2-23-118501/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Karin Mölder

Kohtujurist

Evelin Miggur

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2025.a., Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-118501

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse, intressi,

sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

1401,09 eurot

Menetlusosalised

ja

esindajad

nende Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn,

10617)

Hageja esindaja: Pille Martin (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX, elukoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi X vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja

viivise väljamõistmise nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud B2 Impact OÜ kanda. Määrata, et kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) esitas 04.05.2023 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1264,94 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu

28.09.2023 määrusega anti vastavalt TsMS § 486 lg-le 1 nõue üle Harju Maakohtule

menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 28.09.2023 määrusega

avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse. Hageja esitas hagiavalduse 18.10.2023, mida

täpsustas 02.11.2023.

2. Vastavalt hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt Multitude Bank p.l.c (endise nimega

Ferratum Bank p.l.c) ja kostja vahel sõlmitud krediidilepingu alusel võlgnevust summas 822,75

eurot, intressi 92,19 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivist 451,15 eurot. Samuti nõuab

hageja kostjalt menetluskulu ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud

ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endise nimega Ferratum Bank

p.l.c) ja kostja 08.05.2020 krediidilepingu, mille kohaselt võimaldati kostjale limiiti kuni 5000

eurot. Leping sõlmiti tähtajatult. Kostja poolt kasutusse võetud krediidilepingu eritingimuste

kohaselt kohustub klient tasuma raha kasutamise eest tasu intressimääras 49,09% aastas ehk

0,1345% päevas. Lepingule lisatud Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe (edaspidi ka

ETST) punkt 3 kohaselt krediidikulukuse määr erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi

suurusest. Nt 1500 euro suuruse krediidi korral on krediidikulukuse määr 61,79 % aastas.

Eespool toodud arvutuse aluseks on intress 49,09 % aastas krediidisaldolt eeldusel, et krediit

võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena

võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Vaba

tagasimaksega lepingu puhul arvestatakse krediidikulukuse määra VÕS § 406 lg 5 alusel esialgse

määrana, kuivõrd lepingu sõlmimise ajal ei ole teada kui palju krediidilimiiti krediidisaaja

kasutusse võtab ning sellest tulenevalt ei ole võimalik teada kui palju tuleb krediiti, intressi ja

kulusid tagasi maksta.

4. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 1835

eurot. Vastavalt lepingu tingimustele kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja

poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast

algse laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Kostja on krediidilepingu raames teostanud

tagasimakseid summas 2412,83 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 1012,25 eurot,

kulude katteks 86,05 eurot ja intressi katteks 1314,53 eurot

5. Kostja jättis tagastamata osaliselt kokkuleppelised osamaksed (detsember 2021 summas

85,23 eurot (laekus üksnes 50 eurot); maksetähtaeg 28.12.2021 (laekus 100 eurot), jaanuar 2022

summas 83,63 eurot; maksetähtaeg 28.01.2022 ja veebruar 2022 summas 87,02 eurot;

maksetähtaeg 28.02.2022 osamaksed (laekus 50 eurot). Seega väljastati kolme osamakse eest

arveid kokku summas 255,88 eurot, kuid laekumisi toimus summas 200 eurot, mistõttu oli

osaline võlgnevus kolme makse eest summas 55,88 eurot. Kostjale on 26.02.2022 edastatud

meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping

üles ning leping lõppeb 15. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus

sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping

13.03.2022 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse.

6.

04.01.2024 esitas hageja kohtule vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et ta ei ole

hagiavalduse aluseks oleva lepingu algseks pooleks, vaid on nõude omandanud loovutamise teel.

Hageja on teinud päringu algsele krediidiandjale, Multitude Bank p.l.c-le (endise nimega

Ferratum Bank p.l.c), vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise selgitamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmise selgitused ja tõendid

selliselt nagu algne krediidiandja, Multitude Bank p.l.c, on need hagejale esitanud. Algne

krediidiandja ei ole esitanud täiendavaid selgitusi vastutustundliku laenamise põhimõtete

täitmise osas.

Kostja vastuväited

7. Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu (19.12.2024), kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

9. Hagi hind on 1401,09 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes

1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku

põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

10. Multitude Bank p.l.c (endise nimega Ferratum Bank p.l.c) ja kostja sõlmisid 08.05.2020

krediidilepingu, millega krediidiandja võimaldas kostjal kasutada krediiti limiidiga 5000 eurot

intressiga 49,09% aastas ehk 0,1345% päevas ning kostja kohustus kasutatud krediidi tagastama

igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et

füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevust, st vaidlusalune leping on

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

11. Hageja põhinõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

12. Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 1835 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p

10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele miinimumsummas.

Miinimumsumma moodustab 5% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetav summa (laen +

teenustasu) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem, tingimusel, et kui kogu laenusumma

koos teenustasudega on väiksem kui 10 eurot, loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma

koos kohaldatavate tasudega.

13. Lepingu sõlmimisel 08.05.2020 oli krediidikulukuse määr 61,79% aastas arvestades, et

krediidisummaks on 1500 eurot ning arvestuse aluseks on intress 49,09% aastas krediidisaldolt

eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12

võrdse tagasimaksena võrdse ajavahemike järel alates kuu aja möödumises krediidi kasutusse

võtmisest. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude krediidikulukuse määraks oli lepingu

sõlmimisel 20,61%. Krediidikulukuse määr 61,79% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda, milleks on 61,83% (3x20,61%).

14. Kostja on krediidilepingu raames teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas

2412,83 eurot, millest arvestati krediidisumma katteks 1012,25 eurot, kulude katteks 86,05 eurot

ja intressi katteks 1314,53 eurot.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

16. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS §

4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi

maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1 ja VÕS

§ 4034 lg 13). Järgnevalt kontrollib kohus, kas hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

17. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes

sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu

24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus

omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu

otsus C679/18 p 18, C-495/19 p 17)

18. Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja kontrollinud isikusamasust rahvastikuregistrist

tuvastatud andmete põhjal. Tulenevalt lepingu tingimusest punktist 3.4.10. pidi kostja kinnitama,

et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud

kehtivaid maksehäireid ja klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet

teha laenu tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal

kostjal ei olnud ühtegi maksehäiret. Lepingu punkti 3.4.16 kohaselt kinnitas kostja, et ta on

esitanud Multitude Bank p.l.c-le (endise nimega Ferratum Bank p.l.c) kõik õiged andmed oma

majandusliku olukorra ja laenu kasutamise eesmärgi kohta. Andmete kogumis tekkis

krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab tagastada

krediiti. Vastutustundliku laenamise asjaolule viitab ka see, et kostja tasus ca 2,5 aastase perioodi

jooksul lepingust tulenevaid kohustusi korrapäraselt.

19. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud andmetest ning tegi päringu

maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab

hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning

hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

20. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale krediidi võimaldamist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, tema varasem

maksekohustuste täitmine, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus

KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud

enne laenu väljastamist kindlaks tarbija väljaminekute, majapidamiskulutuste ega

finantskohustuste suurust. Samuti ei kontrollitud tarbija sissetulekute suurust.

21. Kohus märgib, et laenuandja peab muuhulgas hindama tarbija sissetuleku allikat ja selle

olemust (KAVS § 49 lg 3). KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse

konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole küsinud enne lepingu sõlmimist kostjalt

pangakonto väljavõtteid, millest nähtuks, kui suured oli kostja tegelikud sissetulekud ja

väljaminekud (Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-129990, p 26, 32).

Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

22. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii

tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja

vajadusel lasta täpsustada (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

23. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

24. Kostja on võtnud kasutusele krediiti summas 1835 eurot ja teinud tagasimakseid summas

2412,83 eurot. Seega on kostja teinud esialgsele krediidiandjale tagasimakseid põhivõlga

ületavas summas. Lepingu kehtivuse ajal oli VÕS § 94 järgne intressimäär null, seega ei ole

hagejal kostja vastu ka intressinõuet. Muid tasusid kostja hagejale VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt

ei võlgne. Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, pole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet.

25. Kokkuvõtlikult jääb hageja nõue tervikuna rahuldamata, kuna kostja on täitnud Multitude

Bank p.l.c-ga (endise nimega Ferratum Bank p.l.c) sõlmitud laenulimiidilepingust ja selle lisast

tulenevad kohustused. Hageja ei ole tõendanud, et krediidi andmisel oleks järgitud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seetõttu tuleb kõik kostja poolt tasutu arvestada põhivõla

katteks ning kostjal ei ole otsuse tegemise seisuga hageja ees krediidilepingust tulenevat

võlgnevust.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

26. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole

menetluses sisuliselt osalenud, sh lepingulise esindaja kaudu, märgib kohus, et hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude puudumise tõttu

jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

27. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Mölder

kohtunik