2-24-117492/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-117492

Tsiviilasi

Bondora AS hagi X vastu tarbijakrediidilepingutest

tulenevate põhivõlgnevusete 2958,36 euro, intresside

264,52 euro, haldustasude 38,55 euro, viiviste 246,06

euro, lisateenuste tasude 126,91 euro, ja edasiulatuva

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4466,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), asukoht A.

H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, EFTA Legal

OÜ; e-post: xxx

Kostja: X (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks põhivõlgnevus 2958,36 eurot, intressid 264,52

eurot, haldustasud 38,55 eurot, lisateenuste tasud 111,92 eurot ja seisuga 21.08.2024

sissenõutavaks muutunud viivised 246,06 eurot.

3. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks alates 22.08.2024 kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni viivis põhinõudelt (850 eurolt) määras 33,65% aastas ning põhinõudelt

(2108,36 eurot) määras 25,9% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta rahuldamata nõue lisateenustena maksehäire teenuste tasu 14,99 euro ulatuses.

5. Jätta menetluskulud X kanda.

6. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks menetluskulud 630 eurot, s.o riigilõiv 490

eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu

120 eurot.

7. Välja mõista Xlt Bondora AS kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale

või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või

kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Hageja nõude aluseks on kostja ja hageja vahel 16.01.2024 sõlmitud laenuleping nr

BL4293975, millega kostja sai laenu 850 eurot, intressimääraga 33,65% aastas, lepingutasuga

50 eurot ja haldustasuga 4% aastas. Lisaks on hageja ja kostja vahel 28.12.2023 sõlmitud

laenuleping nr BL4250006, millega kostja sai laenu 2126 eurot, intressimääraga 25,9% aastas,

lepingutasuga 126 eurot ning haldustasuga 4% aasta. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat

kohustust jättes tasumata vähemalt kolm üksteisele järgnevat (märts, aprill ja mai 2024)

graafikujärgset osamakset, andis esialgne võlausaldaja 05.04.2024 kostjale täiendava tähtaja

(30 päeva) võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingud

erakorraliselt üles 07.05.2024.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus

tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul

õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt

rahuldamata maksehäireregistri teatise 14,99 euro nõudes.

Hageja palub lepingu tingimuste punkti 8.4 alusel mõista kostjalt välja maksehäireregistri

teatise tasu summas 14,99 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas

kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse.

VÕS § 1132 lg 6 järgi samas sättes sätestatud tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on

tühine.

Hageja palub välja mõista ametliku maksehäireregistri teatise tasu 14,99 eurot. Hagiavalduse

kohaselt on pooled laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku, et laenuandja pakutava lisatoote

või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel avaldatud

hinnakirja alusel. Laenuvõtja maksab laenuandjale kõik sellised tasud laenuvõtjale portaalis

edastatud teate alusel teates märgitud maksetähtaja jooksul. 14.03.2024 maksehäire edastamise

teate maksumuseks on 14,99 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist sissenõudmiskuludega VÕS §

1132 mõistes. Ei ole oluline, kuidas laenuandja meeldetuletustasusid nimetab, nimetades neid

lisateenusteks või maksehäireteatisteks. Sisuliselt nõuab hageja tarbijalt sissenõudmiskulusid

lepingu kehtivuse ajal vastavalt VÕS § 1132 sätestatule. Kohtule nähtuvalt ei ole täidetud

lepingu kehtivuse ajal sissenõudmiskulude nõudmise eeldused – hageja ei ole enne

maksehäireregistri teatise saatmist saatnud kostjale tasuta meeldetuletust.

Kuivõrd VÕS § 1132 lg 6 kohaselt on sellised kokkulepped tühised ning täidetud ei ole ka

sissenõudmiskulude hüvitamise eeldused, jätab kohus maksehäireregistri teatise tasu 14,99

eurot rahuldamata.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt oli maksekäsu kiirmenetluses

proovitud võlgnikule menetlusdokumente kätte toimetada korduvalt e-posti aadressil xxx ja

xxx, kuid võlgnik dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Rahvastikuregistri andmetel on

aadress xxx elukoha aadressina alates 06.07.2024 kehtetu. Kohus saatis hagimaterjalid koos

menetlusse võtmise määrusega 21.11.2024 e-posti aadressil xxx, kuid tulemusteta. Eeltoodu

põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas

kohus kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati

21.11.2024 ning see loeti kättetoimetatuks 07.12.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse

tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja

kohtu poolt määratud tähtajaks (27.12.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 180 eurot. Hageja esindaja tunnitasu

on olnud 120 eurot. Lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: hagiavalduse ning selle

lisade komplekteerimine, dokumentide esitamine ning riigilõivu tasumine (1,5 h 180 eurot).

Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 490 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka

ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-

129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab

põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 120 eurot. Hageja lepinguline

esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust

aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 120 eurot. Eelnevat

arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 120 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 490 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 630 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada TsMS § 177 lg 4 alusel

kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik