Legislator Case Law & Legislation
2-24-112085/8 AI generated

2-24-112085/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-24-112085/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt A. S. hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) kasuks: Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Legislator headnote

AI generated

Art. 8 lg, Art. 3 lit l järgi; 2-24-112085/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista kostjalt A. S. hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) kasuks: Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Keywords

AI generated
effective service by post missing case documents deadline for communication unsolicited goods delivery irregular notification access to documents

Cited Legislation

AI generated
Art. 8 lg
Art. 3 lit l järgi
avaldati TsMS § 317 lg 3 alusel Ametlikes Teadaannetes 20.06.2024 ning dokumendid
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-24-112085

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2025.a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-112085

Tsiviilasi, hageja nõue

B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) hagi A. S. vastu

tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5607,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ),

registrikood: 11542046, asukoht: XXX, 10617 Tallinn,

telefon: XXX

Hageja esindaja: Anu Volmer, e-post: XXX, telefon:

675 5801

Kostja: A. S. , isikukood: XXX, elukoht:

XXX, kontaktandmed rahvastikuregistris XXX, e-post:

XXX, tegelik elukoht teadmata

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A. S. hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) kasuks:

2.1. Kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud autolaenu lepingust XXX tulenev

põhivõlgnevus 3053,69 eurot, intress 168,90 eurot, viivis 166,58 eurot ja

sissenõudmiskulud 35 eurot;

2.2. Kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud väikelaenu lepingust XXX tulenev

põhivõlgnevus 1829,16 eurot, intress 158,42 eurot, viivis 195,83 eurot.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

4. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

5. Toimetada tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

6. Lugeda dokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud kostja kanda.

8. Määrata hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks 595 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

595 eurot.

1 / 6

2-24-112085

9. Välja mõista kostjalt A. S. hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) kasuks

menetluskulude hüvitis summas 595 eurot.

10. Välja mõista kostjalt A. S. hageja B2 Impact OÜ (end OK Incure OÜ) kasuks viivis

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude summas 595 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).

Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus võttis 03.06.2024 määrusega menetlusse OK Incure OÜ hagi A. S.

vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse

kättesaamisest. Kohus edastas kostjale nii hagiavalduse kui ka hagi menetlusse võtmise

määruse kostja e-postile XXX kui ka kostja eesti.ee e-postile. Dokumendid tagastati,

kuivõrd neid ei õnnestunud antud e-posti aadressitele kohale toimetada.

2. Nii hagiavaldus, hagi menetlusse võtmise määrus kui ka hageja vastus kohtunõudele

avaldati TsMS § 317 lg 3 alusel Ametlikes Teadaannetes 20.06.2024 ning dokumendid

loeti kättetoimetatuks 06.07.2024. Kostja hagile vastamise tähtaeg oli 22.07.2024. Kostja

ei ole hagile vastanud.

2 / 6

2-24-112085

KOHTU SELGITUSED

3. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See tähendab, et

ka juhul, kui tarbijast kostja ei vasta hagiavaldusele, peab kohus omal algatusel (ex

officio) kontrollima, kas nõude aluseks olev leping kehtib. Selleks saab kohus vajaduse

korral anda krediidiandjale võimaluse esitada krediidi kulukuse määra või

vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamiseks lisatõendeid (RKTKo

24.11.2023, 2-21-13098, p 26). Hageja on kohtule esitanud täiendavad selgitused ja

tõendid (kostja pangakonto väljavõtted).

4. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus

tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus toob üksnes lühidalt välja vastutustundliku laenamise põhimõttega seonduva.

5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 448 lg-le 41 täiendab kohus kirjeldava või

põhjendava osata otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine

lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei

teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2

sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Täiendava

otsuse korral algab ka kaja esitamise tähtaeg kulgema täiendava otsuse

kättetoimetamisest. TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS §

448 lg-s 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata

otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise

õigusest loobunud.

6. Hageja on hagiavalduses selgitanud kostja mõlema lepingu sõlmimisele eelnenud

finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise metoodikat. Krediidiandja on

kinnitanud, et on enne mõlema lepingu sõlmimist teostanud kostja krediidivõimelisuse

kontrolli vastavalt VÕS §-s 4034., krediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja kogutud

teave kogumis on olnud piisavalt selge ning krediitide väljastamisel oli kostja

maksevõimeline.

7. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks

krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et

krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta (RKTKo 3-2-1-

169-13, p 21). Kohus on seisukohal, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet nii lepingu nr XXX kui ka 16.02.2022 väikelaenu lepingu nr XXX sõlmimisel

laenusummaga 2896,50 eurot, millega refinantseeriti krediitkaardi kasutamise lepingust

tulenev nõue.

8. Seoses lepinguga nr XXX märgib kohus täiendavalt järgmist. Hageja on hagiavalduses

välja toonud, et krediitkaardi lepingu tähtaeg saabus 28.02.2022 ning kliendil tuli

tagastada kogu kasutuses olnud krediidilimiit. Kliendil (kostjal) ei olnud võimalik kogu

kasutatud krediidilimiiti korraga tagastada, kuna ta oli võtnud juurde erinevaid

3 / 6

2-24-112085

krediidikohustusi; klient soovis limiidi tagastada osamaksete kaupa ja esitas taotluse

kasutatud limiidi refinantseerimiseks väikelaenuks. Hinnates kostja maksevõimelisust,

sõlmiti kostja ja Swedbank AS vahel 16.02.2022 väikelaenu leping XXX laenusummaga

2896,50 eurot, millega refinantseeriti krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev nõue.

Eeltoodust nähtub, et kostjale ei antud raha juurde, vaid tema olemasolevad kohustused

kujundati ümber selliselt, et vältida krediitkaardilepingust tuleneva võlgnevuse kohest

sissenõudmist ning võimaldada summa tasumist osade kaupa.

9. VÕS § 4034 lg 9 ette, et krediidiandja peab kontrollima tarbija krediidivõimelisust uuesti

juhul, kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija kasutusse võetava krediidisumma

või krediidi ülempiiri muutmises. Viidatud säte lisati seadusesse Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu direktiivi 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja

millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (tarbijakrediididirektiiv)

art 8 lg 2 ülevõtmisel. VÕS § 402 lg 3 järgi kohaldatakse ka elamukinnisvaraga seotud

tarbijakrediidilepingutele tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut, kui võlaõigusseaduse

tarbijakrediidilepinguid reguleerivast jaost ei tulene teisiti. Tarbijakrediididirektiivi art 8

lg 2 kohaselt pidid liikmesriigid tagama, et kui lepingupooled lepivad pärast

krediidilepingu sõlmimist kokku krediidi kogusumma muutmises, ajakohastab

krediidiandja tema käsutuses oleva tarbijat puudutava finantsteabe ning hindab tarbija

krediidivõimelisust enne krediidi kogusumma mis tahes märkimisväärset suurendamist.

Krediidi kogusumma on tarbijakrediididirektiivi art 3 lit l järgi krediidilepingu alusel

kättesaadava krediidi ülemmäär või kogusumma. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast (761 SE seletuskiri, lk-d 26-27) ei nähtu, et

seadusandja oleks soovinud selle sätte võtta üle kuidagi teisiti, kui direktiivi viidatud

artikkel ette näeb. Seega tuleb VÕS § 4034 lg-t 9 mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud

krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud

rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija

krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt intressi

suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul (RK 09.10.2024. a otsus nr 2-20-1490, p 25 -

26).

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

10. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse

tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

Arvestades hagi rahuldamist, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

11. TsMS § 174 lg-st 2 tulenevalt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude

kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv

summas 595 eurot. Riigilõiv summas 595 eurot on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud

menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja on taotlenud kostjalt viivise

väljamõistmist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

12. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

4 / 6

2-24-112085

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

5 / 6