2-21-14399/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-21-14399

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

Venditehnik OÜ hagi Meistri Arendus OÜ vastu

põhivõla,

kahjuhüvitise

ja

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. detsembri 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Meistri Arendus OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

12 903,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Venditehnik OÜ (registrikood 11237981),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tavo Tiits

Kostja Meistri Arendus OÜ (registrikood 11664128),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 22. detsembri 2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Meistri Arendus OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Venditehnik OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 14. septembril 2021 Meistri Arendus

OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus välja mõista põhivõlgnevuse 5160 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 1424,16 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt

määras 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 11 175,84 eurot. Lisaks palus hageja mõista

kostjalt välja kahjuhüvitise 2353,20 eurot ja sellelt edasiulatuva viivise seadusjärgses

määras.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2020. a juulis töövõtulepingu, mille alusel hageja

kohustus tarnima ja paigaldama Peetri alevikus Vägeva tee 3a asuvale objektile

(laohoonele) ventilatsiooniseadmed. Lepingu p 3.2 kohaselt kohustus kostja tööde

üleandmise ja vastuvõtmise aktis fikseeritud akteeritud tööde eest tasuma üks kord kuus.

Makse aluseks on üleandmis-vastuvõtmisakt teostatud tööde kohta ja vastav arve. Juhul,

kui kostja ei ole esitatud akti viie tööpäeva jooksul viseerinud ega esitanud kirjalikku

pretensiooni antud töö kohta, loetakse akt jõustunuks ja sellega kaasnenud arve kuulub

kostja poolt tasumisele. Arve tasumise tähtaeg on 30 kalendripäeva. Lepingu p 5.2.2

kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt maksetega viivitamisel viivist 0,2% makstavalt

summalt päevas, kuid mitte üle 10% lepingu maksumusest. Lepingu p 3.1 kohaselt on

lepingu maksumus 126 000 eurot, seega maksimaalne lepingujärgne viivis on 12 600

eurot.

3. Lepingujärgsed tööd valmisid 2021. a märtsi lõpus, v.a mõõdistus ja seadistustööd. Tööde

üleandmine ja vastuvõtmine toimus etapiviisiliselt. Hageja on soovinud 2021. a märtsis

nõuetekohaselt valminud tööd kostjale korduvalt üle anda. 30. märtsil 2021 esitas hageja

eelviimase teostatud tööde akti (akt nr 30032021) koos arvega (arve nr 31062) summas

4300 eurot (lisandub käibemaks), mis esitati ventilatsioonisüsteemi paigaldustööde eest

2175 eurot ja paigaldatud materjalide eest 2125 eurot. Kostja ei esitanud 5 tööpäeva

jooksul ühtegi pretensiooni töö kohta. Tööd tuleb lugeda vastuvõetuks. Rahaline kohustus

muutus sissenõutavaks 30. aprillil 2021 ja hagi esitamise seisuga on viivis 1424,16 eurot.

Hageja on püüdnud tekkinud vaidlust lahendada kohtuväliselt, sh advokaadibüroo

vahendusel. Hagejale on tekkinud kohtueelsete õigusabikuludena kahju 2353,20 eurot.

4. Kostjal puudub õigus keelduda rahalise kohustuse täitmisest võlaõigusseaduse (VÕS) §

110 lg 1 ja § 111 lg 1 alusel. Hageja on oma lepingujärgsed kohustused vastavalt

tööetappidele nõuetekohaselt täitnud. Kostja etteheited puuduste kohta on põhjendamatud

ja need on esitatud ebamõistlikult hilja. Ventilatsiooni väidetavad puudused, mis

tuvastatakse alles mitmeid aastaid hiljem, pole automaatselt omistatavad hagejale. Lisaks

ei seondu kostja esiletoodud puudused hagi aluseks oleva arve ja vaheetappiga. Isegi kui

hageja lepingujärgsetes töödes oleks olnud mingeid puudusi, poleks see andnud kostjale

alust keelduda vaheetapi eest esitatud arve tasumisest. Pooled on töövõtulepingus

välistanud kohustuse täitmisest keeldumise õiguse, st VÕS § 110 ja § 111 kohaldamise.

Kostja vastus

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas kostjale 30. märtsil 2021 teostatud

tööde akti nr 30032021. Kostja ei vaidlusta, et kirjalikult ei ole ta teostatud tööde aktile

vastu vaielnud. Kostja nõustub, et VÕS § 637 lg 4 ja lepingu p 3.2 koostoimes on arvel nr

31062 märgitud töövõtulepingu järgne tasu 5160 eurot sissenõutav. Tasu sissenõutavaks

muutumine ei tähenda seda, et kostjal tellijana ei ole õigus kasutada õiguskaitsevahendeid

juhul, kui täitmine ei ole olnud nõuetekohane. Kostjal on õigus keelduda hagejale tasu

maksmisest kuni hageja tehtud töös puudused kõrvaldab.

6. P.P. Ehitusjärelevalve OÜ poolt 06.11.2023 koostatud auditi kohaselt on tehtud töös

järgmised puudused: osad ventilatsiooniseadmed ei saavuta projekteeritud õhuhulkasid,

kui nad töötavad üheaegselt; õhuvõtu ja heiteõhu otsad katusel on omavahel vahetuses;

hoone otstes asuvate kontorite WC-des on kasutatud painduvat kanali toru, see on jäetud

liiga pikaks ja rippu; esimese korruse ventilatsioonikambris on torude isolatsioon

paigaldatud halvasti; hoone esimesel korrusel esines probleem suitsueemaldusavade

mõjupiirkonna raadiusega, mis ei kata nõuetekohast pindala; ventilatsioonikambrit läbivas

suitsueemaldustorustiku ühenduskohas puuduvad kinnitamiseks vajalikud klambrid, mille

tõttu on torustiku vahel suur vahe; ventilatsioonikambrit läbiv suitsueemaldustorustik ei

ole nõuetekohaselt isoleeritud.

7. Samuti puudub õiguslik alus hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks, sest kostja

pole oma kohustusi rikkunud. Lisaks on kohtueelsed õigusabikulud ülepaisutatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Harju Maakohus rahuldas 22.12.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja

põhivõlgnevuse 5160 eurot, kahjuhüvitise 2353,20 eurot, perioodi 30.04.-14.09.2021 eest

sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 1424,16 eurot, põhivõlalt 5160 eurot

lepingujärgse viivise 0,2 % päevas alates 15.09.2021 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni,

kuid mitte rohkem kui 11 175,84 eurot, ja kahjuhüvitiselt 2353,20 eurot seadusjärgse

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.09.2021 kuni kohustuse

kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja märkis, et

menetluskulud määratakse kindlaks pärast otsuse jõustumist.

9. Maakohus luges tuvastatuks, et:



Hageja töövõtjana ja kostja tellijana sõlmisid 2020.a juulis töövõtulepingu, mille p 1.1

alusel on lepingu objektiks Peetri alevikus Vägeva tee 3a asuvale objektile

ventilatsiooniseadmete tarne ja paigaldus vastavalt hinnapakkumisele. Lepingu p 3.1

kohaselt on lepingu hind 126 000 eurot.



Lepingu p 3.2 kohaselt tasub kostja (tellija) tööde eest hinnapakkumises toodud summa

vastavalt tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis fikseeritud akteeritud tööde eest üks

kord kuus. Makse aluseks on üleandmise-vastuvõtmise akt teostatud tööde kohta ja

vastav arve. Juhul, kui tellija ei ole esitatud akti viie tööpäeva jooksul viseerinud ega

esitanud kirjalikku pretensiooni antud töö kohta, loetakse akt jõustunuks ja sellega

kaasnenud arve kuulub tellija poolt tasumisele. Arvete tasumise tähtaeg on 30

kalendripäeva.



Lepingu p 5.2.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist 0,2% makstavalt summalt

päevas maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral, kuid mitte üle 10% lepingu

maksumusest ning p 5.2.3 kohaselt on hagejal õigus nihutada tööde lõpptähtaega sama

aja võrra, kui kostja ei taga tööfrondi olemasolu või kui kostja viivitab tööde eest

maksmisega.



Hageja esitas kostjale 30. märtsil 2021 teostatud tööde akti nr 30032021 ja selle alusel

väljastatud 5160 euro suuruse arve nr 31062.

10. Maakohus märkis, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks töö vastuvõtmisest ning

vastuvõtmine ja tasu maksmine toimus etapiviisil (VÕS § 637 lg 4 teine lause). Hageja

esitatud arvest nr 31062 ja aktist nr 30032021 nähtuvalt hõlmas etapp järgmised tööd:

materjalid (trassid, plafoonid, restid jne) ning ventilatsioonisüsteemi paigaldus. Kostja ei

ole esitanud vastuväiteid ja tõendeid, et eelviidatud tööd olid tegemata ning kohus luges

vaidlustamata asjaolu, et eelviimase arve nr 31062 alusel esitatud tasunõue 5160 eurot on

muutunud sissenõutavaks 30. aprillist 2021 (lepingu p 3.2), tuvastatuks.

11. Eeltoodu alusel tuleb hageja nõue põhivõlgnevuse 5160 euro väljamõistmiseks rahuldada.

Kuna kostja ei ole töövõtulepingust tulenevat arvet tasunud, on põhjendatud ka hageja

viivisenõue põhivõlgnevuselt (lepingu p 5.2.2). Kohus rahuldas hageja viivisenõude,

mõistes alates 30. aprillist kuni 14. septembrini 2021 välja sissenõutavaks muutunud

viivise 1424,16 eurot arvestatuna põhivõlgnevuselt (5160 eurot) 0,2% päevas ning alates

15. septembrist 2021 samas määras põhivõlgnevuselt arvestatud edasiulatuva viivise, kuid

mitte rohkem kui 11 175,84 eurot.

12. Kostja on esitanud täitmisest keeldumise vastuväite VÕS § 111 lg 1 või § 110 lg 1 alusel

põhjendusel, et hageja lepingujärgselt tehtud töös on erinevad puudused. Kohus leidis,

tõlgendades poolte sõlmitud lepingu p-i 3.2 koosmõjus VÕS § 637 lg 4 teise lausega ning

§ 111 lg-t 1 ja § 110 lg-t 1, et kostja sai esitada täitmisest keeldumise vastuväite arvele

üksnes viie tööpäeva jooksul kirjalikult ning üksnes vastastikuste kohustuste täitmiseks.

Sellised vastastikkused kohustused lepingu etapiviisilise täitmise korral ei saa olla kostja

tasu maksmise kohustus konkreetse vaheetapi eest ja hageja töö tegemise kohustus

eelnevate või järgnevate tööetappide eest. Vastastikused kohustused said kohtu arvates

praegusel juhul tuleneda vaid konkreetsest tööetapist. Vaidlusaluse arve alusel märgiti

vaheetapil töödena: materjalid (trassid, plafoonid, restid jne) ning ventilatsioonisüsteemi

paigaldus. Seega tuli kostjal täitmisest keeldumise vastuväite esitamisel esile tuua ja

tõendada, millised konkreetsed puudused hageja tehtud töös esinesid, millal ta neist teada

sai ja millal hagejat nendest teavitas.

13. Kostja on menetluses välja toonud, et 30. märtsi 2021 e-kirjas teavitas kostja hagejat tööde

puudustest üldsõnaliselt, st et lao esimesel korrusel on suitsueemaldus valesti tehtud ja et

töös esineb veel täiendavaid puudusi; 30. aprillil 2021 teavitas kostja hagejat sellest, et

puudu on suitsueemalduse torud; müraprobleemist informeeriti hagejat 7. juuli 2021 e-

kirjaga; suitsueemaldustorustiku liidete mittehermeetilisusest, isolatsioonimaterjali

ebaõigest paigaldusest ja üksikute ruumide ebapiisavast õhuhulgast informeeriti hagejat 6.

mai 2022 istungil ja kostja 10. juuni 2022 menetlusdokumendis ning 6. novembri 2023

menetlusdokumendis tõi kostja välja ventilatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi

puudused. Kostja selgitas 31. mai 2023 menetlusdokumendis, et tal pole võimalik välja

tuua konkreetseid töö puudusi, kuna tööde aktis nr 30032031 ei ole kirjeldatud

akteerimisperioodil teostatud töid piisavalt täpselt.

14. Kohus ei nõustunud kostjaga selles, et tal on õigus olukorras, kus tööd ei ole tema jaoks

piisavalt täpselt kirjeldatud, esitada vaheetapi arve tasumata jätmiseks vastuväiteid

muudele tehtud või tegemata töödele. Kohus ei hinda käesoleva tsiviilasja menetluses

kostja etteheiteid hageja töö lepingutingimustele mittevastavusele ja nende kinnituseks

esitatud tõendeid muude tööetappide ajal (TsMS § 238 lg 5). Välistada ei saa, et kostja

loetletud puudused võivad objektil esineda, kuid kostjal tuli siduda oma vastuväited ja

esitatud tõendid hagi aluseks oleva arvega ja vaheaktiga. Kostja ei ole seda teinud.

15. Eelneva põhjal asus kohus seisukohale, et kostja ei saa praegusel juhul keelduda

kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg 1 või § 110 lg 1 alusel.

16. Varalise kahju nõude alusena on hageja tuginenud sellele, et kohtuvälise nõude

esitamisega on hagejale tekkinud õigusabikulud 2353,20 eurot. Maakohus märkis, et

praegusel juhul ei oleks hagejal tekkinud vajadust pöörduda advokaadi poole, kui kostja

poleks keeldunud vaheetapi arve tasumisest. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele

läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda

kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Vaidlust ei ole, et enne hagiga kohtusse pöördumist,

pöördus hageja esindaja kaudu kostja poole kompromissiettepanekuga. Kohtumenetluse

eelsete õigusabikulude hüvitamise nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju

hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik

seos rikkumise ja kahju vahel. Praegu on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses,

sest hageja ja kostja vahel tekkinud õigusliku vaidlusega seoses pidi hageja tegema

kulutusi õigusabile. Seega on kohtu arvates hageja kahjuhüvitamise nõue põhjendatud.

17. Kohtu hinnangul on kohtumenetluse eelsed õigusabikulud, arvestades asjaolusid ja tehtud

toiminguid, mõistliku suurusega. Hageja on esitanud arved, millest nähtub, et hagejal on

tekkinud kohustus nimetatud summas õigusabi eest tasuda (dtl 29-32). Õigusabi tasu

väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja

taotlus hüvitiselt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

tuleb rahuldada.

Apellatsioonkaebus

18. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu

otsuse ja teha uue otsuse, millega kohustada kostjat tasuma hagejale töövõtulepingujärgne

tasu summas 5160 eurot peale seda, kui hageja on kõrvaldanud töös esinevad puudused.

19. Maakohus on omistanud tööde ühe osa vastuvõtmisele ebaõige õigusliku tagajärje. Kui

lugeda aktis nr 30032021 märgitud tööd vastuvõetuks sellega, et kostja ei esitanud viie

päeva jooksul aktis loetletud tööde osas kirjalikku vastuväidet, on tasu summas 5160 eurot

muutunud sissenõutavaks. Tasu sissenõutavaks muutumine ei tähenda aga seda, et kostjal

ei ole õigus esitada tasu maksmist edasilükkavaid vastuväiteid seoses puudustega töös.

Õigus keelduda tasu maksmisest on tellijal alati, kui tehtud töös esinevad puudused, mis

annavad õiguse VÕS § 111 lg 1 kohaldamiseks. Need puudused ei pea ka juhul, kui on

kokku lepitud tööde etapiviisiline teostamine või osaline vastuvõtmine, ilmnema selle

konkreetse etapi või osa raames, mis on vastu võetud. Tellija eesmärk on saada

terviklikult lepingutingimustele vastav töö. Pooled ei ole välistanud lepingu punktis 3.2

VÕS § 111 kasutamise õigust. Lepingu punkt 3.2 käsitleb ainult tasu sissenõutavaks

muutumist, mitte tasumisele vastuväidete esitamist.

20. Põhjendamatu on hageja väide, et VÕS § 110 lg 1 ja VÕS § 111 lg 1 ei ole kohaldatav

tulenevalt lepingu punktist 5.3.2. Punkti 5.3.2 kohaselt olnuks kostjal õigus kinni pidada

vaegtööde maksumus kuni vaegtööde lõpetamiseni viimasest osamaksest. Olukorras, kus

lepingu mahust oli tegemata töid 1080 euro ulatuses, ei oleks selle summa kinnipidamine

võimaldanud kostjal tekkinud puudusi ise kõrvaldada või hagejat reaalselt mõjutada.

21. Kuna antud juhul on täidetud VÕS § 111 lg-st 1 tulenevad eeldused lepingujärgse tasu

maksmisest ajutuseks keeldumiseks, on kohus ebaõigesti hagi rahuldanud. Kohus on

jätnud ebaõigesti kohaldamata VÕS § 111 lõike 7. Kostja ei keeldu tööde eest

maksmisest kui hageja kõrvaldab kostja 06.11.2023 menetlusdokumendi punktides 2.4.1-

2.4.7 kirjeldatud puudused. Hageja kahjunõude ja viivisenõude rahuldamise eelduseks on

kostja kohustuse rikkumine. Kuna kostja keeldus kohustuse täitmisest õigustatult, ei ole ta

lepingut rikkunud ning seetõttu on alusetu ka hageja viivisenõue ja kahjunõue.

Vastus apellatsioonkaebusele

22. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid

osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (TsMS §

657 lg 1 p 21).

24. Pooled on sõlminud 2020.a juulis töövõtulepingu, mille kohaselt oli hageja ülesandeks

teostada Peetri alevikus Vägeva tee 3a asuvale objektile ventilatsiooniseadmete tarne ja

paigaldus ning kostja kohustus selle eest tasuma. Hageja on 30.03.2021 esitanud kostjale

teostatud tööde akti nr 30032021 ja arve nr 31062 summas 5160 eurot (koos

käibemaksuga). Töövõtulepingu p 3.2 sätestab, et kostja (tellija) tasub tööde eest

hinnapakkumises toodud summa vastavalt tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis

fikseeritud akteeritud tööde eest üks kord kuus. Makse aluseks on üleandmise-

vastuvõtmise akt teostatud tööde kohta ja vastav arve. Juhul, kui tellija ei ole esitatud akti

viie tööpäeva jooksul viseerinud ega esitanud kirjalikku pretensiooni antud töö kohta,

loetakse akt jõustunuks ja sellega kaasnenud arve kuulub tellija poolt tasumisele. Arvete

tasumise tähtaeg on 30 kalendripäeva. Vaidlus puudub, et kostja ei esitanud teostatud

tööde akti nr 30032021 suhtes viie tööpäeva jooksul kirjalikku pretensiooni. Samuti ei

vaidlusta kostja, et arve nr 31062 summas 5160 eurot on muutunud sissenõutavaks.

25. Kostja on seisukohal, et tal on õigus keelduda 5160 euro tasumisest kuniks hageja on

kõrvaldanud puudused töös. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt peab kostja silmas puudusi,

mis on esile toodud P.P Ehitusjärelevalve OÜ 06.11.2023 koostatud auditis. VÕS § 110 lg

1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on

rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei

ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning

seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 111 lg 1 sätestab, et

kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping),

võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma

kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et

ta kohustuse täidab.

26. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, et vastastikusteks kohustusteks VÕS §

111 lg 1 tähenduses saab pidada üksnes konkreetse vaheetapi töö tegemist ja selle eest

tasumist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõistnud vastastikuseid kohustusi liiga

kitsalt. Vastastikuste kohustustena tuleb mõista poolte põhikohustusi, milleks

töövõtulepingu puhul on ühelt poolt kokkulepitud töö tegemine ja teiselt poolt selle eest

tasu maksmine. Sellest tulenevalt on kolleegiumi hinnangul VÕS § 111 lg 1 sätestatud

keeldumisõigus iseenesest rakendatav ka juhul, kui puudused on konkreetsele vaheetapile

eelnevates vaheetappides tehtud töödes.

27. Riigikohus on 28.10.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 selgitanud, et ainuüksi akti

allkirjastamine ei võta kostjalt õigust tugineda vastuvõetud tööde lepingutingimustele

mittevastavusele ja rakendada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid, mh keelduda

täitmisest VÕS § 111 lg 1 järgi (p 23). Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine

iseenesest ei mõjuta kostja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest

tulenevalt õiguskaitsevahendeid ( p 31). Hageja leiab, et käesoleval juhul on pooled

leppinud töövõtulepingus kokku, et kostjal puudub õigus keelduda kohustuse täitmisest

VÕS § 110 ja § 111 järgi. Ringkonnakohus märgib, et töövõtulepingu p-s 3.2 on

sätestatud, et juhul, kui tellija ei ole esitatud akti viie tööpäeva jooksul viseerinud ega

esitanud kirjalikku pretensiooni antud töö kohta, loetakse akt jõustunuks ja sellega

kaasnenud arve kuulub tellija poolt tasumisele. Töövõtulepingu p 5.3.2 kohaselt kohustub

tellija tasuma töövõtjale lepingu hinna lepingus sätestatud tingimustel ja korras, kusjuures

vaegtööde fikseerimine vaegtööde aktis ei vabasta tellijat väljastatud jooksvate arvete

tasumisest. Tellijal on õigus kinni pidada vaegtööde maksumus kuni vaegtööde

lõpetamiseni viimasest osamaksest. Töövõtulepingu p 5.4.2 järgi on tellijal õigus kinni

pidada vaegtööde maksumus viimasest osamaksest kuni vaegtööde lõpetamiseni ja

vastava üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamise ja allkirjastamiseni.

VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Vastavalt VÕS § 29 lg 5 p-le 3 tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada

lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Poolte e-kirjavahetusest perioodil

2021.a märts – mai nähtub, et pooled on mõistnud vaegtööde all mh ka puudustega töid

(dtl 92-98).

Töövõtulepingu p-st 3.2 tulenevalt muutub vaheetapis tehtud töö eest tasu sissenõutavaks,

kui tellija ei esita vaheetapi üleandmise aktile viie tööpäeva jooksul kirjalikku

pretensiooni. Töövõtulepingu p-st 5.3.2 ja 5.4.2 tuleneb, et vaegtööde fikseerimine ei

vabasta tellijat jooksvate arvete tasumisest, välja arvates viimase osamakse puhul, millisel

juhul on tellijal õigus osamaksest kinni pidada vaegtööde maksumus. Kolleegiumi

hinnangul tuleb töövõtulepingu p-de 3.2, 5.3.2 ja 5.4.2 koosmõjus tõlgendada selliselt, et

kui vaheetapi eest on tasunõue muutunud sissenõutavaks, siis ei saa tellija selle vaheetapi

tasu osas rakendada kohustuse täitmisest keeldumise õigust (s.t ei saa rakendada VÕS §-

des 110 lg 1 ja 111 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid), välja arvatud viimase etapi tasu

osas.

28. Vaidlus puudub, et arve nr 31062 summas 5160 eurot ei ole esitatud viimase etapi eest.

VÕS § 106 lg 1 sätestab, et võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida

kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises. Ringkonnakohtu arvates

on pooled vaidlusaluse tasu osas leppinud kokku selles, et kostja ei saa rakendada VÕS §

110 lg 1 ja § 111 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid kohustuse täitmisest keeldumise

kohta.

29. VÕS § 106 lg 2 järgi on tühine kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse

seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul

täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul

viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda. Kolleegium on seisukohal, et

kokkulepe, mille kohaselt ei saa kostja vaidlusaluse tasu osas rakendada VÕS § 110 lg 1

ja § 111 lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid, ei piira ebamõistlikult hageja vastutust,

kuna kostjal on võimalik kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Teiste VÕS § 101 lg 1

sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole kostjal piiratud.

30. Kuigi kostja on maakohtu menetluses tuginenud ka muudele puudustele, on kostja

apellatsioonkaebuses oma kohustuse täitmisest keeldumise õigust sisustanud P.P.

Ehitusjärelevalve OÜ poolt 06.11.2023 koostatud auditis märgitud puudustega, mille on

kostja esiletoonud 06.11.2023 menetlusdokumendi punktides 2.4.1-2.4.7: osad

ventilatsiooniseadmed ei saavuta projekteeritud õhuhulkasid, kui nad töötavad üheaegselt;

õhuvõtu ja heiteõhu otsad katusel on omavahel vahetuses; hoone otstes asuvate kontorite

WC-des on kasutatud painduvat kanali toru, see on jäetud liiga pikaks ja rippu; esimese

korruse ventilatsioonikambris on torude isolatsioon paigaldatud halvasti; hoone esimesel

korrusel esines probleem suitsueemaldusavade mõjupiirkonna raadiusega, mis ei kata

nõuetekohast pindala; ventilatsioonikambrit läbivas suitsueemaldustorustiku

ühenduskohas puuduvad kinnitamiseks vajalikud klambrid, mille tõttu on torustiku vahel

suur vahe; ventilatsioonikambrit läbiv suitsueemaldustorustik ei ole nõuetekohaselt

isoleeritud.

Kohus, andmata hinnangut sellele, kas eeltoodud puuduste näol on tegemist hageja poolt

kohustuse rikkumisega, leiab, et kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mille pinnalt saaks

ka kohustuse rikkumise tõendatuse korral asuda seisukohale, et hageja kohustuse

rikkumine oli tahtlik. Eeltoodust tulenevalt ei kohaldu VÕS § 106 lg 2 käesoleval juhul ka

osas, mis keelab kokkuleppe vastutuse piiramise kohta kohustuse tahtliku rikkumise

puhuks.

31. VÕS § 645 lg 3 sätestab, et töövõtja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või

piiratakse tellija õigusi seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui töövõtja

teadis või pidi teadma, et töö lepingutingimustele ei vasta. Kostja on küll 06.11.2023

menetlusdokumendis esile toonud, millised on tema hinnangul puudused töös, kuid ei ole

iga puuduse osas eraldi välja toonud ja põhjendanud, et hageja konkreetsest puudusest töö

üleandmisel teadis või pidi teadma. Seega ei ole vaja hinnata ka kohustuse rikkumise

tõendatust. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis VÕS § 645 lg 3

alusel välistaksid hageja tuginemise vastutuse piiramise kokkuleppele.

32. Kuna kostja on rakendanud õiguskaitsevahendina kohustuse täitmisest keeldumise õigust,

kuid poolte vahelise töövõtulepingu kohaselt ta vaidlusaluse tasu osas seda teha ei saa, siis

on maakohus põhjendatult töövõtulepingu järgse tasu osas haginõude rahuldanud.

33. Kahjuhüvitise ja viivsenõude osas on kostja apellatsioonkaebuses tuginenud üksnes

asjaolule, et kuna hageja töövõtulepingu järgne tasunõue on põhjendamatu, siis on alusetu

ka kahjuhüvitise ja viivisenõue. Muid vastuväiteid ei ole kostja kahjuhüvitise ja

viivisenõude osas esitanud. Kuna ringkonnakohus peab töövõtulepingu järgset tasunõuet

põhjendatuks, siis ei anna apellatsioonkaebuse väited alust kahjuhüvitise ja viivisenõude

osas asuda maakohtust erinevale seisukohale.

Menetluskulude jaotus

34. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad poolte menetluskulud

ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest

(TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)