09.2023. Grupp loodi kell 21.12 ning J. K., K. K. ja Aigar

Arolepp osalesid selles algusest lõpuni. Kasutaja XXX (Aigar Arolepp) edastas 18 fotot ja 9

videot, millelt nähtuvad näovigastustega Aigar Arolepp (vasaku kulmu veritsus), Janno Otti

(vasaku silma hematoom) ja P. O. (verine nina, paistes huuled), samuti verepritsmed põrandal.

Eelnevat näidates küsitakse „Kes järgmine“, „J. sa järgmine er“, „K. ja J. te surnud“, „Otsime

teid ülesse“ „J. sa tööl homme we“ (IV kd, tl 31-48).

II.9. I alapeatükis kajastamist leidnud Aigar Arolepa mobiiltelefoniga Samsung SM-F711B

filmitud videotes nimetustega XXX (III kd, tl 217), XXX (IV kd, tl 14-16), XXX (faili

kaustas video nimetus XXX) (III kd, tl 218-219) kajastub selgelt Aigar Arolepa soov võtta

ühendust nii J. K, kui ka K. K.. Seega tõele ei vasta Aigar Arolepa kohtus esitatud väide, et K.

K. ta ei soovinudki ühendust saada või et P. O. tegi J. K. üksinda omal tahtel videokõnet.

Nimetatud videotes on juttu ka sellest, et K. K. peab oma asjad ära siluma. Aigar Arolepp ka

soovis, et tema juurde kutsutaks nii J. K. kui ka K. K.

II.10. Kohus on seisukohal, et nii K. K. kui ka J. K. videokõnes edastatud fotod, videod ja

sõnumid kogumis täidavad ähvardamise koosseisu KarS § 120 lg 1 mõttes. Riigikohus on

sedastanud, et süüdlane saab ähvardamise koosseisu objektiivsed tunnused täita siis, kui ta

paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige

ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas.

Ähvardaja poolt öeldut või tehtut ei saa alati siiski vaadata lahutatult kas konkreetset

sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist.

Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate

ning tuvastatud asjaoludega (RKKKo 1-23-1176/70, p 10 koos edasiste viidetega). Aigar

Arolepp ähvardas J. K. ja K. K. tervisekahjustuse tekitamisega ja tapmisega. Nii K. K. kui ka

J. K. personaalselt ning ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt oli alust karta ähvarduse

täideviimist, sest Aigar Arolepp lisas oma sõnade kinnituseks grupivestlusesse värvikaid

videoid ja pilte P. O. peksmisest. K. K. samuti teadis, et Aigar Arolepp muutub alkoholi

tarvitades vägivaldseks. Arvestades J. K. ja K. K. seotust Aigar Arolepaga (K. K. tutvustas

Aigar Arolepale C. K., kes olid omavahel suhtes; Aigar Arolepp kahtlustas J. K. C. K.

petmises) mõjus tapmisähvardus kohtu hinnangul reaalsena. K. K. isegi helistas oma

sõpradele, et saada kaitset, mis omakorda kinnitab ähvarduse veenvust. Kuigi K. K. ja J. K.

edastatud ähvardussõnumites on selgesõnaliselt juttu ainult tapmisest, siis arvestades asjaolu,

kuidas süüdistatavad kannatanu P. O. käitusid, kvalifitseerub selline ähvardamine ka

tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamiseks. Väga suure tõenäosusega ei oleks ähvarduse

täideviimise tulemuseks olnud mitte kellegi surm, vaid arvestatavalt tõsised kehavigastused.

II.11. Kohus leiab, et Aigar Arolepp on ähvardamise toime pannud kavatsetult KarS § 16 lg 2

mõttes, sest ta seadis eesmärgiks K. K. ja J. K. hirmutamise läbi ähvarduste. Kohus ei nõustu

prokuratuuriga selles, et K. K. osas oli Aigar Arolepal otsene tahtlus, kuna eesmärk oligi

ähvardamine. Argo Arolepp on seda ka ise istungil kinnitanud. Õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et vabandamine ei kvalifitseeru õigusvastasust

välistavaks asjaoluks karistusseadustiku 2. peatüki 2. jao tähenduses.

II.12. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Aigar Arolepp on toime pannud temale süüdistuses ette

heidetud KarS § 120 lg 1 järgse teo, s.o J. K. ja K. K. tervisekahjustuse tekitamisega ja

tapmisega ähvardamise.

III Aigar Arolepa süüdistus KarS § 323 lg 1 järgi K. K. kui õigusemõistmises osaleja

vastu vägivalla tarvitamises.

III.1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et ta on korduvalt ähvardanud kannatanu K. K.

tapmisega kättemaksuks tema vangistamiseni viinud õiguspärase tegevuse eest

kriminaalmenetluses. Aigar Arolepp, kandes Tartus Turu 56 asuvas Tartu Vanglas Tartu

Maakohtu 04.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2639 toonase XXX ja XXX C. A.

XXX K. K. suhtes toime pandud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest

mõistetud vangistust ning olles teadlik, et T. K. ja K. K. suhtlevad omavahel ja tema ähvardus

jõuab K. K., kirjutas 18.12.2019 dateeritud ja T. K. adresseeritud kirjas teksti: „Varsti saan

välja, siis lähen Viljandi ja tapan K. K. ära. Ja olen veel 10 aastat vangis ta hävitas mu elu. Ja

sureb varsti ära.“, mille kriipsutas läbi, kuid tekst jäi täielikult loetavaks. T. K. tegi saadud

kirjast foto, mille edastas Facebooki kaudu K. K.. Seega Aigar Arolepp ähvardas kolmanda

isiku, kelleks oli T. K., vahendusel K. K. tapmisega. Aigar Arolepa kirjutatud ähvardust

lugedes tundis K. K. reaalset ohtu enda elule ja tervisele.

Asudes Tartumaal XXX, 04.11.2021 kella 02.31 ajal ähvardas Aigar Arolepp K. K.

tapmisega, kui saatis J. S. telefoni ning Facebook Messengeri kasutajakontot kasutades K. K.

sõnumi: „Lits panid aigari vanglasse 2 aastat Ta varsti tapab su ära.“ Saadud sõnumit võttis K.

K. reaalse ähvardusena ja tundis ohtu enda elule ja tervisele.

K. K. oli alust karta ähvarduste täideviimist, kuna Aigar Arolepp oli varasemalt tarvitanud K.

K. suhtes füüsilist vägivalda, mille eest Aigar Arolepp mõisteti KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

süüdi ja karistati Tartu Maakohtu 30.10.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8735 ning

mõisteti KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüdi Tartu Maakohtu 04.10.2019 otsusega

kriminaalasjas nr 1-19-2639.

Korduvalt kannatanu tapmisega ähvardamisega, et maksta talle kätte tema õiguspärase

tegevuse eest kriminaalmenetluses, pani Aigar Arolepp toime KarS § 323 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla õigusmõistmises osaleja vastu.

III.2. Vaadates Aigar Arolepale esitatud süüdistuse osategude toimepanemise aegu, tuleb

küsida ega kuriteod ei ole aegunud. Kohus peab aegumist kontrollima omal algatusel. KarS §

81 lg 1 p 2 sätestab, et kedagi ei tohi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo

lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud viis aastat

teise astme kuriteo korral. Sama paragrahvi lõike 5 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt kuriteo aegumine

katkeb kriminaalmenetluses järgmiste menetlustoimingute tegemisega: 1) kahtlustatavale või

süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara

arestimisega; 2) süüdistatava kohtu alla andmisega; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava

ülekuulamisega. KarS § 81 lg 6 järgi, kui kuriteo aegumine on katkenud, algab aegumine

uuesti käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud menetlustoimingu tegemisest. Isikut ei tohi

kuriteos siiski süüdi mõista ega karistada, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud

kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust viie aasta

võrra pikem aeg. Et T. K. edastati ähvardust sisaldav kiri 18.12.2019 ja J. S. telefoni

vahendusel ähvardust sisaldav sõnum K. K. 04.11.2021, süüdistatav Aigar Arolepa suhtes on

kohaldatud tõkendit nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses, ta on antud kohtu alla ning

kohtuistungil üle kuulatud, ei ole temale ette heidetud kuriteod aegunud.

III.3.Vaidlust ei ole selles, et Aigar Arolepp kirjutas 18.12.2019 dateeritud kirja T. K..

Vaidlus on selle üle, kas Aigar Arolepp soovis selle kirjaga T. K. vahendusel ähvardada K. K.

seoses tema menetlusseisundiga kriminaalmenetluses ning kas Aigar Arolepp saatis

04.11.2021 kella 02.31 ajal K. K. J. S. telefoni ja Facebook Messengeri kasutajakontot

kasutades tapmisähvarduse.

III.4. Kannatanu K. K. andis järgmised ütlused (protokollid, tl 49p-52). Nad olid Aigar

Arolepaga XXX ning neil on XXX. Aigaril oli kannatanu teada T. K. suhe. T. K. saadetud kiri

K. K. tekitas temas suurt hirmu ja ta hakkas tõsiselt kartma. Kannatanul on XXX ja ta kardab

enda tapmist. K. K. tegi saadetust koopia ja edastas selle politseile. Aigar Arolepp võis

kannatanu hinnangul tuttavate kaudu kannatanu elukohta XXX teada. 04.11.2021 saadetud

kiri kannatanule tundus kohtuistungil võõras. Aigar Arolepp süüdistab kõiges kannatanut.

Kannatanu töötas vahetustega ja kui ta öösel koju tuli, siis ta kogu aeg kontrollis ja jälgis

tähelepanelikult, et kas keegi kuskil kõnnib ja teda jälgib. 20.10.2021 J. S. saadetud sõnumile

ta ei vastanud. Aigar Arolepal on uus Facebook kasutaja XXX. Kannatanu facebook

Messengeri kasutajakonto on K. K. Aigar Arolepp saatis K. K. video, mis oli kole. Kannatanul

tekkis videot vaadates ebameeldiv tunne, see tekitas hirmu - kananahk tuli ihu peale, sest nuga

oli seal ning see kõik oli väga vägivaldne.

III.5. Tunnistaja T. K. selgitas (protokollid, tl 52-53p), et ta tutvus Aigar Arolepaga interneti

kaudu, oli temaga suhtes ja siis katkestas selle. Ta teab, et Aigar Arolepal oli K. K. suhe.

Tunnistaja külas olles nägi, kuidas Aigar Arolepp oli K. K. suhtes vägivaldne, s.o piinas teda.

Aigar Arolepp rääkis oma suhetest ja ütles, et K. K. on väga halb inimene ning XXX pärast oli

palju probleeme. Aigar Arolepp saatis T. K. kirja, kes tegi sellest foto ja saatis edasi K. K..

Seal on kirjas, et Aigar Arolepp tapab K. K.. Kiri ehmatas tunnistajat. K. K. muutus kirja

saades väga närviliseks ja ärevaks. Tunnistaja hinnangul võib Aigar Arolepp mingil hetkel

seda teha ka, kuid ta ei tea, kui reaalne see on.

III.6. Tunnistaja J. S. (protokollid, tl 20p-22) teada on Aigar K. K. peale kuri, kuna K. K.

jättis ta maha. Istungil näidatud kirjad on küll tunnistaja kasutajakontol, aga neid ta omaks ei

võtnud. Tema telefonile ei olnud koodi peale pandud. Igale poole oli automaatne

sisselogimine. Ka Facebook avanes telefonis. Seda parima pakkumise asja võis kirjutada

ainult Aigar Arolepp. Sõnumi saatmise ajal elas tunnistaja Aigar Arolepaga koos. Tunnistaja

ei usu, et tema XXX oleks seda kirjutanud. Need ei ole tunnistaja kirjutatud sõnumid. Aigar

Arolepp võis kirja kirjutada, sest tunnistaja teab, et Aigar Arolepp on K. K. peale vihane.

Aigar Arolepa juttu uskuda ei saa. Kui tunnistaja Aigarilt K. K. kohta küsis, siis Aigar ütles, et

tal on lähenemiskeeld peal ja sellepärast ta on vihane. Lähenemiskeeld pandi, sest Aigar

Arolepal oli haiglane huvi oma XXX suhtes ja see, kuidas ta K. K. kohtles. J. S. rääkis kohtule

ka seda, et Aigar Arolepp pärast lahkuminekut manipuleeris teda emotsionaalselt, kuna talle

tuli sõnum, et Aigar on end üles poonud.

III.7. C. K. teab (protokollid, tl 36-36p), et Aigar oli suht vihane K. K. peale, sest K. K. saatis

ta vanglasse. Nad elasid pikka aega koos ja Aigar Arolepp oli K. K. löönud. K. K. alguses

lootis, et C. K. läheb Aigar Arolepaga paremini, et Aigar ei muutu vägivaldseks. Kui

kannatanu ütles K. K., et nad ei ela enam koos ja suhe läks laiali, siis ta rääkis, et Aigar

Arolepp oli teda löönud.

III.8. Aigar Arolepa hinnangul rääkis K. K. kohtus osaliselt õigust. Lisaks sellele süüdistatav

tunnistas, et ta natukene kannab K. K. vastu vimma. Aigar Arolepp ei mäleta T. K. kirjutatud

kirja, kuid arvab, et on võimalik, et ta kirjutas selle kirja hetkeemotsioonist või vimmast.

Viimati kirjutas ta kirja T. 5 aastat tagasi ning suhtles temaga 2019. aastal. T. K. ja K. K.

teavad üksteist. Aigar Arolepp tutvus T. K. kaudu. Süüdistatava hinnangul, kui tekst on maha

tõmmatud, ei tohiks see tapmisähvardus olla hirmutav, sest see on tühistatud. Ta tunnistab, et

kirjutas ähvardusi K. K. kohta. Samas ta ka möönab, et see võib veidi hirmutav olla.

Süüdistatav ei tea, miks ta selle kirja saatis, isegi kui ta teksti maha tõmbas. Aigar Arolepp

samuti ei tea, miks J. S. oleks pidanud K. K. sellise kirja kirjutama. J. ei olnud põhjust sellist

kirja saata, kuid Aigar eitab K. kirja saatmist. Aigar Arolepa hinnangul ei pea J. S. ütlused

paika ja nad on vihavaenlased. Ta ei ole J. S. Facebooki kasutajakontot kasutanud ja K. K.

sõnumit saatnud. Aigar Arolepp kinnitab, et ta saatis sihilikult K. K. vägivaldsed videod ja

fotod, kuna süüdistatava telefonist oleksid need kaotsi läinud. Ta tahtis neid säilitada, kuid ei

oska öelda, milleks täpsemalt.

III.9. Kannatanu K. K. ning tunnistajate T. K. ja J. S. ütlusi kinnitavad kannatanu esitatud

süüteoteade koos temale edastatud kirja koopiaga (V kd, tl 128-129) ja K. K. nimel

õiguskaitseasutusele edastatud väljatrükk J. S. telefonist saadetud sõnumist (V kd, tl 131-132).

Süüteoteatele lisatud kirja koopiast nähtub, et Aigar Arolepp 18.12.2019 adresseeris T. K.

kirja, milles oli küll maha tõmmatud, aga loetav järgmine tekst: „Varsti saan välja, siis lähen

XXX ja tapan K. K. ära. Ja olen veel 10 aastat vangis ta hävitas mu elu. Ja sureb varsti ära.“

J. S. telefonist aga saadeti 04.11.2021 kella 02.31 ajal sõnum sisuga: „Lits panid aigari

vanglasse 2 aastat Ta varsti tapab su ära.“. Sellele sõnumile eelnevalt on 20.10.2021 kell

15.50 saadetud viisakas toonis küsimus seoses XXX.

III.10. Aigar Arolepp on 18.12.2019. a ähvarduskirja kirjutamist kinnitanud. Kohus nendib, et

Aigar Arolepp kaldub kirjutama vigadega ning grammatiliselt ja stiililiselt mittekorrektselt. J.

S. 20.10.2021 saadetud sõnum aga on korrektses eesti keeles. Ähvardussõnum samas on

Aigar Arolepale iseloomulikult kirjutatud kirjavigadega. Veelgi enam, ähvarduses on

kajastatud asjaolud, mis ei olnud J. S. teada. Aigar Arolepal aga oli motiiv sõnumi saatmiseks,

sest ta kandis K. K. vastu vimma ning on seda tunnistanud. J. S. polnud mingit põhjust K. K.

edastada ähvardusi Aigar Arolepa vangistuse osas. Tõenditest ei leia kinnitust süüdistatava

väide, et ta on J. S. vihavaenlane ning seega on tegemist paljasõnalise väitega. Kohtu

hinnangul on tunnistaja J. S. ütlused usaldusväärsed ja riimuvad teiste tõenditega. Samuti on

Aigar Arolepal juba varem olnud kombeks kolmanda isiku nime alt manipuleerivaid

sõnumeid kirjutada (nt et „Aigar poos ennast üles“), mis viitab sarnasele käitumismallile.

III.11. Ähvardamisest on võimalik rääkida ka juhul, kui võimalik kahju tekitamine saab

teatavaks kolmanda isiku vahendusel (vt Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne,

koostanud J. Sootak, P. Pikamäe, KarS § 120 kommentaarid, lk 481-483, p 3.2.2-3.2.3., 3.5.1.;

RKKKm 1-19-9448/32, p 9). Samuti ei „tühista“ ähvardust teksti läbikriipsutamine, kui see on

loetav. Aigar Arolepa kirja puhul see nii on. Nii T. K. kui ka K. K. said läbikriipsutatud

tekstist aru. K. K. oli alus karta ähvarduse täideviimist, sest Aigar Arolepp oli varasemalt

tarvitanud K. K. suhtes füüsilist vägivalda, mille eest Aigar Arolepp mõisteti ka kohtus süüdi.

Aigar Arolepa ähvarduste tõsiseltvõetavust K. K. jaoks kinnitab samuti tõik, et T. K. pidas

ähvarduste täideviimist reaalseks - seepärast ta saatis pildi kirjast K. K. teadmiseks ja

hoiatuseks. Veelgi enam, Aigar Arolepp on 18.12.2019 ja 04.11.2021 ähvardanud K. K. ära

tappa just kättemaksuks õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses – kirjas ja sõnumis on

selged viited selle kohta, nagu K. K. oleks vastutav Aigar Arolepa vanglasse sattumise eest.

Kuigi K. K. kohtuistungil 04.11.2021 edastatud sõnum tuttav ei tundunud, on sõnumi

saatmises palju aega möödunud ning kannatanu võis selle unustada. See aga ei tähenda, et

sõnumi saamisel ta aastaid tagasi ta hirmu ei tundnud. K. K. on teinud ähvardusest

kuvatõmmise, mis edastati politseile.

III.12. Kohus leiab, et Aigar Arolepp ähvardas K. K. 18.12.2019 ja 04.11.2021 kavatsetult

KarS § 16 lg 2 mõttes. J. S. kasutajakontolt sõnumit ja T. K. kirja saates seadis ta eesmärgiks

nende adressaadini, s.o K. K. jõudmise. Aigar Arolepp teadis, et K. K. ja T. K. suhtlesid

omavahel. Samuti ta teadis, et J. S. oli K. K. telefonitsi 20.10.2021 ühendust võtnud, küsimaks

informatsiooni XXX, s.o Aigar Arolepa kohta. Aigar Arolepal esines ka K. K.

õigusemõistmises osalemise eest kätte maksmise osas kavatsetus. Ta teadis, mis roll oli K. K.

kriminaalmenetluses ning tema arusaama järgi oli ta vanglas K. K. süül. Eelnev nähtub

edastatud kirjast ja sõnumist. Selle kõige eest ta asuski kätte maksma, s.o kirjutas

tapmisähvardusi sisaldava kirja ja sõnumi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

III.13. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Aigar Arolepp ähvardas korduvalt kannatanu K. K.

tapmisega, et maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses ning pani

toime KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalla õigusmõistmises osaleja

vastu.

IV Aigar Arolepa süüdistus KarS § 120 lg 1 ja KarS § 1573 lg 1 järgi C. K. suhtes

ahistava jälitamise ja ähvardamise toimepanemises.

IV.1. C. K. suhtes toime pandud kuritegude osas on Aigar Arolepale esitatud kokku 3

süüdistust (20.03., 23.05. ja 31.07.2024). Kohus kajastab otsuses ainult viimase süüdistuse

teksti, sest selles on kõik vajalikud koosseisuelemendid esitatud.

31.07.2024 esitatud muudetud süüdistus:

Aigar Arolepp on oma XXX XXX, alaealise C. K. tema tahte vastaselt järjepidevalt otsinud

kontakti ja sekkunud muul viisil tema eraellu, pärast seda, kui C. K. teatas mõned päevad

enne 18.08.2023, et ei soovi temaga suhtlemist jätkata.

Pärnu Maakohtu määrusega on Aigar Arolepalt esialgse õiguskaitse korras alates 14.07.2023

ja lõplikult alates 22.09.2023 võetud C. K. ühise XXX hooldusõigus. Määruse kohaselt tuleb

korraldada suhtlusõigus kokkuleppel XXX, kelleks on kuni XXX täisealiseks saamiseni

XXX, mistõttu ei ole Aigar Arolepal ka XXX suhtlemise korraldamiseks põhjust ühendust

võtta C. K..

1) 18.08.2023 alates kella 14.54 Aigar Arolepp, algselt viibides Tartu maakonnas, kella

20.24-st alates Tallinnas ja ka teel Tallinnasse algatas rakenduses Facebook Messenger

suhtluses C. K. korduvalt videokõnesid, kirjutas solvanguid ja ähvardusi sisaldavaid

sõnumeid. Kella 15-16 ajal tehtud telefonikõnes Aigar Arolepp ähvardas C. K., et tuleb

Tallinnasse, võtab XXX kaasa ja viib C. K. metsa ning jätab sinna. Ta jätkas suhtlemist

Facebook Messengeris, kuhu kirjutas, et hakkab tulema Tallinnasse ning saatis pidevalt

teateid ja pilte enda teekonna edenemisest, muuhulgas Tartu-Tallinn rongiaegadest, ostetud

piletist ja rongis viibimisest, millest nähtus, et ta on teel Tallinnasse. Aigar Arolepp kirjutas

sõnumeid, milles solvas ja sõimas, süüdistas petmises, väljendas rahulolematust lahkumineku

pärast ja korduvalt lubas ära tappa ühise tuttava. C. K. Facebook Messengeris Aigar Arolepa

videokõnedele ei vastanud ja korduvalt kirjutas vastuseks, et ärgu tulgu Tallinnasse, sest ta ei

ole oodatud ega soovitud, tal pole XXX suhtlemiseks vajalikku luba ja kui Aigar Arolepp

peaks tulema, kutsutakse politsei. Viibides Tartust Tallinnasse sõitvas rongis, mis väljus

Tartust kell 17.57 ja pidi jõudma Tallinnasse kell 20.24, saatis Aigar Arolepp kella 19 paiku

C. K. Facebook Messengeris sõnumi, et ta lööb ta maha. C. K. tundis Aigar Arolepa

ähvarduste tagajärjel reaalset ohtu enda elule ja tervisele. Tal oli alust arvata, et Aigar

Arolepp viib enda ähvardused täide, sest C. K. teadis, et Aigar Arolepp on tema ja ta XXX

poole teel ning Aigar Arolepp on olnud enda XXX K. K. suhtes vägivaldne ning saanud selle

eest karistada. C. K. palus Aigar Arolepal korduvalt Tallinnasse mitte tulla ja hirmust Aigar

Arolepa ees pöördus C. K. abi saamiseks XXX XXX poole, kes teavitas toimuvast politseid.

Aigar Arolepp läks kannatanu vastuseisust hoolimata XXX Tallinna XXX juurde ja kell 22.33

kuni 22.47 C. K. Facebook Messengeris edastatud sõnumites teatas, et on kohal, veenis XXX

tulema õue temaga kohtuma ning tegi rakenduse siseselt vähemalt 13 vastamata jäänud

videokõnet. Kell 22.48 saabunud politsei viis Aigar Arolepa kainenema.

2) 19.08.2023 hommikul Tallinnas kainenemiselt vabanemise järel kella 6.31 – 6.52 vahelisel

ajal Aigar Arolepp kirjutas, algatas videokõnesid ja saatis häälsõnumeid C. K.

suhtlusrakenduses Facebook Messenger, kuid kannatanu ei vastanud kordagi. Aigar Arolepp

läks uuesti C. K. elukoha Tallinn, XXX juurde ja nõudis kokkusaamist, kuid XXX seda ei

soovinud ja Aigar Arolepp saadeti minema.

04.10.2023 vahistati Aigar Arolepp kuritegude jätkamise takistamiseks kriminaalasjas nr 1-

24-1715 (kohtueelselt 22263000758) ja 06.10.2023 prokuratuuri määrusega kohaldati

lisapiirangud kuni kohtu alla andmiseni ning prokuratuurist selgitati Aigar Arolepale, et

kannatanu C. K. on temal menetluse vältel suhtlemise lubamine välistatud.

Aigar Arolepp, viibides vahistatuna Tartu Vanglas, Tartu linn, Turu 56 ja olles eelnevalt

teadlik, et C. K. kardab teda, ei soovi temaga suhelda ning XXX suhtlemine tuleb kokku

leppida XXX, on jätkuvalt C. K. tahte vastaselt järjepidevalt otsinud temaga kontakti, võtnud

ühendust ning sekkunud eraellu.

Koheselt kohtu alla andmise järel, kui tekkis võimalus helistada ja kirjutada, Aigar Arolepp:

1) 28.03.2024 helistas korduvalt XXX C. K. mobiiltelefonile. Esimesele kõnele C. K. vastas,

sest ei teadnud, et helistajaks on Aigar Arolepp. Kõnes Aigar Arolepp ütles, et ta ei jäta C. K.

rahule, mis tekitas XXX hirmu, et Aigar Arolepp viib 18.08.2023. a esitatud ähvardused täide.

Aigar Arolepp ütles veel, et ei saa C. K. rahule jätta, sest neil on XXX, ta tahab XXX koos

olla ja ei taha läbi XXX asju ajada, kuigi ta teadis, et XXX huvides korraldatakse suhtlusõigus

kokkuleppel XXX. C. K. teatas järjekordselt, et ei soovi suhelda ja katkestas kõne. Aigar

Arolepp helistas kohe uuesti, kuid C. K. ei võtnud tema kõnet vastu ning kolmandal

helistamisel oli number kinni;

2) 04.04.2024 helistas XXX üldnumbrile, kust küsis C. K., et temaga rääkida, kuid C. K. seda

ei soovinud;

3) 05.-07.04.2024 kirjutas C. K. kirja, mis saabus 08.04.2024 Tallinn, XXX. Kirjas Aigar

Arolepp ähvardab tema vastu astuda julgenuid kättemaksuga, teatab, et enne teda vabaneb

vanglast vägivaldne isik, süüdistab C. K. truudusetuses ja selles, et ei näe XXX ning lubab

XXX eest võidelda ja seostab XXX nimevahetust isikuga, kellega petmises C. K. süüdistab

ning kinnitab, et armastab C. K. jätkuvalt. Survestab suhtlema, teatades, et 28.12.2023 XXX

peaks koos XXX, s.o C. K. teda vanglasse vaatama tulema.

Pärast 11.04.2024 kohtumäärusega lisapiirangute kehtestamist Aigar Arolepp, eesmärgiga

heidutada ja häirida C. K.:

1) 12.04.2024 kirjutas C. K. ja XXX kohta kuriteoavalduse valeütluste andmises, valeütluste

andmisele kihutamises, ähvardamises.

2) 14.04.2024 kirjutas C. K. suhtes solvavaid ja halvustavaid väiteid ning ähvardusi ja

alandavaid nõudmisi sisaldavad pöördumised, mille adresseeris Tartu Maakohtule, Tartu,

Kalevi 1, kus need 15.04.2024 registreeriti hagiavaldusena nr 2-24-5990. Lühidalt kokku

võttes nõudis C. K. vastutusele võtmist valesüüdistuse esitamise eest, lähenemiskeelu

kohaldamist, lisapiirangute taaskehtestamise eest C. K. rahalise kompensatsiooni

väljamõistmist 1000 eurot päevas või summas 2 000 000 eurot, kirjalikult, näost-näkku ja

põlvili vabanduse palumist, süüdistas C. K. enda petmises ja suitsiidikatseteni viimises, heitis

ette XXX nime vahetamist, soovitas C. K. minna Jämejalga ravile. 19.04.2024 määrusega

jättis Tartu Maakohus avalduse menetlusse võtmata ja 24.04.2024 esitas Aigar Arolepp uue

taotluse, milles jätkuvalt nõudis lisapiirangute kehtestamise eest C. K. päevas 1000 euro välja

mõistmist;

3) 14.04.2024 kirjutas C. K. suhtes solvavaid ja halvustavaid väiteid sisaldava pöördumise,

mille adresseeris Politseile, Tartu, Riia 132, kus see registreeriti 17.04.2024 nr 2.1-3/14206-1.

Lühidalt kokku võttes süüdistas C. K. valesüüdistuse esitamises, nõudis vabanduse palumist

ja lisapiirangute taaskehtestamise eest C. K. rahalise kompensatsiooni välja mõistmist 1000

eurot päevas, süüdistas C. K. enda petmises ja suitsiidimõtete tekkimises;

4) 21.04.2024 kirjutas Rapla kohtumajale ja C. K. adresseeritud avalduse, mis Pärnu

Maakohtu Rapla kohtumajas registreeriti 24.04.2024 Kohtute Infosüsteemi (KIS) nr-ga 2-24-

6523, milles taotles C. K. hooldusõiguse ajutist peatamist XXX suhtes. Aigar Arolepp taas

süüdistas C. K. petmises, vaimses ebastabiilsuses, valesüüdistuse esitamises, lävimises

purjutavate inimestega ning XXX heaolu ohtu seadmises. Avalduse esitamine tekitas C. K.

hirmu, et temalt võidakse XXX ära võtta ja häiris, sest Aigar Arolepp püüdis jätta temast

kohtule halba muljet.

Pidev kontakti otsimine ja avalduste esitamine tekitas C. K. ärevust ja hirmu, et Aigar

Arolepp ei jäta teda kunagi rahule ja võib korraldada tema vastu uusi rünnakuid. Kohtule,

politseile ja prokuratuurile edastatud alusetuid etteheiteid ja nõudeid ning laimavaid ja

solvavaid väiteid sisaldavad pöördumised on kannatanu jaoks häirivad, lugupidamatud ja

alandavad, sest Aigar Arolepp on teinud oma käitumisega kannatanule haiget, käitunud tema

suhtes õigusvastaselt, aga püüab nüüd olukorda vastupidisena esitleda ja kannatanut

pöördumiste adressaatidele võimalikult halvas valguses näidata. Igale kannatanu õiguskaitse

poole pöördumisele mitmete kannatanu vastu suunatud avalduste esitamine on häiriv, sest

selliselt toimides survestab Aigar Arolepp kannatanut jääma võimalikult passiivseks ja

edaspidi õiguskaitse poole mitte pöörduma ning oma õigusi mitte teostama, et vältida oma

õiguspärase tegevuse eest Aigar Arolepa kättemaksu ja rünnete jätkumist.

Aigar Arolepp tapmisega ähvardamisega pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o ähvardamise. Aigar Arolepp, teise isikuga järjepideva kontakti otsimise ja muul

viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumisega, kui selle tagajärg on teise isiku

hirmutamine, alandamine ja muul viisil oluliselt häirimine, pani toime KarS § 1573 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o ahistava jälitamise.

IV.2. Kõigepealt kohus peab vajalikuks täpsustada, et ei kvalifitseeri Aigar Arolepa käitumist

C. K. suhtes KarS § 323 lg 1 järgi vägivalla tarvitamisena õigusemõistmises osaleja vastu.

Esiteks, Aigar Arolepale ei ole konkreetselt sellekohast süüdistust esitatud. Kuigi prokuratuuri

koostatud teokirjelduste järgi saaks kohus iseenesest muuhulgas kaaluda Aigar Arolepa

süüditunnistamist ka KarS § 323 lg 1 järgi, siis lisaks sellele, et süüdistustes ei ole viidatud

konkreetsele sättele ja süüdistust ka selles osas (süüdistuse lõpus) sõnastatud, ei tulnud see

arutlusele ka kohtuistungitel, s.o kaitsjatel ega süüdistatavatel ei olnud võimalik selle sätte

kohaldamisele vastuväiteid esitada. Järelikult oleks tegemist normi üllatusliku kohaldamisega

(RKKKo 1-18-158/266, p 50) ning seega ka kaitseõiguse rikkumisega. Prokuratuur on küll

süüdistuskõnes KarS § 323 lg 1 kohaldamise võimalusele viidanud, kuid on samas ka

möönnud, et tegemist on piiripealse juhtumiga, võrreldes näiteks K. K. edastatud

ähvardustega. Kohus nõustub sellega, et tegemist on tõepoolest piiripealse juhtumiga –

käesolevalt ei ole tuvastatav, et Aigar Arolepp tahtlikult soovis C. K. kui kriminaalmenetluses

osalevat kannatanut mõjutada just seoses selle kriminaalmenetlusega. Pigem on tegemist

endise suhte ja armukadeduse pinnalt tekkinud konfliktsituatsiooniga. Samas, nagu

edaspidiselt otsuses kajastamist leiab, saab Aigar Arolepa käitumise ebaõigsus piisaval määral

hõlmatud KarS § 120 lg-s 1 ja § 1573 lg-s 1 sätestatud teokirjeldustega ideaalkogumis ning ei

vaja lisaks kvalifitseerimist KarS § 323 lg 1 järgi.

IV.3. Vaidlust ei ole selles, et Aigar Arolepp võttis süüdistusaktis nimetatud kuupäevadel C.

K. erinevatel viisidel (telefonitsi, sõnumeid saates, videokõnede, kirja teel) ühendust. Vaidlus

on selle üle, kas Aigar Arolepp on toime pannud kannatanu suhtes ahistava jälitamise ja C. K.

ähvardamise. Järgnevalt analüüsib kohus süüdistusaktides kajastatud episoodide kaupa

kogumis, kas antud käitumisakte saab tõlgendada kehtiva õiguse kohaselt ahistava jälitamise

ja ähvardamisena.

IV.3.1. 18.08. - 19.08.2023 episoodid

IV.3.1.1. Aigar Arolepa ja C. K. ütluste kohaselt olid nad alates 2022 kevadest suhtes ja XXX.

Nende suhe lõppes 15.08.2023 C. K. initsiatiivil, kuid XXX seonduvatel teemadel suheldi

edasi. Pärnu Maakohtu 14.07.2023 määrusega peatati esialgse õiguskaitse korras Aigar

Arolepa XXX. Pärnu Maakohtu 22.09.2023 määrusega nr 2-23-9984 (VI kd, tl 95-104) võeti

Aigar Arolepalt XXX ning XXX kuni XXX C. K. täisealiseks saamiseni XXX. Nimetatud

kohtumääruse p 16 kohaselt tuleb Aigar Arolepal suhtlus XXX eelnevalt kooskõlastada XXX.

Seega ei ole Aigar Arolepal ka XXX suhtlemise korraldamiseks põhjust ühendust võtta C. K.

IV.3.1.2. C. K. ütluste kohaselt (protokollid, tl 29p-45) teatas ta Aigar Arolepale mõned

päevad enne 18.08.2023, et ta ei soovi temaga suhet jätkata, sest süüdistatav ei ilmunud kokku

lepitud ajal XXX koosolekule. Kannatanu sõnul ta kardab Aigarit ja soovib temast eemal olla.

XXX on Aigar Arolepa Facebooki kasutajakonto ning Aigar Arolepp Facebook Messengeri

sõnumis kirjutas 18. augustil kella 16-17 ajal, et ta tuleb Tallinnasse, võtab C. XXX kaasa,

viib kannatanu metsa ja tapab ära. Seda sõnumit on politseiuurija pildistanud. Kõne tegemise

ajal oli kannatanu koos XXX M. C. ütles Aigarile korduvalt, et ta Tallinnasse ei tuleks, sest

kannatanu ei soovi teda näha, samuti pole aega XXX kohtumiseks kokku lepitud. Aigar

proovis samal kuupäeval video teel helistada. Kannatanu enam Aigari videokõnedele ei

vastanud, sest Aigaril ei olnud XXX seonduvaid küsimusi. Aigar Arolepp kirjutas vastamata

kõne all tähekombinatsiooni „tra“ ehk „türa“ – see on lühend, mida noored kasutavad. Samuti

väljendi „libu siis libu“. Kannatanu ei saanud aru, miks teda sõimama hakati, sest ta pole

midagi valesti teinud. Kui Aigar on purjus, siis tal on temale iseloomulik kirjaviis (kirjutab

nimed väikese tähega, esinevad tähekordused). Aigar siiski liikus kannatanu elukoha juurde.

Kui kannatanu alguses arvas, et tegemist on tühise ähvardusega, siis süüdistatava maja juurde

tulek suurendas tema hirmu. Kannatanu kartis, et Aigar viib päriselt XXX ära, samuti viib C.

metsa ja tapab ära. C. kartis XXX ilma jääda. Ta ei teadnud, milleks Aigar võimeline on, küll

aga teadis, et kui Aigaril mingi mõte tekib, siis ta nagunii tuleb kohale. C. K. rääkis ka temaga

kõne ajal koos olnud XXX M. K., et Aigar lubas kannatanu ära tappa ja XXX ära viia. XXX

M. K. kutsus Aigari kohale ilmudes politsei ning politsei viis süüdistatava ära. Aigar palus

kohale jõudes C. kodust välja tulla, kuid kannatanu seda ei teinud, sest ta kartis. Aigari

vägivaldsus oli kannatanule teada. Pilt rongiajast, mis oli saadetud kell 17.57, tuli kannatanu

mäletamist mööda peale telefonikõne suhteliselt kohe. Kui Aigar rongiaegadest pildi saatis,

teadis kannatanu, et nüüd tal ongi tõsi taga ja ta tulebki Tallinnasse. Esimesest kahest tekstist

kannatanu aru ei saanud, aga see viimane tähendab, et „löön su türa maha“. 19.08.2023

hommikul sai Aigar kainestusmajast välja ja tuli uuesti kannatanu elukohta. Siis läks XXX

välja ja palus süüdistataval lahkuda. Aigar seepeale lahkus. Kannatanu nägi Aigarit samal ajal

aknast ning oli hirmul, et äkki Aigar üritab uuesti sisse saada. Pärast 18. augustit kannatanu

Aigariga ei suhelnud. Ainult siis suheldi, kui oli vaja näiteks XXX seonduvaid asju küsida või

oli XXX mingeid küsimusi. Teistele kõnedele kannatanu ei vastanud. C. hakkas hirmust enda

selja taha vaatama, ta ei julgenud enam üksi kuskil käia ning käis väljas ainult XXX.

Kannatanu kartis, et Aigar võib igal pool olla. K. K. on C. rääkinud, et Aigar oli muutunud

vägivaldseks ja teda löönud.

IV.3.1.3. Tunnistajad M. K. ja M. H. on C. K. XXX. M. K. sõnul (protokollid, tl 53p-56p) ei

soovinud C. enam Aigariga suhelda siis, kui Aigar ei ilmunud XXX kindlaksmääramiseks

kokkulepitud ajal kohale. Aigaril on õigus XXX vaatamas käia XXX. 18.08.2023 käis XXX

M. koos C. poes, kui sealt tulles C. ütles, et Aigar oli teda ähvardanud, oli lubanud C. maha

lüüa ja XXX ära röövida. Veidi aja pärast C. näitas XXX telefonist ka pilti, et Aigar on rongis

ja tuleb Tallinna poole. XXX nähes C. hakkas väga muret tundma ja muutus kartlikuks. Aigar

jõudis pimedas õhtul hilja Tallinnasse XXX juurde. Aigar viibis XXX juures asuva alajaama

juures, seisis mõnda aega seal kapi juures, siis ta liikus maja ukse taha, seisis seal, ust ei

puutunud. Seejärel liikus ta maja tagumisele poolele - seal on veranda - istus diivani peale,

võttis Gini pudelist lonksu ja istus seal diivani peal nii kaua kuni politsei tuli. Kui Aigar

Arolepp ära viidi, siis C. püüdis rahuneda, kuid ei saanud, sest ta oli ikka hirmul. Hommikul

tuli Aigar tagasi ja palus C. mõned asja üle anda. XXX ütles Aigarile, et ta maja juurde

rohkem ei tuleks, et ta pole sinna oodatud. C. need asjad ei meeldinud ja ta viskas need

minema. C. tekkis hirmutunne ja ta ütles, et nägi Aigarit vaimusilmas igal pool. Tal ei läinud

need hirmud üle. C. ei tahtnud üksi ringi käia, vaid koos.

IV.3.1.4. Tunnistaja M. H. (protokollid, tl 86-88) sõnul, kui Aigar soovis XXX kohtuda, siis

tuli eelnevalt C. XXX ja XXX teavitada, et millal ja mis päeval see kohtumine aset leiab.

Selliseid kohtumisi, kus Aigar ilma C. XXX käis kohtumas, oli vähe, kuigi võimalused selleks

loodi (nt XXX asutuse Mustamäe majas). Pärast Aigari külaskäiku muutus C. arglikuks, tal

hakkasid hirmud ja foobiad tekkima. Ta kartis, et järsku Aigar tuleb ootamatult tagaselja

Tallinnasse, teeb füüsiliselt midagi ja järsku jälitab teda. Ta muutus ebakindlaks,

ebastabiilseks, kuna ei teadnud, mis võib juhtuda. Kannatanu soovis koos teise inimesega

väljas jalutamas käia, sest tal oli hirm.

IV.3.1.5. Aigar Arolepa kinnitusel (protokollid, tl 108p-120) on Facebookis tema

kasutajanimi XXX. Ta teab, et peab XXX teavitama XXX. Talt võeti XXX. Aigar Arolepp

tunnistab, et ta üritas C. 18. augustil kokku saada, kui selleks luba ei olnud. Ta helistas ja

kirjutas C. õhtupoolikul, avaldas kaks korda armastust ja sõitis rongiga Tallinnasse.

Tallinnasse sõites saatis Aigar C. sõnumi ja omavahel ka helistati. Helistamise sisu rongi peal

oli, et C. hoorab Tallinna vahel ringi J.. Sõnumi sisu oli neli sõna - löön su türa maha - ja need

ta C. saatis, sest oli solvunud. Aigar Arolepp võttis kohtuistungil C. K. sõnumite saatmise

omaks. Sõnumitest on näha, et sõim on vastastikune ning C. poolt tulid samasugused solvavad

sõnad vastu. Mitte üheski kõnes ei ole Aigar Arolepp C. ähvardanud. Vanglast helistades

tundis ta huvi XXX vastu. Normaalset vastust ei tulnud, karjuti ja lõpus lülitati kõne kinni.

Süüdistatav helistas mitu korda. Esimene kord oli number kinni, teine kord sai kätte. Oma

nime öeldes oli kuulda, et C. läks endast välja. Aigar Arolepp läks samuti endast välja. Ta ei

mäleta, kas C. ütles, et ei soovi suhelda. Samas ütles C. küll, et süüdistatav ei või talle

helistada. C. küsis, et kust Aigar Arolepp tema numbri sai. Aigar Arolepale on XXX tähtis,

seepärast ta helistas. Aigar Arolepal oli sünnipäev ja ta tahtis C. K. näha. Ta ei ole kindel, kas

C. teda näha soovis. Süüdistatav tahtis C. käest ära tuua kaardi, XXX pilt. C. näitas

videokõnes seda kaarti Aigarile 16. augustil. Võimalik, et ta ei lugenud ja ei süvenenud, mida

C. 18. augustil vastu kirjutas. Samas on Aigar Arolepp kohtuistungil ka möönnud, et ta tajus

ja teadis, mida C. K. vastu kirjutas. Ta oli joobes ning surus enda Tallinnasse minemise mõtet

peale. Süüdistatav 18. augustil XXX suhtlemiseks XXX luba ei olnud saanud ja Aigar

Arolepp teadis seda, sest tänaval suhtlemiseks ei olegi luba vaja. C. K. ise juhatas ta XXX.

Süüdistatav läks 19. augustil XXX juurde tagasi, sest ta enda sõnul pidi juba 18. augusti õhtul

tagasi minema – ta viis C. šokolaadi ja peavõru. Hommikul C. tema kõnele ei vastanud ning

see süüdistatava sõnul tähendab, et ta ei taha suhelda. Aigar Arolepp sai C. K. XXX teada

oktoobri lõpus või novembris. C. ei olegi otseselt süüdistatavale öelnud, et teda maha jätab.

Samas süüdistatav selgitas kohtuistungil, et C. jättis ta maha augustis – „ta nagu öelnud seda

ei ole, aga ta kuskile kirjutas“. Jättis maha, sest süüdistatav ei jõudnud 14. augustil

koosolekule, kus arutati XXX seonduvat suhtluskorda. Aigar Arolepa teada oli ta C. K. suhtes

2022 märtsist kuni 14.08.2023.

IV.3.1.6. K. K. sõnul (protokollid, tl 49-52) on ta C. K. suhelnud ning andnud talle teada, et

Aigar Arolepp on teda löönud.

IV.3.1.7. Kannatanu C. K. ja tunnistaja M. K. ütlusi kinnitavad 18.08.2023 pöördumine

Häirekeskusesse, mis kajastub ka politsei andmebaasis (VI kd, tl 86-87), C. K. süüteoteade

Politsei- ja Piirivalveametile (VI kd, tl 110-112), M. K. 18.08.2023 Häirekeskusesse tehtud

kõnede vaatlusprotokoll (VI kd, tl 168-171), politseiametike vormikaamera videosalvestised

(VI kd, tl 172-182) ja C. K. tehtud kõnede logi (III kd, tl 117-122). Nendes kajastub

informatsioon, miks C. K. tundis ennast 18.08. ja 19.08.2023 ebamugavalt just Aigar Arolepa

käitumise tõttu.

IV.3.1.8. Aigar Arolepa väited, et ta läks Tallinnasse sünnipäevakaarti, milles XXX, ära

tooma, pidi juba 18. augusti õhtul XXX juurde C. K. tagasi kohtuma minema, et C. K. teda

sõnumites vastu sõimas ning ka omal initsiatiivil ühendust võttis, ei vasta kogutud tõenditele

tuginedes tõele. C. K. ei ole midagi rääkinud sellest, et tal oleks 16. augustil olnud Aigar

Arolepaga telefonikõne sünnipäevakaardi üleandmise teemal. Veelgi enam, nii kannatanu kui

ka süüdistatav on riimuvalt kinnitanud, et nende suhe lõppes kas 14. või 15.08.2023 seoses

Aigar Arolepa käitumisega (XXX kokkuleppimise eiramine). Ei ole loogiline, et kui C. K. ei

soovinud, et Aigar Arolepp tuleks 18.08.2023 Tallinnasse kannatanu elukohta, pidanuks

süüdistatav samal päeval lausa kaks korda C. K. kohtuma. Aigar Arolepp toimetati 18.08.2023

õhtul hoopiski politsei abiga kainenema. C. K. ja Aigar Arolepa vahel 18.08.2023 edastatud

sõnumitest ei nähtu, et kannatanu üldse süüdistatavaga suhelda sooviks või võtaks omal tahtel

Aigar Arolepaga ühendust. Samuti tuleb nentida, et kannatanu suhtles Aigar Arolepaga

küllaltki viisakalt, arvestades süüdistatava provotseerivat, lugupidamatut, solvavat ja

ähvardavat sõnumite sisu, mis vaatlusprotokollist nähtub ning millel kohus ka allpool peatub.

On selge, et Aigar Arolepp soovib juhtunu tehiolusid enda kasuks pöörata, kuid tõendid

kõnelevad vastupidist.

IV.3.1.9. C. K. mobiiltelefonis Samsung Galaxy A13 leitava C. K. (Facebookis kasutajanimi

C. K.) ja Aigar Arolepa (Facebookis kasutajanimi XXX) Facebook Messengeris ajavahemikus

18.08.-19.08.2023 aset leidnud vestluse vaatlusprotokollis (VI kd, tl 113-162) kajastub, kuidas

Aigar Arolepp 18.08.2023 alates kella 14.26 üritab C. K. korduvalt ühendust saada, kuid

kõnesid vastu ei võeta. 18.08.2023 kell 14.54 Aigar Arolepp kirjutab sõnumi, et „Libu siis

libu…“, kell 15.41 kirjutab, et „Lubasime j. j. maha lüüa“. Aigar Arolepp annab märku, et ta

läheb kella 17.57-le Tallinna bussile ning edastab C. K. kell 16.27 Tallinna busside

sõiduplaani väljavõtte. Aigar Arolepp regulaarselt annab enda rongisõidust C. K. ülevaateid

nii video kui ka sõnumite teel. C. K. korduvalt väljendab selgesõnaliselt, et ta ei soovi Aigar

Aroleppa endale külla ega XXX lähedusse, samuti, et Aigar Arolepal pole luba. Aigar

Arolepp aga suhtub sellesse ükskõikselt ning kirjutab, et ta tuleb ikkagi XXX vaatama. C. K.

lubab Aigar Arolepale ka korduvalt politsei kutsuda, kui Aigar Arolepp peaks kohale tulema.

Aigar Arolepp üritab pidevalt C. K. sisse helistada, kuid C. K. kõnesid vastu ei võta. Aigar

Arolepp kirjutab, et ta jõuab Tallinnasse kell 20.40. C. K. soovitab Aigar Arolepal koju tagasi

sõita, kuna tal pole luba. Aigar Arolepp kirjutab kannatanule vastu, et „Nõrk oled“ ja kutsub

C. K. litsiks. Aigar Arolepp muuseas kirjutab, et „J. lõõme maha“. Süüdistatav väidab, et J. on

C. K. teda petnud. Tapal kella 19 paiku kirjutab Aigar Arolepp C. K. „Tapa“, „Varsti seal“,

„Lõõn. Su trad mahq“ (see tekst on saadetud koos süüteoteatega ka politseile; VI kd, tl 111).

Aigar Arolepp saadab C. K. korduvalt sõnumeid komplimentidega, kuid kannatanu reageerib

nendele negatiivselt. Aigar Arolepp küsib muuseas „Aga miks me lahus“. Aigar Arolepp

samuti kirjutab, et „J. on surnud“. Tallinnasse jõudes Aigar Arolepp tungivalt soovib teada,

kuidas C. K. asukohta saada ning tahab, et C. K. koos XXX välja tuleks. Ta saadab C. K. ka

väljavõtteid vestlusest J.. C. K. juhatab Aigar Arolepa õigesse kohta, kuid jätkuvalt annab

selgesõnaliselt märku, et ta ei soovi süüdistatavaga kohtuda ja suhelda. Kella 22.33 kuni 22.47

C. K. edastatud sõnumites Aigar Arolepp teatas, et ta on kohal, veenis XXX tulema õue

temaga kohtuma ning tegi rakenduse siseselt vähemalt 13 vastamata jäänud kõnet. Kell 22.48

XXX juurde saabunud politsei viis Aigar Arolepa kainenema. Järgmisel päeval, s.o

19.08.2023 ajavahemikus kella 6.31-6.52 kainestusmajast välja saades üritab süüdistatav

jätkuvalt kannatanuga korduvalt telefonitsi ühendust saada, kuid see ei õnnestu.

IV.3.1.10. Aigar Arolepa kohtule esitatud väide, et ta tunneb enda sõnul XXX vastu suurt

huvi, on ümber lükatud XXX vastusega nõudekirjale, mille kohaselt kohtumenetluse ajal ei

suutnud Aigar Arolepp kokku leppida XXX korda ning ilmus korduvalt XXX elukohta kokku

leppimata aegadel ja alkoholijoobes. Viimati kohtus Aigar Arolepp XXX 15.09.2023

Tallinnas XXX juures olevas XXX juuresolekul. Aigar Arolepp ei ole enam edaspidiselt

avaldanud soovi XXX kohtumiseks ning ei ole ka XXX eluolu ja käekäigu vastu huvi üles

näidanud (VI kd, tl 108-109). Aigar Arolepa hoolimatust XXX suhtes näitab tegelikult ka

tema käitumine 18.08.2023 – ta tahtis, et C. K. koos XXX õhtul hilja välja tuleks ning käitus

XXX suhtes väga ebaviisakalt ja lugupidamatult. See aga ei näita sugugi, et süüdistatav XXX

tõsiselt hooliks.

IV.3.1.11. Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et Aigar Arolepp, arvestamata C. K.

soove, vastu C. K. tahtmist üritas temaga mobiiltelefoni vahendusel suhelda ning kannatanu

elukoha juures kohtuda. Samuti pani Aigar Arolepp C. K. suhtes toime ähvardamised. Kohus

peab C. K. ütluseid usaldusväärseks selles, et Aigar Arolepp 18.08.2023 kella 15-16

vahemikus ähvardas kannatanult XXX ära võtta ja kannatanu tappa. Kuigi nimetatud

ähvardusest ei ole objektiivset jälge mitteisikulistes tõendites talletatud, siis kannatanu ütluste

usaldusväärsust suurendavad XXX tunnistajate M. K. ja M. H. ütlused, kuna C. K. rääkis neile

juhtunust. C. K. ei olnud põhjust valetamiseks. Tema reaktsiooni ähvardamisele nägid

vahetult XXX. Veelgi enam, Aigar Arolepp tahtis kannatanuga kokku saada isegi pärast seda

kui politsei ta kainenema toimetas. Aigar Arolepp teadis, et C. K. temaga pärast 14. või 15.

augustit enam suhelda ei soovi, sest Aigar Arolepp ei ilmunud XXX kindlaksmääramise

koosolekule. Aigar Arolepp sai aru, et ta ei ole C. K. enam suhtes – ta on seda ka ise

kohtuistungil möönnud. Süüdistatav isegi 18.08.2023 sõnumi teel küsis C. K. „Aga miks me

lahus“. Samuti ei olnud süüdistataval C. K. XXX ja XXX kokku lepitud XXX kohtumises.

Aigar Arolepp oli teadlik kohtu poolt määratud XXX suhtlemise korrast. Üldjuhul XXX

tänaval ei suhelda ning lõppkokkuvõttes Aigar Arolepa eesmärk 18. ja 19.08.2023 ei olnud

mitte XXX kohtumine või sünnipäevakaardi äratoomine, vaid C. K. kohtumine, et arutada C.

K. võimalikku suhet J. K. ja/või nende enda suhtega seonduvat. Et kannatanu juhatas

telefonitsi süüdistatava XXX juurde, kandis üksnes eesmärki juhatada süüdistatav politseini,

et Aigar Arolepp XXX juurest ära toimetataks. See oli vajalik, sest Aigar Arolepp ei jätnud

kannatanut rahule, kuigi viimane seda korduvalt palus. C. K. mingil juhul ei soovinud Aigar

Arolepaga kohtuda.

IV.3.1.12. Kohus nõustub prokuratuuriga, et ühel või kahel korral teise inimese tahte vastaselt

temaga erinevatel viisidel ühenduse võtmine ja kohtuda soovimine ilmselt ei täida KarS §

1573 lg 1 koosseisu. Ahistava jälitamise puhul on nõutav, et see on toime pandud kannatanu

tahte vastaselt ning ühtlasi korduvalt või järjepidevalt. Paljud ahistava jälitamise vormid, nagu

telefonikõned, kirjad, sõnumid, lillede või kingituste saatmine ja ootamatud visiidid, võivad

olla iseenesest süütud ja sotsiaalselt aktsepteeritavad. Ahistavale jälitamisele hakkavad

sellised teod viitama aga siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri

tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on

soovimatu ning palunud see lõpetada (Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne,

koostanud J. Sootak, P. Pikamäe, KarS § 1573 kommentaarid, lk 563, p 5). Küll aga kogumis

järgnevate kuriteoepisoodidega sellise kuriteokoosseisu täidetus on sedastatav. Aigar Arolepp,

vaatamata C. K. tahtele, jätkas kannatanu ahistamist erinevatel viisidel. 18.08. ja 19.08.2023

osategude puhul on tegemist on teise isikuga (tema tahte vastaselt) korduva või järjepideva

kontakti otsimisega KarS § 1573 mõttes.

IV.3.1.13. C. K. 18.08.2023 saadetud sõnum „Lõõn. Su trad mahq“ ehk „Löön su türa maha“,

nagu ka kannatanu seda mõistis, samuti varasemalt samal kuupäeval esitatud tapmisähvardus

täidab kohtu hinnangul ähvardamise koosseisu KarS § 120 lg 1 mõttes, kuna kannatanu kartis

süüdistatavat ja rääkis juhtunust ka oma XXX. Ta teadis, et Aigar Arolepp muutub alkoholi

tarvitades agressiivseks ning ka seda, et süüdistatav on kasutanud vägivalda enda teise endise

XXX K. K. suhtes. C. K. tegelikult kartis, et Aigar Arolepp tuleb, võtab XXX ja tapab

kannatanu ära. Kohus siinkohal ei nõustu kaitsja arvamusega (protokollid, tl 149), et C. K.

kartis ainult temalt XXX ära võtmist – Aigar Arolepa käitumine kogumis tekitab objektiivses

kõrvalseisjas hirmu ja ärevust ka võimaliku tervisekahjustuse tekitamise osas.

IV.3.2. 28.03. – 24.04.2024 episoodid

IV.3.2.1. Tartu Maakohtu 04.10.2023 määrusega kriminaalasjas nr 1-24-1715 (VII kd, tl 33-

44) vahistati Aigar Arolepp uute kuritegude toimepanemise ohu tõttu. 06.10.2023

prokuratuuri määrusega (VI kd, tl 183-184) kohaldati talle lisapiiranguid kuni kohtu alla

andmiseni ning Aigar Arolepale selgitati, et kannatanu C. K. on temal menetluse vältel

suhtlemine keelatud. 27.03.2024 kohtu alla andmise järel (I kd, tl 37-38), kui Tartu Vangla

lõpetas Aigar Arolepa suhtes lisapiirangute kohaldamise, tekkis süüdistataval võimalus

helistada ja kirjutada. Aigar Arolepp võttis ajavahemikus 28.03. – 21.04.2024 korduvalt C. K.

tahte vastaselt viimasega nii telefonitsi kui ka kirja teel ühendust, seda ka pärast lisapiirangute

kehtestamist 11.04.2024 (I kd, tl 63-64).

IV.3.2.2. C. K. on kohtuistungil rääkinud, et Aigar Arolepp vanglas olles helistas ja saatis ühe

korra kirja. Kõne tegemise ajal viibis kannatanu koos XXX M. Kannatanu alguses ootas XXX

kõnet. Kuna C. K. ei jälgi numbreid ja teadis, et Aigar Arolepp on kinni, siis ta võttis kõne

vastu. Alguses ta ei saanud aru, kes räägib. Aigar Arolepp ajas segast juttu ja lõpuks ta ütles,

et ta ei jäta seda asja nii. Et ta tuleb välja ja teeb selle sama teo, mis ta lubas teha. C. K. sai

aru, et Aigar Arolepp tahab teda ikkagi ära tappa ja XXX ära võtta. Aigar Arolepp ütles, et

kuna kannatanul on XXX, siis süüdistatav ei jäta teda rahule. Siis sai C. K. aru, et see on

Aigar Arolepp, kuna tal on Aigar Arolepaga XXX. Kannatanu ütles, et Aigar Arolepp ei tohi

helistada ja et parem on, kui ta C. K. rahule jätaks. Kannatanu ka lisas, et kui süüdistatav

soovib XXX suhelda, siis ta peab ühendust võtma XXX. Selle peale Aigar Arolepp jätkas

kõnet. C. K. oli šokis ja ta ei suutnud ise kohe kõnet lõpetada, kuid sai sellega siiski hakkama.

Kannatanu hakkas selle kõne peale kartma, et Aigar Arolepp saab välja, ja muutus ärevaks. C.

K. kartis nii enda kui ka XXX pärast, et Aigar võtab XXX ära ja tapab kannatanu. Kuigi

Aigar Arolepp ei ole C. K. suhtes vägivaldne olnud, on ta näinud, kuidas Aigar on teiste

inimestega agressiivne. Aigar Arolepp helistas ka XXX üldnumbrile ning proovis ühendust

saada kannatanuga, aga C. K. tegeles samal ajal XXX. XXX M. mainis, et Aigar tahab XXX

näha ja et ta tahaks XXX. Pärast süüdistatava kõnet kannatanu ei saanud tükk aega

normaalselt magada, tema ööd olid jälle unetud. Aigar Arolepp saatis kannatanule vanglast

kirja XXX postkasti. Selle tõi postkastist kannatanule XXX M.. Kui kannatanu nägi, kellelt

kiri on, võttis ta ühendust XXX M., sest viimane on kannatanule alati toeks olnud. Kiri avati

koos ja kannatanu luges selle läbi telefoni M. ette. C. K. sai kirja läbi lugedes aru, et Aigar ei

jätagi teda mitte kuidagi rahule, et ta ikka üritab. Kirja saamine oli traumeeriv. XXX nime

läbikriipsutamine oli häiriv. Kannatanu jätkuvalt kartis, et süüdistatav ei jäta seda asja nii, et

ta ikkagi üritab C. K. XXX ära võtta. Kannatanu kirjas maha kriipsutatud osasid ei lugenud,

vaid ainult seda, mis ei olnud maha kriipsutatud. Kannatanu sai nii aru, et kui Aigarit maha

tehakse ja teda maha jäetakse, siis ta vastab samaga. Aigari poolt kasutatud väljendid

tekitavad hirmu. Kannatanu hinnangul kirjutas Aigar Arolepp kuriteoteate vist seepärast, et

kannatanut hirmutada, et viimane hoiaks ennast tagasi. Jämejalas käis ta enda sõnul XXX

tervisekontrollis seoses kooliõpingutega ning vahetult enne XXX, hindamaks, kas ta on

võimeline XXX. Ta on haiglas viibinud lühiajaliselt. Seal leiti, et tema tervisega on kõik

korras. C. K. oli ärevil ja hirmul, et kas see päriselt juhtub, et XXX viiakse ära, kuigi ta on

XXX heaks kõike teinud. Kannatanu käib XXX, XXX. C. K. hakkas enda sõnul Aigar

Aroleppa kartma alles siis, kui viimane hakkas kannatanut ja XXX ähvardama.

IV.3.2.3. Tunnistaja M. K. selgitas, et Aigar Arolepp helistas XXX kahel korral, s.o ühel

korral C. K. isiklikule telefoninumbrile ja teisel korral XXX telefonile. Seda numbrit poleks

Aigar Arolepp tohtinud teada. C. K. oli väga hirmunud ja läks endast välja, kui ta sai aru, et

Aigar helistab. C. tundis, et Aigar leiab ta igal juhul üles. XXX telefonile vastates XXX ütles,

et C. ei soovi süüdistatavaga rääkida. Aigar oli veendunud, et C. jättis ta J. K. pärast maha.

Aigar Arolepp on C. K. XXX ka kirjutanud. Tunnistaja oli oma toas ja C. tuli tema tuppa, kiri

käes. C. emotsioonid väga ei muutunud. Hirm oli kogu aeg üleval. C. kartis, et Aigar ei jäta

teda rahule.

IV.3.2.4. Tunnistaja M. H. kinnitusel helistas Aigar Arolepp ühe korra C. K. siis, kui

tunnistaja oli tööl. See oli 2024 märtsikuus. Jalutuskäigu ajal tuli C. telefonikõne. C.

reaktsioonist ja väljenduste järgi sai XXX aru, et ta räägib Aigariga. C. hakkas hüsteeriliselt

telefoni otsas karjuma, et „miks sa mulle helistad, sa ei tohi mulle helistada, ma ei taha sinuga

suhelda, sul on piirangud peal, miks sa teed niimoodi“. C. ärritus ja ütles, et „miks sa mulle

helistasid, kust sa mu numbri said, sa ei tohi ju, minu numbrit sul ei tohi olemaski olla“. Ta

läks täiesti endast välja. Koju jõudes oli C. nii endast väljas, et ta värises ühe keha ja ka käed

värisesid. Helistamisel oli number võõras. C. K. muutus XXX

IV.3.2.5. Aigar Arolepp selgitas kohtule, et kui suhtluspiirangud maha läksid, siis ta unustas

ära, et peab XXX esmalt XXX ühendust võtma, mitte C. Aigar teab A. ja C. on teda näinud,

kuid C. kirjutada, et A. vabaneb see aasta, mingit mõtet ei olnudki - see oli lihtsalt arvamus.

Kuna C. niisama lampi Aigari kohta järjest avaldusi kirjutab, siis ta tegi tema kohta ka

kuulujutu põhiselt ühe avalduse, nt XXX asjas, et C. XXX ilma jääks. Ta ei arvanud, et kiri

hirmutav on. Tegemist on alusetute süüdistustega (tapmisähvardus) ning Aigar soovis C.

korrale kutsumiseks avaldusi ja taotlusi vastu teha. Ta tahab, et C. kannataks ja oleks häiritud.

Tegelikult aga Aigar Arolepal C. suhtes pretensioone ei ole. Valuraha nõudmine oli tal

hetkeemotsioon. Aigar Arolepp tunnistas, et avalduste tegemise eesmärk ei olnud oma õiguste

eest seismine, vaid kannatanu häirimine ja talle kätte maksmine.

IV.3.2.6. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kui süüdistatavalt suhtluspiirangud kadusid, siis

ta olevat ära unustanud, et XXX seotud küsimustes tuleb ühendust võtta C. K. XXX. Esialgse

õiguskaitse korras võeti süüdistatavalt XXX ära 2023 juulis ja lõplikult 2023 septembris.

Suhtluspiirangud läksid maha 2024 aprillis. Arvestades XXX äravõtmisest möödunud

ajavahemikku, mis on alla aasta, Aigar Arolepa väidetavat huvi XXX vastu ning vägagi suurt

soovi C. K. suhelda, mäletas süüdistatav kindlasti, et ta ei tohi ka XXX seonduvates asjades

esmalt kannatanuga kontakti võtta. Aigar Arolepa eesmärk oli siiski võtta ühendust just C. K..

Et Aigar Arolepp on tunnistanud oma õiguste kuritarvitamist seoses ametiasutuste poole

kirjadega pöördumisega, samuti soovi C. K. häirida, hirmutada ja talle kätte maksta, tähendab,

et süüdistatava korduva sarnase käitumismustri liikumapanevaks jõuks on ikkagi viha ja

kättemaksuhimu kannatanu suunas. Eelnev aga muudab muuhulgas ainetuks Aigar Arolepa

väite, et kui ta kirjutas A. vabanemisest, oli tegemist lihtsalt arvamuse avaldamisega –

tegemist oli siiski viitega vägivaldse isiku vabanemisele ning selle, et C. K. peaks tema

vabanemist mingil põhjusel kartma. Aigar Arolepal on samuti täiesti vale arusaam C. K.

käitumisest – kannatanu on abi saamiseks ja oma õiguste tegelikuks kaitseks täiesti

õiguspäraselt pöördunud ametiasutuste poole ning seda just süüdistatav Aigar Arolepast

lähtuva ohtliku käitumise tõttu. C. K. ei ole oma õiguste eest seistes Aigar Artolepa õigusi

mingil määral rikkunud. Menetluse edaspidise käigu on aga otsustanud riik.

IV.3.2.7. Kannatanu C. K. ning tunnistajate M. K. ja M. H. ütlusi kinnitavad C. K. XXX S. P.

esitatud süüteoteade koos kõnelogi väljavõttega (VI kd, tl 192-193), Tartu Vanglast

28.03.2024 Aigar Arolepa kasutuses olnud kõnekaardilt nr 7819 C. K. tehtud kõnede

vaatlusprotokoll (VI kd, tl 194-197), 07.04.2024 Aigar Arolepa poolt C. K. XXX saadetud

kirja vaatlusprotokoll (VI kd, tl 199-206) ning riigiasutustele saadetud avalduste koopiad (VII

kd, tl 1-3, 8-16, 20-21).

IV.3.2.7.1. Aigar Arolepa kõnelogi väljavõttest (VI kd, tl 192-193) ning kõnede

vaatlusprotokollist (VI kd, tl 194-197) nähtub, et pärast kõneside piirangu mahavõtmist tegi

Aigar Arolepp esimese kõne 28.03.2024 kell 16.00 C. K. – kõne kestis 1 minut ja 31 sekundit.

Veel on C. K. numbrit valitud kahel korral kell 16.06 ja 16.41, kuid kannatanu kõnedele ei

vastanud ja viimasest kõnest keeldus. XXX üldnumbrile helistas Aigar Arolepp 04.04.2024 -

kõne kestus oli 15 minutit ja 57 sekundit. XXX 08.04.2024 saabunud kirjast (VI kd, tl 199-

206) muuhulgas nähtub, et Aigar Arolepp ähvardab tema vastu astuda julgenuid

kättemaksuga, teatab, et enne teda vabaneb vanglast vägivaldne isik, süüdistab C. K.

truudusetuses ja selles, et ei näe XXX ning lubab XXX võidelda ja seostab XXX isikuga,

kellega petmises C. K. süüdistab, ning kinnitab, et armastab C. K. jätkuvalt. Aigar Arolepp

teatab ka, et 28.12.2023 XXX peaks koos XXX, s.o C. K. teda vanglasse vaatama tulema.

Maha kriipsutatud tekst on loetav ja arusaadav.

IV.3.2.7.2. 12.04.2024 kirjutas Aigar Arolepp C. K. ja tema XXX kohta kuriteoavalduse (VII

kd, tl 3-3p) valeütluste andmise, valeütluste andmisele kihutamise ja ähvardamise kohta.

14.04.2024 kirjutas süüdistatav maakohtule C. K. suhtes solvavaid ja halvustavaid väiteid

ning ähvardusi ja alandavaid nõudmisi sisaldavad pöördumisi (VII kd, tl10-16). Aigar

Arolepp nõudis C. K. vastutusele võtmist valesüüdistuse esitamise eest, lähenemiskeelu

kohaldamist, lisapiirangute taaskehtestamise eest C. K. rahalise kompensatsiooni

väljamõistmist 1000 eurot päevas või summas 2 000 000 eurot, kirjalikult, näost-näkku ja

põlvili vabanduse palumist, süüdistas C. K. enda petmises ja suitsiidikatseteni viimises, heitis

ette XXX ning soovitas C. K. minna XXX ravile. 19.04.2024 määrusega jättis Tartu

Maakohus avalduse menetlusse võtmata (VII kd, tl 17-19). 24.04.2024 esitas Aigar Arolepp

uue taotluse (VII kd, tl 20-21), milles jätkuvalt nõudis lisapiirangute kehtestamise eest C. K.

päevas 1000 euro välja mõistmist. 14.04.2024 kirjutas Aigar Arolepp C. K. suhtes solvavaid

ja halvustavaid väiteid sisaldava pöördumise (VII kd, tl 8-9), mille adresseeris politseile.

Aigar Arolepp süüdistas C. K. valesüüdistuse esitamises, nõudis vabanduse palumist ja

lisapiirangute taaskehtestamise eest C. K. rahalise kompensatsiooni väljamõistmist 1000 eurot

päevas ning süüdistas C. K. enda petmises ja suitsiidimõtete tekkimises. 21.04.2024 kirjutas

süüdistatav Rapla kohtumajale ja C. K. adresseeritud avalduse (VII kd, tl 1-2), milles taotles

C. K. XXX. Aigar Arolepp taas süüdistas C. K. enda petmises, vaimses ebastabiilsuses,

valesüüdistuse esitamises, lävimises purjutavate inimestega ning XXX.

IV.3.2.8. Kohus leiab, et Aigar Arolepp 18.08., 19.08.2023, 28.03., 04.04., 05.-07.04., 12.04.,

14.04., 21.04. ja 24.04.2024 pani C. K. suhtes toime ahistava jälitamise KarS § 1573 lg 1

mõttes, samuti ähvardamise KarS § 120 lg 1 järgi 18.08.2023, 28.03. ja 05.-07.04.2024

kuupäevadel. Aigar Arolepp soovis sekkuda kannatanu tahte vastaselt viimase eraellu ning C.

K. oli alust süüdistatavat karta. Aigar Arolepal on ilmselgelt olnud raske leppida sellega, et ta

on maha jäetud. Samas on süüdistatava suhted lõppenud just tema enda isikust tulenevatel

asjaoludel (vastaspoolega mitte arvestamine, alkoholisõltuvus, agressiivne ja manipuleeriv

käitumine jne). Selline käitumine on Aigar Arolepal kordunud temaga lähisuhtes olnud K. K.,

J. S. ja T. K.. Kõik need naised rääkisid kohtule, et Aigar Arolepal on pärast maha jätmist

kombeks jätkata nende tülitamist, jälitamist ja ähvardamist. Süüdistatav on neid inimesi

tülitanud tagantjärele pikka aega nii, et J. S. vahetas telefoninumbrit ja K. K. elukohta. Kui

ohver on selgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu ja ta ei taha kokku saada, ei

taha suhelda, aga kontakti otsimine jätkub ja kordub, on olemuselt intensiivne, otsitakse teised

suhtluskanalid või tegemist on juba kombineeritud viisil inimese tülitamisega, siis võib ka

eraldi võttes sotsiaalselt aktsepteeritavate käitumisaktide kogum muutuda häirivaks,

hirmutavaks ja täita ahistava jälitamise koosseisu. Tegemist on teise isikuga (viimase tahte

vastaselt) korduva või järjepideva kontakti otsimisega.

IV.3.2.9. Kohus on seisukohal, et ahistava jälitamisena saab 1573 lg 1 järgi käsitleda ka

korduvaid põhjendamatuid pöördumisi riigi ametiasutuste poole, mille eesmärgiks on

võimalik sekkumine puudutatud isiku eraellu. Tegemist on muul viisil teise isiku tahte

vastaselt tema eraellu sekkumisega. Tegelikku riigiasutuse poolset sekkumist (nt ühenduse

võtmist või välja kutsumist vms) ei ole vaja sellisel juhul tuvastada, kui isikule heidetakse

KarS § 1573 lg 1 järgi ette häirimise eesmärki. Kui aga süüdistuses on kirjeldatud üksnes

tagajärgi, mida häirimine on tekitanud, tuleb tuvastada, millega kannatanu elutegevust häiriti.

Süüdistusaktis heidetakse Aigar Arolepale ette nii C. K. häirimise eesmärki kui ka tekkinud

tagajärgi. Järelikult ka pärast 11.04.2024 Aigar Arolepale lisapiirangute seadmist, s.o

14.04.2024 politsei poole, 12.04. kohtu ja prokuratuuri poole, 14.04., 21.04. ja 24.04.2024

kohtu poole kirja teel pöördumised tuleb lugeda ahistava jälitamise osategudeks. Mitmete

kannatanu vastu suunatud avalduste esitamine on häiriv, sest selliselt sekkutakse kas

potentsiaalselt või tegelikult isiku eraellu. Kuna Aigar Arolepp pani ahistava jälitamise ja

ähvardamise toime õiguslikus mõttes ühe teoga, moodustavad need teod ideaalkogumi KarS §

63 lg 1 mõttes.

IV.3.2.10. Aigar Arolepp pani ähvardamise ja ahistava jälitamise toime kavatsetult KarS § 16

lg 2 mõttes, sest seadis eesmärgiks C. K. ähvardamise ning korduvalt ja järjepidevalt kontakti

otsimise ning muul viisil kannatanu tahte vastaselt tema eraellu sekkumise. Sellise käitumise

eesmärk ja tagajärg omakorda oli enda XXX C. K. hirmutamine, alandamine ja muul viisil

igapäevaelu oluliselt häirimine. Kas C. K. ja J. K. võisid suhtes olla, ei oma siinkohal

tähendust – on selge, et kannatanu ei soovi enam süüdistatavaga suhelda. Õigusvastasust ja

süüd välistavad asjaolud puuduvad.

IV.4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Aigar Arolepp on toime pannud temale süüdistustes ette

heidetud KarS § 120 lg 1 ja KarS § 1573 lg 1 järgsed teod C. K. suhtes.

V Aigar Arolepa süüdistus KarS § 179 lg 11 järgi alaealiste seksuaalses ahvatlemises.

V.1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 04.10.2019 Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-2639 karistatud muuhulgas KarS § 179 lg 11 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, viibides Eesti Vabariigis täpselt

tuvastamata asukohtades, on temaga suhtes olnud C. K. XXX 14-aastast S. K. (s. 18.08.2008)

alates 01.11.2022 teadvalt seksuaalselt ahvatlenud. Aigar Arolepp õhutas teda seksuaalsele

tegevusele ja tegutses eesmärgiga tekitada tüdrukus huvi seksuaalelu vastu sellega, et suunas

vestluse korduvalt seksuaalsetele teemadele, tegi komplimente tüdruku välimuse kohta,

nimetas kallikeseks, armsaks, väljendades soovi astuda seksuaalvahekorda ja suhtes olla ning

avaldas armastust, uuris varasemate seksuaalkogemuste kohta, postitas hulganisti punaseid

südameid ja saatis musisid, jätkates juba alustatud seksuaalse sisuga vestlusi:

- kuni 30.11.2022 rakenduses Snapchat, kus Aigar Arolepp kasutas kasutajanime XXX ja S.

K. kasutajanime XXX;

- kuni 18.11.2022 rakenduses TikTok, kus Aigar Arolepp kasutas kasutajanime XXX ja S. K.

kasutajanime XXX;

- kuni 20.11.2022 telefoninumbrilt XXX saadetud SMS sõnumites.

Ajavahemikul 05.06.2023 kuni 02.08.2023 suhtlusportaalis

www.facebook.com

kasutajakontoga XXX Aigar Arolepp privaatsõnumite vahendusel teadvalt ahvatles

seksuaalselt isikut, keda tema teadis olevat 12-aastane V. T. sellega, et tegi komplimente

tüdruku välimuse kohta, nimetas teda kalliks ja armsaks, uuris varasemate seksuaalkogemuste

kohta, tegi korduvalt ettepaneku kohtuda ja väljendas soovi astuda kannatanuga

seksuaalvahekorda, millega õhutas kannatanut seksuaalsele tegevusele ja tegutses eesmärgiga

tekitada kannatanus huvi seksuaalelu vastu. Aigar Arolepa tahtlik tegu jäi lõpule viimata tema

enda tahtest sõltumatutel asjaoludel kuriteo subjekti kõlbmatuse tõttu, kuivõrd isik, keda

Aigar Arolepp teadis 12-aastase V. T., oli jälitustoimingu raames tegutsev politseiametnik.

Ajavahemikul 29.09.2023 kuni 02.10.2023, viibides tuvastamata kohas Eesti Vabariigis,

Aigar Arolepp suhtlusportaalis Snapchat kasutajanimega XXX, teades suhtluspartnerite

tegelikku vanust, tegutses eesmärgiga tekitada neis huvi seksuaalelu vastu ja õhutas

seksuaalsele tegevusele:

- eeluurimise käigus tuvastamata 12-aastast Snapchati kasutajat nimega XXX, kellele avaldas

soovi koos aega veeta ja suhtes olla, tegi komplimente, avaldas armastust, pakkus raha ja

lubas osta asju;

- eeluurimise käigus tuvastamata 15-aastast Snapchati kasutajat nimega XXX K. K., kellele

avaldas soovi salaja kokku saada ja suhtes olla, tegi komplimente, avaldas armastust, lubas

osta seksuaalse tegevuse eest asju, käskis teha ja saata endale fotosid, kus oleks muuhulgas

kujutatud tüdruku rinnad.

Aigar Arolepp isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 179 sätestatud kuriteod, korduvalt

nooremate kui 16-aastaste isikute muul moel seksuaalse ahvatlemisega, pani toime KarS §

179 lg 11 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o lapseealiste seksuaalse ahvatlemise.

V.2. C. K. kinnitusel ta ei ole XXX kontolt suhelnud Tiktok kasutajaga XXX. Ta arvab, et see

on XXX S.. S. oli vahepeal Snapchati konto XXX. Tiktokis inimesega suhtlemiseks peab

teadma tema nime, muidu ei saa ühendust. Aigar Arolepp kasutab Facebookis nimesid Aigar

Arolepp, XXX, XXX, XXX, Snapchatis nime XXX ning Tiktokis XXX. Tiktoki kasutaja

XXX oli alguses nii Aigar Arolepa kui ka C. K. oma, aga siis kannatanu tegi endale eraldi

konto ning XXX jäi Aigari kasutada. Mõlemad teadsid konto kasutajanime ja parooli.

Rohkem ühiseid kasutajakontosid neil ei olnud ning teistele kontodele kannatanul juurdepääs

samuti puudus. Aigari teised TikTok kasutajakontod on XXX ja XXX. Ta kordas

kasutajanimesid teistes sotsiaalmeediates. Kannatanu arvab, et S. on Aigariga suhelnud, kuid

sellest S. ega Aigar C. K. ei rääkinud. Kannatanu ei ole XXX Aigari nimel suhelnud XXX ja

XXX kontolt, ega Aigar Arolepa telefoninumbrilt SMS-iga. Samuti ei ole ta teistele selliselt

kirjutanud.

V.3. Tunnistajale J. S. tundub, et Aigaril tekkis haiglane huvi oma XXX suhtes, sest Aigari

sõnul pandi talle lähenemiskeeld muuhulgas seoses XXX. Tunnistaja sõnul suhtes olles Aigar

istus poole ööni üleval ja vaatas tiktokis noori umbes 13-14 aastaseid tüdrukuid tantsimas.

Tunnistaja küsimise peale Aigar vastas, et teda huvitavad sellised videod.

V.4. Kannatanu S. K. rääkis (protokollid, tl 26-28), et ta kasutab muuhulgas

sotsiaalmeediaplatvormi Snapchat ja Tiktok. Tema Snapchati kasutajanimi on XXX ning

Tiktoki kasutajanimi on samuti XXX. Tiktoki konto nimi on XXX. Kontole on märgitud tema

vanuseks 14. Kannatanu selgitas kohtule, et Snapchati konto XXX on eesnimi ja XXX on

konto nimi. S. K. tunneb Aigar Aroleppa ning on temaga suhelnud XXX ja telefonis

(Snapchatis, Messengeris ja Tiktokis). Aigar Arolepp kasutas kasutajanimesid XXX, XXX.

Kasutajanimi XXX on kannatanule tuttav ja seda kasutas kannatanu teada Aigar Arolepp. Kui

Aigar kannatanule kirjutas, et ta on kenake, armsake ja väga ilus, tekitas see kannatanus

tagantjärele hirmutundeid. Ta ei tea, miks Aigar Arolepp temaga ühendust võttis. Aigar

Arolepp soovis S. tema teada sama, mida XXX C. Kannatanu võttis seda naljaga, kui Aigar

Arolepp Tiktokki kirjutas, et teeme keppi - see tähendab kannatanu jaoks kallistamist jne.

Täiskasvanul mehel kannatanu hinnangul lapsele nii kirjutada ei sobi. S. K. ei tea, kas sellel

kõigel oli seksuaalne tähendus. Kannatanu samas ütleb, et süüdistatav tahtis teha „XXX“, s.o

et ära vägistada selle kepi tegemise peale. Kui ta käis klassiga kesklinnas Tartus, siis ta nägi

Aigar Aroleppa ning vaatas edaspidi kogu aeg selja taha – tal tekkis hirmutunne, et Aigar

Arolepp hakkab temal järel käima. Kannatanu S. K. ütlused Aigar Arolepaga suhtlemise kohta

riimuvad ka XXX M.-K. K. ütlustega (protokollid, tl 22p-26).

V.5. Aigar Arolepp on juba varasemalt kinnitanud, et tema Facebook kasutajakonto nimi on

XXX. Ta on vist kasutanud ka nime XXX. Süüdistatav on samuti Snapchatti kasutanud. Ta on

suhelnud kasutajaga XXX, kuid ei teadnud, kui vana kasutaja on. Ta suhtles Snapchatis

kasutajaga XXX ning arvas, et tüdruk oli 15. Aigar Arolepp enda sõnul purjus peaga lihtsalt

ajas lolli iba. Ta palus saata endale tavalisi fotosid. Süüdistatavale ei meenu, et kehaosadest

oleks juttu olnud. Aigar Arolepp kinnitab, et 2023 juunis suhtles ta V. T., kuid tema vanust ei

teadnud. Kuna tegemist on fake kontoga, siis ta ei tea, miks hakkas V. seksijutte ajama. See

oli purjus peaga. Vanused on suhtluses olemas. Aigar Arolepp võttis kohtuistungil omaks, et

ta kirjutas kõikidele nendele kontodele oma kasutajakonto alt. Aigar Arolepp teab S. K. C.

kaudu, sest XXX. Nad on ühe korra kohtunud võib-olla märtsis XXX ning suheldud on ka

telefonitsi, sms-ide teel ja sotsiaalmeedias. Seksijutt S. oli süüdistatava sõnul purjus peaga

möla. Ta ei tea, miks pidi C. XXX seksijuttu ajama - see ei ole ilus tegu. Aigar Arolepp ei

mäleta, et ta oleks kellelegi seksuaalsetel teemadel raha pakkunud. Küll aga on ta rahast pildid

saatnud. Süüdistatavale ka ei meenu, et ta oleks käskinud kellelgi rindasid näidata.

V.6. S. K. mobiiltelefoni realme C11 vaatlusprotokollist (VI kd, tl 1-29) nähtub, et rakenduses

Snapchat on kasutajate XXX (S. K.) ja XXX (Aigar Arolepp) vahel toimunud alates 2022. a

septembrist erineva sisuga vestlused. Kohtu seisukohalt on prokuratuur süüdistusaktis

kajastanud asjakohaselt ja kokkuvõtvalt, millistel teemadel vestlused aset leidsid. Muuhulgas

Aigar Arolepp suunas vestluse S. K. korduvalt seksuaalsetele teemadele, s.o tegi komplimente

S. K. välimuse kohta, nimetas teda kallikeseks, armsaks, väljendas soovi astuda

seksuaalvahekorda ja suhtes olla, avaldas armastust, uuris varasemate seksuaalkogemuste

kohta, postitas hulganisti punaseid südameid ja saatis musisid. Aigar Arolepa selline tegevus

leidis aset kuni 30.11.2022 rakenduses Snapchat, kus Aigar Arolepp kasutas kasutajanime

XXX ja S. K. kasutajanime XXX; kuni 18.11.2022 rakenduses TikTok, kus Aigar Arolepp

kasutas kasutajanime XXX ja S. K. kasutajanime XXX ning kuni 20.11.2022 telefoninumbrilt

XXX saadetud SMS sõnumites.

V.7. 05.06.-02.08.2023 aset leidnud jälitustoimingu protokollist (VI kd, tl 54-83) nähtub, et

Aigar Arolepp suhtlusportaalis www.facebook.com kasutajakontoga XXX privaatsõnumite

vahendusel tegi tema teada 12-aastasele V. T. komplimente viimase välimuse kohta, nimetas

V. T. kalliks ja armsaks, uuris varasemate seksuaalkogemuste kohta, tegi korduvalt

ettepaneku kohtuda ja väljendas soovi astuda kannatanuga seksuaalvahekorda, saatis foto

rahast. 12-aastane V. T. oli muudetud identiteediga politseiagent. Aigar Arolepa väide, et

tegemist on fake ehk võltskontoga, vastab tõele, kuid analüüsides süüdistatava vestlusi V. T.

ning seda, kuidas ta reageerib V. T. sõnumitele ja tema kontolt saadetud piltidele, saab

järeldada ainult seda, et Aigar Arolepp V. T. suhtlemise hetkel oli veendunud, et ta suhtlebki

12-aastase tüdruklapsega, mitte täiskasvanuga. Kõik seksuaalse suunitlusega vestlused olid

Aigar Arolepa poolt suunatud just 12-aastasele lapsele ning süüdistatav oli sellest tol hetkel ka

teadlik. Samuti soovis Aigar Arolepp rahast foto saatmisel ilmselgelt alaealist manipuleerida,

võitmaks viimase poolehoidu.

V.8. Aigar Arolepa telefoni Samsung SM-F711B vaatluse (III kd, tl 114-115) käigus on

tuvastatud, et Aigar Arolepp kasutab muuhulgas kasutajanimesid XXX, XXX ja XXX. Ta on

2023. a augustist kuni novembrini suhelnud mitmete alla 16-aastaste tüdrukutega, soovides

muuhulgas saada nende fotosid ja kohtuda. Ajavahemikus 29.09. - 02.10.2023 Aigar Arolepp

suhtlusportaalis Snapchat, kasutajanimega XXX, suhtles 12-aastase Snapchati kasutajaga,

nimega XXX, kellele avaldas soovi koos aega veeta ja suhtes olla, tegi talle komplimente,

avaldas armastust, pakkus raha ja lubas osta asju (III kd, tl 149-156). Aigar Arolepp suhtles ka

15-aastase Snapchati kasutajaga nimega XXX K. K., kellele avaldas soovi salaja kokku saada

ja suhtes olla, tegi komplimente, avaldas armastust, lubas osta seksuaalse tegevuse eest asju,

samuti käskis teha ja saata endale fotosid, kus oleks muuhulgas kujutatud tüdruku rinnad (III

kd, tl 157-166). Aigar Arolepp teadis kasutajate vanuseid.

V.9. Aigar Arolepa ütlustest tuleneb, et tema hinnangul oli eelpool refereeritud suhtlus lihtsalt

lollitamine. Nii see aga tegelikult ei ole. Riik peab kaitsma lapseealise normaalset vaimset ja

seksuaalset arengut, ja seda ka internetis. Aigar Arolepa käitumine tegelikult kujutab endast

sugulist laadi ehk kiimalist tegu, millega tekitatakse alaealises kannatanus huvi seksuaalelu

vastu. Sellise huvi tekitamise eesmärk on kõikides süüdistusaktis kajastatud episoodides

sedastatav. Aigar Arolepa kiimlemine on jäänud õnneks ainult psühholoogilisele tasemele –

süüdistatav rääkis ja kirjutas alaealistele internetis. Aigar Arolepa suhtluses sisaldus

konkreetne üleskutse seksuaalkäitumiseks ning see oleks võimeline tekitama keskmises

varateismelises (vanuses 10–13 aastat) soovi seksuaalse iseloomuga tegevusi proovida.

Kuritegu on lõpule viidud koosseisule vastava ahvatlemisteo toimepanemisega. Ei ole tähtis,

kas tegu lapseealises ka seksuaalelu vastu tegelikult huvi tekitab (vt ka Karistusseadustik,

kommenteeritud väljaanne, koostanud J. Sootak, P. Pikamäe, KarS § 179 kommentaarid, lk

592-593, p-d 1, 3.5.1.-3.5.2., 5). Puuduvad ka igasugused viited, et keegi teine peale Aigar

Arolepa oleks alaealisi seksuaalselt ahvatlenud.

V.10. Kohus leiab, et Aigar Arolepp võttis eelpooltoodud alaealistega ühendust kavatsetult

KarS § 16 lg 2 järgi, sest tema eesmärgiks oligi alaealiste, s.o alla 16-aastaste tüdrukute

seksuaalne ahvatlemine, mille lõpptulemuseks oleks võinud olla intiimvahekord täisealise ja

lapse vahel. Samuti on tuvastatav, et Aigar Arolepal on kombeks sotsiaalmeedias (Snapchat,

Tiktok, Facebook) ajada alaealiste lastega (10-15 aastastega) peamiselt seksuaalse alatooniga

juttu, mis omakorda näitab, et süüdistatav on kiindunud alaealistesse tüdrukutesse (vt III kd, tl

130-148, 167-168; V kd, tl 182-203; VI kd, tl 41-47, 163-167). Õigusvastasust ja süüd

välistavad asjaolud puuduvad. Aigar Arolepp on oma käitumist vabandanud alkoholijoobega.

Paraku KarS § 36 kohaselt tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista

süüd.

V.11. Kokkuvõttes kohus leiab, et Aigar Arolepa käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 179

lg 1 järgi lapseealise seksuaalse ahvatlemisena. Kuna teda on juba karistatud KarS § 179 lg 1 1

järgi Tartu Maakohtu 04.10.2019 otsusega nr 1-19-2639 lapseealise seksuaalse ahvatlemise

eest, tuleb tema teod uuesti kvalifitseerida raskeima sätte, s.o KarS § 179 lg 11 järgi. Järelikult

Aigar Arolepp isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 179 sätestatud kuriteod, pani

korduvalt toime nooremate kui 16-aastaste isikute muul moel seksuaalse ahvatlemise, s.o

KarS § 179 lg 11 järgse kuriteo.

V.12. Kuigi 12-aastase V.T. suhtes on tegemist kuriteo kõlbmatu katsega KarS § 26 lg 1

mõttes, sest tegemist oli täisealise politseiametnikuga, siis kõlbmatu kuriteokatse eraldi

kvalifitseerimine pole vajalik. On leidnud tuvastamist, et Aigar Arolepa tegevuses ilmnevad

ka sama lõpule viidud süüteo tunnused (RKKKo 1-21-6698/50, p 30 koos edasiste viidetega).

VI Aigar Arolepa süüdistus KarS § 1751 lg 2 järgi lapspornole juurdepääsu taotlemises.

VI.1. Aigar Aroleppa süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 04.10.2019 Tartu

Maakohtu kohtuotsusega nr 1-19-2639 karistatud muuhulgas KarS § 179 lg 11 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, viibides tuvastamata asukohtades Eesti

Vabariigis, kasutas alates 2022. aasta detsembrist kuni 21.03.2023 mobiiltelefoni Samsung

A8, milles olnud veebilehitsejaga Google Chrome teadvalt otsis lapspornot, sisenes täpsemalt

tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas sealt endale arvutisse tõmbamata lapsporno

teoseid:

- teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut alasti lamamas selili

asendis voodis ja kellele on sisestatud tuppe peenis ehk kes on seksuaalvahekorras.

Mobiiltelefoni salvestunud pisipildi vasakus nurgas on nähtav kirje: XXX

- teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kes on alasti

naisterahva süles jalad harkis ning naisterahvas puudutab käega tüdruku paljast suguelundit.

05.02.2023 on Aigar Arolepp veebilehelt xnxx.com otsinud lapspornot, sisestades otsingusse:

„XXX“, mille tulemusel avanes video pealkirjaga: XXX (XXX).

Vähemalt alates 2023. aasta juulikuust kuni 04.10.2023 kasutas Aigar Arolepp mobiiltelefoni

Samsung SM-F711B, millega sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas

sealt lapsporno teoseid neid endale arvutisse tõmbamata.

Veebilehitsejaga Google Chrome

- teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kellel on jalas roosat

värvi lühikesed püksid ja seljas valget värvi maikasärk ning kes hoiab käes meesterahva

paljast jäigastunud peenist. Mobiiltelefoni salvestunud pisipildi vasakus nurgas on nähtav

kirje: XXX;

- teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kellel on seljas heledat

värvi pikkade varrukatega pluus ning kellel on suus jäigastunud peenis, mille ümbert hoiab

tüdruk kinni kahe käega;

- teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastase tüdruku paljas alakeha piirkond

ja kelle suguelundi sees on kellegi sõrm;

ja veebilehitsejaga Opera:

- teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kes hoiab käes

meesterahva paljast peenist ja kelle selja taga on musta värvi maikasärgis naisterahvas;

- teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 14-aastast tüdrukut, kellel on seljas

ruudulise mustriga seelik ja valget värvi pluus ja kelle alakeha on paljastunud ning nähtav on

paljas suguelund.

Aigar Arolepp, isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 179 sätestatud kuriteod, korduvalt

lapspornole juurdepääsu taotlemisega pani toime KarS § 1751 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

VI.2. Esmalt kohus märgib, et lapspornole juurdepääsu taotlemine on lapspornot sisaldava

teose vaatamiseks, lugemiseks või kuulamiseks võimaluse otsimine ja tekitamine. Eelkõige

peetakse silmas lastepornot sisaldavate internetilehtede otsimist, neile sisenemist ja seal

piltide, filmide vm teoste vaatamist neid teoseid enda arvutisse tõmbamata. Kuritegu on

lõpule viidud, kui süüdlane sisestab lapspornot sisaldava internetilehe aadressi brauserisse või

lapspornole viitava sõna otsingumootorisse. Ei ole tähtis, kas soovitud piltide vm teosteni ka

tegelikult jõutakse. Lapspornole juurdepääsu taotlemise puhul teab süüdlane, et siseneb

konkreetsele internetilehele ning et sellel lehel saab näha lastepornot sisaldavaid pilte, filme

vm teoseid. Teadmist tuleb eraldi tõendada, nt korduvate külastuste, kasutajakonto olemasolu,

teenusepakkujale rahaliste ülekannete tegemise vms abil (vt Karistusseadustik,

kommenteeritud väljaanne, koostanud J. Sootak, P. Pikamäe, KarS § 1751 kommentaarid, lk

586-587, p-d 3.2.1.-3.2.2., 4).

VI.3. Lapsporno teoseks loetakse KarS § 1751 koosseisu mõttes (analoogiliselt KarS §-ga 178

– lapsporno käitlemine) sellist, kus pornograafilises situatsioonis kujutatakse nooremat kui

18-aastast (sh alla 14-aastast). Sellega on võrdsustatud teos, kus nooremat kui 14-aastast

kujutatakse erootilises situatsioonis. Koosseis ei eelda lapsporno teoses kujutatud isiku

tuvastamist. Samuti ei ole vaja kindlaks teha lapsporno teoses kujutatu tegelikku vanust, vaid

piisab sellest, kui pornograafilises situatsioonis kujutatu on mõistliku erapooletu vaatleja

jaoks silmanähtavalt alaealine või erootilises asendis kujutatu silmanähtavalt lapseealine.

Paragrahvi 1751 (ka KarS § 178) kohaldamine ei ole välistatud isegi juhul, kui selgub, et

süüdlasele võõras lapsporno teoses kujutatu on tegelikult vanem, kui teoses paistab. Nagu

teose kvalifitseerimine pornograafiliseks või erootiliseks, nii on ka teoses kujutatu näiva

vanuse üle otsustamine kohtu pädevuses (vt Karistusseadustik, kommenteeritud väljaanne,

koostanud J. Sootak, P. Pikamäe, KarS § 178 kommentaarid, lk 588, p 3.2.2.).

VI.4. Mõisted pornograafia ja erootika on normatiivsed koosseisutunnused, mis eeldavad

õigusliku hinnangu andmist, mille andmine kuulub eelkõige kohtu pädevusse Pornograafia

mõiste sisustamisel saab lähtuda pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust

propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse § 1 lg 2 p-s 3 sätestatust: pornograafia on

kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tagaplaanile jättes toob labaselt ja

pealetükkivalt esile seksuaalsed toimingud. Selles määratluses kasutatud seksuaalsuse

kriteerium on kohaldatav ka erootika mõiste sisustamisel. Seksuaalsus on seega üldmõiste:

käsitamaks mingit teost pornograafilise või erootilisena, peab sellel kujutatu olema rõhutatult

seksualiseeritud. Nii pornograafilist kui ka erootilist situatsiooni kujutava teose all tuleb

mõista sellist, mis sisaldab üheselt seksuaalsusele viitavat kujutist. Pornograafia ja erootika on

eristatavad selle alusel, kas ja kuivõrd esiletükkivalt on seksuaalsust teoses kujutatud. Nagu

pornograafilist situatsiooni kujutava teose puhul, on ka erootilise sisuga teoses kujutatud

domineerivalt just seksuaalsusega seotut, nt poseeriva isiku erogeenset kehapiirkonda, kuid

mitte labaselt ja pealetükkivalt nagu pornograafilise sisuga teoses. Erootilise sisuga on KarS §

1751 lg 1 mõttes (ka KarS § 178) mh selline teos, milles on kujutatud iseenesest laste

tavapärast olekut või tegevust (nt ujumine, basseini ääres kõndimine), kuid teoses on

äratuntavalt keskendutud just alasti laste kehade näitamisele ja salvestamisele ning teoses

kujutatu muu tähendus on peaaegu olematu. Lapspornograafia on seksuaalakti kujutamine

lapseealisena näiva isikuga. Teose lugemist erootiliseks või pornograafiliseks ei välista

asjaolu, et isik hoiab hiljem teost enda jaoks ja üldsuse eest varjatuna (vt Karistusseadustik,

kommenteeritud väljaanne, koostanud J. Sootak, P. Pikamäe, KarS § 175 kommentaarid, lk

584-585, p 3.10.2.).

VI.5. Aigar Arolepa elukoha läbiotsimisel (V kd, tl 138-159) leiti mobiiltelefonid Samsung

A8 ja Samsung Galaxy S7. Samsung A8 info raportist (V kd, tl 160-163) nähtub, et nimetatud

telefoni kasutaja on olnud Aigar Arolepp hiljemalt alates 12.12.2022, kui tema meiliaadressi

XXX on esimest korda kasutatud teenuse tarvitamiseks. Vaatlusprotokollist (V kd, tl 164-169,

lisaks ümbrikus toimiku leheküljed 39-42; tl 175-181, lisaks ümbrikus toimiku leheküljed 59-

62, 204) nähtub, et mobiiltelefoniga Samsung A8 on Aigar Arolepp alates 2022. aasta

detsembrist kuni 21.03.2023 veebilehitsejaga Google Chrome teadvalt otsinud laste

seksuaalse väärkohtlemise materjale, sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja

vaatas sealt endale arvutisse tõmbamata teoseid, mis süüdistuses on kirjeldatud. Tegemist on

nn cache failidega ehk veebilehitsemise ja videote vaatamise hõlbustamiseks arvutis

iseeneslikult tekkivate pisipiltidega. Asukohateest nähtub, et failid tekkisid Chrome brauseri

kasutamisel. Piltidel on kajastatud ainult üks hetk, sellele eelneb ja järgneb tegevus. Piltidel

olevad lapsed, taust, võtteplatsid on erinevad, millest järeldub, et videod on erinevad. Piltidel

on kujutatud lapseealisi suguühtes ja kaasatuna sugulistesse tegevustesse.

VI.6. Seadme Samsung interneti kasutamise ajaloost nähtub, et 05.02.2023 on Aigar Arolepp

veebilehelt xnxx.com taotlenud pornograafilistele videotele juurdepääsu märksõnadega

„XXX“, mille tulemusel avanes video pealkirjaga: XXX (XXX). Samal kuupäeval kasutas ta

mitmeid otsinguid: „kasutütar“ inglise ja eesti keeles, „kasutütar ja kirglik seks“. Vasteks

saadud videos on sõna „Teen“, s.o inglise keeles teismeline. Teismeliseiga kestab 11.-19.

eluaastani. Kohtu hinnangul on selle märksõna kasutamisel on tajutav soov saada juurdepääs

teismeliste ehk laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavatele teostele. Otsinguid, mille vasteks

võib saada videod, kus kasuisa kasutab ära kasutütart, on Aigar Arolepp teinud 03.02.2023,

kui sisestas samale veebilehele märksõnad „XXX“. 08., 09., ja 12.02.2023 on Aigar Arolepp

taas teinud pornolehel otsingu sõnaga „XXX“.

VI.7. Tõenditest on sedastatav, et Aigar Arolepp on ajavahemikus 2022. a detsembrist kuni

04.10.2023 oma seadmetega Samsung A8 ja Samsung SM-F711B veebilehitsejaga Google

Chrome otsinud lapspornot, mida vaatas enda seadmesse alla laadimata ja mille vaatamisest

jäid seadmetesse pisipildid. Nendelt pisipiltidelt on tuvastatav, et vaadatud teostel on

alaealised pornograafilistes situatsioonides ja nooremad, kui 14-aastased erootilistes

situatsioonides. Tegemist on taaskord nn cache failidega, mille asukohateest nähtub, et failid

tekkisid Chrome ja Opera brauseri kasutamisel. Teostes on kujutatud lapsi suguühtes ja

kaasatuna seksuaalsetesse tegevustesse.

VI.8. Aigar Arolep on kohtuistungil möönnud, et ta ei oska öelda, kas on netist otsinud

lapspornot. Ta ei oska öelda, kas kasutab Google Chrome ning ei ole kindel, kas on

lapspornot vaadanud. Pornolehekülgedel ta on küll käinud, aga ta ei tea, mis sealt ette tuleb.

Vanuseid ta ei ole leidnud. Süüdistatav ei oska öelda, miks otsis kasuisa ja teismelise

kasutütre seksuaalsuhteid kajastavaid materjale. Võimalik, et ta on seda teinud ning leidis ja

vaatas sellesisulist materjali.

VI.9. Analüüsides Aigar Arolepa mobiiltelefonidest leitud pildifaile, tuleb nentida, et enamus

neist kajastab väliselt vaadatuna ilmselt alaealisi, s.o alla 18-aastaseid pornograafilises

situatsioonis ja alla 14-aastaseid nii erootilises kui ka pornograafilises olukorras. Neid faile

leidub süüdistatava kasutuses olnud mobiiltelefonides sellises koguses, et kohtu seisukohalt

oligi Aigar Arolepa eesmärk kas lapspornograafiliste teoste või nendele võimalikult sarnaste

(nt legaalsetel pornograafiasaitidel täisealiste osalisel väliselt lapspornograafiale sarnanevate;

kui osalejad sarnanevad väliselt lapseealisega) teoste leidmine. On ka ilmselge, et Aigar

Arolepale meeldib vaadata alaealisi tüdrukuid nii pornograafilises kui ka erootilises

situatsioonis, sest ta on ka pildistanud reaalseid lapsi, andnud piltidele seksuaalse tähenduse

ning neid internetis levitanud. Aigar Arolepp mitte ainult ei otsinud, vaid ka jõudis

lapspornograafiat sisaldavatele veebilehtedele ning vaatas seal leiduvat materjali. Puuduvad

igasugused viited, et laste väärkohtlemist kujutavaid veebisaite oleks otsinud keegi teine peale

Aigar Arolepa.

VI.10. Täpsemalt Aigar Arolepp Eesti Vabariigis viibides, alates 2022. aasta detsembrist kuni

21.03.2023 mobiiltelefoni Samsung A8 installitud veebilehitsejaga Google Chrome teadvalt

otsis lapspornot, sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas sealt endale

arvutisse tõmbamata lapsporno teoseid: 1) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla

18-aastast tüdrukut alasti lamamas selili asendis voodis ja kellele on sisestatud tuppe peenis

ehk kes on seksuaalvahekorras. Mobiiltelefoni salvestunud pisipildi vasakus nurgas on nähtav

kirje: XXX; 2) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kes on

alasti naisterahva süles jalad harkis ning naisterahvas puudutab käega tüdruku paljast

suguelundit. 05.02.2023 on Aigar Arolepp veebilehelt xnxx.com otsinud lapspornot,

sisestades otsingusse: „XXX“, mille tulemusel avanes video pealkirjaga: XXX (XXX).

Vähemalt alates 2023. aasta juulikuust kuni 04.10.2023 kasutas Aigar Arolepp mobiiltelefoni

Samsung SM-F711B, millega sisenes täpsemalt tuvastamata internetilehekülgedele ja vaatas

sealt lapsporno teoseid neid endale arvutisse tõmbamata: veebilehitsejaga Google Chrome: 1)

teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kellel on jalas roosat

värvi lühikesed püksid ja seljas valget värvi maikasärk ning kes hoiab käes meesterahva

paljast jäigastunud peenist. Mobiiltelefoni salvestunud pisipildi vasakus nurgas on nähtav

kirje: XXX; 2) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut, kellel on

seljas heledat värvi pikkade varrukatega pluus ning kellel on suus jäigastunud peenis, mille

ümbert hoiab tüdruk kinni kahe käega; 3) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-

aastase tüdruku paljas alakeha piirkond ja kelle suguelundi sees on kellegi sõrm; ja

veebilehitsejaga XXX 1) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 18-aastast tüdrukut,

kes hoiab käes meesterahva paljast peenist ja kelle selja taga on musta värvi maikasärgis

naisterahvas; 2) teost, kus on kujutatud visuaalsel hinnangul alla 14-aastast tüdrukut, kellel on

seljas ruudulise mustriga seelik ja valget värvi pluus ja kelle alakeha on paljastunud ning

nähtav on paljas suguelund (III kd, ümbrikus toimiku leheküljed 94-97).

VI.11. Aigar Arolepa eesmärk oli leida alaealiste seksuaalset kuritarvitamist kajastavaid

teoseid. Veebiotsingud seksuaalse enesemääramise eapiiri kohta, pedofiilide kuritegusid

kajastavate artiklite otsimine ja lugemine tõendab samuti eesmärki leida laste seksuaalse

väärkohtlemise materjale. Veelgi enam, Aigar Arolepp on internetis jälginud K. K. alaealise

tütre L. V. Facebooki sotsiaalmeediat (III kd, tl 116; V kd, tl 206-216) ning laadinud alla tema

fotosid, samuti suhelnud ja kutsunud teda kohtuma – tegemist on lapsega, keda Aigar Arolepp

varasemalt seksuaalselt ahvatles. Samuti on ta pildistanud mitmeid alaealisi tütarlapsi ja

laadinud alla alaealiste fotosid (III kd, tl 170, 183-185, 196-207). Eelnev aga jätkuvalt viitab

sellele, et Aigar Arolepal on seksuaalne huvi muuhulgas alaealiste tüdrukute vastu. Järelikult

tuleb nõustuda prokuratuuriga selles, et Aigar Arolepp pani kuriteo toime kavatsetult KarS §

16 lg 2 järgi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

VI.12. Kokkuvõttes kohus leiab, et Aigar Arolepp isikuna, kes on varem toime pannud KarS

§ 179 sätestatud kuriteod, korduvalt lapspornole juurdepääsu taotlemisega pani toime KarS §

1751 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

VII Janno Otti süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi C. K., T. M. ja R. K. kehalises

väärkohtlemises.

VII.1. Janno Ottit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 25.05.2022

otsusega nr 1-22-2975 karistatud 08.02.2022 toime pandud kehalise väärkohtlemise eest KarS

§ 121 lg 1 järgi ja karistus on kehtiv:

- 2022. aasta märtsi või aprilli kuus, täpselt tuvastamata ajal Aigar Arolepa elukohas Tartu

maakonnas XXX talus tõukas alaealist C. K., mille tagajärjel C. K. kukkus seljaga vastu

riidekappi nii, et tundis valu paremal pool alaselja piirkonnas ja tema seljale tekkisid

verevalumid;

- 2022. aasta lõpus 2023. aasta alguses, täpsemalt tuvastamata ajal, Tartu maakonnas XXX

talus lõi R. K. rusikatega ja käe otsa pandud jalatsiga korduvalt pea piirkonda ning näo- ja

keha piirkonda, millega põhjustas R. K. valu ja tekitas löögikohtadesse verevalumeid ning

vasakule poole lauba piirkonda haava;

- 2022 sügis kuni 30.07.2023, täpselt tuvastamata ajal, Tartu maakonnas XXX talu elumaja

toas lõi T. M. vähemalt ühe korra pea piirkonda, millega tekitas T. M. veritseva haava.

Janno Otti, olles varem vägivallategude eest karistatud, korduvalt teise inimese tervise

kahjustamise ja valu tekitamisega, pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise.

Tegemist on kolme ajaliselt eristatava sündmusega, mida kohus hindab süüdistuses esitatud

järjestuse alusel.

VII.2. C. K. tõukamine. Esimese episoodi puhul on tegemist klassikalise sõna sõna vastu

olukorraga. Peamiseks süüstavaks tõendiks on kannatanu ütlused. Kuriteosündmust keegi

vahetult pealt ei näinud, ja kannatanu vigastused ei ole fikseeritud. Süüdistatav Janno Otti

ennast süüdi ei tunnista.

VII.2.1. Kannatanu sõnul kohtus ta Janno Ottiga esimest korda 2022. aasta märtsi lõpus või

aprilli alguses Aigar Arolepa elukohas Tartu maakonnas XXX talus (protokollid, tl 33p).

Kohtus selgitas kannatanu C. K., et intsident sai alguse pähklitest. Nimelt oli külmkapi peal

tema pähklikott. Janno Otti tahtis võtta tema pähkleid, kuid ta ei tahtnud neid jagada ja ütles

seda Janno Ottile. Janno Otti tõukas seejärel kannatanut õlgadest eemale, vastu kappi,

tekitades sellega alaseljale valu ning verevalumid, mis püsisid paar nädalat. Kannatanu ei ole

kindel, kas Aigar Arolepp nägi tõukamist või mitte, midagi ette ta ei võtnud. Janno Otti lõpuks

vabandas oma tegevuse pärast. Kannatanu sõnul ehmatas intsident teda ja ta hakkas Janno

Ottit tõukamise järel kartma. Nii Janno Otti kui Aigar Arolepp olid kannatanu sõnul alkoholi

tarvitanud (purjus), teisi inimesi külas ei olnud (protokollid, tl 34, 44).

VII.2.2. Süüdistatav Janno Otti sõnul ei ole tema C. K. koos XXX talus viibinud. Ta ei ole C.

K. tõuganud ega temalt pähkleid nõudnud (protokollid, tl 100). Janno Otti arvab, et C. K. on

tema vastu vimm, kuna tema ja Aigar Arolepp tarvitasid pidevalt alkoholi ja see rikkus C. K.

plaani kolida XXX Aigar Arolepa juurde (protokollid, tl 89p). Janno Otti sõnul viibis ta Aigar

Arolepa elukohas suhteliselt tihti. Vahepeal igal nädalavahetusel, vahepeal nädala sees mõned

korrad, kuid väidetavalt ta C. K. seal kokku ei saanud (protokollid, tl 105).

VII.2.3. Aigar Arolepp selgitas, et tema ei tea sellest olukorrast midagi. Aigar Arolepa arvates

ei ole Janno Otti ja C. K. tema juures koos viibinud (protokollid, tl 119).

VII.2.4. Kuigi Janno Otti ja Aigar Arolepp seda vahejuhtumit eitavad, on kohtu arvates

võimalik uskuda kannatanut. Kohtule ei ole esitatud ühtegi usutavat põhjust, miks kannatanu

oleks pidanud 2022. aasta märtsi või aprilli kuus, täpselt tuvastamata ajal, Aigar Arolepa

elukohas Tartu maakonnas XXX talus toimunud sündmuse välja mõtlema. Süüdistatav küll

pidas võimalikuks, et C. K. on vimm tema vastu. Samas on C. K. selgitanud, kuigi nemad

Janno Ottiga ei klappinud, aktsepteeris ta teda, kuna tegemist oli Janno Otti sõbraga

(protokollid, tl 33p). Tõendatud on, et Janno Otti käis tihti Aigar Arolepa juures, koos tarvitati

alkoholi. Janno Otti ise kinnitas kohtule, et ta lävib Aigar Arolepaga juba mitu aastat ja ta käis

sageli (nädalavahetustel, mõnikord ka nädala sees) Aigar Arolepa juures. On usutav, et Janno

Otti puutus Aigar Arolepa juures kokku C. K. ja see võis olla 2022 märtsi lõpus või aprilli

alguses, kui C. K. oli kodust jooksus ja peatus Aigar Arolepa juures XXX talus. C. K. on

selgitanud, et ta tutvus Aigar Arolepaga 2022 jaanuaris ja kohtusid esmakordselt 2022

veebruaris. Seejärel oli ta korduvalt kodust ära lühemaid perioode, kõige pikemalt juulist

novembrini 2022. Kannatanu ütluste kohaselt suhtles Aigar Arolepp kõige rohkem Janno

Ottiga. Janno Otti käis Aigar Arolepal ka külas. C. K. kinnitas, et Janno Otti käis Aigar

Arolepal külas ka siis, kui tema seal oli. C. K. tõukamise puhul ei olnud tõenäoliselt Janno

Otti jaoks tegemist vahejuhtumiga, mis kuidagi erilisena oleks meelde jäänud. Koos käidi

alkoholi tarvitamise eesmärgil ja kannatanu sõnul olid mõlemad mehed ka sündmuse päeval

alkoholi tarvitanud, mistõttu ilmselt ei olegi kõnealune sündmus eredalt talletunud. Ka kaitsja

on kaitsekõnes pidanud võimalikuks, et pideva alkoholi tarvitamise tulemusena võis olla

Janno Otti mälu häiritud. Kohtu arvates on tõenäoline, et Janno Otti ärritus ja tõukas

kannatanut. Seda, et Janno Otti vägivaldselt käituda võib, näitab ka tema varasem elukäik.

VII.2.5. Oluline on, et KarS § 121 puhul ei loeta karistatavaks selliseid tegusid, mis seisnevad

teise inimese keha vähese intensiivsusega mõjutamises (nt kinnihoidmises, pigistamises,

tõukamises või trügimises), kui sellega ei kaasne tüüpilise tagajärjena tervisekahjustust või

valuaistingut. Kui valu või tervisekahjustuse tekkimine pole objektiivse kõrvalseisja

seisukohast hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb ka teo tagajärje objektiivset

omistamist eitada. Selle lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetut süüditunnistamist kuriteos

nendel juhtudel, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele

füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse tagajärje (nt valu) tekkimise

võimalikkust (vt nt RKKKo 1-16-10326/51, p 27). Kohtu arvates ei saa öelda, et C. K.

tõukamine oleks olnud vähe intensiivne. Kannatanu sõnul kukkus ta vastu kappi, tundis valu

ja sai hematoomi. Seega pidi tõukamine olema tuntav.

VII.2.6. Teo subjektiivse külje kohta on kaitsja märkinud, et isegi kui Janno Otti tõukas C. K.,

siis ei olnud tal tegelikult huvi C. K. haiget teha. Tuleb tuvastada, kas Janno Otti kannatanut

tõugates sai aru, et sellise tegevusega tekitab ta kannatanule valu või selle tulemusena tekib

kannatanul ka hematoom. Kaitsja leidis, et Janno Otti ei tegutsenud otsese tahtlusega. Ta oli

alkoholijoobes, tema arusaamine sellest, et kannatanu temaga pähkleid ei jaga, on kaheldav.

Kannatanu eest tõukamisega tahtis ta justkui minna mööda ja selle teema lõppenuks lugeda.

Kuna Janno Otti ei näinud ette tagajärge, siis leiab kaitsja, et Janno Otti tegevuses kannatanu

C. K. osas puudub kuriteokoosseis.

VII.2.7. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Kohtu arvates pani Janno Otti teo toime vähemalt kaudse

tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Janno Otti näitas ta oma käitumisega, C. K. tõukamisega,

pahameelt kannatanu tegevuse (pähklite keelamine) pärast. Ei saa kindlalt väita, et Janno Otti

eesmärk oli kannatanule kindlasti teha haiget, kuid ta pidi saama aru ja pidama võimalikuks,

et tõukamise tagajärjel ruumis, kus kannatanul ei olnud enda sõnul võimalik kuidagi eemale

astuda, võib kannatanu mööbli vastu kukkudes saada vähemalt haiget. Kannatanu sõnul Janno

Otti ka hiljem vabandas, mis näitab, et süüdistatav sai aru, et on kannatanule haiget teinud.

Janno Otti teos õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eelnevast tulenevalt

leiab kohus, et Janno Otti on pannud süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoodi toime.

VII.3. R. K. löömine. Süüdistuses kirjeldatud käitumist Janno Otti sõnul olnud ei ole, tema ei

ole R. K. löönud (protokollid, tl 100p).

VII.3.1. Aigar Arolepa telefonist Samsung SM-F711B on aga leitud tõendid (III kd, tl 112-

220), mis koosmõjus tunnistajate ütlustega viitavad vastupidisele. Mitmetel fotodel on näha

R. K. ja füüsilises kontaktis R. K. on Janno Otti. R. K. on verise näoga fotol 190 (III kd, tl

172) ja 203 (III kd, tl 177). Fotol 181 (III kd, tl 173) on Janno Otti otsas asemel selili lamaval

R. K., jalats käe otsas. Fotol 197 (III kd, tl 174) näha oleva jalgade asendi järgi otsustades on

kannatanu pöördunud paremale küljele, tema otsas on Janno Otti. Fotol 198 (III kd, tl 174)

istub Janno Otti R. K. kõrval ja fotol 199 (III kd, tl 175) Janno Otti kummardub R. K. kohale.

Fotol 200 (III kd, tl 176) istub Janno Otti voodil selili poollamaskil asendis oleva R. K.

jalgadel ja tõukab teda kahe käega rinnust või soovib kinni haarata.

VII.3.2. Vaatlusprotokollis (III kd, tl 112) on uurija selgitanud, et raportites ära toodud aegade

Created (Loomise aeg), Modified (Muudetud), Accessed (Juurdepääsu aeg) näol ei ole

tegemist pildi või videofaili tegemise ajaga, vaid ajaga, millal konkreetne pildi- või videofail

on antud seadmesse tekkinud ja selle pildifaili muutmise või juurdepääsu ajaga. Fotode

modifitseerimise aeg on 31.07.2023 ja 01.08.2023. Seega on R. K. löömine toimunud juba

varasemalt.

VII.3.3. Tausta ja olustiku järgi on fotod tehtud XXX talus, mida kinnitasid nii süüdistatav,

kannatanu kui tunnistajad. Janno Otti on ära tuntud riietuse ja näo järgi. Süüdistatav Janno

Otti kinnitas kohtus samuti, et tegemist on temaga.

VII.3.4. Vaidlust ei ole selles, et R. K. on peas vasakul pool arm. Seda tõendab R. K.

läbivaatluse protokoll 15.01.2024, kust nähtub R. K. 12.01.2024 antud selgitus, kus ja kuidas

arm tekkis (IV kd, tl 62-64).

VII.3.5. Janno Otti selgitas kohtuistungil, mis tema mäletamist mööda piltidel jäädvustatud

korral toimus. Janno Otti sõnul rahustas tema R. K., surus R. K. voodi peale, mille käigus võis

R. K. ka haiget saada. Kannatanut oli tarvis rahustada tema häiriva käitumise tõttu -

tõuklemine, togimine, kõrist kinni võtmine, ühe ja sama asja korrutamine. R. K. löömist

süüdistatav ei tunnista (protokollid, tl 101). Seda, miks tal on R. K. otsas istudes käe otsas

jalats, süüdistav selgitada ei oska (protokollid, tl 105p). Janno Otti esitas oma versiooni R. K.

vigastuste tekkimisest. Väidetavalt kukkus R. K. peaga vastu kappi või klaasi (protokollid, tl

100 p).

VII.3.6. Kannatanu R. K. küsitlemisel lubas kohus esitada KrMS § 2881 lg 1 alusel suunavaid

ja otseseid küsimusi. Kohus leidis, et kannatanu on ilmselgelt vaenulikult meelestatud ja

üritab ilmselt varjata tõtt ning hoiab küsimustele vastamisest kõrvale. R. K. sõnul ei ole Janno

Otti tema suhtes vägivaldne olnud. Prokurör meenutas kannatanule, et ta on käinud uurija

juures ütluseid andmas ja kordas oma küsimust, mille peale R. K. tunnistas, et Janno Otti on

teda korra labakäega löönud, kuid selle järel ta midagi ei tundnud ja mingisuguseid tagajärgi

ei tekkinud. Ta peab võimalikuks, et mõnitas Janno Otti isa ja sai selle tõttu Janno Ottilt

labakäega vastu nägu. Seda plaksu ta mäletab. Kui prokurör näitas R. K. fototabelit (VII kd, tl

66-68), mis esitati, kui ta kannatanuna üle kuulati, selgitas R. K., et fotodel kajastatud

vigastused on ta saanud aknasse kukkumisest, millest keegi kohal viibinutest midagi ei

mäleta. Tema oli purjus ja järgmisel päeval, kui ärkas, siis öeldi, et võib-olla ta kukkus

aknasse. Peas oleva armi kohta selgitas R. K., et see võis tekkida aknasse kukkumise järel.

Isiku kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati prokuröri taotlusel KrMS

§ 289 lg 1 alusel kannatanu R. K. kohtueelsel uurimisel antud ütlused. R. K. kinnitas uurijale:

„Ma isegi ei tea, millega Janno mind lõi, käega vist. Mul on siin vasakul pool peas arm isegi

sellest Janno löögist. Vasaku silma juures on ka arm, aga see ei ole Janno löömisest.“ R. K.

ütlustes esines veel teinegi vastuolu, nimelt selgitas R. K. uurijatele: „Janno lõi mind rohkem

kui üks kord vastu pead. Ma ei mäleta, mitu korda ta mind kokku lõi.“ Kohtus rääkis R. K.

vaid ühest löögist. Vastuolu kohtueelses menetluses antud ütluste ja kohtus räägituga

põhjendas R. K. sellega, et tal oli ülekuulamise ajal pohmell, ta oli unine ja ei saanud arugi, et

talle koju tulnud küsitlejad on uurijad. Lisaks veel kästi dokumendile alla kirjutada ilma, et ta

oleks kontrollinud, mis kirja sai. Samas hetk hiljem selgitab R. K., et ülekuulamisel

kirjapandu on trükitud tema sõnade järgi ja ta ise on dokumendi läbi lugenud.

VII.3.7. Olgugi, et süüdistatava Janno Otti ja kannatanu R. K. ütlused vigastuste tekkimise

kohta on kohtus ühetaolised, ei ole kohus, arvestades ülejäänud tõendeid, veendunud, et nende

juttu võiks uskuda. Kohtu hinnangul ei ole R. K. suutnud mõistuspäraselt ja kohtule

arusadavalt selgitada erineval perioodil antud ütluste erisuse põhjust, mistõttu tuleb nimetatud

tõend, s.o R. K. ütlused tervikuna kui ebausaldusväärsed kõrvale jätta.

VII.3.8. KrMS § 289 lg-s 1 otseselt märgitu kohaselt saab kohtueelses menetluses antud

ütluste avaldamine ristküsitlusel teenida eranditult vaid ristküsitlusel antud ütluste

usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki. See tähendab, et ristküsitlusel kohtueelses

menetluses antud ütluste avaldamist taotledes on võimalik demonstreerida seda, et kuna

kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused on oluliselt lahknevad, siis on põhjust kohtus

antud ütluste usaldusväärsust seada kahtluse alla. Kohtus antud ütluste usaldusväärsuse lõplik

hindamine on aga mõistetavalt kohtu pädevuses.

VII.3.9. Seega võib kohus näiteks pärast mingi tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud

ütluste avaldamist ristküsitlusel kohtuotsuses märkida, et kuna selle tunnistaja poolt kohtus

antud ütlused ei ole usaldusväärsed, siis ei tugine kohus otsuse tegemisel tema poolt kohtus

antud ütlustele. Kuid kohus ei saa tekkinud olukorras jätta kõrvale ristküsitluse tulemina

saadud ütlusi ja kohtuotsuses märkida, et ta lihtsalt eelistab kohtueelses menetluses antud

ütlusi. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi KrMS § 289 lg 1 alusel, ei

tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest

tõenditest) eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana usaldada. Eitava

vastuse korral tuleb konkreetne tunnistaja tõendikogumist tervikuna välja jätta (RKKKo 3-1-

1-101-15, p-d 25-27).

VII.3.10. Käesolevalt on R. K. ütlused kohtueelses menetluses ja kohtus olnud sedavõrd

erinevad, et kohus ei saa R. K. ja tema kohtus antud ütlusi usaldada. Arusaadavalt ei taha R.

K. oma pikaaegse sõbra vastu ütlusi anda. Kohtu arvates ei mõjuta ühe tõendiallika kõrvale

jätmine siiski süüteosündmuse tõendamist, kuna asjas on ka teisi dokumentaalseid ja isikulisi

tõendeid.

VII.3.11. Olles jätnud kõrvale R. K. ütlused, märgib kohus, et tõenäoliselt on XXX talus

toimunud ka sündmus, millele Janno Otti oma ütlustes viitab, s.o R. K. aknasse kukkumine.

VII.3.12. Eeltoodut kinnitab tunnistaja J. T., kes meenutas, et aken XXX talus on katki 2023

sügisest, aknasse kukkus R. K. ja siis ei olnud tema juures Aigar Aroleppa selle tagajärgi

talletamas. Eelpool kirjeldatud R. K. löömine Janno Otti poolt on talletatud varem ja selle on

talletanud Aigar Arolepp. Seega R. K. vigastus ei saanud tekkida aknasse kukkumisest.

Kohtus vaadeldud pildifailid on juba modifitseeritud ajaliselt varem kui 2023 sügisel.

Eelnevaga on ümber lükatud Janno Otti ja ka R. K. versioon juhtunust. Aigar Arolepa

telefonist leitud piltide põhjal on aga tõenäoline, et R. K. ja Janno Otti vahel oli kaklus, mille

käigus sai R. K. peavigastuse.

VII.3.13. Tunnistaja Aigar Arolepp nägi Janno Otti ja R. K. vahel rüselust, mis sai alguse

sõnavahetusest. Väidetavalt ei näinud Aigar Arolepp, mida Janno Otti R. K. täpselt tegi

(protokollid, tl 119). Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati prokuröri

taotlusel tema kohtueelses menetluses antud ütlustest osa, milles Aigar Arolepp kirjeldab,

kuidas Janno Otti läks R. K. kallale, võttis R. K. käega riietest kinni ja lõi R. rusikaga näkku,

mille järel oli R. K. nägu verine. Prokuröri küsimuse peale, miks on kohtueelses menetluses

antud ütlused kohtulikul uurimisel antutest erinevad, selgitas Aigar Arolepp, et ta liialdas

natukene, kui rääkis löömisest, sest neil oli Janno Ottiga tüli. Rüselus oli, sellele ta vastu ei

vaidle. Eelnevalt vaadeldud fotodel on näha rüselust, selles ei ole kahtlust. Tunnistaja ütluste

usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati Aigar Arolepa ütlused ka osas, kus ta selgitab, miks

ta toimunud sündmust jäädvustas. Kohtueelses menetluses selgitas Aigar Arolepp, et tegi

video, sest kartis, et Janno Otti lööb R. K. maha (protokollid, tl 119p), mis näitab, et R. K.

kehaline väärkohtlemine pidi olema intensiivsem kui vaid rüselus.

VII.3.14. Kuigi ka Aigar Arolepa ütlused on erinevatel perioodidel olnud erinevad, siis

täielikult ebausaldusväärseks neid pidada ei saa. Aigar Arolepa ütlused on konkreetse

sündmuse kohta ja haakuvad osaliselt ka teiste, eelkõige tema enda poolt talletatud tõenditega.

VII.3.15. C. K. ütlused sündmuse kohta on kohtu hinnangul kõige usaldusväärsemad ja

haakuvad ka teiste tõenditega, eelkõige Aigar Arolepa poolt tehtud fotodel nähtuga. Kohtul ei

ole ühtegi põhjust arvata, et tunnistaja kirjeldatu tegelikult selliselt aset leidnud ei ole. C. K.

nägi läbi Aigar Arolepaga tehtud videokõne seda, kuidas Janno Otti ründas R. K.. Tema oli

XXX, Aigar Arolepp oli XXX külas. Ajaliselt võis olla videokõne, milles C. K. nägi R. K.

löömist 2023. a alguses, sest C. K. mäletab, et oli veel XXX, mis annab selgust selles, millal

sündmus aset võis leida (protokollid, tl 35). Tunnistaja XXX.

VII.3.16. C. K. ütluste põhjal on tõenäoline seegi, et Janno Otti lõi R. K. korduvalt. Esmalt

vägivald, mida C. K. videos nägi, ja seejärel see, mis on Aigar Arolepa poolt talletatud enne

või pärast videokõne tegemist (protokollid, tl 43p). Kohtus kinnitas C. K., et Janno Otti lõi R.

K. rohkem kui 1-2 korda näo piirkonda ja see nägi välja nagu peksmine ja aeg tundus tema

jaoks suhteliselt pikk. Hiljem omavahelises vestluses tunnistas Aigar Arolepp C. K., et Janno

Otti ja R. K. vahel oli olnud väike konflikt (protokollid, tl 35p).

VII.3.17. Kohus leiab, et eelpool vaadeldud tõendite põhjal, mida kohus usaldusväärseks on

hinnanud, saab lugeda tõendatuks, et Janno Otti lõi R. K. ja seda korduvalt. Otseseks tõendiks

on peksmist pealt näinud C. K. ütlused ja Aigar Arolepa telefonist leitud failid. J. T. ütlused

kinnitavad, et R. K. vigastus ei saanud tekkida aknasse kukkumisest, kuna see oli ajaliselt

hiljem. Süüdistuse teksti kohaselt lõi Janno Otti R. K. ka käe otsa pandud jalatsiga. Kuigi

miski otseselt seda ei kinnita, siis on kohtu arvates siiski tõenäoline, et see nii oli. Nimelt on

näha fotolt 181 (III kd, tl 173), et Janno Otti istub R. K. otsas jalats käe otsas ja selgelt on

tegemist konfliktiga. Kohtu hinnangul ei saa hinnatud tõendite põhjal siiski öelda, et lisaks

pea ja näo piirkonda löömisele tabasid Janno Otti löögid ka R. K. kehapiirkonda. Sündmust

kajastavatelt piltidelt on näha, et verine on R. K. laup. Ka C. K. rääkis löökidest pea

piirkonda. Prokurör viitas korduvalt ka R. K. laubal olevale armile, mis väidetavalt on

tekkinud sama sündmuse raames saadud peavigastuse tagajärjel. Ka selles ei saa kohtu

hinnangul veendunud olla, st ei ole tõendatud, et arm on tekkinud Janno Otti tegevuse tõttu

süüdistuses märgitud sündmuse järjel. Prokurör viitas kohtus, et punktis VII.3.2. kirjeldatud

vaatlusprotokollis kajastatud fotodel 191, 205 asetseb R. K. käsi täpselt sellel kohal, kus

asetseb hiljem fikseeritud arm. Kohtu arvates ei saa fotode järgi kindlalt tuvastada, et haav

just selle koha peal asetseb, kus hiljem tuvastatud arm. R. K. küll selgitas 15.01.2024

läbivaatuse protokollist nähtuvalt, et kõnealune arm tekkis siis kui R. K. teda XXX talus lõi

(IV kd, tl 62-64). Samas selgus kohtus nii süüdistatavate kui tunnistajate ütlustest, et konflikte

on samade isikute vahel XXX talus olnud teisigi. Lisaks on alkoholi tarvitamise käigus olnud

intsidente, näiteks R. K. aknasse kukkumine, mille järel saadud vigastuste järel võis samuti

arm tekkida. On võimalik, et R. K. ajas erinevaid sündmuseid segamini juba kohtueelselt

ütluste andmise ajal.

VII.3.18. Teo subjektiivse külje kohta leiab kohus, et Janno Otti on tegutsenud R. K. korduva

pea- ja näopiirkonda löömisel vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 tähenduses. Pekstes

R. K. korduvalt nii rusikatega ja käe otsa pandud jalatsiga pea piirkonda ning näo- ja keha

piirkonda, teadis J. K., et ta tekitab kannatanule valu ja tõenäoliselt ka soovis seda. Janno Otti

teos õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eelnevast tulenevalt leiab kohus,

et Janno Otti on pannud süüdistuses kirjeldatud kuriteoepisoodi toime.

VII.4. T. M. löömine. Süüdistatav Janno Otti selgitas, et T. M. on olnud ühise alkoholi

tarvitamise käigus erimeelsusi, kuid muud mitte. Janno Otti tunnistas, et oli alkoholijoobes,

kuid T. M. ta ei löönud. Tema peksis väidetavalt riidekapi ust, isegi kui see kõlab veidralt.

Janno Otti jääb endale kindlaks, et tema T. M. ei löönud (protokollid, tl 101).

VII.4.1. Aigar Arolepp on C. K. saatnud vägivalla kasutamist sisaldavad videod ja C. on need

uurijale edastanud, isikute tuvastamiseks on lisatud väljavõtted rahvastikuregistrist, tuvastatud

on aeg, mil Aigar Arolepp videod Messengeris edastas - 30.07.2023. Kuritegu on toime

pandud failide edastamise eelselt.

VII.4.2. Mõlemal Aigar Arolepa edastatud videol on T. M. väärkohtlemist kajastav sündmus.

Video nimega XXX on saadetud C. K. Facebook Messengeri Aigar Arolepa Facebook

Messengeri konto alt XXX 30.07.2023 (foto 1) (IV kd, tl 92). Videos on näha meesterahvas,

kellel on jalas musta värvi püksid ja musta värvi dressipluus (kuvatõmmis 2) (IV kd, tl 92).

Seejärel on näha voodi peal istuvat T. M., kellel on näo piirkond ja vasak käsi verised

(kuvatõmmis 3) (IV kd, tl 92). Seejärel on hetkeks nähtav Janno Otti profiil, paremalt küljelt

(kuvatõmmis 4) (IV kd, tl 92) ning video lõpus on näha kaadris Aigar Arolepp (kuvatõmmis

5) (IV kd, tl 93). Videos kuuldava heli järgi manitseb Aigar Arolepp, et ole vait Janno. Janno

Otti ärpleb, et peast tuleb muidugi palju verd, aga miks minu käed ei ole verised? Ja ise vastab

ka, et sest puhas löök oli. T. M. ütleb, et nad lõid mind. Kuulda on Aigar Aroleppa

kommenteerimas. Janno Otti ülbitseb, et ma ei löönud sind noaga, õpi natukene ja

žestikuleerib ägedalt T. M. nina all, kes pühib käega verd näolt. T. M. jälle ütleb, et ole vait

Janno.

VII.4.3. Janno Otti ei oska kommenteerida, miks T. M. ütleb, et teda on löödud. Seda, miks ta

ütles, et ma ei löönud sind noaga, selgitab Janno Otti, et kui ta õigesti seda asja meenutab, see

võis olla, kus J. T. ja T. M. vahetult enne videot omavahel arveid klaarisid. Ta ei ole päris

kindel, aga midagi meenub.

VII.4.4. Videol nimega XXX on näha voodil istumas T. M., kelle nägu on koos heledat värvi

ainega ja kes enda nägu pühib (kuvatõmmis 6-7) (IV kd, tl 94). Seejärel on näha toolil istuv

Janno Otti (kuvatõmmis 8) (IV kd, tl 95). Video on tehtud samal korral, ajaliselt mõnevõrra

hiljem. Janno Otti ja Aigar Arolepp ütlevad T. M., et ta oma nägu näitaks mõlemalt poolt. T.

M. manitseb Janno Ottit vait olema.

VII.4.5. Aigar Arolepp tunnistas, et ta on C. K. saatnud T. M. videod. Aigar Arolepa versioon

juhtunust on, et T. M. kukkus kapsariivi otsa enne, kui Aigar Arolepp filmima hakkas ja

seepärast oli pea verine. Väidetavalt oli ise seda järgmisel päeval tunnistanud.

VII.4.6. Küsimusele, miks T. M. ütleb, et nad lõid mind, vastab Aigar Arolepp, et ta jõudis

vahetult peale seda sinna. Janno tegi tema arvates kätekõverdusi ja kapiuks jäi ette. Löömist

tema ei näinud. Ta hakkas filmima situatsiooni, kus Janno ärpleb ja T. on pea verine. Seda,

kas T. M. oli teises videos tort näos, ei osanud Aigar Arolepp öelda, vaatamata sellele, et ta

ise seda filmis. Ta väitis, et arvas, et seal on mingi kaklus, aga vist ei olnud (IV kd, tl 118p).

Tordi kohta midagi öelda ei oska. Videot oli Aigar Arolepp T. näidanud järgmisel päeval (IV

kd, tl 119).

VII.4.7. Kannatanu T. M. vägivalla tarvitamist esmalt ei tunnistanud. Ta väitis, et nad on

Janno Ottiga sõbrad. T. M. selgitas, et XXX talus on Aigar Arolepp pildistanud ja filminud

peksmisi. Prokurör näitas esimest videot, kus T. M. tunneb ära enda, Janno Otti ja Aigar

Arolepa. Tegemist on XXX talus filmitud videoga. Ta mäletab, et hakkas midagi norima,

kuid ei mäleta, millest see alguse sai - kõike juhtunut ei mäleta. T. M. peab võimalikuks, et ta

ütles Janno Ottile midagi. Küsimusele, mida Janno talle tegi, vastab T. M., et see on näha ju,

mis ta tegi. Küsimusele, kas verd ka jooksis, vastab, et muidugi, pildi peal oli näha ju.

Küsimusele, millest see veri jooksis, vastas T. M., et ta kukkus ka seal. Teise videoga seoses

kinnitab T. M., et tegemist on sama juhtumiga, aga ta ei tea, miks tal tort näos on (protokollid,

tl 69). T. M. arvates on see naeruväärne ja ebaloomulik. Eelmise video kohta ütleb T. M., et

kui ta midagi ütles, siis võis selline asi juhtuda. Ta küll leiab, et inimesega ei tohiks nii

käituda, kuid vabandab Janno Otti tegevust sellega, et ta oli purjus ja ega Janno Otti halva

pärast. Neil ei ole ühtegi tüli Janno Ottiga olnud, peale seda said hästi läbi ja tema Janno Ottit

ei süüdista. Selle pärast, mida talle tehti, tunneb ta ise ennast süüdi. Kui ta ei oleks norinud, ei

oleks midagi olnud.

VII.4.8. Sündmuse meelde tuletamiseks näitas prokurör tunnistaja C. K. istungil

vaatlusprotokolli stoppkaadreid (ekraani vahendusel video näitamine ei olnud võimalik). C.

K. tundis ära kuvatõmmis 3 peal T. M., kuvatõmmis 4 peal Janno Otti ja Aigar Arolepa, kes

on XXX (protokollid, tl 35p). Tema ise sündmust pealt ei näinud, nagu eelpool öeldud, saatis

Aigar Arolepp talle videod T. M. kohta.

VII.4.9. J. T. selgitas, et tema ise vägivallatsemist pealt näinud ei ole ja enda katuse all

vägivalla tarvitamist heaks ei kiida. Videot vaadates ta leidis, et Janno Otti ja Aigar Arolepp

on T. M. jõhkralt käitunud ja tema kohtlemine on olnud häbiväärne. R. K. ja T. M. on

rahulikud poisid, T. M. veel kõige rahulikum.

VII.4.10. Kaitsja leidis, et kohtus ei ole selgeks saanud, mis T. M. juhtus. Tunnistajaid, kes

sündmust pealt oleksid näinud, ei ole. Sündmus on tuvastatud Aigar Arolepa telefonist leitud

fotodest ja videotest. Kaitsja märgib, et kõik kahtlused ja vaieldavused tuleb tõlgendada

süüdistatava kasuks vastavalt KrMS § 7 lg 3.

VII.4.11. Kohus nõustub kaitsjaga, et tunnistajaid, kes oleksid näinud pealt, et Janno Otti lõi

T. M., ei ole. Samuti ei ole täpselt võimalik tuvastada, millal sündmus aset leidis. Vaatamata

sellele võimaldavad kannatanu kohtus antud ütlused koos teiste tõenditega järeldada, et T. M.

löömine süüdistuses kirjeldatud viisil ja ajal on aset leidnud. Videost XXX on näha T. M.,

kellel on näo piirkond ja vasak käsi on verised. Temaga koos viibisid Janno Otti ja Aigar

Arolepp, kes samuti samast videost näha on. Prokuröri küsimusele, mida Janno Otti T. M.

tegi, vastas viimane, et see on ju näha. Kohtu arvates on näha, et T. M. suhtes on kasutatud

vägivalda. T. M. ei ole küll selgelt väljendanud, et Janno Otti teda lõi, kuid tema ütlustest saab

seda siiski järeldada. T. M. tunnistas kohtu hinnangul, küll mõnevõrra vastumeelselt, et tema

veritsev nägu on Janno Otti tegevuse tagajärg. Asjaolule, et lööja on Janno Otti, mitte keegi

muu, viitab video taustal kuuldav vestlus, kus Janno Otti ülbitseb, et ta ei löönud T. M. noaga,

õpi natukene ja žestikuleerib T. M. nina all. Arusaadavalt ei taha kannatanu oma sõbra Janno

Otti kohta süüstavaid ütluseid anda. Vastupidi- T. M. näeb süüd hoopis endal väites, et kui ta

ei oleks norinud, ei oleks midagi olnud. Samas peab T. M. võimalikuks, et kui ta midagi ütles,

siis võis selline asi (ilmselt vägivald Janno Otti poolt) juhtuda. Janno Otti meenutas, et võis

olla, et J. T. ja T. M. klaarisid vahetult enne videot omavahel arveid, mis seletaks T. M.

vigastust. Kohtu hinnangul ei ole see versioon tõendamist leidnud. Uuritud tõendite põhjal on

usutav, et Janno Otti T. M. lõi ja põhjustas sellega viimasele veritseva haava.

VII.4.12. Siingi saab subjektiivse külje pealt öelda, et Janno Otti pani teo toime vähemalt

otsese tahtlusega KarS § 16 g 3 mõttes. T. M. löömisega pea piirkonda teadis Janno Otti, et

see tekitab valu. Tulemuseks ka veritsev haav, mis näitab, et löök pidi võrdlemisi tugev

olema.

VII.4.13. Eelneva põhjal on selge, et Janno Otti on oma tegevusega täitnud kehalise

väärkohtlemise enamohtliku koosseisu KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. KarS § 121 lg 2 p 3

kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See

näitab tema spetsiifilist isikuomadust, mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu.

Seetõttu kätkeb uus kehaline väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline

ei ole, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime

pannud (juriidiline retsidiiv) või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist,

mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses

(faktiline retsidiiv) (vt nt RKKKo 3-1-1-72-16, p 9). Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue

kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu hulgas selles, et varem mõistetud karistus pole

mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost (RKKKo 1-19-5146, p 8).

VII.4.14. Janno Otti puhul on tõendatud, et ta on pannud toime vähemalt kolm kehalist

väärkohtlemist, mis on tuvastatud käesolevas kriminaalmenetluses. Lisaks veel karistati teda

enne käesolevat kohtuotsust Tartu Maakohtu 25.05.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-

2975 KarS § 121 lg 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav süüdi tunnistada KarS §

121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ja mõista talle karistus.

VIII Karistus

VIII.1. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 sätestab,

et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada

kergema karistusega. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-6-17, p 9;

1-18-2232/179, p 71). Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 1-18-2232/179, p 71).

VIII.2. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla

iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult

arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik

karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06).

VIII.3. Aigar Arolepa karistus

VIII.3.1. KarS § 323 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on võimalik

süüdistatavat karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega, KarS § 120 lg 1

järgi rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega, KarS § 1573 lg 1 järgi rahalise

karistuse või kuni üheaastase vangistusega, KarS § 1751 lg 2 järgi kuni kolmeaastase

vangistusega, KarS § 179 lg 11 järgi ühe- kuni kolmeaastase vangistusega ja KarS § 214 lg 2 p

4 järgi nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

VIII.3.2. Aigar Aroleppa on karistusregistri teatise (V kd, tl 82-88) ja kohtule esitatud

kohtuotsuste väljatrükkide (V kd, tl 89-122) kohaselt korduvalt kriminaalkorras karistatud

eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Seejuures nähtub, et ta on karistusena kandnud nii

reaalset vangistust kui ka saanud kohtult võimalusi kanda oma karistusi vabaduses, olles

allutatud käitumiskontrollile. Väärib ka märkimist, et Aigar Aroleppa on korduvalt karistatud

väärteokorras varavastaste kuritegude eest, samuti on arhiveeritud karistused mõistetud

varguste eest. Riigikohus on aktsepteerinud seda, et inimese retsidiivsuse prognoosimiseks

ning eripreventiivselt mõjusa karistuse mõistmiseks tohib tugineda ka kustunud

karistusandmetele (RKKKo 4-22-4139/41, p-d 11-14; RKKKm 1-15-1446/76, p-d 10-18).

Ehk eeltoodu näitab, et hoolimata kohtu antud võimalustest ja ka varasemalt reaalselt

vangistusasutuses viibimisest ei ole Aigar Arolepp suutnud senini oma käitumises korrektiive

teha ja seaduskuulekale teele asuda, vaid on jätkanud samaliigiliste õigusrikkumiste

toimepanemist. Veelgi enam, ta on uued kuriteod pannud toime endast nõrgemate vastu: C. K.

ja S. K. olid alaealised, K. K. kurt ning K. K. ja P. O. puuduva teovõime tõttu eestkostel (III

kd, tl 38-42; IV kd, tl 49-53, 57-59). Aigar Arolepal on ilmselgelt tekkinud karistamatuse

tunne.

VIII.3.3. Aigar Arolepa karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal käesolevalt kaks kehtivat

kriminaalkaristust. Viimati karistati Aigar Aroleppa Tartu Maakohtu 04.10.2019. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-19-2639 KarS § 121 lg p-de 2, 3, § 179 lg 11 ja § 424 lg 1 järgi ning

liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Aigar

Arolepale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 30.10.2018. a otsusega nr 1-18-8735 mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra ning Aigar Arolepale mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis 1 aastat, 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmine algas 10.08.2019.

VIII.3.4. Enne viimati nimetatud otsust karistati Aigar Aroleppa Tartu Maakohtu 30.10.2018.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8735 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja temale mõisteti

karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täielikult

täitmisele, kui Aigar Arolepp ei pane 1 aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-

s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 4 alusel

määratud lisakohustust.

VIII.3.5. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, kuid leiab, et karistust

raskendavate asjaoludena saab ära märkida KarS § 58 p-des 2 ja 4 sätestatu - süüteo

toimepanemine kannatanut alandades (P. O. puhul – isikut alandati põlvili sundimise, videote

filmimise ja nende levitamisega) ning kuriteo toimepanemine endiste pereliikmete ja muul

viisil perekondlikus sõltuvuses oleva isiku suhtes (C. K. ja K. K. puhul, kes on XXX ja kellel

on Aigar Arolepaga XXX).

VIII.3.6. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid

asjaolusid ning karistust raskendavaid asjaolusid, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise

huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest,

täidab Aigar Arolepa karistamisel eesmärke vaid reaalne vangistus. Kohtu hinnangul on Aigar

Arolepa süü kuritegude toimepanemisel vähemalt keskmine.

VIII.3.7. KarS § 323 lg 1 ja § 1751 lg 2 alusel toime pandud kuritegude eest on põhjendatud

mõista karistus keskmisest madalamas määras, KarS § 179 lg 11 järgse kuriteo eest keskmisest

määrast suuremas määras, KarS § 120 lg 1 (J. K. ja K. K. ähvardamine) ja § 214 lg 2 p 4 eest

keskmises määras ning KarS § 120 lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi (C. K. suhtes toime pandud

ähvardamised ja ahistav jälitamine) sooritatud kuritegude eest maksimaalses määras. Selliselt

saavad täidetud karistuse mõistmise eesmärgid – Aigar Arolepp peab mõistma, et tema senine

mitmekülgne õigusvastane käitumine ka edaspidiselt päädib rangeima võimaliku karistusega.

VIII.3.8. Aigar Arolepp tuleb süüdi tunnistada KarS § 323 lg 1 järgi ja temale karistuseks

mõista 2 aastat vangistust, KarS § 120 lg 1 järgi (22.09.2023 K. K. ja J. K. ähvardamine) ja

karistuseks mõista 6 kuud vangistust, KarS § 120 lg 1 ja § 1573 järgi (C. K. suhtes toime

pandud kuriteod) ning KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks kogumis 1 aasta vangistust,

KarS § 1751 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta vangistust, KarS § 179 lg 11 järgi ja

karistuseks mõista 2 aastat 6 kuud vangistust ning KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks

mõista 8 aastat vangistust. Kohus mõistab Aigar Arolepale prokuröri poolt väljapressimise

eest küsitud vangistusest 1 aasta väiksema karistuse, sest kuriteo tehiolusid ja isiku süüd

arvestades ei ole põhjendatud väljapressimise eest keskmisest määrast suurema karistuse

mõistmine. Kannatanu vigastused on enamuses paranenud ning ta saab oma tavapärast

elutegevust jätkata. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb karistused liita üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel ning Aigar Arolepale mõista kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 11

aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse Aigar Arolepa eelvangistuses viibitud aeg

21.03.-22.03.2023, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning karistuseks mõistetakse 10 aastat 11

kuud ja 28 päeva vangistust, mille kandmise algust hakatakse arvestama alates Aigar Arolepa

kahtlustatavana kinnipidamisest 04.10.2023.

VIII.4. Janno Otti karistus

VIII.4.1. KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest on

võimalik süüdistatavat karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega ja KarS §

214 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest nelja kuni kaheteistaastase

vangistusega.

VIII.4.2. Janno Otti on karistusregistri teatise (IV kd, tl 108-113) ja kohtule esitatud

kohtuotsuste, erakorraliste ettekannete ja nende kohta tehtud määruste väljatrükkide (IV kd, tl

114-165) kohaselt korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise

eest. Seejuures nähtub, et ta on karistusena kandnud nii reaalset vangistust kui ka saanud

kohtult võimalusi kanda oma karistusi vabaduses, olles allutatud käitumiskontrollile. Ehk siis

näitab eeltoodu, et hoolimata kohtu antud võimalustest ja ka varasemalt reaalselt

vangistusasutuses viibimisest, ei ole Janno Otti suutnud senini oma käitumises korrektiive

teha ja seaduskuulekale teele asuda, vaid on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ja seda

varasemate otsustega määratud katseajal.

VIII.4.3. Janno Otti karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal käesolevalt kaks kehtivat

kriminaalkaristust. Viimati karistati Janno Ottit Tartu Maakohtu 25.05.2022. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-22-2975 KarS § 121 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust.

KarS 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati Janno Ottile mõistetud karistust Tartu Maakohtu

24.11.2020. a otsusega nr 1-20-6971 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning Janno

Ottile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat, 6 kuud ja 4 päeva vangistust.

KarS § 74 sätete alusel jäeti mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele

pööramata tingimusel, et Janno Otti ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning KarS

§ 75 lg 2 p-de 2, 21, 8, 9 ja lg 4 alusel võetud lisakohustusi.

VIII.4.4. Janno Ottit iseloomustavast materjalist on näha, et tema kriminaalhooldus ei

kulgenud ootuspäraselt. Janno Otti rikkus pidevalt talle määratud kohustusi ja tema kohta

esitati korduvalt erakorralisi ettekandeid.

VIII.4.5. Enne viimati nimetatud otsust karistati Janno Ottit Tartu Maakohtu 24.11.2020. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6971 KarS § 182 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud

vangistust; KarS § 213 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust; KarS § 4231 järgi

(02.04.2019 ja 21.09.2019. a toimepandud teod) ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust;

KarS § 424 lg 2 ja § 4231 järgi (16.10.2019. a ja 10.11.2019. a toimepandud teod) ning KarS §

63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Janno Ottile liitkaristuseks 2 aastat 4

kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 2 kohaselt pidi Janno Otti koheselt ära kandma 6 kuud

vangistust, mille hulka arvestati KarS § 68 alusel 4 päeva, mille vältel Janno Otti oli

kahtlustatavana kinni peetud. Seega jäi koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud

26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et karistuse ülejäänud osa ei pöörata

täitmisele, kui Janno Otti ei pane 3 aasta jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 8 ja

lg 4 alusel määratud lisakohustusi.

VIII.4.6. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid, kuid leiab, et karistust

raskendava asjaoluna saab ära märkida KarS § 58 p 2 sätestatu - süüteo toimepanemine

kannatanut alandades (P. O. puhul) alandades.

VIII.4.7. Arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikust tulenevaid

asjaolusid ning karistust raskendavaid asjaolusid, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise

huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest,

täidab Janno Otti karistamisel eesmärke vaid reaalne vangistus. Kohtu hinnangul on Janno

Otti süü kuritegude toimepanemisel vähemalt keskmine.

VIII.4.8. Karistuse eesmärke on süüdistatava puhul võimalik saavutada ka keskmisest

madalama määraga, mis puudutab KarS § 121 lg 2 p 3 alusel toimepandud kuritegu. Mis aga

puudutab KarS § 214 lg 2 p 1, 4 sätestatud kuritegu, siis siin on põhjendatud mõista

keskmisest määrast mõnevõrra suurem karistus.

VIII.4.9. Janno Otti tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (2022. a märtsis või

aprillis C. K. tõukamine) ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel ja § 64

lg 1 alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25.05.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-

22-2975 mõistetud karistusega, mis oli 2 aastat 6 kuud ja 4 päeva vangistust, üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista Janno Ottile 2

aastat 8 kuud vangistust. Süüdi tunnistada Janno Otti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (ajavahemikus

2022. a lõpp kuni 30.07.2023. a T. M. ja R. K. löömine) ja mõista karistuseks 1 aasta

vangistust. Süüdi tunnistada Janno Otti KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistuseks mõista 7

aastat vangistust. Kohus mõistab Janno Ottile prokuröri poolt väljapressimise eest küsitud

vangistusest 1 aasta väiksema karistuse, sest kuriteo tehiolusid ja isiku süüd arvestades ei ole

põhjendatud väljapressimise eest keskmisest määrast suurema karistuse mõistmine.

Kannatanu vigastused on enamuses paranenud ning ta saab oma tavapärast elutegevust

jätkata. KarS § 64 lg 1 alusel liita karistused üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja

mõista Janno Ottile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel liita mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25.05.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-

2975 mõistetud liitkaristusega, mis on 2 aastat 8 kuud vangistust, ja mõista Janno Ottile

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 aastat 8 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1

alusel arvata Janno Otti eelvangistuses viibitud aeg alates 16.01.2024 karistusaja hulka ning

hakata arvestama karistusaja algust alates Janno Otti kahtlustatavana kinni pidamisest

16.01.2024.

IX Tsiviilhagi

IX.1. Kriminaalasjas on kannatanu P. O. esitanud tsiviilhagi ja palunud kohtul mõista

solidaarselt Aigar Arolepalt ja Janno Ottilt välja P. O. kasuks kuriteoga tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks 5000 eurot ja varalise kahju hüvitamiseks 222,01 eurot. Alternatiivsena on

kannatanu palunud kohtul mõista Aigar Arolepalt ja Janno Ottilt välja P. O. kasuks välja

kuriteoga tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel eestkostja (I kd, tl

18-19).

IX.2. Varaline ja mittevaraline kahju on P. O. tekkinud Aigar Arolepa ja Janno Otti ühise

õigusvastase tegevuse tagajärjel. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal

või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad

nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Tulenevalt eeltoodust vastutavad käesolevalt Aigar

Arolepp ja Janno Otti solidaarselt. Süüdistatavad enda süüd kahju tekkimises ei tunnista.

IX.3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg-st 1 tulenevalt hindab kohus otsust

tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi

nõuete kohta.

IX.4. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lõige 4 sätestab, et isik

peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Varaline kahju

IX.5. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista varalise kahju katteks

222,01 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kannatanu pidanud kuriteo tagajärjel saadud

vigastuste tõttu tarvitama erinevaid ravimeid põletiku ja valu leevendamiseks. Kannatanu on

teinud kulutusi ravimitele vähemalt 30,01 euro eest. Vigastuste fikseerimisel tehti röntgen,

mille eest visiiditasu on 5 eurot. Rikutud ja lõhutud said P. O. riided väärtuses 166 eurot.

Kokku tekkis P. O. varaline kahju 222,01 eurot. Ravimite hinnad pärinevad apteegi

kodulehelt perioodil, kui neid välja osteti. P. O. kinnitas kohtuistungil, et ta tarvitas temale

väljakirjutatud ravimeid, valuvaigisteid tarvitab siiani. Hagiavalduses on märgitud, et hamba

taastamise ja taastusravi kulu ei ole veel selge ega olnud selge ka kohtuistungi ajal. Kannatanu

selgitas, et peksmise tagajärjel tuli hambalt tükk küljest, tekkis põletik ja hammas tuli välja

tõmmata.

IX.6. VÕS § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla

varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline

kahju ja saamata jäänud tulu.

IX.7. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

IX.8. Kohus on seisukohal, et hageja varalise kahju nõue kuulub rahuldamisele kogu ulatuses.

Kuigi ravimitele ja visiiditasule tehtud kulutuste kohta ei ole esitatud dokumentaalseid

tõendeid, ei kahtle kohus, et need kulud on P. O. tekkinud. Kannatanu vigastused on

fikseeritud ja on usutav, et valu leevendamiseks ta ravimeid pidi kasutama. Kohus rahuldab

kannatanu P. O. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõistab Aigar Arolepalt

solidaarselt Janno Ottiga välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu P. O. kasuks

222,01 eurot, mis tuleb kanda S. O. arveldusarvele XXX.

Mittevaraline kahju

IX.9. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hüvitis hagejale

tekitatud mittevaralise kahju katteks või alternatiivsena vastavalt kohtu õiglasele

äranägemisele. Hageja hindab temale tekkinud mittevaralise kahju suuruseks 5 000 eurot.

IX.10. Hagiavalduse kohaselt on kannatanu suhtes toimepandud kuriteo tagajärjel saadud

vigastused põhjustanud talle kannatusi ja hingelist valu. Nimelt ei saanud P. O. talle tekitatud

vigastuste tõttu hästi süüa, juua ega hingata. See kõik oli tema jaoks piinarikas ja valulik.

Vigastused moonutasid P. O. välimust, mille tõttu ei saanud ta ilma häbitundeta kodust

väljuda. See põhjustas temas stressi, pinget, alandust. Vigastused tekitasid P. O. valu, mis ei

võimaldanud tal elada oma tavapärast elu ja mille leevendamiseks tuli kuni detsembri

keskpaigani tarbida rohkelt valuvaigistit. Löökidest tekkis parempoolse esihamba alla põletik

ja hammas tuli eemaldada, paigaldada tuleb uus hammas. P. O. vastu toimepandud kuriteo ajal

temal seljas olnud riided olid katki ja verega määrdunud, s.o sedavõrd rikutud, et need tuli ära

visata. Aigar Arolepp filmis P. O. peksmist ja ähvardamist, P. O. tekitatud vigastusi, enda ja

Janno Otti ärplemist ning edastas tehtud videod mitmele inimesele: K. K., C. K., K. K. ja J.

K.. Haavatavas olukorras ja ohvrirollis oleva inimese filmimine ja selliste videote edastamine

on alandav ja eneseväärikust madaldav. Eelnev põhjustas P. O. hingelisi üleelamisi,

häbitunnet, mainekahju, halba enesetunnet, alandust.

IX.11. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku

füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

IX.12. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse

tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au

teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule

mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt

arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 136 lg 1 kohaselt

tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt

kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

IX.13. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati

kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.

IX.14. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu P. O. vigastused on tekkinud

22.09.2023 toimunu tagajärjel, mil Aigar Arolepp ja Janno Otti üheskoos tarvitasid Tartu

maakonnas XXX talus Aigar Arolepa elukohas mitmesugust füüsilist ja vaimset vägivalda P.

O. suhtes ning samaaegselt nõudsid temalt raha tasumist väidetavate võlgnevuste katteks ja

vägivalla tarvitamise lõpetamiseks. Aigar Arolepp filmis Janno Otti ja enda tegevust ning

edastas valminud videod K. K., J. K., kelles tema tegevus hirmu tekitas. Käesoleva

kohtuotsusega on kohus tuvastanud, et Aigar Arolepp ja Janno Otti on süüdi vastavalt KarS §

214 lg 2 p 4 ja KarS § 214 lg 2 p 1, 4 süüteo toimepanemises. Kohus on otsust eelpool

põhjendanud.

IX.15. P. O. vigastused on fikseeritud ja kirjeldatud Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhus nr

20230923-399235, mil isik pöördus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini

osakonda (III kd, tl 28-29). Nimetatud dokumendist nähtub, et patsient saabus kiirabiga, tal

diagnoositi kinnine ninaluude murd, pea pindmised hulgivigastused ja silma sinimik, mis on

tekkinud kehalise vägivallaga ründe tagajärjel.

IX.17. P. O. ütluste kohaselt oli peksmise järel tema välimus niivõrd moondunud, et isegi

tema XXX ei tundnud teda ära. Inimesed tänaval tundsid tema nägemisest hirmu. Peksmise

tagajärjel olid silmad nädal või kaks kinni paistetanud. Ta pidi viibima pimedas ruumis, kuna

ei talunud valgust. Ninaluu murru tõttu tundis ta valu umbes nädal aega, hingata on siiani

raske. Kannatanu sõnul teevad ribid hingates valu. Ta võtab tänaseni valuvaigisteid, kuna tal

on tekkinud peavalud. Lisaks tuli eemaldada peksmise käigus viga saanud hammas. Oluline

on, et erinevat liiki vägivalla tarvitamine kestis pikka aega. Kannatanu tundis hirmu oma elu

ja tervise pärast, tundis valu ja sai erinevaid tervisekahjustusi. Kõigist vigastustest ei ole

kannatanu siiani paranenud.

IX.18. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb

asjaoludest lähtudes. Eesti Vabariigis ei ole seadusandlikul tasemel kindlaks määratud täpseid

hüvitise summasid, mis mingit liiki vigastuse eest järgneks. Mittevaralise kahju hüvitis peab

olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega.

IX.19. Kohtupraktikas on mittevaralise kahju hüvitisena välja mõistetud erinevates suurustes

summasid (vt Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna koostatud kohtupraktika analüüsi

„Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“). Riigikohus on

ka leidnud, et kohtute väljamõistetavad mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama

ühiskonna üldise heaolu tasemele ja olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ning

kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad. Seda seisukohta ei

tule aga mõista nii, et varasem kohtupraktika seab mittevaralise kahju hüvitisele jäiga ülem-

või alampiiri, millest kohus ei tohi kohtuasja asjaoludest ja enda siseveendumusest lähtuvalt

üle astuda. Sellisel juhul ei saakski kohtupraktika sellisel juhul edasi areneda. Mittevaralise

kahju hüvitised peavad käima kaasas nii elukalliduse tõusu kui ka üldise heaolu kasvuga,

samuti arvestama võimalike muutustega ühiskonna väärtushinnangutes. Seega on varem

mittevaralise kahju eest välja mõistetud hüvitiste suurused küll üks tegur, mida kohus peab

koos kõigi teiste asjakohaste kaalutlustega arvestama, kuid sellel ei ole esimust teiste

kaalutluste ees (RKKKo 1-22-5835/33, p 32 koos edasiste viidetega).

IX.20. Kohus, arvestades senist kohtupraktikat mittevaraliste kahju nõuete väljamõistmise

kohta, P. O. tekitatud tervisekahjustuse iseloomu ja tekitatud eeldatavat valu suurust ning

täieliku tervenemise võimalusi, peab antud juhul mõistlikuks mõista süüdistatavatelt Aigar

Arolepalt ja Janno Ottilt välja solidaarselt kannatanu P. O. tekitatud mittevaralise kahju

hüvitisena 5 000 eurot. Seega rahuldab kohus kannatanu P. O. tsiviilhagi mittevaralise kahju

nõudes täielikult. Mittevaralise kahju hüvitis tuleb kanda S. O. arveldusarvele XXX.

X Menetluskulud

X.1. Aigar Arolepp

X.1.1. Menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu 2006,16 eurot (V kd, tl 10-44) ja kohtumenetluses

3319,62 eurot (protokollid, tl 152-154). Lisaks on menetluskuluks KrMS § 178 lg 1 p 3 alusel

tunnistaja sõidukulu 14,20 eurot (V kd, tl 45-48). KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb

süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on

sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot (alates 1. jaanuarist 2024 on

kuutasu alammääraks 820 eurot). Seega on menetluskulud kokku 7389 (seitse tuhat kolmsada

kaheksakümmend üheksa) eurot ja 98 senti. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude tasumiseks vajalikud

rekvisiidid on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis.

X.2. Janno Otti

X.2.1. Menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

kohtueelses menetluses makstud tasu 1781,20 eurot (V kd, tl 49-73) ja kohtumenetluses

3786,88 eurot (protokollid, tl 155-157). KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva

kohtuotsusega sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha

suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050 eurot (alates 1. jaanuarist 2024 on kuutasu

alammääraks 820 eurot). Seega on menetluskulud kokku 7618 (seitse tuhat kuussada

kaheksateist) eurot ja 8 senti. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse

korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulude tasumiseks vajalikud rekvisiidid on

märgitud kohtuotsuse resolutsioonis.

XI Lähenemiskeeld

XI.1. Kirjalikult on esitanud taotlused lähenemiskeelu kohaldamiseks Aigar Arolepa suhtes

M.-K. K. oma alaealise tütre S. K. huvides (protokollid, tl 26), S. O. oma eestkostetava P. O.

huvides ning ka P. O. ise (protokollid, tl 81p, 82). Kohtuistungil taotlesid lähenemiskeeldu

Aigar Arolepa suhtes K. K. (protokollid, tl 52), J. K. (protokollid, tl 61p), K. K. (protokollid,

tl 64p). C. K. on taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist Aigar Arolepa ja Janno Otti suhtes

(protokollid, tl 43).

XI.2. Kohtuistungil jäid kõik oma taotluste juurde, süüdistatavad vastu ei vaielnud. Janno Otti

kaitsja lähenemiskeelu kohaldamist põhjendatuks ei pidanud. Prokurör palus kohtul

kohaldada lähenemiskeelud Aigar Arolepale ja Janno Ottile kannatanute taotletud viisil ja

ulatuses maksimaalseks lubatud tähtajaks, s.o kolm aastat.

XI.3. KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § 1055

alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases või alaealise

vastu toime pandud kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat.

XI.4. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise,

tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu

hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme

kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

XI.5. Lähenemiskeelu eesmärk on tagada, et Aigar Arolepp ja Janno Otti ei rikuks tulevikus

kannatanute isikuõigusi, milleks on oht olemas, arvestades süüdistatavate isikut, suhtumist

kannatanutesse ning õiguskorda tervikuna. Ilma igasuguste piiranguteta (lisapiirangud

tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel), on Aigar Arolepal ja Janno Ottil ka vaatamata sellele, et

nad viibivad praegu kinnipidamisasutuses, võimalik kannatanutega kontakti otsida.

XI.6. Kohus peab lähenemiskeelu kohaldamist Aigar Arolepa suhtes põhjendatuks järgmistel

tingimustel. Aigar Arolepal on keelatud läheneda S. K. tema elukoha ja kooli juures ning

avalikes kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust S. K. erinevate sidevahendite

kaudu. Kohus on tuvastanud, et Aigar Arolepp otsis alaealise tüdrukuga kontakti telefoni ja

erinevate suhtlusrakenduste teel. Ta ahvatles kannatanut seksuaalselt, tehes muuhulgas

ettepaneku seksuaalsuhteks. Tegemist on teise kriminaalasjas kannatanu C. K. XXX, milline

asjaolu oli Aigar Arolepale ka teada. Suhtlemine süüdistatavaga on kannatanut mõjutanud ja

põgus kohtumine pärast omavahelise suhtluse lõppemist on tekitanud temas hirmu. Kannatanu

kardab, et Aigar Arolepp võib teda üles otsida ja taas häirima hakata. Kohtu arvates on reaalne

oht, et Aigar Arolepp võib taas kannatanut häirima hakata, seda näitab nii tema varasem

elukäik, sealhulgas samalaadsete süütegude kordamine kui ka Aigar Arolepa isik tervikuna.

XI.7. Aigar Arolepal on keelatud läheneda K. K. elukoha ja töökoha juures ning avalikes

kohtades lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu. Aigar

Arolepp on korduvalt ähvardanud kannatanu ära tappa kättemaksuks tema õiguspärase

tegevuse eest kriminaalmenetluses. K. K. ja XXX suhtes on Aigar Arolepp varem pannud

toime ka vägivallategusid. Kohtu arvates on põhjendatud keelata Aigar Arolepal kannatanule

lähenemine ning suhtlemine kõigi sidevahendite kaudu.

XI.8. Aigar Arolepal on keelatud läheneda J. K. ja K. K. elukoha ja töökoha juures ning

avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit ning võtta ühendust erinevate sidevahendite kaudu.

Aigar Arolepp saatis kannatanutele videoid sellest, kuidas ta koos Janno Ottiga P. O. peksis,

märkides ära, et elama nad ei jää. Põhjendatult tunnevad kannatanud hirmu ja arvestades

Aigar Arolepa kättemaksuhimulist isikut, tuleb selleks, et süüdistataval ei oleks võimalik

kannatanutega kontakti otsida, lähenemiskeeldu kohaldada.

XI.9. Aigar Arolepal ja Janno Ottil on keelatud läheneda C. K. elukoha ja kooli juures ning

avalikes kohtades talle lähemale kui 200 meetrit ning võtta ühendust C. K. erinevate

sidevahendite kaudu. Aigar Arolepp on pannud C. K. suhtes toime erinevaid süütegusid ja

need on olnud intensiivsed. C. K. teab Aigar Arolepa isikut, eluviisi, käitumist ja tegusid.

Aigar Arolepp ei ole oma käitumist muutnud vaatamata korduvatele karistustele. Kohtu

arvates on alust uskuda, et lähenemiskeelu kohaldamiseta võib Aigar Arolepp hakata taas

kannatanuga kontakti otsima, tema eraellu sekkuma või hirmutama ehk isegi ähvardama.

Eelneva ärahoidmiseks on lähenemiskeeld vajalik.

XI.10. Lõpuks tuleb Aigar Arolepal ja Janno Ottil keelata läheneda P. O. elukoha ja töökoha

juures ning avalikes kohtades lähemale kui 100 meetrit ning võtta ühendust erinevate

sidevahendite kaudu. Süüdistatavad on kannatanu suhtes tarvitanud intensiivselt nii füüsilist

kui vaimset vägivalda. Arvestades süüdistatavate isikut ja nende suhtumist kannatanutesse on

põhjendatud uute süütegude ärahoidmiseks keelata neil kannatanule läheneda ja temaga

ühendust võtta.

XII Asitõendid

XII.1. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde:

postisaadetis ümbrikus ja toimikusse köidetud dokumendid ning DVD-plaadid, mis on

kohtule üle antud digitaalsete tõenditega (20.03.2024 esitatud süüdistusakti 6. punkti 3.

jaotises nimetatud plaadid punktides 3-9 ja 11-18, 23.05.2024 kriminaalasjas nr 1-24-3037

esitatud süüdistusakti 6. punkti 2. jaotisest märgitud plaadid punktides 1-4).

XII.2. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele

peeglikillud, mis on hoiule antud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri hoiuruumi

hoiule võtmise aktiga nr 24ATH28480 (IV kd, tl 196); 20.03.2024 esitatud süüdistusakti 6.

punktis 4. jaotises nimetatud ümbrikud, mis asuvad kriminaaltoimikus; 20.03.2024 esitatud

süüdistusakti 6. punktis 2. jaotises nimetatud koopiafailid, raportfailid, andmestik ja

jäädvustatud fotod, mis on hoiustatud Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei

kriminaalteabebüroo andmehoidlas.

XII.3. Kriminaalasjas on asitõendiks Aigar Arolepa elukoha XXX 04.10.2023 läbiotsimisel

(III kd, tl 83-108) leitud ja ära võetud pussnuga, mis on antud hoiule Politsei- ja

Piirivalveameti hoiuruumi hoiule võtmise aktiga nr 24ATH28364 (IV kd, tl 202). KarS § 83 lg

1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahend ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

XII.4. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Aigar Arolepale tema elukoha XXX 21.03.2023

läbiotsimisel leitud ja ära võetud telefon Samsung S7 ja telefon Samsung A8 ning Aigar

Arolepalt 04.10.2023 kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud telefon Samsung, mis on

antud hoiule Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumi hoiule võtmise aktiga nr 24ATH28364 (IV

kd, tl 202). Aigar Arolepa telefonidel taastada enne tagastamist tehase algsätted. Samal alusel

tagastada Janno Ottile 16.01.2024 kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud telefon

Samsung, mis asub samuti hoiule Politsei- ja Piirivalveameti hoiuruumi hoiule võtmise aktiga

nr 24ATH28364 (IV kd, tl 202).

XIII Tõkendid

KrMS § 306 lg 1 p 9 peab maakohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel otsustama, kas

kohaldada süüdistatava suhtes tõkendit, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada ja

esitama sellekohase otsustuse kohtuotsuse resolutiivosas. Tartu Maakohtu 19.11.2024

kohtuotsuse resolutiivosa kohaselt jättis kohus Aigar Arolepale ja Janno Ottile kohaldatud

tõkendi, s.o vahistamine, muutmata. Selleks, et süüdistatavatele anda võimalus vaidlustada

enda vahi all pidamist, koostas kohus 21.11.2024 määruse, milles esitas põhjendused, millistel

kohus peab põhjendatuks nii Aigar Arolepale kui Janno Ottile kohaldatud tõkendi muutmata

jätmist kohtuotsuse jõustumiseni. Käesoleva otsuse terviktekstis kohus 21.11.2024. a

määruses kirjutatud üle ei korda. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul mõlema süüdistatava

vahistamise jätkuv kohaldamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni põhjendatud, kuna nii Aigar

Arolepp kui Janno Otti võivad vabadusse pääsemisel jätkata süütegude toimepanemist.

Varasemates tõkendi küsimust lahendanud määrustes kajastatud seisukohad on kohtu arvates

asjakohased ka praegu. Vahistamisaluse olemasolu hindamisel on kohus arvestanud

süüdistatavate käitumist tervikuna, s.o nii nende eelnevat elukäiku ja isiklikke, perekondlikke

ning majanduslikke suhteid, aga ka teda vabaduses ümbritsevat sotsiaalset keskkonda, samuti

isikute hoiakut ja kalduvust panna toime samaliiki kuritegusid. Kohus leiab, et Aigar Arolepa

ja Janno Otti suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine - on jätkuvalt põhjendatud ning tuleb

jätta uute kuritegude ärahoidmiseks muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

XIV Lisapiirangud

XIV.1. KrMS § 1431 lg 1 sätestab, et kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses

viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada

kriminaalmenetluse läbiviimist, võib prokuratuur või kohus määrusega piirata või täielikult

keelata kahtlustatava või süüdistatava lühiajalise või pikaajalise kokkusaamise õigust,

kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust, lühiajalise väljasõidu õigust ja lühiajalise

väljaviimise või vabastamise õigust.

XIV.2. Aigar Arolepale määrati suhtluspiirangud kõigepealt prokuratuuri 06.10.2023. a

määrusega ning seejärel juba 11.04.2024. a kohtumäärusega, kuna Tartu Vangla oli need

süüdistatava kohtu alla andmisel tühistanud. 21.05.2024. a määrusega leidis kohus, et Aigar

Arolepale kohaldatud lisapiirangud on jätkuvalt põhjendatud. 30.08.2024 istungil arutati

süüdistatavatele kohaldatud lisapiirangute tühistamist. Aigar Arolepp tühistamist ei soovinud.

Kohtuotsuse jõustumisel tuleb lisapiirangute kohaldamine lõpetada.

XIV.3. Janno Ottile prokuratuuri 17.01.2024. a määrusega kohaldatud lisapiirangud on

04.09.2024. a kohtumäärusega tühistatud.

XV Kannatanute taotlused

XV.1. KrMS § 38 lg 5 p 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus taotleda, et teda

teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest

põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Kannatanud K. K., C.

K., S. O., J. K. ja K. K. soovivad, et neid teavitatakse kui Aigar Arolepp vangistusest

ennetähtaegselt vabastatakse või kui ta kinnipidamisasutusest põgeneb (I kd, tl 3).

XV.2. Kohtu hinnangul on kannatanutel õigus saada KrMS § 38 lg 5 p 2 märgitud teavet.

Seega kajastab kohus kannatanute vastavad teavitamissoovid kohtuotsuse resolutiivosas.

XVI Kohtuotsuse resolutsioonis olevate vigade parandamine.

XVI.1. Kohus tuvastas pärast kohtuotsuse resolutiivosa allkirjastamist, et on teinud

kohtuotsuse resolutsioonis vead, mis tuleb parandada.

XVI.2. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 on kohus märkinud: „Süüdi tunnistada Aigar

Arolepp KarS § 120 lg 1 ja § 1573 järgi (C. K. suhtes toime pandud kuriteod) ja KarS § 63 lg

1 alusel mõista karistuseks kogumis 1 (üks) aasta vangistust.“ Kvalifikatsiooni KarS § 1573

puhul on tegemist normiga üldiselt, kuid Aigar Arolepale heidetakse süüdistuse kohaselt ette

just KarS § 1573 lg 1 sätestatud süütegu. Korrektne lõige on kohtul jäänud ekslikult

märkimata. Kohtuotsuse põhiosas seda eksimust ei ole.

XVI.3. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 14 on kohus märkinud: „KarS § 65 lg 2 alusel liita

mõistetud karistus Tartu Maakohtu 25.05.2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-2975

mõistetud liitkaristusega, mis on 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust, ja mõista Janno

Ottile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 10 (kümme) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 4 (neli)

päeva vangistust.“ Õigeks liitkaristuseks tuleb lugeda 10 (kümme) aastat 8 (kaheksa) kuud

vangistust.

XVI.4. Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 16 on kohus märkinud: „Rahuldada VÕS § 1043

alusel kannatanu P. O. tsiviilhagi varalise kahju nõudes täielikult ja mõista Aigar Arolepalt

solidaarselt Janno Ottiga välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu P. O. kasuks 222

(kakssada kakskümmend) eurot ja 1 sent, mis kanda S. O. arveldusarvele XXX.“ Kohtuotsuse

põhjendava osa tsiviilhagi puudutava jaotise X kohaselt on selge, et tsiviilhagi varalise kahju

nõudes on esitatud summas 222,01 eurot. Selliselt on kohus seda märkinud ka resolutsioonis

arvuna, kuid sõnalises kirjelduses on eksinud. Õigeks tuleb lugeda kakssada kakskümmend

kaks eurot ja 1 sent.

XVI.5. KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel

või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed

ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.

XVI.6. Kohtu arvates on käesoleva määruse punktides XVI.2., XVI.4. tegemist

ebatäpsustega, mis tuleb parandada. Parandused tehtud otsuse sisu ei mõjuta. Punktis XVI.3.

märgitu küll mõjutab mõnevõrra kohtu otsust Janno Otti karistuse osas, kuid siingi on

tegelikult tegemist vaid nö arvutusveaga. Kuna parandus süüdistatava olukorda ei raskenda,

vaid hoopis kergendab (karistus lüheneb 4 päeva võrra), on võimalik ka see parandus teha.

(allkirjastatud digitaalselt)