2-24-13623/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada K. R. seadusliku esindaja R. E. ja T. R. vaheline kompromiss alljärgnevas: R. tasub K. R.`i ülalpidamiseks iga kuu 15.-ks kuupäevaks alates 01.12.2024 kuni
Legislator headnote
AI generatedArt. 56 lg, Art. 3 kohaselt, Art. 15 kohaselt, Art. 4 lg, Art. 56 alusel esitatud; 2-24-13623/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Kinnitada K. R. seadusliku esindaja R. E. ja T. R. vaheline kompromiss alljärgnevas: R. tasub K. R.`i ülalpidamiseks iga kuu 15.-ks kuupäevaks alates 01.12.2024 kuni
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohtuasja number
2-24-13623
Määruse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2025. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
K. R. (R.) taotlus elatise väljamõistmise otsuse tegemiseks
EÜ määruse 4/2009 alusel
K. R. hagiavaldus T. R. vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine / Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised
Hageja:
Hageja
seaduslik
esindaja:
Hageja
esindaja
riigi
õigusabi
korras:
Kostja:
K. R. (XXX Vabariigi isikukood XXX, sünd.
XXX, elukoht XXX)
R. E. (XXX Vabariigi isikukood XXX, sünd.
XXX, elukoht XXX)
vandeadvokaat
Aleksei
Ratnikov
(Advokaadibüroo A. Ratnikov & Partners OÜ,
e-post aleksei@ratnikovab.com, tel 5690 9006)
T. R. (XXX Vabariigi isikukood XXX, sünd.
XXX, elukoht XXX, tel +372 XXX, e-post
XXX)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada K. R. seadusliku esindaja R. E. ja T. R. vaheline kompromiss alljärgnevas:
1.1
T. R. tasub K. R.`i ülalpidamiseks iga kuu 15.-ks kuupäevaks alates 01.12.2024 kuni
K. R.`i täisealiseks saamiseni elatist 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 72 senti
(272,76 eurot baassumma + 54,96 eurot kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest
brutokuupalgast – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest
korda 1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest
vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste
seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse
muutumisele järgnevast kuust.
Elatis tuleb tasuda R. E. arvelduskontole.
Elatis tuleb tasuda PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette.
1.2
Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks kompromissi p.1.1 sätestatud summade
laekumisel R. E. kontole.
1.3
Kompromissis sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub
kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kompromissist tulenevate nõuete
koheseks rahuldamiseks.
1.4
Pooled kinnitavad, et käesolevas kompromissis sätestatud kohustuste tähtaegse ja
nõuetekohase täitmise korral puuduvad neil üksteise suhtes igasugused antud tsiviilasja
menetlusest tulenevalt täiendavad nõuded. Välja arvatud need, mis puudutavad
kompromisslepingu täitmist.
1.5
Pooled lühendavad kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise
tähtaega 7 (seitsmele) päevale.
2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Lõpetada menetlus K. R. hagis T. R. vastu elatise nõudes.
4. Saata kohtumäärus menetlusosalistele ja Justiitsministeeriumi rahvusvahelise
justiitskoostöö talitusele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu
kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1. K. R. (seaduslik esindaja R. E.) esitas 10.09.2024 keskasutuse kaudu taotluse T. R. vastu
elatise väljamõistmise otsuse tegemiseks EÜ määruse 4/2009 alusel.
Viru Maakohus andis oma 24.10.2024 määrusega K. R.le riigi õigusabi tsiviilasja nr 2-24-13623
kohtumenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning tõlkekulud.
K. R.le määratud esindaja oli kohustatud esitama kohtule hagiavalduse T. R. vastu elatise
väljamõistmiseks 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest. K. R.le riigi õigusabi korras määratud
esindaja Aleksei Ratnikov esitas 4.12.2024 Viru Maakohtule hagi T. R. vastu elatise nõudes.
2. 23.01.2025.a esitasid pooled kompromissi ning palusid tsiviilasja menetluse lõpetada.
Pooled lühendavad kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega 7
päevale.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. K. R. esitas 10.09.2024 taotluse T. R. vastu elatise väljamõistmise otsuse tegemiseks
Nõukogu määruse (EÜ) 4/2009 art 56 lg 1 p c alusel.
Nimetatud määruse art 3 kohaselt on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad
otsustama:
a) selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või
b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht.
Kostja T. R. elab Eesti Vabariigis XXX, mis jääb Viru Maakohtu teeninduspiirkonda.
EÜ 4/2009 art 15 kohaselt määratakse kohaldatav õigus kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste
suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle
suhtes see õigusakt on siduv.
Haagi protokolli art 4 lg 3 kohaselt juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku
peamiseks elukohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, kohaldatakse nimetatud asutuse
asukohariigi õigust.
Seega on käesoleval juhul kohaldatav Eesti õigus.
4. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse
otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni
lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja
menetluse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus
heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole
võimalik täita.
Kohus leiab, et poolte sõlmitud ja kohtule kinnitamiseks esitatud kompromiss ei ole vastuolus
seaduse ega heade kommetega, samuti ei riku saavutatud kokkulepe avalikku huvi, kokkulepe on
täidetav.
6. Kohus selgitab pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.
Vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama
kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja
protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.
7. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
EÜ määruse 4/2009 artikli 46 lõike 1 kohaselt annab taotluse saanud liikmesriik tasuta õigusabi
seoses kõigi art 56 alusel esitatud õigustatud isiku taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse
suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21 aastase isiku suhtes. Õigusabi hõlmab EÜ määruse
4/2009 artiklis 45 sätestatud toiminguid.
Kohus määras 24.10.2024 määrusega K. R.le riigi õigusabi ja tõlkeabi tsiviilasja nr 2-24-13623
kohtumenetluses õigusabi tasu ja kulude ning tõlkekulude hüvitamise kohustuseta. Lähtudes
eeltoodust jätab kohus riigi õigusabi kulud ja tõlkekulud Eesti Vabariigi kanda.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta.
Tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole pooltel muid menetluskulusid.
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
9. Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
Pooled lühendasid kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega 7 tööpäevale.
10. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, kinnitab kohus poolte vahelise
kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Piret Raik
Kohtunik