2-24-112085/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt A. S. hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) kasuks: Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Legislator headnote
AI generatedArt. 8 lg, Art. 3 lit l järgi; 2-24-112085/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista kostjalt A. S. hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) kasuks: Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-24-112085
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Leanika Tamm
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2025.a, Pärnu
Tsiviilasja number
2-24-112085
Tsiviilasi, hageja nõue
B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) hagi A. S. vastu
tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
5607,58 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ),
registrikood: 11542046, asukoht: XXX, 10617 Tallinn,
telefon: XXX
Hageja esindaja: Anu Volmer, e-post: XXX, telefon:
675 5801
Kostja: A. S. , isikukood: XXX, elukoht:
XXX, kontaktandmed rahvastikuregistris XXX, e-post:
XXX, tegelik elukoht teadmata
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt A. S. hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) kasuks:
2.1. Kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud autolaenu lepingust XXX tulenev
põhivõlgnevus 3053,69 eurot, intress 168,90 eurot, viivis 166,58 eurot ja
sissenõudmiskulud 35 eurot;
2.2. Kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud väikelaenu lepingust XXX tulenev
põhivõlgnevus 1829,16 eurot, intress 158,42 eurot, viivis 195,83 eurot.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
4. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
5. Toimetada tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded
kaudu.
6. Lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel
väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud kostja kanda.
8. Määrata hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) põhjendatud ja vajalike
menetluskulude suuruseks 595 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv
595 eurot.
1 / 6
2-24-112085
9. Välja mõista kostjalt A. S. hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) kasuks
menetluskulude hüvitis summas 595 eurot.
10. Välja mõista kostjalt A. S. hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) kasuks viivis
alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni
menetluskulude summas 595 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Apellatsioonkaebuse esitamine
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
Kaja esitamine
Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli
tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui
hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul
viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei
võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30
päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva
jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud
täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).
Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is
SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302
Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab
menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1. Pärnu Maakohus võttis 03.06.2024 määrusega menetlusse OK Incure OÜ hagi A. S.
vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse
kättesaamisest. Kohus edastas kostjale nii hagiavalduse kui ka hagi menetlusse võtmise
määruse kostja e-postile XXX kui ka kostja eesti.ee e-postile. Dokumendid tagastati,
kuivõrd neid ei õnnestunud antud e-posti aadressitele kohale toimetada.
2. Nii hagiavaldus, hagi menetlusse võtmise määrus kui ka hageja vastus kohtunõudele
avaldati TsMS § 317 lg 3 alusel Ametlikes Teadaannetes 20.06.2024 ning dokumendid
loeti kättetoimetatuks 06.07.2024. Kostja hagile vastamise tähtaeg oli 22.07.2024. Kostja
ei ole hagile vastanud.
2 / 6
2-24-112085
KOHTU SELGITUSED
3. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et
ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex
officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Selleks saab kohus vajaduse
korral anda krediidiandjale võimaluse esitada krediidi kulukuse määra või
vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks lisatõendeid (RKTKo
24.11.2023, 2-21-13098, p 26). Hageja on kohtule esitanud täiendavad selgitused ja
tõendid (kostja pangakonto väljavõtted).
4. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete
kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku
omavalitsuse asutuse seisukoha. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus
tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
Kohus toob üksnes lühidalt välja vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduva.
5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 täiendab kohus kirjeldava või
põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul
otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.
Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine
lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei
teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2
sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse
esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Täiendava
otsuse korral algab ka kaja esitamise tähtaeg kulgema täiendava otsuse
kättetoimetamisest. TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS §
448 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata
otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise
õigusest loobunud.
6. Hageja on hagiavalduses selgitanud kostja mõlema lepingu sõlmimisele eelnenud
finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise metoodikat. Krediidiandja on
kinnitanud, et on enne mõlema lepingu sõlmimist teostanud kostja krediidivõimelisuse
kontrolli vastavalt VÕS §-s 4034., krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud
teave kogumis on olnud piisavalt selge ning krediitide väljastamisel oli kostja
maksevõimeline.
7. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks
krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et
krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast
sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta (RKTKo 3-2-1-
169-13, p 21). Kohus on seisukohal, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise
põhimõtet nii lepingu nr XXX kui ka 16.02.2022 väikelaenu lepingu nr XXX sõlmimisel
laenusummaga 2896,50 eurot, millega refinantseeriti krediitkaardi kasutamise lepingust
tulenev nõue.
8. Seoses lepinguga nr XXX märgib kohus täiendavalt järgmist. Hageja on hagiavalduses
välja toonud, et krediitkaardi lepingu tähtaeg saabus 28.02.2022 ning kliendil tuli
tagastada kogu kasutuses olnud krediidilimiit. Kliendil (kostjal) ei olnud võimalik kogu
kasutatud krediidilimiiti korraga tagastada, kuna ta oli võtnud juurde erinevaid
3 / 6
2-24-112085
krediidikohustusi; klient soovis limiidi tagastada osamaksete kaupa ja esitas taotluse
kasutatud limiidi refinantseerimiseks väikelaenuks. Hinnates kostja maksevõimelisust,
sõlmiti kostja ja Swedbank AS vahel 16.02.2022 väikelaenu leping XXX laenusummaga
2896,50 eurot, millega refinantseeriti krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev nõue.
Eeltoodust nähtub, et kostjale ei antud raha juurde, vaid tema olemasolevad kohustused
kujundati ümber selliselt, et vältida krediitkaardilepingust tuleneva võlgnevuse kohest
sissenõudmist ning võimaldada summa tasumist osade kaupa.
9. VÕS § 4034 lg 9 ette, et krediidiandja peab kontrollima tarbija krediidivõimelisust uuesti
juhul, kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma
või krediidi ülempiiri muutmises. Viidatud säte lisati seadusesse Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja
millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (tarbijakrediididirektiiv)
art 8 lg 2 ülevõtmisel. VÕS § 402 lg 3 järgi kohaldatakse ka elamukinnisvaraga seotud
tarbijakrediidilepingutele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut, kui võlaõigusseaduse
tarbijakrediidilepinguid reguleerivast jaost ei tulene teisiti. Tarbijakrediididirektiivi art 8
lg 2 kohaselt pidid liikmesriigid tagama, et kui lepingupooled lepivad pärast
krediidilepingu sõlmimist kokku krediidi kogusumma muutmises, ajakohastab
krediidiandja tema käsutuses oleva tarbijat puudutava finantsteabe ning hindab tarbija
krediidivõimelisust enne krediidi kogusumma mis tahes märkimisväärset suurendamist.
Krediidi kogusumma on tarbijakrediididirektiivi art 3 lit l järgi krediidilepingu alusel
kättesaadava krediidi ülemmäär või kogusumma. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (761 SE seletuskiri, lk-d 26-27) ei nähtu, et
seadusandja oleks soovinud selle sätte võtta üle kuidagi teisiti, kui direktiivi viidatud
artikkel ette näeb. Seega tuleb VÕS § 4034 lg-t 9 mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud
krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud
rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija
krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt intressi
suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul (RK 09.10.2024. a otsus nr 2-20-1490, p 25 -
26).
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
10. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus
tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse
tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja
menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Arvestades hagi rahuldamist, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
11. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude
kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv
summas 595 eurot. Riigilõiv summas 595 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud
menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on taotlenud kostjalt viivise
väljamõistmist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates
hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses.
12. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
4 / 6
2-24-112085
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude
kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/
Kohtunik Leanika Tamm
5 / 6