2-23-16834/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Merili Ratasepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-23-16834

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.X-i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

17 637 eurot 99 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja Q.X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.X-i vastu võla väljamõistmiseks

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

3. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse

või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 28. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagi Q.X

(kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võla 15 521 eurot 48 senti

(põhivõla 9664 eurot 84 senti ja viivise tasumata põhinõudelt (8921 eurot) määras 0,065%

päevas alates 29. novembrist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

2. Kohus võttis hagi 1. aprilli 2024. a määrusega menetlusse. Kohus kohustas kostjat kohtule

kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on

kohtul õigus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja sai hagi menetlusse võtmise määruse ja

hagimaterjalid kätte 19. aprillil 2024. Kostja ei ole hagile vastanud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel

rahuldamata.

4. Hageja nõue (hagejale loovutatud) tuleneb hageja hinnangul AS Aktiva Portfolio

(võlausaldaja) ja kostja vahel 30. detsembril 2020. a sõlmitud võlatunnistusest ja

maksekokkuleppest.

Kohtule esitatud tõendite kohaselt tuleneb hageja nõue algselt tarbijakrediidilepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Võlausaldaja on oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev laenuandja, kes andis laenu kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

Riigikohus on selgitanud, et kohus peab olukorras, kus võlausaldaja esitab kohtule võlgniku

vastu tehingulisest võlatunnistusest tuleneva nõude, tegema kindlaks võlatunnistuse

õiguslikud tagajärjed. Selleks tuleb esmalt kooskõlas VÕS §-s 29 sätestatuga tõlgendada, kas

võlatunnistus on konstitutiivne või deklaratiivne. Võlatunnistuse tõlgendamisel VÕS § 29

järgi tuleb lähtuda eelkõige poolte ühisest tahtest ning võtta arvesse, et võlatunnistuse

tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse

sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (RKTKo 10.04.2024,

2-21-5364/37, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).

Võlatunnistus on VÕS § 30 lg 1 mõttes konstitutiivne siis, kui võlatunnistust tõlgendades

selgub, et hoolimata poolte kasutatud sõnastusest oli nende eesmärk luua senistest

võlasuhetest sõltumatu kohustus, st iseseisev nõude alus senise võlasuhte asemele või kõrvale.

Seega tuleb võlausaldajal, kes tugineb võla sissenõudmisel konstitutiivsele võlatunnistusele,

tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel korral eeldatakse deklaratiivset

võlatunnistust. (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 13.1 ja seal viidatud kohtupraktika).

Deklaratiivse võlatunnistusega kinnitatakse olemasolevat võlga, soovides vastuväidetest

loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistusega ei looda uut

abstraktset kohustust, vaid reguleeritakse juba olemasolevat võlasuhet. Deklaratiivse

võlatunnistuse kehtivus on seotud põhikohustuse kehtivusega. See tähendab, et kui

võlatunnistuse aluseks olev tehing on tühine, on tühine ka võlatunnistus. Arvestades

deklaratiivse võlatunnistuse aktsessoorsust, peab hageja lisaks võlatunnistusele tooma kohtu

ette ka kõik alusvõlasuhet puudutavad asjaolud, sh tõendama kõiki alusvõlasuhtest tulenevaid

nõude eelduseid. Üksnes neid asjaolusid, millele vastuväidete esitamisest on võlgnik

võlatunnistuses kehtivalt loobunud, ei pea hageja enam tõendama. Hageja peab aga üldjuhul

ära näitama, millistest vastuväidetest kostja loobus ja millest see järeldub. Ei ole välistatud, et

võlatunnistuse andmise eesmärk on välistada võlgniku tuginemine kõigile võimalikele

vastuväidetele tulevikus (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 13.2 ja seal viidatud

kohtupraktika).

Kohus leiab hageja seisukohtadele ja tõenditele tuginedes, et kostja andis deklaratiivse

võlatunnistuse ning hageja ei ole konstitutiivse võlatunnistuse andmist tõendanud.

Hageja eesmärgiks on kostjalt võlgnevuse kättesaamine ning seda hagejale soodsaimal viisil.

Hageja on selle eesmärgi täitmiseks kokku leppinud nii maksegraafiku kui ka lisanud

lepingusse tüüptingimusena, et kostja kaotab võimaluse vaidlustada võlgnevuse olemasolu ja

suurust, esitada võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid ning väite, et tegemist

on konstitutiivse võlatunnistusega, mille tagajärjel tekib uus iseseisev kohustus. Kohus leiab,

et hageja ei ole tõendanud poolte ühist tahet luua iseseisev kohustus.

Vastavalt VÕS § 29 lg-le 4 kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,

tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Kohus asub võlatunnistuse hindamise tulemusena seisukohale, et

poolte ühiseks tahteks, eelkõige kostja kui võlgniku tahteks, ei saanud olla luua iseseisev

algsest võlasuhtest sõltumatu kohustus, millega kostja oleks ennast asetanud oluliselt

kehvemasse olukorda ja loobunud kostjale kui tarbijale seadusega sätestatud

tarbijakrediidilepingu imperatiivse regulatsiooni kaitsest. Kohus ei tuvastanud pooltel ühist

abstraktse kohustuse loomise tahet, samuti ei saaks kohtu hinnangul lepingust niimoodi aru

lepingupooltega sarnane mõistlik isik. Kohtu hinnangul pidi kostjaga sarnane mõistlik isik

mõistma, et kokku ei lepita uues iseseisvas kohustuses, vaid tunnistatakse olemasolevat

kohustust. Hageja pidi oma õigusteadmistest tulenevalt teadma, et kostja tegi tehingu oma

erakorralisest vajadusest tingituna ning seetõttu oli iseseisva nõudealuse loomine eelduslikult

heade kommetega vastuolus ning tehing seega tühine (TsÜS § 86 lg 2 p 1). Kohtu hinnangul

tuleb poolte vahel sõlmitud võlatunnistus lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks.

5. Pärast võlatunnistuse liigi kindlakstegemist peab kohus kontrollima ka seda, kas

võlatunnistus kui tehing on kehtiv. Võlatunnistuse kehtivust peab kohus hindama ka siis, kui

pooled ise ei ole sellele tuginenud, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1

mõttes. Kui kohus on tuvastanud, et pooled on sõlminud deklaratiivse võlatunnistuse, peab

kohus muuhulgas kontrollima alusvõlasuhte kehtivust (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18,

p 14).

Kohus jättis 18. jaanuari 2024. a määrusega ja teistkordselt 1. märtsi 2024. a määrusega

hagiavalduse TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamise

tähtaja, selgitades mh õiguslikku olukorda ja vajadust esitada võlatunnistuse kehtivuse

kontrollimiseks vajalikud asjaolud ja tõendid. Kohus selgitas hagejale, et ta peab esitama

kohtule kõik võlatunnistuse alussuhte ja selle muutmise kokkuleppe kehtivuse ja

sissenõutavusega seotud asjaolud. Hageja ei kõrvaldanud kohtu osutatud puuduseid, ei

esitanud võlasuhte aluseks oleva võlasuhte asjaolusid ega tõendanud alusvõlasuhtest tuleneva

nõude eelduseid.

Kuna hageja esitatud võlatunnistus on deklaratiivne, kuid hageja jättis kohtule esitamata

võlatunnistuse alussuhtega seotud asjaolud ega tõendanud alusvõlasuhtest tulenevaid nõude

eeldusi, siis on hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ebaselged ning kohtul ei ole

võimalik hageja nõude põhjendatust kontrollida (RKTKo 03.07.2024, 2-22-139256, p 16).

Lisaks ei ole võlatunnistuse kehtivust võimalik hinnata ilma selle aluseks oleva

tarbijakrediidilepingu tingimusi ja krediidi andmisega seonduvaid asjaolusid hindamata. Kui

hageja nõue baseerub lõppjärgus tarbijakrediidilepingul, on hagejal tsiviilasjas kõrgendatud

tõendamiskoormis, mis lähtub vastutustundliku laenamise põhimõttest.

Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

6. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 2 alusel hageja kanda. Kuna kostja ei ole

menetluses osalenud, puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Merili Ratasepp

kohtunik