2-22-10137/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Otsuse tegemise aeg

24. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-22-10137

Tsiviilasja hind

Hagi hind 3500 eurot; vastutagi hind 3500 eurot

Tsiviilasi

D. M. hagi J. L. vastu ühisvara jagamiseks; J. L.

vastuhagi D. M. vastu ühisvara jagamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D. M. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Olga

Väina (e-post ramstor.ou@mail.ru)

Kostja J. L. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat

Vladimir

Sadekov

(e-post:

vladimir.sadekov@sadekov.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

28. aprill 2023

RESOLUTSIOON

1. Jätta D. M. hagi rahuldamata. Rahuldada J. L. vastuhagi osaliselt.

2. Jagada D. M. ja J. L. ühisvara järgmisel viisil:

2.1. Jätta kinnisasi asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) J. L. ainuomandisse.

2.2. Kohustada D. M. andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 tähenduses

kinnisasja registriosa numbriga xxxx senise omanikukande kustutamiseks ja uue

kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse

J. L.. Asendada D. M. nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxxx kande

muutmiseks kohtuotsusega.

2.3. Jätta AS-iga Xxxx sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev kohustus poolte

omavahelises suhtes J. L. ainuomandisse.

2.4. Mõista J. L.lt välja D. M. kasuks hüvitis enamsaadud ühisvara eest summas 14

804,89 eurot.

2.5. J. L. kohustub vabastama D. M. laenulepingust nr xxxx tulenevate kohustuste

täitmisest esimesel võimalusel.

2.6. Määrata kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et hüvitis (punkt 2.4) tuleb tasuda

kostjal hagejale kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2-22-10137

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused

1. D. M. (edaspidi hageja) esitas 11.07.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse J. L. (varasema

perekonnanimega M., edaspidi kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt

on poolte abielu sõlmitud xxxx ja lõppenud xxxx. Pooled ei ole jõudnud kokkuleppele

ühisvara jagamises.

Hageja leiab, et poolte ühisvara hulka kuuluvad järgmised varaesemed: korteriomand

asukohaga Xxxx turuväärtusega 112 000 eurot ning laenukohustus AS Xxxx AS ees,

laenujääk hagi esitamisel 75 307,74 eurot. Hageja leiab, et kummalgi poolel puudub võimalus

maksta teisele poolele hüvitist omandi kaotuse eest, kui korter peaks jääma ühe poole

ainuomandisse ning poolte huvi tagab kõige enam vara müük enampakkumisel.

Hageja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et korteriomand müüakse avalikul

enampakkumisel kohtutäituri vahendusel, müügist saadud rahalisest vahenditest tagastatakse

laenujääk AS-le Xxxx ja ülejäänud rahalised vahendid jagatakse poolte vahel võrdsetes

osades.

Hageja leidis vastuses vastuhagile, et on nõus sellega, kui kinnisasi jääb kostja omandisse

ning laenulepingust tulenevad kohustused omavahelises suhtes kostja kanda. Hageja

hinnangul ei ole selge, kas kostjal on võimalik maksta hagejale nõutud hüvitist. Hageja esitab

vastuväiteid kostja nõudele kommunaalarvete osaliseks hüvitamiseks. Hageja leiab, et kuna

hageja antud korterit ei kasutanud, siis ei olnud tal kohustust tasuda elektri, vee ja lifti

kasutamise eest. Hageja on tasunud enda osa remondifondist ja hoolduskuludest, tasudes

kostjale alates juunist 2022 kuni jaanuarini 2024 remondifondi ja hoolduskulude eest kokku

539,32 eurot.

2. Kostja palus vastuses jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas 18.08.2022 vastuhagi ühisvara

jagamise nõudes ja täpsustas nõuet 19.04.2023. Kostja vastuse ja vastuhagi kohaselt kuuluvad

poolte ühisvara hulka järgmised varaesemed: korteriomand Xxxx, turuväärtusega 112 000

eurot, laenukohustus AS Xxxx ees, laenulepingu nr xxxx jääk 18.08.2022 seisuga on 74 990

eurot. Kostja ei ole nõus korteri müügiga avalikul enampakkumisel. Kostja leiab, et korteri

müük ei ole kostja huvides, kuna kostja kaotab sellisel juhul oma elukoha. Täitemenetluses

enampakkumisel müüakse kinnisasi madalama hinnaga, kui see oleks tavapärase müügi

raames.

Kostja palub jagada poolte ühisvara selliselt, et korteriomand ning laenukohustus AS-i Xxxx

ees jätta kostja omandisse kohustusega maksta hagejale omandi kaotuse hüvitis 14 192,12

eurot. Kostja on taotlenud ka tahteavalduste asendamist kinnistusraamatu omandi kande

muutmiseks. Kostja on taotlenud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist selliselt, et

hüvitis makstakse kahe kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest ning et kostja kohustub

vabastama hageja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisest esimesel võimalusel.

2-22-10137

Hageja ei ole elanud pooltele kuuluvas korteris alates 10.05.2022. Kostja leiab, et hageja peab

kandma ühisvara säilitamiseks vajalikke kulutusi, pooled peavad tasuma arveid võrdselt.

Hageja on lõpetanud alates 09.07.2023 eluasemelaenu tasumise, seni tasus ta 50% igast

osamaksest. Alates 12.08.2023 on kostja tasunud eluasemelaenu ja laenukindlustuse makseid

ise. Kostja 20.12.2024 seisukoha täienduse kohaselt on kostjal hageja vastu tasaarvestatav

nõue järgmises summas: kommunaalarved juuni 2022 - detsember 2024 kokku 1662

(3323,95/2) eurot, laenu kuumaksed sept 2023 - detsember 2024 kokku 4081,65 (8163,30/2)

eurot ning laenukaitse kindlustuse maksed 23,18 (46,36/2) eurot. Hageja on tasunud sel

perioodil vaid remondifondi ja hoolduse eest 74,10 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused

3. Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata ning vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Poolte abielu on sõlmitud xxxx (Ikd, tl 48) ja lahutatud xxxx (Ikd, tl 5). Vaidlus puudub

selles, et abikaasade vahel kehtis varaühisuse varasuhe. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 1

esimeses lauses on sätestatud, et varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel.

Sama sätte lg 11 kohaselt määratakse kindlaks ühisvara koosseis varasuhte lõppemise seisuga.

PKS § 35 p 3 näeb ette, et varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 37 lg 3

järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes

osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2 on sätestatud, et

kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes,

otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele

või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja

nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning

saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

5. Korteriomand Xxxx on omandatud 15.02.2021, seega abielu ajal (Ikd, tl 6-12). Ühisvara

koosseis määratakse kindlaks varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga, mis lõppes PKS § 37

lg 11 ja PKS § 35 p 3 alusel abielu lahutamisega xxxx. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et

Xxxx korteriomand (registriosa nr xxxx) kuulub poolte ühisvara hulka. Samuti puudub

vaidlus kinnisasja turuväärtuses, mõlemad pooled on lähtunud ekspertiisiaktis (I kd, tl 170-

183) toodud järeldusest, et kinnisasja turuväärtus on 112 000 eurot.

6. Hageja on taotlenud võõrandada kinnisasi avalikul enampakkumisel. Kostja on taotlenud

jätta kinnisasi kostja ainuomandisse. Mõlemal poolel on õigus nõuda ühisvara jagamist ning

ühisvara jagamise taotletud viisid vastavad AÕS § 77 lg-s 2 toodud jagamise viisile.

Kinnisasja kostja omandisse jätmine ei riiva kummagi poole huve (eeldusel, et hagejale

makstakse kohane hüvitis). Kinnisasja avalik enampakkumine võiks olla kooskõlas vaid

hageja huvidega ning riivaks omandi kaotuse läbi olulisel määral kostja huve. Kinnisasja

võõrandamisel avalikul enampakkumisel jääks kostja ilma enda kodust ning enampakkumise

korral on vara müügihind tavapäraselt väiksem vara turuväärtusest. Seega võiks vara avalik

müük olla ka hagejale oluliselt kahjulikum kui vara kostja omandisse jätmine. Hageja on ka

märkinud, et ei ole vastu kinnisasja kostja omandisse jätmisele, kui sellega kaasneb kohane

hüvitis. Seega on põhjendatud rahuldada vastuhagi nõue jätta korteriomand kostja

ainuomandisse kohase hüvitise vastu. Hageja hagi tuleb jätta seega rahuldamata.

7. Kostja on soovinud jagada laenukohustuse AS Xxxx ees selliselt, et jätta laenukohustus

poolte omavahelises suhtes kostja kanda. Tulenevalt PKS §-ist 38 täidetakse ühisvaral lasuvad

kohustused vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga.

Kohustuste jagamisele kohaldatakse VÕS-s kohustuste ülemineku kohta sätestatut.

2-22-10137

Kohustuste jagamisele abikaasadevahelistes suhetes kohaldatakse PKS-s vara jagamise kohta

sätestatut. Abikaasade laenulepingust tulenevat solidaarkohustust saab pidada ühisvaral

lasuvaks kohustuseks PKS § 38 mõttes, kuna nimetatud kohustuse täitmise eest vastutavad

abikaasad PKS § 33 lg 1 p 2 järgi nii oma lahusvaraga kui ka ühisvaraga täies ulatuses.

Hagejal ei ole kostja sellele nõudele vastuväiteid. Vaidlus puudub selles, et tegemist on

endiste abikaasade ühise kohustusega. Samuti puudub vaidlus, et laenukohustus tuleb jagada

selliselt, et jätta kohustus kostja kanda ning panna hagejale kohustus hüvitada kostjale hageja

osa. Kohus leiab, et laenulepingust nt xxxx tulenev kohustus tuleb poolte omavahelises suhtes

jätta kostja kanda.

8. Kostja on esitanud ka menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja väitel on ta alates

septembrist 2023 täitnud ainuisikuliselt laenulepingust nr xxxx tulenevaid kohustusi, sh

perioodil august 2023-jaanuar 2024 kokku summas 2723,78 eurot, veebruar 2024-september

2024 kokku 4116,67 eurot ning september 2024-detsember 2024 kokku 1322,85 eurot. Kokku

on kostja täitnud poolte ühist kohustust summas 8163,30 eurot. Kostja leiab, et pooles

ulatuses, s.o (8163,30/2) 4081,65 euro ulatuses on ta täitnud hagejal lasuvat kohustust. Kostja

soovib selle nõude tasaarvestada hageja hüvitisenõudega. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid

taolisele nõudele ega nõude arvestuskäigule.

8.1 Kostja kontoväljavõtetest (Ikd, tl 212, IIkd, tl 43, 61) nähtuvalt on kostja teinud

laenulepingu nr xxxx alusel põhiosa ja intressi tagasimakseid pangale perioodil august 2023 -

jaanuar 2024 kokku summas 2723,78 eurot, perioodil veebruar - september 2024 kokku

3656,02 eurot ning perioodil oktoober – detsember 2024 kokku 1322,85 eurot. Kokku on

kostja teinud seega alates augustist 2023 kuni detsembrini 2024 laenu tagasimakseid summas

7702,65 eurot. Kuna taoliste kulude kandmise eest oli vastutav ka hageja ning eeldatakse

abikaasade kohustuste võrdsust, siis saab lugeda, et hageja osa kostja kantud kuludest oli

(7702,65/2) 3851,33 eurot. Kostja on õigustatud nõudma PKS § 34 lg 2 alusel nende kulude

hüvitamist.

9. Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse ka seonduvalt laenukaitse

kindlustusega. Kostja väitel on ta tasunud alates augustist 2023 kuni novembrini 2024

ainuisikuliselt laenukaitse kindlustust kogusummas 46,36 eurot ning soovib hagejalt sellest

poole, s.o 23,18 euro hüvitamist. Kostja soovib selle nõude tasaarvestada hageja

hüvitisenõudega. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid taolisele nõudele ega nõude

arvestuskäigule.

9.1 Laenukaitse kindlustuse makseid on kostja tasunud kontoväljavõtete (Ikd, tl 211) kohaselt

perioodil august 2023- jaanuar 2024 kokku 34,88 eurot ja perioodil oktoober -november 2024

kokku 11,48 eurot, kõik kokku seega 46,36 eurot. Kuna taoliste kulude kandmise eest oli

vastutav ka hageja ning eeldatakse abikaasade kohustuste võrdsust, siis saab lugeda, et hageja

osa nendest kuludest oli (46,36/2) 23,18 eurot. Kostja on õigustatud nõudma PKS § 34 lg 2

alusel nende kulude hüvitamist.

9.2 Kuna tasaarvestusavalduses, hagis ega vastuhagis ei ole nõutud laenu ja laenukindlustuse

kulude hüvitamist enne perioodi alates august 2023, siis ei ole asjassepuutuvad hageja väited

ja tõendid, mille kohaselt on ta tasunud aastal 2022 ka ise laenu ja kindlustusmakseid.

10. Kostja on esitanud menetlusliku tasaarvestusavalduse ka seonduvalt poolte ühisvarasse

kuuluva korteriga seotud kommunaalteenustega. Kostja on esitanud kommunaalkulude

hüvitamise nõude selliselt, et on perioodil juuni 2022 - detsember 2024 esitatud arvetelt

arvutanud maha tarbitud vee ja selle soojendamise kulu. Pärast eeltoodud kulu mahaarvamist

on kokku tasutud kommunaalteenused antud perioodil kostja väitel 3323,95 eurot. Kostja

2-22-10137

leiab, et pooles ulatuses, s.o (3323,95/2) 1662 euro ulatuses on ta täitnud hagejal lasuvat

kohustust. Kostja soovib selle nõude tasaarvestada hageja hüvitisenõudega.

10.1 Hageja leiab, et ei pea kandma tarbimisega seotud kommunaalkulusid. Hageja ei ole

vaielnud vastu nõudele remondifondi ja hoolduskulude osas ning on tõendanud ka nende

kulude osalist kandmist enda poolt. Kohus leiab, et ühisomandisse kuuluva korteriomandi

reaalse kasutamisega seotud kuludeks saab praegusel juhul lugeda vee ning vee soojendamise

kulu Xxxx KÜ arvetel. Ülejäänud kulu ei seondu korteri tegeliku kasutamisega ning selle kulu

suurus ei sõltu sellest, kas korteris keegi elab. Lifti, prügiveo, üldelektri ning soojusenergia

kulu on arvestuslik, see nähtub arvetel märgitud kogusest- praegusel juhul 49,40m2. Seega

saab lugeda arvetel toodud kulu ühisomandiga seotud vältimatuks kuluks selles ulatuses, mis

ei ole seotud vee ja selle soojendamise kuluga.

10.2 Kommunaalteenuste arvetel (Xxxx) toodud kulu saab pärast vee ja selle soojendamise

kulu mahaarvamist lugeda tõendatuks järgmises ulatuses: perioodil juuni – august 2022 (Ikd,

tl 70, 74, 78) kokku summas 243,79 eurot; september 2022-jaanuar 2024 (Ikd, tl 194-210)

kokku summas 1821,52 eurot, veebruar-september 2024 (IIkd, tl 38-41 pöördel) kokku

860,97 eurot ning oktoober- detsember 2024 kokku 287,69 eurot, kõik kokku perioodil juuni

2022 – detsember 2024. a 3213,97 eurot. Selle kulu saab kohus lugeda pooltele ühiselt

kuuluva varaesemega seotud selliseks kuluks, mis ei ole seotud tarbimisega, s.o taoline kulu

oleks korteriomanikel ka siis, kui korterit keegi ei kasutaks. Kuna taoliste kulude kandmise

eest oli vastutav ka hageja ning eeldatakse abikaasade kohustuste võrdsust, siis saab lugeda, et

hageja osa nendest kuludest oli (3213,97/2) 1606,99 eurot.

10.3 Elektrikulu, mille kohta on samuti arveid esitatud (periood mai- juuli 2022, Ikd, tl 72, 76,

80), saab kohus lugeda taoliseks kuluks, mis seondub otseselt tarbimisega. Seega ei pea kohus

põhjendatuks nõuda taolisest kulust poole hüvitamist. Ka on arve nr 774492279506 esitatud

31.05.2022 ja selle maksetähtaeg saabus enne poolte abielu lahutamist, mil abikaasadel oli

veel varaühisus. Seega ei saa lugeda, et arve on tasutud ühe abikaasa lahusvara arvelt.

10.4 Hageja väite kohaselt on ta kommunaalteenuste kulusid tasunud perioodil alates juunist

2022 kuni jaanuarini 2024 (konkreetselt remondifond ja hoolduskulud) kokku 539,32 eurot.

Kostja leiab, et hageja on tasunud kommunaalteenuste eest tollel perioodil 74,10 eurot.

Hageja esitatud tõenditest (IIkd, tl 5 pöördel- tl 7) nähtuvalt on hageja teinud

kommunaalkulude makseid kostja kontole perioodil september 2022-jaanuar 2024 kokku

summas 267,61 eurot. Kostja esitatud tõenditest (IIkd, tl 60-60 pöördel) nähtuvalt on hageja

kandnud kostja kontole kommunaalkulude katteks perioodil oktoober – detsember 2024 veel

74,10 eurot. Kokku on tõendatud hageja poolt kommunaalkulude katteks (267,61+74,10)

341,71 euro kandmine. Seega on kostja tasunud poolte ühisomandisse kuuluva varaesemega

seonduva kommunaalteenuste kulu hageja eest summas (1606,99-341,71) 1265,28 eurot ning

kostjal on õigus nõuda selle summa hüvitamist PKS § 34 lg 2 alusel.

11. Järgnevalt käsitleb kohus poolte hüvitamiskohustuse suurust. Vastuhagi rahuldamisel jääb

kostja omandisse kinnisasi registriosa numbriga xxxx väärtusega 112 000 eurot. Lähtudes

abikaasade osade võrdsuse põhimõttest tuleb kostjal hüvitada hagejale omandi kaotus (112

000/2) 56 000 eurot. Laenulepingu jääk pärast detsembri 2024 kuumakse tasumist on 72

110,64 eurot. Kuna laenulepingust tulenev kohustus jääb poolte omavahelises suhtes kostja

kanda, tuleb hagejal hüvitada kostjale pool kohustuse väärtusest, s.o (72 110,64/2) 36 055,32

eurot. Hagejal tuleb kostjale hüvitada ka PKS § 34 lg 2 alusel laenumaksed 3851,33 eurot,

laenukaitse kindlustuse maksed 23,18 eurot ning kommunaalteenuste maksed 1265,28 eurot.

Kohus tasaarvestab poolte vastastikused nõuded (TsMS § 445 lg 1). Tasaarvestuse

2-22-10137

tulemusena mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara eest

kokku (56 000-36 055,32 – 3851,33 – 23,18 – 1265,28) 14 804,89 eurot.

12. Kostja palub asendada hageja tahteavaldused kinnistusraamatu kande muutmiseks ja

kinnistusraamatusse kostja ainuomanikuna sissekandmiseks. Kinnistusraamatuseaduse (KRS)

§ 341 lg-s 1 on sätestatud, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle

isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik),

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku

nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on

tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5

näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist

tahteavaldust andma.

Kuivõrd vastuhagi rahuldamisel jätab kohus kinnisasja registriosa numbriga xxxx kostja

ainuomandisse, rahuldab kohus kostja nõude ning kohustab hagejat TsÜS 68 lg 5 alusel

andma tahteavalduse kinnisasja omanikukande muutmiseks ning uue kande tegemiseks,

millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna sisse kostja.

13. TsMS 445 lg 1 võimaldab kohtul otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra. Kostja taotluse määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra selliselt, et kostjal

tuleb tasuda hüvitis hagejale kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning et resolutsioonis

sisaldub kostja kohustus vabastada hageja laenulepingust tulenevatest kohustustest esimesel

võimalusel.

14. Kumbki pool on taotlenud jätta menetluskulud vastaspoole kanda. TsMS § 173 lg 1

kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus jagada kulud erinevalt TsMS §

164 lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui

kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe

abikaasa olulisi vajadusi. Kohtu hinnangul puudub põhjus kalduda kõrvale TsMS § 164 lg-s 1

sätestatud jaotusest. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda nende rahalist

suurust kindlaks määramata. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik