Legislator Case Law & Legislation
2-24-13200/18 AI generated

2-24-13200/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-13200/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb C.U (hageja) esitas 02.09.2024 Harju Maakohtule hagi ASC Motors OÜ (kostja) vastu

Legislator headnote

AI generated

2-24-13200/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kui menetlusosaline taotleb C.U (hageja) esitas 02.09.2024 Harju Maakohtule hagi ASC Motors OÜ (kostja) vastu

Keywords

AI generated
motor vehicle expenses unpaid cost advance reimbursement of transport costs share premium costs under foreigners act acquisition costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

24.01.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-13200

Kohtuasi

C.U hagi ASC Motors OÜ vastu põhivõla ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.12.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

ASC Motors OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja C.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Fränk Valdmann

Kostja ASC Motors OÜ (registrikood 12290351),

seaduslik esindaja AS

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 04.12.2024 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-24-13200

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. C.U (hageja) esitas 02.09.2024 Harju Maakohtule hagi ASC Motors OÜ (kostja) vastu

põhivõla 3800 euro ja viivise väljamõistmiseks.

2. Maakohus rahuldas hagi 22.10.2024 tagaseljaotsusega, mis jõustus 26.11.2024.

3. Hageja esitas 22.10.2024 taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja

menetluskulu moodustas 1720 eurot (riigilõiv 700 eurot ja esindajakulud 1020 eurot 7,5 tunni

eest tunnihinnaga 136 eurot käibemaksuta). Hageja esindaja tegi menetluses järgmised

toimingud:

30.08.2024 nõupidamine kliendiga (45 minutit);

30.08.2024 hagiavalduse koostamine (3 tundi ja 35 minutit);

02.09.2024 tõenditega tutvumine, hagi täiendamine ja kohtule esitamine (1 tund);

02.09.2024 hagi tagamise avalduse koostamine ja esitamine (1 tund ja 30 minutit);

09.09.2024 kohtumäärusega tutvumine (5 minutit);

22.10.2024 kohtuotsusega tutvumine (5 minutit);

22.10.2024 menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine (30 minutit).

Hageja kinnitas, et kulud olid seotud siinse kohtumenetlusega. Hageja palus määrata, et alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal

tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Kostja ei olnud võla tasumisele vastu ja

seetõttu peaks hageja ise oma menetluskulud kandma. Kuna vaidlus ei olnud keeruline, siis

piisas kahest tunnist hagi koostamiseks. Hagi täiendamise ja tagamisega seotud toimingud ei

ole põhjendatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, mõistes kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1720 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses toodud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

Hageja tasus hagilt riigilõivu 700 eurot, mis on vältimatu ja põhjendatud kulu. Maakohus

kontrollis hageja menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja toimingute

põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et kõik toimingud olid põhjendatud ja vajalikud.

Kulude koosseis vastab tsiviilasja materjalidele ja nendest ei nähtu, et esindaja oleks

kulutanud aega põhjendamatult. Esindaja tasumäär on kooskõlas kohtupraktikas

aktsepteeritud tasumääradega.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uus

määrus, millega hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Alternatiivselt palub kostja

rahuldada hageja avaldus osaliselt ja mõista kostjalt menetluskulude hüvitisena välja 1164,67

eurot.

6.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jättis maakohus tähelepanuta kostja vastuväited

hageja menetluskuludele ega põhjendanud kostja vastuväidetega arvestamata jätmist. Kostja

2-24-13200

ei vaielnud hageja nõudele vastu, st kostja sisuliselt tunnistas hagi. Seega oleks tulnud hageja

menetluskulud jätta tema enda kanda. Muu hulgas oleks tulnud arvestada, et hageja ei

esitanud kohtuväliselt kostja vastu nõuet.

6.2. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud. Vaidlus oli lihtne ning põhjendatud kulu hagi

koostamiseks on kaks tundi. Seejuures oli hagi tagamine liigne toiming. Kulud olid üle

paisutatud 4 tunni ja 5 minuti ulatuses arvestusliku maksumusega 555,33 eurot.

7. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks vaidlustatud osas. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga

659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11 ja 18.05.2010,

3-2-1-43-10, p 19). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks

loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus

menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud

õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust

ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja esindaja toimingute vajalikkust ning

toimingutele kulunud aja põhjendatust hinnates diskretsioonipiire ületanud. Maakohus jättis

tagaseljaotsusega kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja leidis, et hageja pidi ise kandma

oma menetluskulusid. Sellise vastuväite näol on tegemist vastuväitega menetluskulude

jaotusele, mida kostja sai vaidlustada üksnes tagaseljaotsust vaidlustades. Kuivõrd

tagaseljaotsus jõustus edasikaebamata, siis ei ole ringkonnakohtul alust menetluskulude

jaotust hinnata. Kostjal oli võimalus esitada kohtule oma seisukoht menetluskulude jaotusele

ka enne tagaseljaotsuse tegemist. Maakohus selgitas hagi menetlusse võtmise määruses, et

kostjal on õigus esitada arvamus, kuidas tuleks menetluskulud jaotada. Samuti sisaldas

menetlusse võtmise määrus selgitust, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

12. Menetluskulude kindlaksmääramise regulatsioon ei anna alust jätta lepingulise esindaja

kulud täielikult välja mõistmata. Ka vähekeerukas ja väikese väärtusega hüve üle peetavas

kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et talle hüvitatakse lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama

lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid ning vaid juhul, kui tegemist ei olnud vajaliku

ning põhjendatud kuluga (esindaja toiminguga), siis võis kohus selle toimingu eest jätta tasu

välja mõistmata.

2-24-13200

13. Kostja heitis ette, et maakohus oleks pidanud vähendama hageja lepingulise esindaja

kulusid. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse,

samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm 14.04.2021, nr 2-19-10324, p 17).

Maakohtu määrusest nähtub, et maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude

vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus sidus toimingutele kulunud ajakulu toimingute ja

dokumentide sisu ja mahuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire

ületanud. Samuti on maakohus nõuetekohaselt hinnanud esindaja tunnitasu määra.

14. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

16. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)