1-24-179/63 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-24-179

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Ingrid Kullerkann, Mario Truu

Kriminaalasi

Egon Raasild süüdistuses KarS § 121 lg 1, § 1572 lg 1,

§ 199 lg 2 p-de 4 ja 9, § 209 lg 2 p-de 1 ja 5, § 344 lg 1

ja § 345 lg 1 järgi lühimenetluses

Kohtuistungi sekretär

Annika Pärn

Kohtuistungi toimumise aeg

28. oktoober 2024

Kohtuistungil osalesid

süüdistatav Egon Raasild, kaitsja vandeadvokaadi abi

Anne Vissak, ringkonnaprokurör Katrin Lindpere

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 28. juuni 2024

otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Egon Raasild ja tema kaitsja

vandeadvokaadi abi Anne Vissak

Süüdistatav

Egon Raasild, isikukood: 39507136537, asukoht:

Tartu Vangla; kriminaalkorras karistatud

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 28. juuni 2024 otsus jätta muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Jätta süüdistatav Egon Raasilla pärast 28. oktoobrit 2024 esitatud kaebuse

täiendused ja apellatsioonivastused läbi vaatamata.

3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 226,92 eurot, sealhulgas käibemaks 40,92

eurot, vandeadvokaadi abile Anne Vissakule süüdistatav Egon Raasillale

määratud korras kaitse teostamise eest apellatsioonimenetluses.

4. Punktis 3 nimetatud menetluskulud jäävad süüdistatav Egon Raasilla kanda.

Süüdistatav Egon Raasillal tasuda väljamõistetud menetluskulu otsusele lisatud makseinfo

alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Maakohtu otsus

1. Tartu Maakohtu 28. juuni 2024 otsusega karistati Egon Raasilda karistusseadustiku (KarS)

§ 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi (M.S. a suhtes toime pandud tegudes) KarS § 63 lg

1 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 209 lg 2 p 1 järgi (M.K. u ja Tele2 Eesti

AS-i suhtes toime pandud tegudes) 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega; KarS § 209 lg 2 p 1 ja

§ 1572 lg 1 järgi (K.V. , A.A. i ja M.P. a suhtes toime pandud tegudes) KarS § 63 lg 1 alusel 3

aasta pikkuse vangistusega; KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 5 ja § 1572 lg 1 järgi (kaupade ja piletite

müügi kelmustes ja K.V. vastu toime pandud identiteedivarguses) KarS § 63 lg 1 alusel 4

aasta pikkuse vangistusega; KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ja

KarS § 121 lg 1 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti E. Raasillale liitkaristuseks 4 aasta 6 kuu pikkune vangistus,

mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. E. Raasillale mõisteti lõplikuks karistuseks

3 aasta pikkune vangistus.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati E. Raasilla karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4.

september 2023 - 6. september 2023 (s.o 3 päeva) ning määrati, et E. Raasillal tuleb ära kanda

veel 2 aasta 11 kuu 27 päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kandmata

karistuse alguseks E. Raasilla vahistamise aeg 27. september 2023.

2. Sama kohtuotsusega rahuldati kannatanute tsiviilhagid ja mõisteti E. Raasillalt varalise

kahju katteks välja: M.S. a kasuks 580,01 eurot; M.K. u kasuks 237 eurot; K.V. (V) kasuks

718,35 eurot; A.A. i kasuks 1500 eurot; T.J. kasuks 40 eurot; I.S. kasuks 50 eurot; J.K.

kasuks 40 eurot; S.L. u kasuks 70 eurot; H.V. u kasuks 40 eurot; L.L. kasuks 28,95 eurot;

G.S. (S.) kasuks 40 eurot; P.S. kasuks 40 eurot; L.P. a kasuks 40 eurot; R.J. kasuks 50 eurot;

K.K. u kasuks 20 eurot; K.L. na (L) kasuks 77,95 eurot; U.T. se (T) kasuks 42 eurot; K.V.

kasuks 68,09 eurot; A.H. kasuks 99 eurot; A.H. kasuks 48,95 eurot; K.K. kasuks 38 eurot;

B.L. kasuks 62,99 eurot; M.S. kasuks 63,98 eurot; M.S. (S) kasuks 21 eurot; A.K. kasuks

83,09 eurot; K.K. kasuks 27,59 eurot; U.A 100 eurot; G.V. kasuks 42,59 eurot; A.M. kasuks

30 eurot; R.P. kasuks 40,72 eurot; M.K. kasuks 39,85 eurot; M.V (V) kasuks 31,77 eurot; J.H.

kasuks 39,85 eurot; T.P. kasuks 60 eurot; K.N. kasuks 19,85 eurot; H-M.I. kasuks 29 eurot;

K.L. kasuks 60 eurot; M.L. (L) kasuks 100 eurot; N.J.H. (H) kasuks 70 eurot; B.T. (T) kasuks

40 eurot; T.R. kasuks 140 eurot; L.S.T. kasuks 190 eurot; J.M.T. kasuks 160 eurot; S.S.

kasuks 150 eurot; R.J. kasuks 70 eurot; M-L.K. kasuks 70 eurot; J.K. (K) kasuks 35 eurot;

Maxima Eesti OÜ kasuks 23,33 eurot.

3. Kolleegium ei pea vajalikuks kõiki kuriteoepisoode ja tõenditest tehtud järeldusi käesolevas

otsuses kõiges uuesti kajastada, sest need on põhjalikult esitatud maakohtu 47 -leheküljelises

otsuses.

4. Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 2021. aasta aprillist augustini K.V. suhtes toime

pandud kelmuses.

4.1. Kohtueelses menetluses ei tunnistanud E. Raasild end K.V. i puudutavates kuritegudes

süüdi, avaldades, et ta suhtles K.V. ga Facebookis oma nime alt ja K.V. kandis talle lihtsalt

raha üle. Kohtuistungil E. Raasild ega tema kaitsja kõnealuses osas süüdistust ei vaidlustanud

ning maakohus luges E. Raasilla süü tõendatuks.

4.2. Pidades silmas, et arvelduskonto EE847700771001159742 tegelik omanik oli kuni 2021

juuni alguseni E. Raasild, tuvastas kohus, et K.V. le esitati 25. aprillis - 7. mail 2021

valeandmeid raha saaja ja kasutamise eesmärgi kohta. K.V. jäi uskuma, et M.P. a nimelisel

naisterahval on keeruline rahaline olukord ja ta tagastab võla (s.o K.V. sattus eksimusse),

kandis oma arvelduskontolt üle kokku 77 eurot ja tal tekkis samas ulatuses varaline kahju.

4.3. Mis puudutab E. Raasilla seoseid K.V. lt raha väljapetmisega, siis lisaks asjaolule, et

K.V. raha kanti E. Raasilla arvelduskontole, suheldi Messengeris K.V. eksimusse viimiseks

sama nime ja profiilipildi alt nagu M.K. uga (s.o M.P. a nime alt). Täiendavalt seoti K.V.

kontoga ka E. Raasilla nimele väljastatud pangakaart ning K.V. sõnul oli äriregistris

väidetava ühise äriühingu Kaido VP OÜ juures samuti E. Raasilla nimi. Arvestades, et E.

Raasild läbib algusest peale K.V. lt raha väljapetmise käiku, leidis kohus, et E. Raasild suhtles

K.V. ga Messengeris M.P. ana esinedes. Muu hulgas asutas E. Raasild K.V. veenmiseks

äriühingu Kaido VP OÜ. Seega ei suhelnud K.V. ga M.P. a nimeline naisterahvas, samuti ei

oldud huvitatud K.V. ga tutvumisest ega temaga koos koristus- ja ehitusvaldkonnas

tegutsemisest ning K.V. lt esialgu laenuks küsitud raha ei kavatsetudki tagasi maksta.

Kokkuvõtlikult tekitas E. Raasild varalise kasu saamise eesmärgil K.V. le tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel kokku 718,35 (77+641,35) eurot

varalist kahju ning pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 objektiivsetele ja subjektiivsetele

tunnustele vastava teo.

5. Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 2021 suvel K.V. suhtes toime pandud kelmuse

katses ja A.A. i suhtes toime pandud kelmuses

5.1. K.V. ütluste kohaselt kuulusid talle mopeedautod registreerimisnumbritega XXX ja

YYY . Seda kinnitavad Transpordiametist päringu vastusena edastatud registriväljavõtted ja

alusdokumentide koopiad.

5.2. K.V. ütlustest nähtub – mida kinnitavad ka A.A. ja S.M. , et 26. augustil 2021 tuli tema

elukohta Andrese tallu E. Raasild, keda K.V. nägi siis esimest korda. E. Raasillal oli kaasas

kolm sõpra ja A.A. . E. Raasild näitas auto registreerimisnumbriga XXX tehnilist passi, mille

kohaselt oli auto E. Raasilla nimel, ja tahtis sõiduki ära viia. K.V. polnud nõus autot andma ja

ajas E. Raasilla seltskonna õue pealt ära. Kohale saabunud politsei selgitas, et sõiduk

registreerimismärgiga XXX on E. Raasilla nimel. K.V. kinnitas, et pole sõidukit E. Raasilla

nimele teinud ning see pole müügis olnud.

5.3. Maakohus leidis, et E. Raasilla ütlused ei vasta antud episoodis tõele. Ehkki ka

Transpordiametist päringu vastusena edastatud dokumentide kohaselt on Transpordiameti e-

teeninduses 17. juulil 2021 toimunud nii sõiduki XXX kui ka YYY puhul omanikuvahetus,

kus müüja on K.V. ja ostja on E. Raasild, ning sõidukite ümberregistreerimine E. Raasilla

nimele, ei kinnita need E. Raasilla ütlusi ega kummuta K.V. omi. Nimelt tuvastas kohus

käesolevas kriminaalasjas, et E. Raasild sai 2021 suvel M.P. ana esinedes, erinevaid põhjusi

ettekäändeks tuues ja K.V. i eksitusse viies viimaselt isiku- ja pangaandmeid ning lasi K.V. l

korduvalt sisestada Smart-ID PIN-koode. Vastavalt K.V. ütlustele, mida kinnitavad K.V. ja

M.P. a nimelise isiku Messengeri-vestlused, pidi K.V. ka 17. juuli 2021, mil toimus väidetav

müügitehing, M.P. a ehk E. Raasilla nõudmisel pangakonto numbri parandamiseks ja makse

tegemiseks korduvalt sisestama oma Smart-ID PIN1-koodi, seejuures oli K.V. ise ühes oma

telefonivestluses väidetava M.P. aga avaldanud, et tal on mopeedauto. Kuna Transpordiameti

vastuskirja järgi ei toimu Transpordiameti e -teenindusel omanikuvahetuse allkirjastamist,

vaid piisab taotluse esitajate turvalisel viisil tuvastamisest ID kaardi, mobiil-ID või Smart-ID

kaudu, oli E. Raasillal võimalik K.V. teadmata 17. juulil 2021 esitada Transpordiameti e-

teeninduse kaudu Transpordiametile omaniku vahetuse kinnitus ning 19. juulil 2021

registreerida K.V. nimel olnud sõidukid ümber enda nimele. E. Raasild sai seda teha nii

Microcar MC1 registreerimisnumbriga XXX kui ka A.A. ile 16.07.2021 müüdud Microcar

Virgo registreerimisnumbriga YYY osas, sest A.A. i ütluste kohaselt ei vormistanud ta

rahapuuduse tõttu Transpordiametis sõidukit ümber.

5.4. Lisaks ei haaku E. Raasilla ütlused ka AS-i SEB Pank arvelduskonto nr

EE441010010616385018 väljavõttega. Isegi kui lugeda usutavaks, et E. Raasild oli K.V. le

sõidukite eest väidetavalt makstud 2500 eurot oma pangakonto pealt vähehaaval summades

200-300 eurot välja võtnud ja kõrvale pannud, ei nähtu see pangakontol toimunud tehingutest.

E. Raasilla laekumised perioodil 1. september 2020-17. juuli 2021 ei olnud nii suured, et ta

oleks olmekulude ja varasemate võlgade kõrvalt saanud sellises summas raha säästa, ka ei

nähtu sellistes summades sularaha väljavõtmised.

5.5. Arvestades, et sõidukite XXX ja YYY omanikuvahetus Transpordiameti e-teeninduses

toimus 17. juulil 2021 ning kaks päeva hiljem registreeriti sõidukid ümber E. Raasilla nimele,

samuti et S.M. i ütluste järgi hakkas tema vend millalgi 2021 suve keskpaigas juba rääkima, et

E. Raasillal on kaks rollerautot, mida ta müüa pakub, oli E. Raasilla ainus eesmärk saada

sõidukite müügist varalist kasu.

5.6. Pidades silmas, et E. Raasild nõudis 26. augustil 2021 K.V. lt sõiduki Microcar MC1

registreerimisnumbriga XXX üleandmist, esitades 17. juuli 2021 registreerimistunnistuse,

mis sisaldas valeandmeid sõiduki omaniku kohta, püüdis E. Raasild viia K.V. sõiduki

tegeliku omaniku osas eksimusse ja saada sõiduki sel viisil oma valdusesse. Kuna K.V.

keeldus sõiduki üleandmisest, ei jäänud ta siiski E. Raasilla valet uskuma, ei teinud

varakäsutust ja tal ei tekkinud varalist kahju. Vastavalt K.V. selgitustele oli sõiduki väärtus

2021 juulis vähemalt 2500 eurot. Kokkuvõtlikult ei õnnestunud E. Raasillal sõltumata tema

tahtest K.V. lt sõidukit välja petta ja kelmus jäi katsestaadiumisse.

5.7. Seoses sõidukiga Microcar Virgo registreerimisnumbriga YYY ei esitanud E. Raasild ise

vahetult kannatanule A.A. ile valeandmeid sõiduki tegeliku omaniku kohta, vaid E. Raasild

müüs valeandmeid sisaldavat registreerimistunnistust kasutades sõiduki S.M. ile, tekitades

viimasele ebaõige ettekujutuse, et E. Raasild on sõiduki omanik ja A.A. il pole sõidukile

õigust. Jäänud E. Raasilla valeväiteid uskuma, nõudis S.M. A.A. ilt sõiduki üleandmist ja

võttis sõiduki A.A. i valdusest ära. A.A. omakorda lubas S.M. il sõiduki ära viia. Arvestades

eelnevat, viis E. Raasild sõiduki Microcar Virgo registreerimisnumbriga YYY puhul

eksimusse S.M. i ja kasutas S.M. it kelmuse toimepanemise vahendina, kelle kaudu võtta

A.A. ilt sõiduk pettusega ära. A.A. jäigi uskuma, et ta pole sõiduki omanik (s.o sattus

eksimusse), lubas S.M. il sõiduki ära viia (s.o tegi varakäsutuse) ja tal tekkis sõiduki väärtuse

ulatuses varaline kahju. Arvestades sõiduki toonast seisundit ja võrdväärsete sõidukite praegu

kehtivaid hindu (IX kd, tl 3-19, 55-71), tuvastas kohus, et kõnealuse sõiduki turuväärtus oli

kelmuse toimepanemise ajal vähemalt 1500 eurot, millises ulatuses tekkis A.A. il ka varaline

kahju. Pidades silmas, et E. Raasild sai S.M. ilt sõiduki eest 500 eurot, tegutses E. Raasild

varalise kasu saamise eesmärgil. Lähtudes eelnevast, pani E. Raasild S.M. it vahendina ära

kasutades A.A. i suhtes toime KarS § 209 lg 2 p 1 objektiivsetele ja subjektiivetele tunnustele

vastava teo.

6. Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 2021 septembrist detsembrini Tele2 Eesti AS-i

suhtes toime pandud kelmuses

6.1. Pooled ei vaidle selle üle, et E. Raasild sõlmis 3. september - 23. detsember 2021

KaidoVP OÜ juhatuse liikmena nimetatud äriühingu nimel Tele2 Eesti AS-iga sideteenuste

kasutamiseks lepingud nr 0002753581, 0002876090, 0002891791, 0002906578 ja

0002919904 (s.o kokku 5 lepingut). Nende lepingute alusel sai E. Raasild SIM-kaardid

mobiiltelefoni numbrite 58406615, 58801642, 58804963, 58801948, 58802307, 58803589,

58802838, 58806292, 58804168 ja 58895296 kasutamiseks (V kd, tl 28-34, 39). Samuti pole

vaidlust, et E. Raasild asus loetletud telefoninumbreid kasutades Tele2 Eesti AS-i osutatavaid

teenuseid tarbima, kuid jättis kõikide teenuste eest tasumata. 2022. a aprilli seisuga oli

koguvõlg 3085,67 eurot. Kohtueelses menetluses leidis E. Raasild üksnes, et ülalkirjeldatu

näol pole tegemist kuriteoga, ja kohtuistungil märkis kaitsja, et tõendatud pole E. Raasilla

kavatsus jätta algusest peale lepingute eest tasumata.

6.2. Kohus E. Raasilla ega tema kaitsja seisukohti ei jaganud. Nimelt sõlmis E. Raasild kõik

lepingud KaidoVP OÜ nimel, mille registrijärgne põhitegevusala oli hoonete muu puhastus ja

tööstuslik puhastustegevus. Tegelikult polnud Kaido VP OÜ aga reaalselt tegutsev äriühing

ning maakohus oli tuvastanud, et E. Raasild asutas kõnealuse äriühingu üksnes K.V.

eksimusse viimiseks. Samuti ei kasutanud E. Raasild ühtki telefoninumbrit helistamise või

interneti jaoks (mis oleks olnud äriühingu majandustegevuse raames asjakohane), vaid eeskätt

loto ostmiseks. Viimaks tõi prokurör põhjendatult välja, et maksimaalse kasu saamiseks oligi

vaja lühikese aja jooksul sõlmida korraga palju lepinguid, sest juhul, kui oleks tekkinud

pikemaajalisem võlgnevus Tele2 Eesti AS-i ees, ei oleks sellise maksekäitumise pinnalt

saanud KaidoVP OÜ nimel uusi lepinguid sõlmida. Maakohtu arvates oli ilmne, et E.

Raasillal oli algusest peale plaan kasutada teenuseid maksimaalses võimalikus ulatuses, jättes

kõik arved tasumata.

6.3. Sõlmides vaatamata viimati märgitule Tele2 Eesti AS-iga lepingud ja kasutades Tele2

teenuseid, lubas E. Raasild konkludentselt täita omapoolseid kohustusi (sh tarbitavate teenuste

eest tasuda) ning esitas seega Tele2 Eesti AS-ile algusest peale valeandmeid oma

maksmisvalmiduse kohta. Tele2 Eesti AS jäi uskuma lepingute sõlmimisel avaldatud

valmisolekut teenuste eest tasuda (s.o sattus eksimusse), võimaldas E. Raasillal teenuseid

kasutada (s.o tegi varakäsutuse) ja tal tekkis varaline kahju kokku 3085,67 eurot. Seega pani

E. Raasild Tele2 Eesti AS-i suhtes toime KarS § 209 lg 2 p 1 objektiivsetele ja

subjektiivsetele tunnustele vastava teo.

7. Kelmuste kokkuvõte ja lõplik kvalifikatsioon

7.1. Kelmuste kui kuritegude käekirja kokku võttes lõi E. Raasild eelpool käsitletud tegudega

kannatanutele erinevatest faktilistest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, varjates

seejuures enamasti ka oma identiteeti. E. Raasillal polnud algusest peale kavatsust

vastusooritusi teha ning tema eesmärk oli saada varalist kasu, s.o petta võimalikult paljudelt

kannatanutelt välja raha või rahalisi hüvesid. Selle ta ka enamasti saavutas – ta sai varalist

kasu ja kannatanutel tekkis samas ulatuses kahju. Teod, mis jäid katse staadiumisse (s.o M.S.

alt võltsitud kohtumäärusega 28 800 euro väljapetmine ja K.V. lt sõiduki Microcar MC1

registreerimisnumbriga XXX väljapetmine), on hõlmatud lõpuleviidud kelmustega. Ühtlasi

on E. Raasilla käitumises kvalifitseerivaks tunnuseks avalikkuse poole pöördumine (kauba- ja

piletimüügi kelmused, kus E. Raasild pani ise Facebooki müügikeskkondades üles kuulutusi).

Kuna E. Raasild pani kelmusi toime korduvalt, tuleb tema tegevus kvalifitseerida lõplikult

KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 5 järgi.

7.2. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole. Puuduvad ka süüd välistavad asjaolud, sest

eksperdiarvamuse kohaselt sai E. Raasild oma tegude tähendusest aru ja oli võimeline neid

juhtima. Seega tuleb E. Raasild kõigis kelmustes süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 5

järgi.

8. Süüdistus KarS § 1572 lg 1 järgi

8.1. Pooled ei vaidle, et E. Raasild kasutas erinevate kelmuste toimepanekul enda isiku

varjamiseks M.P. a ning K.V. isikuandmeid (s.o neid isikuid tuvastada võimaldavat ees- ja

perenime koos fotoga). Maakohus, olles tuvastanud selle juba eelnevate tegudega seoses,

leiab, et need asjaolud on väljaspool kahtlust. Seejuures on nii M.P. kui ka K.V. kinnitanud,

et ei oma kuritegudega, kus nende nimesid ja fotosid kasutati, mingitki puutumust ega ole

andnud oma isikuandmete kasutamiseks ka nõusolekut. M.P. a ütluste kohaselt oli talle

üllatuseks, kui uurija 5. oktoobril 2021 helistas ning selgitas, et M.P. a nime ja pilti on

kasutatud kelmuse toimepanemisel. Seda teada saades oli M.P. väga häiritud. Tema

hinnangul on see alatu vale, tema ei tegeleks iialgi kelmuste toimepanemisega. Sellega

kahjustatakse tema mainet. Samuti K.V. ei teadnud midagi sellest, et tema Facebooki nime

kasutades on müüdud 2023 juulis ja augustis erinevate ürituste pileteid. Tema ei ole kindlasti

neid pileteid müünud, keegi on kasutanud tema nime ja profiili. Ta ei oskakski seda teha. Pilt

on kunagi olnud tema Facebooki ekraanipildiks, kuid see konto kadus ära. Hetkel tal sellist

pilti oma kontol pole. Selle teadasaamine, et keegi tema nime ja pilti kasutades inimesi petab,

on K.V. jaoks väga häiriv.

8.2. M.P. a kohta märkis E. Raasild, et M.P. on tema lemmikerakonna saadik, kuid sel ajal,

mil ta M.P. a nime kasutas, ta M.P. a ei teadnud. Selle juurde jäi E. Raasild ka kohtuistungil,

märkides, et M.P. a identiteedi kasutamine ei olnud tahtlik, ta ei teadnud, et selle nime taga on

reaalne inimene. Kohus ei pidanud E. Raasilla viimast väidet usutavaks.

8.3. E. Raasilla tegevus on nii M.P. a kui ka K.V. puhul käsitatav teise isiku identiteedi

ebaseadusliku kasutamisena KarS § 1572 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul on mõlema kõne all

oleva teo puhul täidetud ka subjektiivsed tunnused. E. Raasild teadis, et ta esitab M.P. a ja

K.V. i üheselt tuvastada võimaldavaid isikuandmeid (s.o nime ja fotot korraga) ning et selleks

puudub tal nende nõusolek. Lisaks kasutas ta neid andmeid eesmärgiga panna toime kelmusi

ning jääda ise seejuures varjatuks (s.o eesmärgiga varjata enda poolt kuritegude

toimepanemist). Teades, et ta kasutab kuriteo toimepanemiseks M.P. a ja K.V. isikuandmeid,

möönis E. Raasild sedagi, et ta loob neist teistele ebaõige negatiivse ettekujutuse ning

kahjustab nende mainet.

8.4. Pidades silmas, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid pole, tuleb E. Raasild

KarS § 1572 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

9. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 9 järgi 2. augustist - 4. septembrini 2023 toime

pandud poevargustes

9.1. E. Raasillale oli esitatud süüdistus vargustes Maxima kauplustest (kokku 5 vargust ja 3

varguse katset).

9.2. E. Raasild on tunnistanud, et ta võttis kauplustest kõik süüdistustes loetletud asjad.

Kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas ta 2. augustil 2023 ja 25.

augustil 2023 toime pandud tegusid. 3. augustil 2023 osas võttis E. Raasild omaks kaupade

võtmise ning tarbimise (ainult kohukese võtmine ei meenunud talle), kuid märkis, et oleks

asjade eest maksnud, kuid tal ei lastud, kuna ta peeti enne kassaliini läbimist kinni. 5. augustil

2023 võttis ta pitsarulli, kuid mitte lihapiruka. Teised asjad võttis ta samuti ning tarbis neid

kaupluses. Ta tahtis ka nende eest maksta, kuid peeti enne kinni. 6. augustil 2023 oli sama

lugu – ta võttis süüdistuses märgitud asjad ja hakkas neid kaupluses sööma, kuid tal ei lastud

nende eest maksta. 29. augustil 2023 võttis ta asjad, kuid ka sel korral polnud tal eesmärk

varastada. Ta kasutas Maxima äppi, millel tekkis tõrge, ja ta ei saanud iseteeninduskassas

maksta. Kohe sekkus ka turvatöötaja ega lasknud tal maksta, vaid pidas ta kinni. 30. augustil

2023 võttis ta süüdistuses toodud asjad ning sõi poes viineripirukat ja võiroosi ning jõi peale

Coca-Colat. Jällegi sekkus turvatöötaja ja ehkki E. Raasild tahtis kaupade eest tasuda, ei

lasknud turvatöötaja seda teha, vaid lasi gaasi. 4. septembril 2023 võttis ta ainult

juustusalaamikeeru ja sõi seda poes. Ta tahtis keeru eest ka maksta, kuid tal ei lastud seda

teha. Kohtuistungil märkis E. Raasild veel, et viinapudeli ja kaks jäätist oleks saanud tagasi

panna, aga need anti müüjale, et E. Raasillale kahjunõue esitada.

9.3. Maakohus leidis, et E. Raasilla vargusi eitavad ütlused ei ole käsitatavad

usaldusväärsetena, sest need ei haaku ühegi ülejäänud tõendiga. Mis puudutab kaupade

esemelist koosseisu, siis tuleb juba teistele tõenditele lisaks arvestada Maxima Eesti OÜ

esindaja Aleksandr Korkodini ütlustega, millest selgub, et äriühingus tegutseb videogrupp,

kes monitoorib kauplusi. E. Raasild on äriühingule juba hästi teada. Tema poolt kaupluses ära

tarvitatud tooted tuvastati nii, et videogrupp märkas E. Raasilda, kes sõi ja jõi poes, ning

informeeris kaupluse kohapealseid töötajaid või turvatöötajat, et nad hakkaksid tema tegevust

poes jälgima. Kui video teel ei õnnestunud E. Raasilla poolt tarvitatavaid kaupu tuvastada,

pöörduti poe poole, sest sealsed töötajad teavad täpselt iga kauba asukohta poeriiulitel. Kui ka

kaupluse töötajatel ei õnnestunud kõiki tooteid kahtlusteta kindlaks teha, siis neid

avaldustesse kirja ei pandud. Seega on süüteoavaldustesse jt teistesse tõenditesse ning hiljem

juba ka süüdistusse märgitud vaid need tooted, mis on leidnud kindlat tuvastamist. Samuti

selgitas Maxima Eesti OÜ esindaja Aleksandr Korkodin äpi kasutamise korda.

9.4. Seega, jätnud välja E. Raasilla ennastõigustavad ütlused, tugines kohus kogutud

tõenditele kogumis ja tuvastas, et E. Raasild püüdis võtta või võttis süüdistuses märgitud

aegadel ja kauplustest ära süüdistuses loetletud esemed ning osaliselt tarbis neid kaupluses

kohapeal.

9.5. Kohus märkis, et kõikide praeguses süüdistuses kõne all olevate tegude puhul olid teo

objektid võõrad vallasasjad, mille E. Raasild ära võttis või püüdis ära võtta. Kuna E. Raasild

teadis, et need asjad on tema jaoks võõrad ja asjade omanik Maxima Eesti OÜ pole asjade

äravõtmisega nõus, kuid tegutses sellegipoolest sooviga jätta senised omanikud asjadest

kestvalt ilma, on praegusel juhul täidetud KarS § 199 subjektiivne koosseis, s.o ebaseadusliku

omastamise eesmärk ja tahtlus muus osas. Katsestaadiumisse jäänud teod on lõpuleviidud

vargustega hõlmatud. Pidades silmas, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolusid pole,

tuleb E. Raasild talle etteheidetavates vargustes ja nende katsetes süüdi tunnistada. Seejuures

ei nõustunud kohus kaitsja õigusliku käsitlusega, et kaupluses kohapeal tarbitud kaupade

puhul tuleks E. Raasilla tegevus kvalifitseerida ümber võõra asja rikkumiseks KarS § 218

järgi ning E. Raasilda tuleks karistada väärteokorras. Kohus leiab, et ka nende toodete puhul

oli E. Raasilla tahtlus suunatud enda kasuks pööramisele (mida ta ju ilmekalt näitas kaupu

juba kohapeal ära süües ja juues), mitte aga rikkumisele. See et ta osadel juhtudel kõike ära ei

tarvitanud, vaid jättis poolikud pudelid müügisaali riiulile, ei anna alust kvalifitseerida tema

tegusid teise koosseisu järgi.

9.6. Maakohus leidis, et E. Raasilla tegevuses on ka KarS § 199 lg 2 kvalifitseerivad

tunnused. E. Raasild pani enne kauplusevargusi toime arvukalt kelmusi. Ta pani 1 kuu vältel

toime 5 poevargust ja 3 varguse katset (s.o kokku 8 sarnast tegu). Seejuures oli tema

tegutsemismuster igakord ühesugune. Kohus tuvastas, et E. Raasilla puhul on võõraste asjade

äravõtmine pidevalt korduv käitumismuster ja ta ei kõhkle ega pea ka taunitavaks võõraid asju

varastada ning varastatut enda kasuks pöörata.

10. Süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi 29. augustil 2023 poe turvatöötaja kehalises

väärkohtlemises

10.1. Asjas pole vaidlust selles, et E. Raasild hammustas 29. augustil 2023 kauplusevarguse

järgselt teda kinni pidada püüdnud turvatöötajat L.S. it. Ehkki E. Raasild avaldas kohtueelses

menetluses, et hammustas L.S. it üks kord, ei vaielnud ta kohtuistungil enam selle üle, et

hammustas kolm korda, nagu on välja toodud ka süüdistuses. Kohus leidis samuti, et

süüdistuses märgitud asjaolud on usaldusväärselt tõendatud.

10.2. Nimelt selgub L.S. i ütlustest, et 29. augusti 2023 õhtul oli ta tööl Viking Security

turvatöötajana aadressil Narva mnt 112, Tartu. Ta jälgis turvaruumis arvuti ekraanilt E.

Raasilda, kes oli eelmisel päeval L.S. i vahetuse ajal varastanud samast poest kaks pudelit

viina. L.S. nägi, kuidas E. Raasild võttis endale erinevaid saiakesi, kasutades selleks

telefoniäppi. Kuna äppi sisestatud infot kuvatakse kohe ka turvaruumis arvutiekraanil, sai L.S.

aru, et E. Raasild on saiakeste kohta sisestanud vale info. L.S. otsustas minna E. Raasillale

ütlema, et too turvaruumi tuleks. Turvaruumi ukse taga palus L.S. E. Raasillal ootama jääda,

kuni ta kaamerad kinni paneb. Tagasi välja minnes nägi L.S. , et E Raasild oli lahkunud. E.

Raasild märkas L.S. it ning jooksis kiiresti Maxima kõrval oleva surnuaia suunas. L.S.

jooksis E. Raasillale järele ning sai ta surnuaia kõnnitee peal kätte. L.S. haaras E. Raasilla

paremast käsivarrest kinni. Samal ajal sõitis nende kõrvale ka valge sõiduauto. Sealt väljus u

40-50-aastane meesterahvas, kes aitas L.S. il E. Raasilda kukla piirkonna juurest riietest kinni

hoida, et takistada teda põgenemast. L.S. võttis enda vöölt käerauad, et E. Raasilla käed

raudu panna. L.S. võttis E. Raasilla parema käe oma vasaku käe haardesse, kuid E. Raasild ei

soovinud, et tal käed raudu pannakse, vaid üritades veel rüseledes lahti saada, et minema

joosta, haaras ta L.S. i parema käe enda näo juurde ja hammustas seda randme piirkonnast.

L.S. tundis selles peale valu ning tõmbas oma käe ära. L.S. üritas teist korda käeraudu panna,

kordus sama ning L.S. il oli jälle väga valus. E. Raasild hammustas L.S. it veel kolmandatki

korda, seekord vasaku käe randmest 2 cm ülevalt poolt. Vahepeal oli sündmuskohale tulnud

veel teinegi mees, kes ütles, et on endine maadleja. Mees väänas E. Raasilla kätt, pani ta

kiiresti istuli maha ning kuna L.S. i randmed väga valutasid, pani koos varem sündmuskohale

tulnud mehega ise E. Raasillale käerauad peale. Seejärel helistas esimesena sündmuskohale

tulnud mees politseisse ning teine mees lahkus sündmuskohalt. Nad ootasid, kuni politsei

saabus, ning hiljem läks L.S. EMO-sse ja lasi oma vigastused fikseerida. Diagnoosi kohaselt

esinesid L.S. il randme ja käe pindmised hulgivigastused.

10.3. Kannatanu ütlustega haakuvad tunnistaja P.R. ütlused ja Häirekeskusesse 29. augustil

2023 algusega kell 18:05 tehtud kõnesalvestise vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt helistas

häirekeskusesse meesterahvas, öeldes, et aadressile Narva mnt 112, Tartu oleks vaja politsei

abi, sest turvatöötaja peab kinni meesterahvast poevarast, kes teda ründab. Turvatöötaja sai

vigastada, kuna poevaras hammustas teda mõlemast käest.

10.4. Kohus tuvastas, et 29. augustil 2023, vahetult pärast Tartus Narva mnt 112 Maxima

Eesti OÜ kauplusest varguse toimepanemist hammustas E. Raasild Raadi kalmistu

territooriumil kaupluse turvatöötajat L.S. it ajal, mil viimane püüdis E. Raasilda kinni pidada,

kaks korda parema käe randme piirkonnast ja üks kord vasaku käe randme piirkonnast ja

tekitas L.S. ile sellega füüsilist valu ning tervisekahjustused – randme ja käe pindmised

hulgivigastused (sh hammaste jäljed ja kriimustused).

10.5. Kohus märkis, et L.S. i randme ja käe pindmised hulgivigastused (sh hammaste jäljed ja

kriimustused) on tervisekahjustused, ning pidades silmas, et L.S. i sõnul tundis ta

hammustamise ajal füüsilist valu, on praeguses asjas täidetud mõlemad KarS § 121 lg 1

objektiivse koosseisu alternatiivid.

10.6. Kohtu arvates on täidetud ka KarS § 121 lg 1 subjektiivsed tunnused. Pidades silmas, et

E. Raasild hammustas L.S. it korduvalt sellise intensiivsusega, et L.S. il olid

hammustuskohtadel veel pool tundi hiljemgi selgelt nähtavad hambajäljed ja kriimustused,

ning et E. Raasild tegi seda kinnipidamise käigus, kui L.S. tahtis talle paigaldada käeraudu,

siis seadiski E. Raasild endale eesmärgiks kannatanule valu tekitamise. Seega tekitas E.

Raasild L.S. ile valu kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

11. Karistus

11.1. Maakohus leidis, et kuna praeguses asjas pole tegemist E. Raasilla esimeste või harvade

kuritegudega, vaid kohus tunnistas ta süüdi muu hulgas aastate vältel toime pandud arvukates

kelmustes ja vargustes, millest osa langes eelmise süüdimõistva kohtuotsusega määratud

üldkasuliku töö tegemise ajale, pole võimalik E. Raasilda ühegi sätte järgi karistada rahalise

karistusega. Seega on praeguses asjas vangistuse mõistmine vältimatu.

11.2. KarS § 209 lg-s 2 sätestatud vangistuse keskmine määr on 3 aastat. Asudes analüüsima

E. Raasilla süü suurust KarS § 209 lg 2 järgi, tõi kohus välja, et E. Raasild pani erineval viisil

kelmusi toime järjepidevalt, realiseerides kaks kvalifitseerivat tunnust (s.o KarS § 209 lg 2 p-

d 1 ja 5) ning tekitades 48 kannatanule kokku 8731,25 eurot varalist kahju. Maakohtu

hinnangul on E. Raasilla süü kelmuste puhul märkimisväärselt üle keskmise.

Samuti on E. Raasilla süü üle keskmise KarS § 1572 lg 1 järgi, sest ta kasutas kahe kannatanu

identiteeti arvukatel kordadel enda poolt kuriteo toimepanemise varjamiseks. E. Raasilla süü

on üle keskmise ka KarS § 121 lg 1 puhul, sest ta hammustas korduvalt oma tööülesandeid

täitvat turvatöötajat, kes püüdis takistada teda pärast vargust sündmuskohalt lahkumast.

Ainsana on E. Raasilla süü alla keskmise KarS § 199 lg 2 puhul, sest kuigi E. Raasild pani

lühikese aja (s.o 1 kuu jooksul) toime 8 vargust või varguse katset, ei tekitanud ta samas oma

tegudega kuigi suurt varalist kahju.

11.3. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. E. Raasilla psüühikahäire ei

mõjutanud tema arusaamis- ega otsustusvõimet ning ta pani kuriteod teod toime

kalkuleeritult.

11.4. Kuigi E. Raasild ja tema kaitsja palusid kaaluda karistusest tingimisi vabastamist koos

kriminaalhooldusega, pole see maakohtu hinnangul põhjendatud. Lisaks arvukate kuritegude

toimepanemisele rikkus E. Raasild eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise

perioodil korduvalt ka muid kriminaalhoolduse nõudeid, mis päädis 3 kohtumäärusega.

Pidades silmas, et senised meetmed (sh lühiajaline vangistus ega üldkasulik töö) ei

pidurdanud vähimalgi määral E. Raasilla õigusvastast käitumist ega hoidnud ära

märkimisväärselt arvukaid uusi kuritegusid, pole E. Raasilla vabadusse jätmine vähimalgi

määral õigustatud. Arvestades kuritegude arvukust ja järjepidevust, on varavastaste

kuritegude toimepanemine kujunenud E. Raasilla elustiiliks, ta hangibki sel viisil täiendavat

sissetulekut ning jätkab võimaluse korral suure tõenäosusega uute samalaadsete kuritegude

toimepanemist.

11.5. Kohus mõistis KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel 4 aastat ja 6 kuud vangistust. E. Raasild pani toime eriliigilised kuriteod,

mille ebaõigussisu peab väljenduma ka liitkaristuses. Kohus vähendas KrMS § 238 lg-le 2

tuginedes E. Raasilla liitkaristust 1/3 (s.o 1 aasta ja 6 kuu) võrra ning mõistis lõplikuks

karistuseks 3 aastat vangistust. E. Raasild peeti kahtlustatavana kinni 04.-06.09.2023 (s.o 3

päeva). KarS § 68 lg 1 alusel tuleb see aeg arvata karistusaja hulka, misjärel kujuneb

kandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

Apellatsioonid

12. Tartu Maakohtu 28. juuni 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E. Raasild,

kes ei nõustu maakohtu otsuse ega põhjendustega. E. Raasild palub ennast õigeks mõista KarS

§ 209 lg 2 p 1 järgi, mis on Tele2 episood; KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mis on mopeedautode

episood; KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 9 järgi nendes episoodides, kus E. Raasild sõi osasid

tooteid, kuid ei saanud tervet kaupa oma valdusesse. Ülejäänud varguse katse episoodide eest

palub E. Raasild mõista kergema karistuse. Samuti taotleb E. Raasild õigeks mõistmist KarS §

121 lg 1 järgi, kuna ta oli hädakaitse seisundis ja kergema karistuse mõistmist M.P. aga

seotud episoodis, kuna tegemist ei olnud tahtliku teoga.

E. Raasild palub endale määrata liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvestada maha

lühimenetluse 1 aasta. Karistuseks jääb siis 2 aastat vangistust, millest arvata veel maha

eelvangistuses viibitud aeg. Ülejäänud karistus jätta tingimisi kohaldamata.

13. Kehalise väärkohtlemise episoodis leiab E. Raasild, et oli hädakaitseseisundis. E. Raasild

tunnistab, et ta tõesti hammustas L.S. it, kuna L.S. kägistas E. Raasilda nii kõvasti, et ta ei

saanud hingata ja ainus variant oli hammustada.

14. Tele2 episoodis ei olnud tal Tele2-ga lepingut sõlmides E. Raasillal kuidagi plaanis arved

maksmata jätta nagu väidavad prokurör ja kohtunik. Algul ta maksis Tele2 arvete eest. Hiljem

arvete maksmata jätmine polnud E. Raasilla poolt tahtlik.

15. M.P. aga seotud episoodis ta ei teadnud, et selle taga on konkreetne isik. E. Raasild ei

teadnud, et M.P. kuulub EKRE erakonda. M.P. a maine kahjustamine polnud nii suur, et

karistus oleks pidanud olema üle keskmise, M.P. a nimi sattus seetõttu Facebooki avalikusele,

kuna uurija A. Nigol võttis ise ühendust M.P. aga ja siis M.P. ise kirjutas avalikkusele, et

tema identiteeti on kuritarvitatud. E. Raasild vabandab, et M.P. haavata sai selle sündmuse

käigus.

16. E. Raasild toob kaebuses välja, et kelmuste üle ta ei vaidle ja seda ta ka ei teinud

põhimõtteliselt eeluurimise ja kohtupidamise ajal.

17. Karistuse osas võiks kohus hinnata ka E. Raasilla rasket lapsepõlve ja diagnoosi. KarS §

61 järgi saab tegelikult E. Raasillale mõista kergema karistuse, kuna eeldused on selleks

olemas. Tal on diagnoositud kerge vaimne alaareng koos olulise käitumishäirega ja segatüüpi

isiksushäired. Need kohtunikud, kes seda kõike kaaluvad ja mõistavad, hakkavad järjest

pensionile minema. Osa kohtunikke, kes tõesti hindavad korralikult kõiki asjaolusid, ongi

pensionile juba läinud.

18. Maakohus väitis, et E. Raasillal oli korduvalt registreerimiskohustuse rikkumisi. Need olid

tingitud arusaamatusest. Kriminaalhooldaja oli puhkusel ning ta ei saanud üle küsida. ÜKT-ga

olid väiksed probleemid, sest tal olid terviserikked. E. Raasild viibis korduvalt haiglas.

Praegusel juhul saaks E. Raasillale käitumiskontrolli kohaldada küll, kuna üldjuhul käis ta

korralikult registreerimisel.

19. E. Raasild esitas veel mitmeid taotlusi ja täiendusi, kus leiab, et maakohtu kohtunik on

rikkunud nõupidamissaladust.

20. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav kaitsja vandeadvokaadi

abi Anne Vissak, kes palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt E. Raasilla süüditunnistamises

ja teha uus otsus, millega mõista E. Raasild õigeks järgmistes episoodides:

- süüdistus M.P. a suhtes toime pandud KarS 1572 lg 1 järgi;

- süüdistus L.S. i suhtes toime pandud KarS § 121 lg 1 järgi;

- süüdistus Tele2 Eesti suhtes toimne pandud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi;

- süüdistus K.V. ja A.A. i suhtes toime pandud KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud teos.

Samuti palub kaitsja tühistada maakohtu otsuse E. Raasilla süüditunnistamises KarS § 199 lg

2 p-de 4 ja 9 järgi ja teha uus otsus, millega mõista E. Raasild õigeks 3. augusti 2023, 5.

augusti 2023, 6. augusti 2023, 30. augusti 2023, 4. septembri 2023 episoodides koosseisu

puudumise tõttu. Lisaks taotleb ta 2. augusti 2023, 25. augusti 2023, 29. augusti 2023

episoodide ümberkvalifitseerimist, kuna need jäid katsestaadiumisse.

Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist E. Raasillale mõistetud üksikkaristuste ja

liitkaristuse osas paludes neid vähendada ning jätta karistus kandmiseks tingimisi ühes

kriminaalhooldusele allutamisega.

21. E. Raasild vaidleb osaliselt vastu kohtu põhjendustele ega võta õigeks kõiki talle

inkrimineeritud episoode. Apellant palub ringkonnakohtul maakohtu põhjendused üle vaadata

ja anda oma hinnang E. Raasilla tegevusele süüdistatava poolt vaidlustatud episoodides.

22. E. Raasild ei nõustu sellega, et ta Kaido VP juhatuse liikmena sõlmis Tele2 Eestiga

sideteenuste kasutamise lepingud selleks, et saada varalist kasu pettuse teel. Maakohtu

hinnangul oli E. Raasillal juba algusest peale kavatsus jätta lepingute eest tasumata. Apellant

on maakohtust erineval seisukohal ja leiab, et antud kriminaalasjas ei ole tõendatud, et E.

Raasild oleks sõlminud lepingud selleks, et saada isiklikku varalist kasu. Kohus on jõudnud

järeldusele, et E. Raasild on tegutsenud kavatsetult. E. Raasild on eitanud selliseid kavatsusi.

E. Raasilla ütlusi ei ole põhjust kõrvale jätta. Siinkohal tuleb arvestada, et E. Raasild on

suuremas osas esitatud süüdistustes end süüdi tunnistanud ning on põhjendamatu arvata, et ta

mingis osas ei anna õigeid ütlusi.

23. E. Raasild eitab K.V. suhtes KarS § 209 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava teo

toimepanemist. E. Raasild kinnitas, et K.V. müüs E. Raasillale mõlemad autod – nii Microcar

Virgo YYY kui ka Microcar MC1 reg nr ZZZ . E. Raasilla ütluste kohaselt müüs ta mõlemad

autod K.V. le kokkulepitud summa 2500 eurot eest. Maakohus ei ole E. Raasilla ütlusi

käsitanud tõestena, kuid tema ütlustes ei ole põhjust kahelda.

24. Süüdistatav eitab ka L.S. i suhtes KarS 121 lg 1 järgi süüks arvatud teo toime panemist. E.

Raasild on seisukohal, et ta oli hädaseisundis. Maakohus asus seisukohale, et E. Raasild pani

L.S. i suhtes toime kehalise väärkohtlemise kavatsetult. Apellant selle kohtu järeldusega ei

nõustu. Kogutud tõenditest nähtub, et E. Raasilla kinnipidamise käigus tekkis rüselus ning

selle käigus E. Raasild hammustas L.S. it selleks, et vabaneda teda kinni pidanud isiku

haardest. Sellest tulenevalt tuleb E. Raasild KarS § 121 lg 1 järgi inkrimineeritavas teos

õigeks mõista.

25. Maakohtu istungil jäi E. Raasild selle juurde, et M.P. a identiteedi kasutamine ei olnud

tahtlik, ta ei teadnud, et selle nime taga on reaalne inimene. E. Raasilla sellekohaseid ütlusi

tuleks arvesse võtta ja sellest tulenevalt ta KarS § 157-2 lg 1 järgi õigeks mõista.

26. E. Raasild on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p-de 4, 9 järgi süstemaatilises varguses.

Süüdistatavale inkrimineeritud salajase varguse episoodid võib laias laastus jagada kaheks –

ühed, mis jäid katse staadiumisse ja teised, kus E. Raasild tarbis tooted kaupluses ära. E.

Raasild on olnud seisukohal, et viina ja energiajoogi poolenisti ära joomisega ning kauba ära

söömisega kahjustas või rikkus ta kaupa ja tegemist ei olnud KarS § 199 ettenähtud

koosseisuga, vaid asja kahjustamise või rikkumisega.

Teod, mis on toime pandud 2. august 2023, 25. august 2023, 29. august 2023, on jäänud katse

staadiumisse ja seega tuleks süüdistus ümber kvalifitseerida.

27. E. Raasillale on mõistetud liitkaristusena vangistus 4 aastat 6 kuud, millest mahaarvamiste

tulemusena on jäänud kantavaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 27 päeva. E. Raasild on

seisukohal, et liitkaristus on liiga pikk ning vangistuse oleks saanud jätta osaliselt

tingimuslikult katseajaga kohaldamata. Apellant palub lisaks liitkaristuse vähendamisele

vähendada ka üksikkaristusi – KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 1572 lg 1 järgi (K.V. , A.A. i ja M.P. a

suhtes toime pandud tegudes) ja KarS § 209 lg 2 p-de 1, 5 ja § 1572 lg 1 järgi (kaupade ja

piletite müügi kelmustes ja K.V. vastu toime pandud identiteedivarguses). Samuti palutakse

vähendada KarS § 121 lg 1 järgi mõistetud karistust ja KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 9 järgi

mõistetud karistust. Veel palub kaitsja E. Raasild vabastada kanda jäänud karistuse

kandmisest tingimisi ühes kriminaalhooldusele allutamisega.

28. Kaitsja taotles maakohtus E. Raasillale karistuse mõistmisel arvestada tema

psüühikahäiret, kerget vaimset alaarengut olulise käitumishäirega ja segatüüpi isiksusehäiret.

Maakohus ei ole nõustunud karistust sel alusel vähendama. Kaitsja palub ringkonnakohtul

maakohtu poolt arvestamata jäetud ülalnimetatud psüühilisi iseärasusi arvestada karistust

kergendava asjaoluna. Eelnimetatud häired mõjutavad sotsiaalseid toimetulekumehhanisme ja

seega ei ole käitumisaktid tema poolt täielikult kontrollitavad.

29. Tartu Ringkonnakohtu 4. septembri 2024 määrusega määrati asja läbivaatamine suulises

menetluses. Kohtuistung toimus 28. oktoobril 2024.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

30. Ringkonnakohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, protokolli, maakohtu otsust,

apellatsioone ning kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, leiab, et esitatud

apellatsioonid rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus süüdistatava süüküsimuses ja

karistuse mõistmise jääb muutmata vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 1.

31. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja apellatsioonides esitatud seisukohtade

juurde. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja palus maakohtu otsuse jätta muutmata.

32. Pärast ringkonnakohtu istungit ja kohtu siirdumist nõupidamistuppa esitas E. Raasild

arvukalt mitmesuguseid täiendusi ja vastuseid apellatsioonile, kuid kuna need pole esitatud

tähtaegselt, siis jätab kolleegium need tähelepanuta ja läbi vaatamata.

33. Esitatud apellatsioonid ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Apellandid kordavad

suuresti maakohtu menetluses juba kõlanud argumente, millele esimese astme kohus on

vajaliku põhjalikkusega vastanud. Apellatsioonimenetlus ei ole sama kriminaalasja

teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse

kontrollimine apellatsioonide piires. KrMS § 342 lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt võib

ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse

korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja

resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma

otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on

ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo nr 3-1-

1-23-11, p 18).

34. Süüdistatav on menetluse kestel avaldanud korduvalt rahulolematust menetluse käigu,

sealhulgas asja menetlenud maakohtu kohtuniku ja prokuröri tegevuse osas. Kolleegium

menetlusnormide rikkumist ei tuvastanud. Maakohus leidis 6. mai 2024 motiveeritud

määruses, et prokuröri taandamiseks pole alust. Selle järeldusega nõustub ka kolleegium.

Süüdistatav arvab, et maakohus rikkus kohtulahendit tehes nõupidamistoa saladust, kuid asja

materjalid midagi sellist ei kinnita ja E. Raasild mingeid sellekohaseid tõsikindlaid väiteid

pole esitanud.

35. Maakohtu otsus on põhjalik ja argumenteeritud. Kaitseväidetele on otsuses vastatud ja

need ümber lükatud. Sellekohaste põhjenduste üle kordamine ei saa olla

apellatsioonimenetluse eesmärk. Kolleegium vastab siiski esmalt mõningatele süüküsimusega

seotud kaitseväidetele (I), vaeb süüdistatavale mõistetud karistuse põhjendatust selle liigis ja

määras (II), võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (III) ning lahendab

apellatsiooniastme menetluskuludega seonduva (IV).

I

36. Esmalt märgib kolleegium, et kaitsja ja süüdistatava kaitsepositsioon pole pärast

maakohtus toimunud kohtuistungit põhimõtteliselt muutunud. Osades kuritegudes taotlevad

kaitsja ja süüdistatav jätkuvalt õigeksmõistmist. Mingeid uusi kaalukaid argumente pole

apellatsioonimenetluse ajaks välja toodud.

37. Seonduvalt süüdistusega KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 2021 aasta suvel K.V. suhtes toime

pandud kelmuse katses ja A.A. i suhtes toime pandud kelmuses ei ole apellatsioonides

esitatud mingeid uusi kaitseväiteid. Põhiline seisukoht on üldsõnaline väide, et süüdistatava

tegevus sõidukite osas pole käsitletav kelmusena. Süüdistatava sellekohased ütlused on

maakohtu otsusega juba ümber lükatud ja kolleegium nõustub põhjendustega. Nagu juba

eespool märgitud ei sisalda apellatsioonid vastuseks maakohtu põhjalikult motiveeritud

otsusele kaalukaid argumente, siis ei pea kolleegium vajalikuks juba jälgitavalt esitatud

järeldusi kelmuse süüteokoosseisu olemasolust korrata. Kaitsja apellatsioonis on nimetatud

episoodi vaidlustamise kohta ainult mõned read. „Apellandina leian, et E. Raasilla ütlustes ei

ole põhjust kahelda. Nagu juba eelnevalt rõhutatud, on E. Raasild suuremas osas süüdistuse

õigeks võtnud ning seetõttu ei ole põhjust kahelda ka tema käesoleva episoodi kohta antud

ütlustes.“ Kolleegium ei pea õigeks sellise minimalistliku üldsõnalise väite puhul uuesti üle

korrata maakohtu põhjalikku analüüsi ja süüteokoosseisu tuvastamist.

38. Maakohus juba põhjendas miks E. Raasilla ütlused ei vasta antud episoodis tõele,

kõrvutades neid seejuures teiste tõenditega, mis tema väited ümber lükkavad. Samuti on välja

toodud, miks ei õnnestunud E. Raasillal, sõltumata tema tahtest, K.V. lt sõidukit Microcar

MC1 registreerimisnumbriga XXX välja petta ja kelmus jäi katsestaadiumisse. (Ko To 10 kd,

tl 198, otsuse p-d 37 - 41)

Uuritud tõendid kinnitavad seda, et E. Raasild pani S.M. it vahendina ära kasutades A.A. i

suhtes sõiduki Microcar Virgo registreerimisnumbriga YYY osas toime KarS § 209 lg 2 p 1

objektiivsetele ja subjektiivetele tunnustele vastava teo.

39. Süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 järgi 2021 aasta septembrist detsembrini Tele 2 Eesti AS-

i suhtes toime pandud kelmuses väidavad kaitsja ja süüdistatav, et pole leidnud tõendamist, et

süüdistatav sõlmis Kaido VP OÜ juhatuse liikmena lepingud sideettevõtjaga selleks, et saada

isiklikku varalist kasu. Samuti polnud tal kavatsust jätta Tele 2 Eesti AS-le jätta arveid

tasumata. Selline väide on alusetu ega tulene tõenditest. Maakohus tuvastas E. Raasilla

kavatsetuse juba objektiivse pildi põhjal. See oli skeem, kus süüdistatav sõlmis lühikese

ajaperioodi jooksul mittetegutseva äriühingu nimel arvukalt lepinguid. Ta kasutas teenuse

pakkujalt saadud telefoninumbreid põhiliselt loto ostmiseks, jättes teenuste eest teenuse

osutajale maksmata. Isegi kahe esimese arve tasumine ei lükka see ümber tema tegevuse

tervikpilti. Esialgne maksmine oli ajendatud näiliku maksetahte ja valmiduse

demonstreerimisest, et võita Tele 2 Eesti AS usaldus, mis võimaldaks sõlmida järgnevaid

lepinguid. Kaido VP OÜ ei olnud tegutsev äriühing ja selles puudus majandustegevus. Sellise

äriühingu jaoks ei olnud vaja telefoninumbreid. Tele 2 Eesti AS arvetelt nähtub, et

telefoninumbreid ei kasutatud Kaido VP OÜ majandustegevuse raames, vaid üksnes

lotopiletite ostmiseks. Asjas on tuvastatud süüdistatava tegevuse spetsiifika selles, et tal oli

harjumus osta lotopileteid ja ta tegi seda just Tele 2 Eesti AS telefoninumbreid kasutades.

Maakohus on põhjendatult süüdistatava ennastõigustava versiooni jätnud kõrvale.

Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et lepingud Tele 2 Eesti AS-ga sõlmis

süüdistatav varalise kasu saamise eesmärgil, et saada teenuseid ilma, et ta peaks nende eest

maksma.

40. Süüdistatava kuritegelikus käekirjas on täheldatav süsteemne järjekindlus ja oskus

kaasinimesi eksimusse viia. E. Raasild lõi kannatanutele erinevatest faktilistest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse, varjates seejuures enamasti ka oma identiteeti. E. Raasillal

polnud algusest peale kavatsust vastusooritusi teha ning tema eesmärk oli petta võimalikult

paljudelt kannatanutelt välja raha või rahalisi hüvesid. Selle ta ka enamasti saavutas – ta sai

varalist kasu ja kannatanutel tekkis samas ulatuses kahju. Teod, mis jäid katse staadiumisse

(s.o M.S. alt võltsitud kohtumäärusega 28 800 euro väljapetmine ja K.V. lt sõiduki Microcar

MC1 registreerimisnumbriga XXX väljapetmine), on hõlmatud lõpuleviidud kelmustega.

Ühtlasi on E. Raasilla käitumises kvalifitseeriv tunnus avalikkuse poole pöördumine (kauba-

ja piletimüügi kelmused, kus E. Raasild pani ise Facebooki müügikeskkondades üles

kuulutusi).

41. Süüdistuses KarS § 1572 lg 1 järgi M.P. aga seotud teise isiku identiteedi ebaseadusliku

kasutamise episoodis leitakse apellatsioonides, et M.P. a identiteedi kasutamine polnud

tahtlik. Maakohus on seda väidet põhjalikult käsitlenud, selle ümber lükanud ja kolleegium

nõustub maakohtuga. Asjas on tõendamist leidnud, et süüdistatav esines M.P. a nime all ja

kasutas selleks ka fotot, millel oligi kujutatud M.P. . Seega kasutas ta kavatsetult poliitikust ja

näitlejast kannatanu identiteeti. Asjaolu, et M.P. ise sai sellest teadlikuks alles asja

menetlenud isiku vahendusel ei oma tähtsust. M.P. on selgitanud, et ta oli toimunust sügavalt

šokeeritud, et keegi on tema nime all toime pannud ebaseaduslikke tegusid. Selline E. Raasilla

tegevus kahjustas tema isiku mainet.

42. Maakohtus ei vaieldud selle üle, et, E. Raasild kasutas erinevate kelmuste toimepanekul

enda isiku varjamiseks M.P. a ja K.V. isikuandmeid (s.o neid isikuid tuvastada võimaldavat

ees- ja perenime koos fotoga). Tõendamist leidis asjaolu, et nii M.P. kui ka K.V. ei omanud

nende kuritegudega mingit puutumust ega ole andnud oma isikuandmete kasutamiseks ka

nõusolekut. M.P. ja K.V. on ütlustes kinnitanud, et kellegi võõra poolt nende nime ja pildi

kasutamine kuritegude toimepanemiseks oli väga häiriv. Kolleegium ei nõustu süüdistatava

kaitseväitega selles, et M.P. a identiteedi kasutamine ei olnud tema arvates tahtlik, kuna ta ei

teadnud, et selle nime taga on reaalne inimene.

43. Maakohus on õigesti leidnud, et E. Raasilla tegevus nii M.P. a kui ka K.V. puhul on

käsitatav teise isiku identiteedi ebaseadusliku kasutamisena KarS § 1572 lg 1 mõttes. E.

Raasild teadis, et ta esitab M.P. a ja K.V. i üheselt tuvastada võimaldavaid isikuandmeid (s.o

nime ja fotot korraga). Mõlema isiku isikuandmete esitamiseks puudus tal nende nõusolek.

Veelgi enam - E. Raasillal oli enne võõraste isikuandmete esitamist kindel plaan toime panna

kuritegusid, varjates seejuures enda isikut. Süüdistatav sai aru, et esitades võõraid

isikuandmeid kuritegude toimepanemiseks, loob ta sellega isikutes negatiivse kuvandi ja

tekitab sellega neile mainekahju.

44. Süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 9 järgi 2. august 2023 - 4. september 2023 käsitleti

E. Raasilla poevargusi Maxima kauplustest (kokku 5 vargust ja 3 varguse katset).

Apellatsioonides on muuhulgas vaidlustatud lõpule viidud varguste kvalifikatsiooni. Need on

episoodid, kus süüdistatav oli asunud kaupluste ruumides juba tooteid (toitu ja jooke) tarbima.

Kolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et tegemist on võõra vara kahjustamisega. Tõendid ei

kinnita kuidagi, et E. Raasild oleks tooteid lihtsalt rikkunud (kahjustanud, rebinud pakendeid

jne). Õige on maakohtu järeldus, et E. Raasild pani kaupluste müügisaalides toime vargused.

Tegemist oli toodete tarbima asumisega (söömine ja joomine), millega süüdistatav pööras

temale võõrad ja nende eest tasumata tooted isiklikuks kasuks. Süüdistatava sõnul asus ta

kaupluses tooteid sööma ja jooma, kuid kavatses nende eest kassas siiski tasuda. Miski ei

osuta samas sellele, et E. Raasild soovis ka päriselt kaupade eest maksta.

45. Maakohus tuvastas, et E. Raasilla vargusi eitavad ütlused ei ole käsitatavad

usaldusväärsetena, sest need ei haaku teiste kogutud tõendiga. Mis puudutab kaupade

esemelist koosseisu, siis lisaks muudele tõenditele tuleb arvestada Maxima Eesti OÜ esindaja

Aleksandr Korkodini ütlustega, millest selgub, et äriühingus tegutseb videogrupp, kes

monitoorib kauplusi n-ö on-line. E. Raasild oli äriühingule juba hästi teada. Süüdistatava

poolt kaupluses ära tarvitatud tooted tuvastati nii, et videogrupp märkas E. Raasilda, kes sõi ja

jõi poes, ning informeeris kaupluse kohapealseid töötajaid või turvatöötajat, et nad hakkaksid

tema tegevust poes jälgima. Juhul, kui video teel ei õnnestunud E. Raasilla poolt tarvitatavaid

kaupu tuvastada, pöörduti poe poole, sest sealsed töötajad teavad täpselt iga kauba asukohta

poeriiulitel. Neid tooteid, mida kahtlusteta kindlaks teha ei õnnestunud, avaldustesse kirja ei

pandud.

46. Maakohus pidas põhjendatult E. Raasilla ennastõigustavaid ütlusi ebausaldusväärseteks ja

tuvastas tõendite kogumile tuginedes, et E. Raasild püüdis võtta või võttis süüdistuses

märgitud aegadel ja kauplustest ära süüdistuses loetletud tooted ning osaliselt tarbis neid

kaupluses kohapeal. Süüdistuses käsitletud tegude puhul olid teo objektid võõrad vallasasjad.

Kuna E. Raasild teadis, et need asjad on tema jaoks võõrad ja asjade omanik Maxima Eesti

OÜ pole asjade äravõtmisega nõus, kuid tegutses sellegipoolest sooviga jätta senised

omanikud asjadest kestvalt ilma, on täidetud KarS § 199 subjektiivne koosseis. Katse

staadiumisse jäänud teod on lõpuleviidud vargustega hõlmatud. Maakohus ei jaganud

põhjendatult kaitsja seisukohta, et kaupluses tarbitud kaupade puhul tuleks süüdistatava

tegevus kvalifitseerida ümber võõra asja rikkumiseks KarS § 218 järgi ning E. Raasilda tuleks

karistada väärteokorras. Ka nende toodete puhul oli E. Raasilla tahtlus suunatud enda kasuks

pööramisele (kaupu juba kohapeal ära süües ja juues), mitte aga rikkumisele. Olukorras, kus

ta igal korral ei jõudnud tooteid ära tarvitada, ei anna veel alust kvalifitseerida tema tegusid

teise koosseisu järgi.

47. Maakohus põhjendas, miks on 29.augustil 2023 Maxima kaupluses juhtunu puhul

tegemist varguse katsega, mitte aga süüdistatava poolt välja pakutud Maxima äpi rikkega, mis

E. Raasilla väite kohaselt ei võimaldanud tal kõigi toodete eest tasuda. Maxima Eesti OÜ

esindaja A. Korkodin on selgitanud äpi kasutamise korda. Ta kirjeldas, et kui klient soovib

maksta äpiga, peab ta enne kassajoone läbimist ja poest väljumist iseteeninduskassas kauba

eest tasuma, seda ka selle kauba eest, mida ta on kaupluses juba tarbima hakanud. Seal

kuvatakse talle QR-kood, millega fikseeritakse tema poolt äpiga skännitud toodete nimekiri.

Seda nimekirja näeb samal hetkel ka turvatöötaja ja videogrupp, kes kahtluste tekkides

sekkuvad. Kui Maxima äpi puhul oleks tõepoolest tõrge esinenud, siis seaduskuuleka

käitumise korral oleks E. Raasild kaupluse töötajatelt saanud abi küsida, et kauba eest tasuda.

E. Raasilda aga hoopis põgenes kaubaga kaupluse turvatöötaja eest, mis kinnitab ilmekalt

tema tahtlust varguse toimepanekuks. Seega nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et

süüdistatava tegu on õieti kvalifitseeritud varguse katsena.

48. E. Raasilla tegevuses on KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 9 järgi kvalifitseerivad tunnused. E.

Raasild pani enne kauplusevargusi toime arvukalt kelmusi. Samuti pani ta 1 kuu vältel toime

5 poevargust ja 3 varguse katset (s.o kokku 8 sarnast tegu). Tema süstemaatiliste varguste

toimepanemise muster oli ühetaoline.

49. Süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi 29. augustil 2023 poe turvatöötaja kehalises

väärkohtlemises pole vaidlust selles, et E. Raasild hammustas kauplusevarguse järgselt teda

kinni pidada püüdnud turvatöötajat L.S. it. Maakohtu istungil ta ei vaielnud enam selle üle, et

hammustas kannatanut kolm korda. Kolleegium leiab, et süüdistuses märgitud asjaolud on

usaldusväärselt tõendatud. Kannatanu L.S. on selgitanud, et ta võttis enda vöölt käerauad, et

E. Raasilla käed raudu panna. L.S. võttis E. Raasilla parema käe oma vasaku käe haardesse,

kuid E. Raasild ei soovinud, et tal käed raudu pannakse, vaid üritas veel rüseledes ennast lahti

saada, et minema joosta. Siis haaras süüdistatav L.S. i parema käe enda näo juurde ja

hammustas seda randme piirkonnast. L.S. tundis selle peale valu ning tõmbas oma käe ära.

L.S. üritas teist korda käeraudu panna, kordus sama ning L.S. il oli jälle väga valus. E.

Raasild hammustas L.S. it veel kolmandatki korda, seekord vasaku käe randmest 2 cm ülevalt

poolt. Vahepeal oli sündmuskohale tulnud mees, kes ütles, et on endine maadleja. Mees pani

E. Raasilla kiiresti istuli maha ning kuna L.S. i randmed väga valutasid, siis pani ise E.

Raasillale käerauad peale. Seejärel saabus sündmuskohale politsei. Hiljem läks L.S. EMO-

sse, kus fikseeriti tal randme ja käe pindmised hulgivigastused. (Ko To 6 kd, tl 116-118)

50. L.S. i ütluste usaldusväärsuses pole alust kahelda, sest need haakuvad tunnistaja P.R.

ütlustega ja Häirekeskusesse 29. augustil 2023 algusega kell 18:05 tehtud kõnesalvestise

vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt helistas Häirekeskusesse mees, öeldes, et aadressile

Narva mnt 112, Tartu oleks vaja politsei abi, sest turvatöötaja peab kinni meesterahvast

poevarast, kes teda ründab. Turvatöötaja sai vigastada, kuna poevaras hammustas teda

mõlemast käest. (Ko To 6 kd, tl 119-120)

51. Vaidlustatud episoodis pakuvad kaitsja ja süüdistatav jätkuvalt välja, et E. Raasild

tegutses hädakaitseseisundis. Maakohus on seda küsimust vaaginud ja õigele järeldusele

jõudnud. Kolleegiumil jääb üle ainult nõustuda selles, et süüdistatav ei tegutsenud

hädakaitseseisundis (Ko To kd 10, tl 205). Asjas on tuvastatud, et E. Raasild peeti pärast

kauplusest vargust kinni kaupluse turvatöötaja L.S. i ja kaasinimese poolt. Tõendid ei kinnita,

et E. Raasilla kinnipidamisel oleks kasutatud ülemäärast füüsilist jõudu. Seega ei viibinud E.

Raasild hädakaitse seisundis ja igasugune vajadus turvatöötaja L.S. i hammustamiseks

puudus. Rõhutamist vajab asjaolu, et süüdistatav oli äsja varguse toimepanemiselt tabatud ja

maapinnale surutud ning mingil määral füüsilist jõudu pidigi vastupanu osutava ja põgenemist

üritava noore elujõus meesisikus suhtes rakendatama. L.S. i tegevuses puudus õigusvastane

rünne KarS § 28 lg 1 mõttes.

52. Asjas on tõenditega seega usaldusväärselt tuvastamist leidnud, et 29. augustil 2023,

vahetult pärast Tartus Narva mnt 112 Maxima Eesti OÜ kauplusest varguse toimepanemist ja

sealt põgenemist, hammustas E. Raasild Raadi kalmistu territooriumil kaupluse turvatöötajat

ajal, mil viimane püüdis E. Raasilda kinni pidada, kaks korda parema käe randme piirkonnast

ja üks kord vasaku käe randme piirkonnast ja tekitas L.S. ile sellega füüsilist valu ning

tervisekahjustused – randme ja käe pindmised hulgivigastused (sh hammaste jäljed ja

kriimustused). Süüdistatava väide, et L.S. ründas hoopis teda ja tal oli õigus enesekaitsele

pole usaldusväärne ega kooskõlas teiste tõenditega. L.S. on selgelt väljendanud, et E. Raasild

avaldas kinnipidamisel ja käeraudade pealepanekul vastupanu ning tõmbas tema käe enda

poole, mida hammustas mitmel korral. Seega E. Raasild soovis ja seadis eesmärgiks L.S. ile

valu tekitada, et seepeale tema haardest vabaneda ja põgenema pääseda.

53. Süüdistatava tegevuse tagajärjel tekitati L.S. ile randme ja käe pindmised hulgivigastused

(sh hammaste jäljed ja kriimustused), mis liigituvad tervisekahjustuste alla. Lisaks tundis L.S.

hammustamise ajal füüsilist valu ja asjas on täidetud mõlemad KarS § 121 lg 1 objektiivse

koosseisu alternatiivid. Arvestades, et teise inimese hammustamine pole inimeste vahelises

suhtluses aktsepteeritud käitumisviis, tekitas E. Raasild L.S. ile kehalise väärkohtlemisega

tervisekahjustused ja füüsilist valu.

54. Apellatsioonides leiti, et maakohus pole küllaldaselt arvestanud süüdistatava vaimse

seisundiga. Kaitsja ja süüdistatav on menetluse kestel viidanud vajadusele kohaldada KarS §

35 sätestatut, see tähendab olukorda, kus isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma

käitumist vastavalt selle arusaamisele juhtida on KarS § 34 esitatud põhjustel oluliselt

piiratud. Kolleegium leiab, et ka selle väitega ei saa nõustuda, sest kohus on E. Raasilla

lapsepõlve ja psüühikahäiret kaalunud ja nõustub maakohtuga, et mingit erikohtlemist või

karistuse kergendamist see kaasa ei too. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia

kompleksekspertiisi akti nr 149 arvamuse kohaselt ei olnud E. Raasillal vaatamata käitumis-

ja isiksusehäirele arusaamisvõime oma tegude tähendusest (sh nende keelatusest) ja oma

käitumise juhtimise võime tegude toimepanemise ajal piiratud. E. Raasilla poolt sooritatud

õigusevastased teod ei olnud põhjuslikus seoses temal esineva psüühikahäirega. E. Raasild on

vaimse tervise poolest võimeline kandma süüdimõistmise korral karistust. (Ko To 5 kd, tl

175-185) Kolleegium veendus ka ringkonnakohtu istungil, et E. Raasild oli võimeline

esinema, küsimustele vastama ning käitus taoliselt, et kohtukoosseisul ei tekkinud kahtlusi, et

toimuvast arusaam oleks süüdistataval oluliselt piiratud. Seega E. Raasilla psüühikahäire pole

olulisel määral mõjutanud tema arusaamis- ega otsustusvõimet, sest ta pani kuriteod teod

toime kalkuleeritult, ilmutades tihtipeale üle keskmise tehnilist taipu.

II

55. Karistuse osas leitakse apellatsioonides, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm

ja palutakse selle kergendamist või kohaldamist tingimisi. Samas pole toodud mingeid uusi

argumente, mida maakohus poleks karistuse mõistmisel juba arvestanud. Kolleegium leiab, et

maakohus pole süüdistatavale karistust mõistes materiaalõigust valesti kohaldanud ja taotlus

karistuse kergendamiseks jääb rahuldamata. Põhjendatult on maakohus rõhutanud asjaolu, et

süüdistatava süü leidis tõendamist aastate vältel toime pandud arvukates kelmustes ja

vargustes. Kolleegium nõustub sellegagi, et mingi muu karistusliik peale vangistuse

kaalumisele ei tule. Maakohus tõi erinevate kuriteoliikide puhul detailselt välja asjaolud, mida

ta karistuse mõistmisel arvestas. Kaitsja ja süüdistatava taotlust kergendada maakohtu

otsusega mõistetud eri kuriteokoosseisude üksikkaristusi samuti edu ei saada. Seda põhjusel,

et maakohus on kõiki seadusest tulenevaid asjaolusid arvestanud.

56. Õigustatult arvestas kohus, et süüdistatav pani kelmusi toime nii oma tuttavate, internetis

avalikele ostu-müügi kuulutustele reageerinud võõraste kui ka sideettevõtja teenust osutava

Tele2 Eesti AS-i suhtes. Seejuures olid E. Raasilla tuttavad vähekindlustatud ja toetustest

sõltuvad inimesed, kellele E. Raasid tekitas täiendavaid märkimisväärseid rahalisi probleeme.

Samuti jätkas ta valeväidete esitamist pärast tuttavatelt raha saamist, et neilt veel rohkem raha

välja petta. Kannatanu K.V. puhul püüdis teda lõpuks mõjutada tegema lausa notariaalset

volitust kõigi asjade ajamiseks. Kauba ja piletite müügi kelmuste puhul oli ilmekas E. Raasilla

küüniline ja parastav suhtumine veel kahtlustatavana ülekuulamisel, kus ta oli seisukohal, et

lollidelt tulebki raha ära võtta. Kolleegium nõustub, et E. Raasilla süü kelmuste puhul on

märkimisväärselt üle keskmise. E. Raasilla süü on üle keskmise ka KarS § 1572 lg 1 järgi, sest

ta kasutas kahe kannatanu identiteeti arvukatel kordadel enda poolt kuriteo toimepanemise

varjamiseks. Süüdistatava süü on üle keskmise KarS § 121 lg 1 puhul, sest ta hammustas

korduvalt oma tööülesandeid täitvat turvatöötajat, kes püüdis takistada teda pärast vargust

sündmuskohalt lahkumast. E. Raasild soovis tekitada põgenema pääsemiseks kannatanule

võimalikult suurt valu ja tekitas talle ka kergemaid kehavigastusi. KarS § 199 lg 2 puhul on

süüdistatava süü alla keskmise, sest kuigi E. Raasild pani 1 kuu jooksul toime 8 vargust või

varguse katset, ei tekitanud ta tegudega suurt varalist kahju. Karistust kergendavad ega

raskendavad asjaolud tuvastamist ei leidnud.

57. Kaitsja ja E. Raasild palusid jätkuvalt kaaluda karistusest tingimisi vabastamist koos

kriminaalhooldusega, kuid kolleegium nõustub maakohtuga, et taoline vastutulek poleks

põhjendatud. Asjas on tuvastatud, et lisaks arvukate kuritegude toimepanemisele rikkus E.

Raasild eelmise kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise perioodil korduvalt ka

muid kriminaalhoolduse nõudeid. Fakt on see, et senised karistusmeetmed (sh lühiajaline

vangistus ega üldkasulik töö) pole osutunud efektiivseks ega katkestanud E. Raasilla

õigusvastaste käitumiste jada. Varavastased kuriteod on kujunenud süüdistatava elustiiliks.

58. Maakohus mõistis E. Raasillale KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Kohus vähendas KrMS § 238

lg-le 2 tuginedes E. Raasilla liitkaristust 1/3 (s.o 1 aasta ja 6 kuu) võrra ning mõistis lõplikuks

karistuseks 3 aasta pikkuse vangistuse. Maakohtu esitatud karistuse mõistmise arutluskäiku

jälgides leiab kolleegium, et E. Raasillale mõistetud vangistuse määrad ja liitkaristus pole

karmid.

III

59. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 28. juuni 2024 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

IV

60. Kaitsja A. Vissak on apellatsioonimenetluses esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal 420 minutit maakohtu otsuse ja protokolliga tutvumisele,

telefonikõnedele ning konsultatsioonile süüdistatavaga ja apellatsiooni koostamisele. Kaitsja

palub taotluses suurendada tasu 200 % võrra ja märgib, et süüdistus ja otsus olid mahukad

ning apellatsiooni koostamisele kulus oluliselt rohkem aega kui 2 tundi.

Eelnimetatud toimingute eest taotleb kaitsja tasu 527,04 eurot, sh käibemaks 95,04 eurot.

Samuti esitas kaitsja tasutaotluse kohtuistungil osalemise eest summas 58,56 eurot, sh

käibemaks 10,56 eurot.

61. Esmalt märgib kohus, et kriminaalasi lahendati lühimenetlus, mille kuludele kehtivad

erisused ka advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra (kord) järgi.

Kaitsja palub suurendada tasu, kuna tal kulus apellatsiooni koostamisele rohkem aega kui 2

tundi, sest süüdistus ja maakohtu otsus olid mahukad.

Maakohtu otsus oli küll 47 lehekülge, kuid seda ei saa pidada eriliselt mahukaks. Samale

seisukohale tuleb asuda ka 4-leheküljelise apellatsiooni osas. Seega kohus ei pea

põhjendatuks suurendada korra § 2 lg 1 alusel tasu piirmäära. Lisaks ei pea kohus kuidagi

põhjendatuks sellise apellatsiooni esitamisele kulunud aega 420 minutit.

Korra § 6 lg 4 kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja

kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga

poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 144 euro ühes kohtuastmes. Kuna Advokaadibüroo

Sirje Must on käibemaksukohuslane, siis lisandub tasule käibemaks. Seega maksimaalne

summa, mida kaitsja taotleda saab on 175,68 eurot (sh käibemaks 31,68 eurot), millele

lisandub kohtuistungil osalemine.

Kohtuistung toimus ringkonnakohtus 28. oktoobril 2024 ja kestis 14.00-14.35, seega 35

minutit, mille eest on põhjendatud tasu 51,24 eurot, sh käibemaks 9,24 eurot.

Lähtuvalt eelnevast kuulub kaitsjale tasutaotluse alusel hüvitamisele 226,92 eurot (175,68

eurot + 51,24 eurot), sh käibemaks 40,92 eurot.

62. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi, s.o jätab maakohtu

otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2 alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle

huvides apellatsioon on esitatud. Seega jäävad süüdistataval tekkinud menetluskulud summas

226,92 eurot E. Raasilla kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)