2-24-13200/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedavaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb C.U (hageja) esitas 02.09.2024 Harju Maakohtule hagi ASC Motors OÜ (kostja) vastu
Legislator headnote
AI generated2-24-13200/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb C.U (hageja) esitas 02.09.2024 Harju Maakohtule hagi ASC Motors OÜ (kostja) vastu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht
24.01.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-13200
Kohtuasi
C.U hagi ASC Motors OÜ vastu põhivõla ja viivise
väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.12.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
ASC Motors OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja C.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja
Fränk Valdmann
Kostja ASC Motors OÜ (registrikood 12290351),
seaduslik esindaja AS
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 04.12.2024 määrus muutmata.
2. Jätta määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 280 eurot.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning
avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi
taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-24-13200
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. C.U (hageja) esitas 02.09.2024 Harju Maakohtule hagi ASC Motors OÜ (kostja) vastu
põhivõla 3800 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2. Maakohus rahuldas hagi 22.10.2024 tagaseljaotsusega, mis jõustus 26.11.2024.
3. Hageja esitas 22.10.2024 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja
menetluskulu moodustas 1720 eurot (riigilõiv 700 eurot ja esindajakulud 1020 eurot 7,5 tunni
eest tunnihinnaga 136 eurot käibemaksuta). Hageja esindaja tegi menetluses järgmised
toimingud:
30.08.2024 nõupidamine kliendiga (45 minutit);
30.08.2024 hagiavalduse koostamine (3 tundi ja 35 minutit);
02.09.2024 tõenditega tutvumine, hagi täiendamine ja kohtule esitamine (1 tund);
02.09.2024 hagi tagamise avalduse koostamine ja esitamine (1 tund ja 30 minutit);
09.09.2024 kohtumäärusega tutvumine (5 minutit);
22.10.2024 kohtuotsusega tutvumine (5 minutit);
22.10.2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine (30 minutit).
Hageja kinnitas, et kulud olid seotud siinse kohtumenetlusega. Hageja palus määrata, et alates
menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal
tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg
1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Kostja ei olnud võla tasumisele vastu ja
seetõttu peaks hageja ise oma menetluskulud kandma. Kuna vaidlus ei olnud keeruline, siis
piisas kahest tunnist hagi koostamiseks. Hagi täiendamise ja tagamisega seotud toimingud ei
ole põhjendatud.
Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mõistes kostjalt
hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1720 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises
lauses toodud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
Hageja tasus hagilt riigilõivu 700 eurot, mis on vältimatu ja põhjendatud kulu. Maakohus
kontrollis hageja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingute
põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et kõik toimingud olid põhjendatud ja vajalikud.
Kulude koosseis vastab tsiviilasja materjalidele ja nendest ei nähtu, et esindaja oleks
kulutanud aega põhjendamatult. Esindaja tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas
aktsepteeritud tasumääradega.
Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uus
määrus, millega hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Alternatiivselt palub kostja
rahuldada hageja avaldus osaliselt ja mõista kostjalt menetluskulude hüvitisena välja 1164,67
eurot.
6.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tähelepanuta kostja vastuväited
hageja menetluskuludele ega põhjendanud kostja vastuväidetega arvestamata jätmist. Kostja
2-24-13200
ei vaielnud hageja nõudele vastu, st kostja sisuliselt tunnistas hagi. Seega oleks tulnud hageja
menetluskulud jätta tema enda kanda. Muu hulgas oleks tulnud arvestada, et hageja ei
esitanud kohtuväliselt kostja vastu nõuet.
6.2. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Vaidlus oli lihtne ning põhjendatud kulu hagi
koostamiseks on kaks tundi. Seejuures oli hagi tagamine liigne toiming. Kulud olid üle
paisutatud 4 tunni ja 5 minuti ulatuses arvestusliku maksumusega 555,33 eurot.
7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse
tühistamiseks vaidlustatud osas. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus
§-ga 659 rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga
659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse
väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist
esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu
diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on
ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11 ja 18.05.2010,
3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks
loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus
menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud
õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust
ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja esindaja toimingute vajalikkust ning
toimingutele kulunud aja põhjendatust hinnates diskretsioonipiire ületanud. Maakohus jättis
tagaseljaotsusega kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja leidis, et hageja pidi ise kandma
oma menetluskulusid. Sellise vastuväite näol on tegemist vastuväitega menetluskulude
jaotusele, mida kostja sai vaidlustada üksnes tagaseljaotsust vaidlustades. Kuivõrd
tagaseljaotsus jõustus edasikaebamata, siis ei ole ringkonnakohtul alust menetluskulude
jaotust hinnata. Kostjal oli võimalus esitada kohtule oma seisukoht menetluskulude jaotusele
ka enne tagaseljaotsuse tegemist. Maakohus selgitas hagi menetlusse võtmise määruses, et
kostjal on õigus esitada arvamus, kuidas tuleks menetluskulud jaotada. Samuti sisaldas
menetlusse võtmise määrus selgitust, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja
menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
12. Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei anna alust jätta lepingulise esindaja
kulud täielikult välja mõistmata. Ka vähekeerukas ja väikese väärtusega hüve üle peetavas
kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et talle hüvitatakse lepingulise esindaja
põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama
lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid ning vaid juhul, kui tegemist ei olnud vajaliku
ning põhjendatud kuluga (esindaja toiminguga), siis võis kohus selle toimingu eest jätta tasu
välja mõistmata.
2-24-13200
13. Kostja heitis ette, et maakohus oleks pidanud vähendama hageja lepingulise esindaja
kulusid. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse
hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse,
samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 14.04.2021, nr 2-19-10324, p 17).
Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude
vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus sidus toimingutele kulunud ajakulu toimingute ja
dokumentide sisu ja mahuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire
ületanud. Samuti on maakohus nõuetekohaselt hinnanud esindaja tunnitasu määra.
14. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu
määruse muutmata.
15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel
tekkinud kulusid.
16. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)