2-22-1767/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-1767

Tsiviilasi

I Ii hagi E Ha ja R Ha vastu elatise vähendamise

nõudes

Hagihind

nõue kostja I vastu 842,04 eurot

nõue kostja II vastu 1 130,22 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: I I (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja I: E H (isikukood xxx)

Kostja II: R H (isikukood xxx)

Kostjate esindaja: H K (e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata I Ii nõuded Harju Maakohtu 08.12.2020 õigeksvõtul põhineva otsusega

tsiviilasjas 2-20-xxx väljamõistetud elatiste vähendamiseks.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja on kostjate isa. Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-20-xxx tehtud 08.12.2020 otsusega mõistis

kohus hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 235 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni laste

täisealiseks saamiseni. Pärast kohtuotsuse tegemist on muutunud elatise arvestamist reguleerinud

seadus. Hageja leiab, et väljamõistetud elatiste summa ei vasta alates 01.01.2022 kehtivale

seadusele (alammäär on väiksem, riiklikke toetusi ei ole arvestatud, teise lapse mastaabisäästu ei

ole arvestatud). Hagejale ei ole väljamõistetud elatise tasumine jõukohane, kuna hageja on töötu ja

tema varaline seis on kehv. Kostjate tegelikud vajadused on väiksemad kui kahekordne PKS § 101

järgi arvestatud summa.

Hageja palub vähendada alates 02.02.2022 kostjalt hageja I kasuks väljamõistetud elatis 141,44

euroni ja hageja II kasuks välja mõistetud elatis 109,42 euroni kuni vastavalt kummagi kostja

täisealiseks saamiseni.

Kostjate seisukohad

2. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga ükski asjaolu

muutunud ei ole, kostjate emal oli juba eelmise lahendi tegemise ajal kokku 6 last. 08.12.2020

mõisteti hagejalt elatisraha välja summas 235 eurot, millise summa sisse olid arvestatud nii

toetused kui ka asjaolu, et hageja kostjate kasvatamises ei osale, lahendi tegemise ajal kehtinud

miinimumelatis oli 292 eurot kuus, st elatis mõisteti välja oluliselt alla selle. Kostjate vajaduste

suurus ei ole seoses uue regulatsiooni kehtestamisega automaatselt vähenenud, tarbijahinnaindeksi

tõusu arvestades võib asuda seisukohale, et vajadused on vastupidiselt hoopis kasvanud. Hageja ei

ole esitanud tõendeid oma kehva varandusliku seisundi ega ka töötuks olemise kohta. Hageja on

äriregistri andmetel juhatuse liikmeks nii xxx kui ka xxx ja teenib kostjate seaduslikule esindajale

teadaolevalt täiendavat sissetulekut ka xxx. Arvestades asjaolu, et hageja on noor ja terve mees, ei

pea kostjate seaduslik esindaja hageja töötust ja sissetuleku puudumist usutavaks, veel vähem

aluseks elatise vähendamisele.

Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 08.12.2020 õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas 2-20-

xxx on hagejalt kummagi kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatis 235 eurot kuus alates

01.10.2020 kuni kummagi kostja täisealiseks saamiseni (otsus dtl 5-6).

4. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega

kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi,

on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise

lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

5. Hageja on tuginenud õigusliku olukorra muutumisele. PKS (perekonnaseadus) § 2172 lg 1 järgi kui

enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele

lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära

ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt

kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus; PKS § 2172 lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps

ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise

suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Elatusraha

miinimummäär 08.12.2020 seisuga oli 292 eurot kuus. Hagejalt ei ole seega varasema lahendiga

välja mõistetud elatist ei toona kehtinud miinimummääras ega välja mõistetud elatist ka

miinimummäära muutusega seotud. Kohtupraktikas on leitud, et kui isikul tuli tasuda elatist kindla

summana, mitte miinimumelatisena, siis PKS § 2172 lg 2 ei kohaldu, mistõttu ei saa kohustatud

vanem nõuda elatise vähendamist õigusliku olukorra muutumisele toetudes, vaatamata sellele, kas

uus õiguslik olukord on kohustatud vanemale soodsam sellest, kui palju tal tuleb lapsele praegu

elatist maksta, või millised on alates 01.01.2022 elatise arvutamise alused (nt TlnRnKo

30.11.2023, 2-22-10888, 28; TlnRnKo 21.06.2023, 2-22-2440, p 12; TlnRnKo 30.03.2023, 2-22-

7891, p 22-24). Tulenevalt õigusliku olukorra muutumisest hagi rahuldamisele kuuluda seega ei

saa.

6. Hageja on leidnud, et elatise vähendamine on põhjendatud ka seoses laste tegelike

ülalpidamiskulude ulatusega, hageja on kostjatele ette heitnud ülalpidamiskulude tõendamata

jätmist. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle

otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas

need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta; kui elatise väljamõistmise

kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid

või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud

asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi

kinnitamisel aluseks võetuks; samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse

vajadused kaetud; kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult

aluseks võetud asjaolu on muutunud (3-2-1-35-17, p 36, 37.1). Kohus leiab, et viidatud seisukoht

on asjakohane lisaks kompromissi kinnitamisele ka muudel juhtudel, kui varasemas kohtulahendis

asjaolusid märgitud ei ole.

7. Käesoleval juhul on varasemaks kohtulahendiks õigeksvõtul põhinev otsus, milles elatise nõude

aluseks olnud asjaolusid märgitud ei ole. Kohus kogus tõendina tsiviilasjas 2-20-13163 esitatud

hagiavalduse (viimasel, so 07.10.2020, esitatud kujul, dtl 169-171), milles on välja toodud laste

vajadused ühes kuus järgmiselt:

E

R

eluase

toit

transport

side

3,99

23,89

tervishoid

hügieen

kool

riided, jalanõud

trennid, huviringid

sünnipäevad

juuksur

mööbel, sisustuselemendid, atv, jalgrattad,

tõukerattad, kiivrid, voodid, lastetoa

remont,

koolilauad,

mänguasjad,

kunstitarbed, arvutid, nutikellad, laste

laagrid (suvised)

taskuraha

KOKKU (eur/kuus)

583,99

618,89

8. Kohus selgitas 25.10.2024 määruses, et asjaolud, mille alusel hageja väidab, et mõni kostjate

vajadus on alates käesolevas asjas hagi esitamisest väiksem, tuleb kohtu ette tuua ja tõendada

hagejal. Hageja ühtegi sellist asjaolu välja ei toonud. Menetluses varasemalt märkis hageja, et

temal igasugune informatsioon kostjate kulude osas puudub. Kohus nõustub kostjatega, et seoses

üldise hinnatõusuga võivad vajadused olla pigem kasvanud. Ülalpidamist tuleb tulenevalt PKS §

99 lg 1 anda lähtuvalt lapse tavalisest elulaadist, mitte minimaalseimast võimalikust ulatusest

esmavajaduste kandmiseks. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole, et ükski kostjate vajadus

oleks võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga vähenenud.

9. Hageja on elatise vähendamise alusena välja toonud ka oma halva majandusliku seisundi. Kohus

selgitas hagejale 25.10.2024, et ei piisa üksnes praeguse majandusliku olukorra esile toomisest,

vaid hageja peab tõendama ka oma majandusliku olukorra halvenemise varasema kohtulahendi

tegemise ajaga võrreldes. Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada väited ja tõendid oma

majandusliku olukorra kohta varasema kohtulahendi tegemise ajal ning käesoleval ajal. Hageja

vastavaid väiteid ja tõendeid ei esitanud. Kohus asub seisukohale, et tõendatud ei ole hageja

majandusliku seisundi halvenemine võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga.

10. Hageja märkis hagis mh, et on alates 13.10.2021 töötu. Kohus tegi hagejale 25.10.2024 ettepaneku

täpsustada, kas ta on töötu käesoleva ajani ning mis tööle asumist takistab; juhul kui hageja väidab,

et pärast eelmise kohtulahendi tegemist on muutunud mõni asjaolu seoses tema võimega

sissetulekut teenida, tuleb vastav asjaolu välja tuua ja tõendada hagejal. Hageja vastavaid väiteid

ega tõendeid ei esitanud. Hageja on tööealine ega ole välja toonud ühtegi objektiivset, hagejast

sõltumatut asjaolu, mis töötamist takistaks. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga

väike (2-16-100215, p 20). Kohus on seisukohal, et sissetuleku vähenemine olukorras, kus

sissetuleku teenimise võime on realiseerimata, endast alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks ei

kujuta.

11. Kohus jätab hagi rahuldamata.

12. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik