2-21-19154/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-19154

Kohtuasi

Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi A.I vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 014/2021/2085

A.I vastuhagi Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport

vastu saamata jäänud töötasu saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.12.2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.I apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Aktsiaselts

Tallinna

Linnatransport

(registrikood 10312960), lepinguline esindaja Ravo

Vitsut

Kostja A.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Marko Jaani

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 19.12.2024. a istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12.12.2023. a otsuse resolutsioon muutmata, aga muuta

otsuse põhjendusi.

2. Jätta A.I apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud A.I kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-21-19154

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (hageja, tööandja) esitas 07.12.2021 Harju Maakohtule

hagi kostja A.I (kostja, töötaja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

014/2021/2085.

1.1. Töövaidluskomisjoni (TVK) 20.09.2021 otsusega (jõustus 26.10.2021) töövaidlusasjas nr

4-1/1320/21 rahuldati töötaja avaldus tööandja vastu osaliselt ning mõisteti töölepingu

seaduse (TLS) 109 lg 1 alusel hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 1500 eurot (bruto). TVK

tuvastas, et poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 5282 erakorraline ülesütlemine on tühine ning

lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 5282 TLS § 107 lg 2 alusel 01.07.2021. Kostja ei

vaidlustanud TVK otsust. Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets toimetas hagejale

täitmisteade täiteasjas nr 014/2021/2085 kätte 09.11.2021.

1.2. 17.11.2021 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse ja nõude. Hageja tasaarvestas oma

nõude osa suurusega 1200 eurot (tühise tehingu alusel saadud koondamishüvitise tagasinõue)

kostja nõudega 1200 eurot (neto s.o 1500 eurot miinus tulumaks 300 eurot). Hageja arvestas

kostjale koondamisel hüvitisi (vähem etteteatatud aja eest ja koondamishüvitis) brutosummas

kokku 1947,66 eurot, netosummas 1558,13 eurot (s.o 1947,66 eurot – tulumaks 389,53 eurot).

1.3. Vastuhagi palus hageja jätta rahuldamata. Kuna töölepingus tuleb töötasu märkida

brutosummana, sest tööandja peab sellelt kinni ka maksud, siis peaks töötasu nõue (kui selleks

on alust) olema esitatud brutosummas, mitte netosummas. Tööandja lõpetas töötajaga

töölepingu 01.07.2021, makstes talle muuhulgas välja 2021. juunikuu töötasu. TVK lõpetas

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 01.07.2021. Kuna hageja sai töötasu kuni 01.07.2021, mil

tööleping loeti lõppenuks (jõustunud otsusega), ei ole töötajal saamata jäänud töötasu. Kuna

praegusel juhul ei saa töölepingu lõpetamise aega enam 30 päeva võrra hilisemaks muuta, ei

saa hageja kostja vastu enam saamata jäänud töötasu nõuet esitada. Vastuhagi nõue on igal

juhul TLS § 31 kohaselt aegunud.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Koondamishüvitise

tagasinõudmine on töölepingu seaduse mõttega vastuolus, see on hea usu põhimõttest

tulenevalt vastuvõetamatu ega ole õiglane ning on mõistliku isiku õiglustundega vastuolus.

Kui töötaja peab töölepingu ülesütlemise tühisuse korral TLS § 100 alusel makstud hüvitised

tööandjale tagastama või tööandja esitab töötajale tasaarvestusavalduse, siis jääb töötaja ilma

igasuguse hüvitiseta.

2-21-19154

Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja saamata jäänud töötasu

981,54 eurot (neto). Tööandja maksis töötajale TLS § 100 lg 5 alusel töölepingu

ülesütlemisest vähem etteteatamise eest 981,54 eurot hüvitist. Kuna töölepingu erakorraline

ülesütlemine on tühine, ei olnud töötajal alust saada TLS § 100 lõikes 5 sätestatud hüvitist,

kuid tal on õigus nõuda tööandjalt sama rahasummat TLS § 35 alusel. Tööandja teatas

töötajale töösuhte lõppemisest 01.07.2021, kuid pidi töölepingu ülesütlemisest ette teatama

vähemalt 30 päeva (TLS § 97 lg 2 p 2).

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 22.11.2023. a otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata.

Maakohus tunnistas lubamatuks Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets menetluses oleva

täiteasja nr 014/2021/2085 sundtäitmise. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Maakohus tuvastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg te 2 ja 4 järgi

järgmised asjaolud:

-

TVK 08.09.2021 otsusega (otsuse tegemise kuupäev 08.09.2021, otsuse teatavaks

tegemise aeg 22.09.2021) töövaidlusasjas nr 4-1/1320/21 rahuldati (töötaja) avaldus

(tööandja) vastu osaliselt. TVK otsusega: 1) tuvastati poolte vahel 05.03.2018 sõlmitud

töölepingu nr 5282 tööandjapoolse erakorralise ülesütlemise tühisus koondamise tõttu

TLS § 89 lg 1 alusel; 2) lõpetati poolte vahel sõlmitud tööleping nr 5282 TLS § 107 lg 2

alusel 01.07.2021; 3) mõisteti hagejalt kostja kasuks välja hüvitis TLS 109 lg 1 alusel

1500 eurot (bruto). TVK leidis, et poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraline

ülesütlemine tööandja poolt koondamise tõttu on tühine. TVK otsus jõustus (ilma

vaidlustamata) 26.10.2021;

-

Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets algatas kostja 05.11.2021 esitatud täitmisavalduse

alusel täitemenetluse täiteasjas nr 014/2021/2085. Täitmisdokumendiks on TVK

22.09.2021 otsus asjas nr 4-1/1320/21. Võlgnikuks on hageja;

-

09.11.2021 toimetati täitmisteade täiteasjas nr 014/2021/2085 hagejale kätte;

-

17.11.2021 esitas hageja kostjale tasaarvestusavalduse ja nõude. Hageja tasaarvestas oma

nõude osa 1200 eurot kostja nõudega täitemenetluses 1200 eurot (neto). Hageja palus nii

tasaarvestusavalduses kui 29.11.2021 e-kirjas kostjal teavitada kohtutäiturit, et kostja kui

sissenõudja nõue on tasaarvestusega lõppenud ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kostja seda

ei teinud;

-

Hageja (tööandja) tasus kostjale (töötajale) 2021. a juulis muu hulgas TLS § 100 lg 5

alusel 981,54 eurot bruto (s.o 21 päeva eest).

3.2. Hageja nõude õiguslik alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimene lause.

Hageja nõude tasaarvestus seisneb kostjale makstud koondamishüvitise tagasinõudes, sest

TVK otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1320/21 tühistati töölepingu erakorraline ülesütlemine

koondamise tõttu ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada.

3.3. Hageja tasus kostjale 2021. a juulis TLS § 100 lg 5 alusel 981,54 eurot bruto (s.o 21

päeva eest). TLS § 100 lg 5 kohaldub üksnes siis, kui töölepingu erakorraline ülesütlemine on

kehtiv. Praegusel juhul tuvastas töövaidlusorgan töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse. Seega sai töötaja tööandjalt TLS § 100 lg 5 alusel makstud hüvitise alusetult.

Tasaarvestuse tulemusena on tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenud lisaks

on hageja nõude jääk kostja vastu 358,13 eurot.

2-21-19154

3.4. Maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata. Kohus ei nõustunud sellega, et kostja saab

nõuda hagejalt TLS § 35 alusel saamata jäänud töötasu 981,54 eurot. Tööleping lõppes TLS §

107 lg 2 alusel 01.07.2021. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik

töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 31 sätestab, et töösuhetest tulenevate

õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg

töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada

või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Töötaja sai oma õiguse rikkumisest teada (või

oleks pidanud sellest teada saama) hiljemalt TVK otsuse jõustumisel, so 26.10.2021. Seega

oli töötajal võimalus esitada saamata jäänud töötasu nõue nelja kuu jooksul alates 26.10.2021

(so hiljemalt 26.02.2022). A.I esitas vastuhagi maakohtusse 9 kuud hiljem, so 30.11.2022 (tl

66-78). Seega tuleb töötaja vastuhagi jätta aegumise tõttu rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.

4.1. Maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ning

rikkunud menetlusõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige lahendi. Koondamishüvitise

tagasinõudmine on vastuolus töölepingu seaduse mõttega, on hea usu põhimõttest tulenevalt

vastuvõetamatu ning ei ole õiglane, samuti on see mõistliku isiku õiglustundega vastuolus.

Oma õiguste rikkumise tõttu töövaidlusorganisse pöördunud töötajat ei saa panna halvemasse

olukorda, kui ta oleks olnud siis, kui ta oleks aktsepteerinud tööandja ebaseaduslikku tegevust

ega oleks töölepingu ülesütlemist vaidlustanud.

4.2. Maakohus leidis ekslikult, et kostja vastuhagi saamata jäänud töötasu nõudes tuleb jätta

aegumise tõttu rahuldamata. Tulenevalt TLS § 29 lg-st 9 on töötasu nõude esitamise tähtaeg

kolm aastat arvates töötasu sissenõutavaks muutumisest. Praegusel juhul ei nõudnud kostja

vastuhagis hagejalt hüvitist vähem etteteatatud aja eest (selline nõue aegub nelja kuu jooksul)

vaid saamata jäänud töötasu TLS § 35 alusel, mis aegub kolme aasta jooksul.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel tuleb maakohtu otsuse resolutsioon

jätta muutmata, aga osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata

ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks. Hagi

rahuldavas osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg

6).

8. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Koondamishüvitise

tagasinõudmine ei ole vastuolus hea usu põhimõtte ega VÕS § 1028 lg 2 p-s 3 sätestatuga.

Maakohus viitas õigesti, et see seisukoht on leidnud kinnitamist kohtupraktikas (RKTKo

29.09.2014, 3-2-1-73-14, p 10). Viidatud kohtuasjas leidis Riigikohus, et seaduse mõttest ega

2-21-19154

sisust ei tulene tööandja kohustust maksta töötajale üheaegselt nii koondamishüvitist kui

hüvitist töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise eest.

8.1. Siinsel juhul on kostja hea usu põhimõtte kohaldamisel esile toonud, et koondamishüvitis

oli suurem kui hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest. Kolleegium leiab, et see

asjaolu ei muuda koondamishüvitise tagasinõudmist osaliselt või täielikult vastuolus olevaks

hea usu põhimõttega VÕS § 6 mõttes. Koondamishüvitis ja hüvitis töölepingu ebaseadusliku

lõpetamise eest määratakse erinevatel eeldustel ning nende vahel ei ole kostja väidetud seost.

9. Kolleegium muudab maakohtu põhjendusi vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Kuigi

kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et vastuhagi tuleb jätta rahuldamata, ei nõustu

kolleegium seisukohaga, et vastuhagi on aegunud. TLS § 31 sätestab, et töösuhetest tulenevate

õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg

töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada

või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Käesoleval juhul ei nõudnud kostja vastuhagis

hagejalt hüvitist vähem etteteatud aja eest vaid saamata jäänud töötasu TLS § 35 alusel, mis

aegub kolme aasta jooksul (TLS § 29 lg 9). Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja

vastuhagi saamata jäänud töötasu nõudes on aegunud.

10. Kohtupraktikas on selgitatud, et kohus lõpetab töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja

§ 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (vt RKTKo

14.05.2014, 3-2-1-79-13, p 20). 01.07.2021 allkirjastatud töölepingu erakorralise

ülesütlemisavalduse kohaselt ütles tööandja töölepingu üles TLS § 89 lg 1 alusel 01.07.2021.

Töövaidluskomisjon oleks pidanud töölepingu lõpetama ajast, kui see oleks lõppenud

etteteatamistähtaja möödumisel, s.o 31.07.2021 (vt RKTKo 15.06.2022, 2-20-16369, p 15.4).

Sellisel juhul oleks hagejal kostja vastu saamata jäänud töötasu nõue TLS § 35 alusel

ajavahemiku 01.07.2021–31.07.2021 eest. Kostja aga taotles töövaidluskomisjonis töölepingu

lõpetamist alates 01.07.2021, töövaidluskomisjon tegi seda ja kostja ei vaidlustanud

töövaidluskomisjoni otsust. Kuna kostjal ei olnud ajavahemikul 01.07.2021–31.07.2021

töölepingut, ei saa ta nõuda selle aja eest saamata jäänud töötasu TLS § 35 järgi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Et

maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174

lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 22.10.2025 otsusega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2025. a otsus ja Harju Maakohtu

12. detsembri 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-21-19154 Aktsiaseltsi Tallinna

Linnatransport hagi rahuldamise ulatuse ning menetluskulude jaotuse osas. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja tunnistada sundtäitmine

täiteasjas nr 014/2021/2085 lubamatuks 966 euro 12 sendi ulatuses ning jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

2. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.

2-21-19154

4. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

4.1. Rahuldada Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport hagi osaliselt.

4.2. Jätta A.I vastuhagi rahuldamata.

4.3. Tunnistada lubamatuks Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa menetluses oleva

täiteasja nr 014/2021/2085 sundtäitmine 966 euro 12 sendi ulatuses.

4.4. Jätta kõigi kohtuastmete menetluskulud poolte endi kanda.