2-24-124036/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-124036

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse

2000 euro, intressi 249,84 euro, sissenõudmiskulude 50

euro, viiviste 392,64 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3456,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood

10746479), asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema; Julianuse

Õigusbüroo OÜ; e-post: xxx

Kostja: X (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

1. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 2000 eurot,

intress 249,84 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 30.08.2024

sissenõutavaks muutunud viivis 392,64 eurot.

2. Välja mõista Xilt edasiulatuv viivis põhinõudelt (2000 eurolt) määras 38,22%

aastas, alates 31.08.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta rahuldamata sissenõudmiskulud 15 euro ulatuses.

2. Jätta menetluskulud Xi kanda.

3. Välja mõista Xi Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku 560

eurot, s.o riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot

ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 120 eurot. Menetluskulud kanda

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXX viitenumbriga

xxxxxxx.

4. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja Placet Group OÜ vahel 24.02.2023

sõlmitud krediidikontoleping nr KK3912245, millega kostja sai krediiti limiidiga 1300 eurot ja

27.02.2023 krediidilimiidi muutmise leping, millega tõsteti limiiti 2000 euroni. Kostja rikkus

kohustust tasuda korrapäraselt tagasimakseid. Lepingute ülesütlemiseni viis kokkulepitud

maksete (detsembri 2023, jaanuari ja veebruari 2024) tasumata jätmine. Esialgne võlausaldaja

andis kostjale 09.02.2024 täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (23.02.2024) kuid kuna

kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles 24.02.2024. Placet Group

OÜ loovutas 27.02.2024 nõuded hagejale.

Hageja esitas 30.08.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 2000 euro, intressi

249,84 euro, sissenõudmiskulude 50 euro, viiviste 392,64 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.

Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt

rahuldamata sissenõudmiskulude 15 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale

saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.3 kohaselt on sissenõudmiskulud 50

eurot: 04.03.2024 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 22.03.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot;

10.04.2024 tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas

kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse. Lõike 2 p 3 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist iga lepingu kohta peale

lepingute ülesütlemist. Hageja ei ole tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude

sissenõudmiskulude olemasolu. Kuivõrd esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, kuna

see hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud, ei ole hageja

muud sissenõudmiskulud põhjendatud. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata

sissenõudmiskulude 15 euro nõudes.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses

proovitud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxx, kuid

kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Varasemas menetluses on rahvastikuregistri

järgse elukoha korteriomanik 26.04.2024 kinnitanud, et kostja ei ela sellel aadressil. Samuti on

võlgniku lapse ema (ei ela koos) kinnitanud 31.05.2024, et võlgnik ei ela enam aadressil xxx,

elab Soomes. Kuid seisuga 31.05.2024 võlgnik X ei oma Soome rahvastikuregistri andmetel

registreeritud aadressi Soomes.

Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega 21.11.2024 e-posti

aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Eeltoodu põhjal asub kohus

seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus kostjale

hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 21.11.2024 ning

see loeti kättetoimetatuks 07.12.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata

jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud

tähtajaks (27.12.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 358 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja

esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline

esindaja teinud järgmisi toiminguid: alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs;

hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine;

dokumentide esitamine kohtule (2 h 338 eurot). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista

menetluses tasutud riigilõivu 420 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka

ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-

129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot (ilma käibemaksuta).

Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud

õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot (ilma

käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja

on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal

õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja

põhjendatud ja vajalik esinduskulu 120 eurot, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot, seega kokku 140 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 420 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 560 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXX

viitenumbriga xxxxxxx.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik