2-21-20118/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Z.W tegemise aeg ja koht

24.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-20118

Kohtuasi

Z.W hagi U.D vastu võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.04.2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

U.D apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

11 874 eurot 96 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Z.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Märt Mürk

Kostja U.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Daniil Savitski

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 19.12.2024. a istungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 12.04.2023. a otsus osas, millega maakohus mõistis

kostjalt välja alates 30.01.2025 sissenõutavaks muutuvad osamaksed.

Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega määrab pärast 30.01.2025

sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumise tähtajad.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Hagi rahuldada.

2.2. Mõista U.D-lt Z.W kasuks välja 24.01.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 8230 eurot 47 senti.

2.3. Mõista U.D-lt Z.W kasuks välja pärast 24.01.2025 sissenõutavaks muutuv

võlg 2764 eurot 86 senti järgmiselt. Võlg tuleb tasuda alates 05.02.2025 kuni

05.10.2026 igakuiste osamaksetena 131 eurot 66 senti iga kuu 5. kuupäevaks.

2.4. Mõista U.D-lt Z.W kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis põhivõlalt 8230 eurot 47 senti alates 28.12.2021 kuni

põhivõla tasumiseni.

2-21-20118

2.5. Mõista U.D-lt Z.W kasuks välja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras viivis otsuse resolutsiooni p-s 2.3 nimetatud maksetelt alates

osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni võla tasumiseni.

3. Rahuldada U.D apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus U.D kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Z.W peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Z.W (hageja) esitas 27.12.2021 Harju Maakohtule hagi U.D (kostja) vastu, milles palus

mõista kostjalt välja 10 995,33 eurot või alternatiivselt 3685,59 eurot kohe ja 7309,74 eurot

tulevikus sissenõutavaks muutuva võla osamaksetena. Hageja palus põhivõla välja mõista

koos seadusjärgses määras viivisega.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid Z.W, U.D ja HLÜ Geldex Eesti

(Geldex) 05.10.2016 tarbijakrediidilepingu nr L61005-2, mille tingimustel HLÜ Geldex Eesti

andis hagejale ja kostjale ühiselt laenu 24 000 eurot. Hageja ja kostja on HLÜ Geldex Eesti

suhtes solidaarvõlgnikud. Hageja on tasunud kõik seni sissenõutavaks muutunud osamaksed.

Hageja algatas kostja vastu tsiviilasjad nr 2-17-124330 ja nr 2-19-11884, milles kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja ½ tasutud maksetest.

1.2. Hageja on ka pärast viidatud kohtuasju tasunud laenulepingust tulenevaid makseid kostja

osa eest. Hagejal on õigus nõuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 ja 2 alusel kostjalt talle

langeva osa hüvitamist. Hageja maksis 07.04.2012 ennetähtaegselt ära kogu laenu 17 379,47

eurot. Kokku on hageja alates 05.09.2019 kuni 07.04.2021 lepingu lõpetamiseni tasunud

laenulepingu täitmiseks 24 279,47 eurot. Hageja nõuab kostjalt laenu tagastamist kostjale

langevas osas ehk 12 139,74 eurot.

1.3. Kostjal oli tsiviilasjas nr 2-19-11884 esitatud vastuhagist tulenev nõue 2666,18 eurot.

Hageja tasaarvestas kostja nõude 27.12.2021 viivisenõudega 1521,77 eurot ja põhinõudega

1144,41 eurot.

2-21-20118

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Hageja ja kostja abielu sõlmiti 01.09.2011 ja varasuhteks valiti lahusvara. Abielu lahutati

Harju Maakohtu 15.06.2017 otsusega. Hageja ja kostja võtsid laenu eesmärgiga saada

vahendeid varasemate laenude refinantseerimiseks ja XXX asuva maja remontimiseks. XXX

kinnisasja omandas hageja 21.05.2015 ning võõrandas 08.01.2020. Lepingu alusel pidi laen

olema 24 000 eurot, kuid hageja kontole kanti 22 169,51 eurot - (24 000 – 22 169,51) 1830,49

eurot moodustasid laenu taotlemise lepingutasu ja notaritasud. Vahetult pärast laenu saamist

on tagastatud varasemate krediidilepingute alusel saadud 12 933,50 eurot ning ülejäänud

9236,01 eurot kulus maja remontimiseks.

2.2. Enamus varasematest laenu- ja krediidilepingutest olid sõlmitud kostja nimel, kuna

hageja kontod olid sellel ajal kohtutäiturite poolt arestitud ning talle ei oleks ilma

kaastaotlejata laenu antud. Kuigi varasemad laenud olid kostja nimel, olid ka need valdavalt

võetud kinnistu jaoks. Laenust kulus 4605,95 eurot AS-iga LHV Finance sõlmitud

krediidilepingu nr 731036 lõpetamiseks. Viidatud lepinguga võttis hageja laenu küttesüsteemi

remontimiseks. Laenatud 22 169,51 eurost vähemalt 16 666,56 eurot kasutati hageja

lahusvara tarbeks, s.o 75,2% kogu laenust.

2.3. Kõigi laenude võtmise hetkel oli kostja ainukeseks elukohaks kinnistul asuv maja ning

kõik sisustamisega seotud kulutused tehti just kinnistu ja sellel asuva maja sisustamiseks.

Lepingu sõlmimise hetkel ei osanud kostja ette näha peatset lahkuminekut ning seega nõustus

ta hageja palvel võtma maja remontimiseks ühiselt laenu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus oma 12.04.2023. a otsusega rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja

kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 10 995,33 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise alates hagi esitamisest kuni täitmiseni. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

hageja, kostja ja Geldex sõlmisid 05.10.2016 tarbijakrediidilepingu nr L61005-2;

-

lepingu tingimuste kohaselt andis Geldex hagejale ja kostjale 24 000 eurot laenu;

-

hageja ja kostja on laenulepingus Geldexi suhtes solidaarvõlgnikud;

-

hageja on tasunud kõik laenulepingust tulenevad osamaksed;

-

poolte vahel on sama laenumakse üle kaks jõustund kohtuotsust.

3.2. Maakohus märkis, et hageja esitas kostja vastu VÕS § 69 lg 2 järgi solidaarvõlgniku

tagasinõude. Maakohus leidis, et hageja esile toodud asjaoludel lasub kostjal samaväärne

kohustus tasuda laenumakseid.

3.3. Hageja võis laenu VÕS § 392 lg järgi ennetähtaegselt tagasi maksta. Hageja tõendas, et

laenuandja on andnud kinnituse lepingu lõpetamise kohta. Laenuandja kinnitas 23.12.2021 e-

kirjaga hagejale, et vaidlusalune laenuleping on lõppenud ning et selle lepinguga seoses ei ole

laenuandjal rohkem nõudeid.

2-21-20118

3.4. Hageja tasus 5.10.2016 sõlmitud tarbijakrediidilepingu osamaksed ka kostja eest ning

07.04.2021 kogu jäägi, seega on kostja hagejale võlgu 12 139,74 eurot. Hageja tasaarvestas

27.12.2021 kostja nõude tsiviilasjas nr 2-19-11884. Seega tuleb kostjalt välja mõista 10

995,33 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbi vaatamiseks

maakohtusse.

4.1. Kostja esitas menetluses tõendid selle kohta, et laenusumma arvelt refinantseeriti laene,

mille eest paigaldati hoonesse küttesüsteem, köögimööbel, aiakuur, aiataimed jne - s.o

esemed, millised ei ole kinnistult/hoonelt lihtsasti eemaldatavad ja mis kasvatavad kinnistu

väärtust. Maakohus ei ole põhjendanud, miks lasub kostjal hagejaga samaväärne kohustus

tasuda laenumakseid.

4.2. Laenuga seoses on pooltel olnud juba kaks kohtuvaidlust (tsiviilasi nr 2-17-124330 ja nr

2-19-11884), millest mõlemad lõppesid hagi rahuldamisega. Eelnev ei saa aga automaatselt

tähendada seda, et kohtul ei ole hilisemas menetluses võimalik teistsugust otsust teha.

4.3. Hageja ei ole tõendanud, et laenu tagasimaksed on teinud hageja enda vara arvelt ja

omandanud seeläbi regressinõude. Tõendamist on leidnud üksnes asjaolu, et laen on tagasi

makstud. Laen ei ole tagastatud hageja vara arvelt, vaid tema abikaasa vara arvelt ja seega ei

ole hagejal solidaarvõlgniku regressinõuet tekkinud.

4.4. Maakohus jättis tähelepanuta kostja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis,

mille kostja esitas vastuses hagile. Kui kostja peaks veel täiendavalt vaidluse all oleva laenu

eest vastutama, siis on tal õigustatud ootus, et laenusumma tasumine toimub ositi, mitte

korraga.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja alates 30.01.2025

sissenõutavaks muutuvad osamaksed. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega

määrab pärast 30.01.2025 sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumise tähtajad. Kostja

apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuid menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

jäävad tervikuna kostja kanda.

7. Maakohus tuvastas otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.

8. Maakohus kvalifitseeris nõude õigesti, leides, et hageja on esitanud kostja vastu

solidaarvõlgniku tagasinõude VÕS § 69 lg 2 järgi. Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled selle

üle kas solidaarvõlgnikud vastutavad VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes võrdsetes

osades või sellest erinevas proportsioonis.

2-21-20118

9. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et praegusel juhul vastutavad hageja ja kostja

solidaarvõlgnikena VÕS § 69 lg 1 järgi omavahelises suhtes võrdsetes osades.

9.1. VÕS § 69 lg 1 järgi üksikule solidaarvõlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes

langeva osa suurus kogu kohustusest määratakse lg 1 kohaselt vastavalt seadusele,

solidaarvõlgnike vahelisele kokkuleppele või tulenevalt kohustuse olemusest. Kui

solidaarvõlgnikul, kes soovib põhjendada, et omavahelises suhtes tuleb vastutuse jagamisel §

69 lg-s 1 sisalduvast üldpõhimõttest kõrvale kalduda, ei õnnestu selliste erandlike asjaolude

esinemist tõendada, tuleb solidaarvõlgnike sisesuhtes eeldada, et solidaarvõlgnike osad on

võrdsed, nagu sätestab VÕS § 69 lg 1 (RKTKo 21.11.2012, 3-2-1-127-12, p 13).

9.2. Kostja esiletoodud asjaoludel peab kolleegium hindama, kas hageja ja kostja sõlmisid

seltsingulepingu, mille osaks oli kokkulepe omavahelise vastutuse jagamise kohta. Kostja on

esile toonud, et hageja ja kostja võtsid laenu, et saada vahendeid varasemate laenude

refinantseerimiseks ja hageja lahusvarasse kuuluva kinnisasja, mis oli poolte ühine elukoht,

remontimiseks. Kostja leidis, et laenatud 22 169,51 eurost vähemalt 16 666,56 eurot e 75%

kasutati hageja kinnisasja tarbeks.

9.3. Kohtupraktikas on selgitatud, et abikaasade vahel võivad tsiviilõigused ja -kohustused

tekkida ka tehingu või muul seaduses sätestatud alusel, sh ka seltsingulepingu alusel, kui see

ei ole vastuolus abikaasade varasuhtega. (RKTKm 03.03.2014, 3-2-1-193-13 p 11). Seltsingu

kohta on selgitatud, et seltsingu likvideerimise sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega

abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt

kinnisasi) jaotamisele, seda sõltumata eseme asjaõiguslikust kuuluvusest, kui:

-mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad

majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused (VÕS § 581 mõttes);

- pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise

väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks (vt RKTKo 03.12.2014, 3-2-1-109-14, p 19, RKTKo

12.12.2016, 3-2-1-129-16, p 22).

9.4. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja praegusel juhul esile toonud selliseid asjaolusid,

millest võiks järeldada, et pooled sõlmisid hageja lahusvaraks oleva kinnisasjaga seotud

kulude katmiseks seltsingulepingu. Kostja tõi esile, et laenatud rahast 9236 eurot kulus

kinnisasja asukohaga XXX, Tallinn remontimiseks. Ülejäänud rahaga maksti tagasi

varasemad laenud, millest mitmed olid võetud kinnisasja jaoks. Kostja väitel olid varasemad

kulutused järgmised:

- 4608,95 eurot küttesüsteemi tarbeks

- 293,17 eurot - aiataimed;

- 389,35 eurot - televiisor, mikrolaineahi, seinakinnitus;

- 512,73 eurot - kööginurk ja laud;

- 293,08 eurot - voodi ja madrats;

- 312,37 eurot - voodipesu ja rätikud;

- 124,78 eurot - aiakuur.

9.5. Isegi eeldades kostja väidetud asjaolude tõele vastavust, ei saa neist järeldada, et poolte

kokkulepe vastas kohtupraktikas tunnustatud seltsingulepingu eeldustele (vt ülal). Pooled ei

soetanud laenuraha eest konkreetset suurema varalise väärtusega eset. Mitmed esiletoodud

esemed nagu mööbel, tekstiil jms ei muutu kinnisasja oluliseks osaks TsÜS § 54 lg 1 järgi.

2-21-20118

Seega järeldab kolleegium, et pooltel ei olnud kokkulepet VÕS § 69 lg 1 mõttes

solidaarvõlgnike omavahelise vastutuse jaotamiseks. Kostja esiletoodud asjaolud ei ole ka

sellised, millest saaks järeldada, et vastutuse erinev jaotus tuleneb solidaarkohustuse

olemusest. Solidaarkohustuse olemust VÕS § 69 lg 1 tähenduses ei mõjuta see, kuidas

laenusaajad otsustavad raha kasutada.

10. Kolleegium ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja ei tõendanud, et ta täitis

solidaarkohustuse, sest kostja arvates täitis selle kolmas isik. Hageja on tõendanud, et

solidaarkohustus lõppes täitmisega. Kostja ei ole esile toonud, et kohustuse oleks täitnud VÕS

§ 78 lg 1 järgi kolmas isik, kellel oleks seejärel solidaarvõlgnike vastu alusetust rikastumisest

või käsundita asjaajamisest tulenev nõue (VÕS § 78 lg 4). Neil asjaoludel saab kolleegiumi

hinnangul lugeda tõendatuks, et kohustuse täitis hageja või hageja korraldusel kolmas isik.

11. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei võtnud seisukohta kostja

vastuväite kohta, et kui kostja peaks laenu eest vastutama, siis on tal õigustatud ootus, et

laenusumma tasumine toimub ositi, mitte korraga.

11.1. Kolleegium leiab, et krediidi ennetähtaegne tagastamine ei mõjutanud kostja kohustuste

täitmise aega. Kohustuse täitmisel tekib solidaarvõlgnikul tagasinõue VÕS § 69 lg 2 järgi.

Tagasinõudele kohaldatakse VÕS § 173 sätestatut. Tegemist on nõude seaduse alusel

ülemineku ehk legaaltsessiooni eriliigiga. Solidaarvõlgnik saab pärast võlausaldajale

kohustuse täitmist legaaltsessiooni tagajärjel nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt põhimõtteliselt

sama, mida oleks saanud temalt nõuda võlausaldaja (VÕS I komm, § 69, kommentaar 4.2.1).

VÕS § 68 lg 3 järgi seaduses nimetamata asjaolud, mis mõjutavad solidaarvõlgnike vastutust,

kehtivad üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad. Hagejal oli VÕS § 411

lg 1 järgi õigus krediit ennetähtaegselt tagastada, kuid see ei muutnud kogu nõuet kohe

sissenõutavaks kostja suhtes. Osamakseid, mis muutuvad sissenõutavaks pärast praeguse

lahendi tegemist, saab hageja nõuda TsMS § 369 järgi kui tulevikus sissenõutavaks

muutuvaid korduvaid kohustusi. Tegemist ei ole kohtuotsuse täitmise korra määramisega

TsMS § 445 lg 1 järgi.

11.2. Laenulepingu p-i 1.5 järgi on laenusumma tagastamise lõpptähtaeg 05.10.2026.

Laenusumma ja intressi maksmise päev on iga kuu 5. kuupäev (lepingu p 1.7). Hageja

tagastas 05.04.2021 laenu jäägi 17 379,41 eurot. Kui laenuleping oleks edasi kestnud, oleks

tulnud teha veel 66 osamakset. Kui laenujääk 17 379,41 eurot jagada 66 osamakseks, on iga

makse 263,32 eurot ja ½ sellest on 131,66 eurot. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on

sissenõutavaks muutunud 45 makset kokku 5924,70 eurot. Tasuda jääb veel 21 makset, kokku

2764,86 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi jätta

kostja kanda. Kuigi ringkonnakohus muutis maakohtu otsust ja määras pärast 30.01.2025

sissenõutavaks muutuvate osamaksete tasumise tähtajad, on tegemist hageja alternatiivse

nõude rahuldamisega (hagiavalduse p 4). Arvestades menetluses esitatud väiteid ja tõendeid,

on nimetatud küsimuse mõju menetluskuludele sisuliselt olematu. Kuna maakohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka

ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)

2-21-20118

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt