3-24-1671/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada kaebus ja mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 69 Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tema lapse nimi ning lapse sünniaeg
Legislator headnote
AI generated3-24-1671/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada kaebus ja mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 69 Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tema lapse nimi ning lapse sünniaeg
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Tristan Ploom
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.01.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1671
Haldusasi
X kaebus Rae valla vastu valla tekitatud 69 euro suuruse
varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X
Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa
Asja läbivaatamise vorm
10.01.2025 istung
RESOLUTSIOON
1. Jätta rahuldamata Rae valla vastuväited kohtu tegevusele.
2. Rahuldada kaebus ja mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 69
eurot.
3. Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 20 eurot.
4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tema lapse nimi ning lapse sünniaeg
tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.2025 (halduskohtumenetluse
seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).
Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele
kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14
päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda
apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega
kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1(10)
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. X (kaebaja) on Rae valla Jüri piirkonna elanik. Tal sündis poeg Y xx xx xxxx, kes oli alates
xx xx xxxx Rae valla lasteaiakoha järjekorras (e-keskkond Arno). Arno taotluses märkis kaebaja
koha kasutamise alguseks 01.08.2024.
2. Kaebaja suhtles telefoni teel Rae valla ametnikuga lasteaiakoha saamise osas. Ametnik
selgitas talle, et tema poeg ei saa soovitud ajaks lasteaiakohta. Kaebaja küsis, mis tingimustel
Rae vald hüvitaks talle jooksvalt enammakstud lastehoiu toiduraha. Ametnik vastas, et Rae vald
ei hüvita enammakstud lastehoiu toiduraha.
3. Selleks, et kaebaja saaks vajadusel pöörduda kohtu poole, esitas ta 23.04.2024 Rae vallale
taotluse lasteaiakoha saamiseks ja selgitustaotluse.
Märgin ära, et soovin oma lapsele (Y) kindlasti kohta munitsipaallasteaeda ning ei nõustu selle
asendamisega hoiuteenusega. Seega taotlen talle 2024/2025 õppeaastaks kohta Jüri piirkonna
munitsipaallasteaias.
Kui oleksin nõus lapsehoiuteenusega, siis kuidas on mul võimalik tagada (kuidas Rae vald
tagab), et ma ei kannaks mulle seaduse alusel ette nähtud kohaga võrreldes oluliselt suuremaid
kulusid?
Kuidas toimides hüvitab Rae vald mulle lapsehoius toiduraha maksmisel tekkiva vahe võrreldes
Rae valla munitsipaallasteaedadega? Munitsipaallasteaias on päevane toiduraha 2,50,
hoidudes on tasu märkimisväärselt kõrgem. Kui vald ei taga mulle KELS tulenevat õigust
kasutada kohta munitsipaallasteaias, ei peaks ma olude sunnil hoiuteenust kasutades kandma
kõrgemaid kulusid, kui on munitsipaallasteaedades.
Minu huvi on kanda algusest peale vaid vajalikke kulusid ja võrdselt peredega, kelle ees Rae
vald täidab oma kohustust tagada koht munitsipaallasteaias.
4. Pärast seda, kui kaebaja oli taotluse ja selgitustaotluse 09.05.2024 allkirjastanud, vastas Rae
vald sellele 31.05.2024. Vald selgitas, et lasteaia kohapakkumise protsess 2024/2025
õppeaastaks on veel pooleli: alustatud on vanematest vanuserühmadest ning kohapakkumistega
ei ole jõutud vahemikus 01.10.2022-30.09.2023 sündinud lasteni.
Vald pakkus lasteaiakohale erinevaid alternatiive (koduse mudilase toetus, lapsehoiuteenuse
toetus, eralasteasutuse toetus). Vald selgitas, et lapsehoiuteenuse korral hüvitab vald kohamaksu
selliselt, et lapsevanemale ei teki täiendavat kulu võrreldes munitsipaallasteaiaga. Toiduraha
osas on vastusest väljaloetav, et vald ei hüvita enammakstud toiduraha, mis tekib
lapsehoiuteenuse korral.
5. Kaebaja sõlmis 23.04.2024 Pisi-Peetri OÜ-ga lapsehoiuteenuse osutamise lepingu, mille
kohaselt tagab teenuse osutaja kaebaja lapsele lapsehoiu alates 01.08.2024. Lepingu kohaselt on
toitlustustasu 5,50 eurot päevas.
6. Kaebaja esitas 03.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse lasteaiakoha andmiseks
kohustamise nõudes ja kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja leiab, et vald ei täida oma
seadusjärgset kohustust alates 23.05.2024. Kaebaja selgitas, et tema laps hakkab kasutama
lapsehoiuteenust alates 01.08.2024, kui Rae vald ei taga selleks ajaks kohta
munitsipaallasteaias. Kaebaja soovib, et Rae vald kohtleks teda kulutuste tekkimise algusest
alates õiglaselt ning tasuks teenuste vahe (munitsipaallasteaed vs lastehoid) jooksvalt. Ta ei taha
kanda aasta aega märkimisväärseid kahjusid, et asuda neid hiljem vallalt kahjunõude korras
välja nõudma.
2(10)
7. Rae vald selgitas lasteaiakoha andmiseks kohustamise nõude kohta (10.07.2024 vastus
kohtunõudele), et lasteaiakohtade pakkumine 2024/2025 õppeaastaks on jätkuvalt pooleli:
kohapakkumistega ei ole jõutud veel ajavahemikus 01.10.2022 kuni 30.09.2023 sündinud
lasteni. Hetkel pakutakse lasteaiakohti järjekorrast vanusevahemikus 01.10.2021- 30.09.2022
sündinud lastele. Sõltuvalt sellest, kas kohapakkumised võetakse vastu või loobutakse,
pakutakse pidevalt kohti järgmistele.
8. Kaebaja, Pisi-Peetri OÜ (eralastehoid Pisi-Peetri Päevahoid) ja Rae 25.07.2024 sõlmisid
kolmepoolse lepingu kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamiseks. Lepingu kohaselt pidi
eralastehoid osutama teenust alates 01.08.2024. Lepingu punktide 3.1.6 ja 5.3.1. kohaselt
kohustus lapsevanem maksma lapse toiduraha.
9. Kaebaja laps hakkas alates 01.08.2024 käima Pisi-Peetri OÜ lastehoius.
10. Rae vald vastas 09.08.2024 vastuses kaebusele, et ta ei ole õigusvastaselt käitunud. Kaebaja
lapsele pakutakse lasteaiakohta vastavalt määruses sätestatule teeninduspiirkonna lasteaias
järjekorra alusel, kui järjekord jõuab lapseni. Kaebaja laps on Jüri teeninduspiirkonna lasteaia
järjekorras oma vanuserühmas 01.10.2022-30.09.2023 positsioonil nr 10.
11. Rae vald tegi kaebaja lapsele lasteaiakoha pakkumise 02.09.2024, mille kaebaja samal
päeval vastu võttis. Kaebaja laps käib alates 16.09.2024 Rae valla Tõruke lasteaias.
12. Tulenevalt lasteaiakoha saamisest alates 16.09.2024 esitas kaebaja 26.11.2024 Rae valla
vastu kahju hüvitamise nõude 69 eurot. Nõude aluseks on lapsehoiuteenuse korral enammakstud
toiduraha võrreldes munitsipaallasteaia toidurahaga.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
13. Kaebaja taotleb varalise kahju 69 eurot Rae vallalt väljamõistmist.
14. Rae vald ei saatnud seisuga 23.05.2024 tema lapsele kohapakkumist munitsipaallasteaeda.
Kuivõrd koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) § 10 lg 1 kohaselt on vallal kohustus
alates 1,5 aastaseks saamisest mu soovil lapsele munitsipaallasteaias koht tagada, luges kaebaja
sellist tegevusetust lasteaiakoha andmisest keeldumiseks (Tallinna Halduskohtu tõlgendus asjas
3-22-621).
15. Selleks et kaebaja saaks esitada kaebuse halduskohtule, pöördus ta kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis tõendi saamise eesmärgil taotluse ja selgitustaotlusega 23.04.2024 Rae
valla poole. Kaebaja taotles enda lapsele kohta munitsipaallasteaeda. Samuti soovis ta selgitust
enammakstud toidukulu hüvitamise kohta valla poolt.
Rae vald ei andnud kaebajale taotlusele vaatamata haldusakti, mida kaebaja saaks halduskohtus
vaidlustada. Vald vastas 31.05.2024, et kohtade jagamisega alustati vanematest lastest ja
järjekord ei ole kaebaja lapseni jõudnud. Kuna kohapakkumised tehti 2024.a aprilli lõpus, siis
järelikult keeldus vald kaebaja lapsele lasteaiakohta andmast. Kaebaja tugineb Tallinna
Halduskohtu tõlgendusele asjas 3-22-621.
16. Kaebaja kinnitas istungil kaebuses märgitut, et pöördus enne 23.04.2024 taotluse esitamist
telefoni teel Rae valla spetsialisti poole lasteaiakoha saamise osas. Talle selgitati, et järjekord on
nii pikk, et kohta tulemas ei ole. Kaebaja selgitas 25.07.2024 lastehoiuteenuse rahastamise
lepingu sõlmimise kohta, et sõlmis lepingu selleks, et tal oleks võimalik tööle minna. Kuna vald
käitus õigusvastaselt, siis tekkis talle kahju, sest toiduraha on eralastehoius suurem kui
munitsipaallasteaias (salvestis 00:05:27). Kaebaja vastas kohtu küsimusele, et ta ei oleks
lepingut sõlminud, kui Rae vald oleks talle taganud lasteaiakoha vastavalt koolieelsete
3(10)
lasteasutuste seaduse (KELS) § 10 lg-le 1. Ta tegi endast oleneva, et ei peaks seda lepingut
sõlmima (salvestis 00:06:32). Kaebaja selgitas täiendavalt, et tema soov ei olnud pöörduda
kahjunõudega kohtusse. Ta uuris Rae vallalt, kuidas ta saab tegutseda, et kahju ei tekiks. Rae
valla vastus oli, et toiduraha maksab igaüks ise. Seega tegi kaebaja kõik endast oleneva, et
vältida kohtu kaudu enammakstud toiduraha nõude lahendamist (salvestis 00:07:21)
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
18. Rae vald leiab 09.08.2024 vastuses, et teeb jätkuvalt endast kõik sõltuva, et lasteaiakohti
järjepidevalt juurde luua. Rae valla elanikkonna kiire kasv on toonud kaasa suure nõudluse
lasteaiakohtade järele, mistõttu on ka tegemist lasteaiakohtade nappusega. Rae valla poolt on
panustatud ja panustatakse jätkuvalt uute lasteaedade ehitamisse, uute lasteaiakohtade
loomisesse. Viimastel aastatel on vald ehitanud kaheksa uut lasteaeda: 2015.aastal Võsukese
Lasteaia Jüris (240 kohta), 2018. aastal Lagedi Lasteaia Lagedil (120 kohta), 2019.aastal
Järveküla Lasteaia (180 kohta) ja Leerimäe Lasteaia (120 kohta), 2020.aasta algul rajati Uuesalu
Lasteaia laiendus (20 kohta) ning 2020.aasta oktoobris Assaku Lasteaia uus elementmaja (80
kohta), 2022.aasta märtsis avati 120-kohaline Sõnajala Lasteaed Järvekülas Peetri piirkonnas.
2024.aastal valmivad Uuesalu Lasteaed projekteerimine (160 kohta) ning Lagedi Lasteaia 4
rühma juurdeehitus.
19. Laste vastuvõtmine munitsipaallasteaeda toimub kehtiva õigusakti kohaselt. Rae vallas
toimub see kooskõlas koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud
Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja
sealt väljaarvamise kord. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna
kohataotluse järjekord. Rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Aprillis
tehakse ka kohapakkumised sügisel vabanevatele lasteaiakohtadele. Kui lapsevanem pakutud
kohast loobub (millest tuleb teatada kahe nädala jooksul), siis tehakse kohapakkumisi edasi
vastavalt järjekorrale. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel
vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale.
20. Kaebaja laps on praeguseks Jüri teeninduspiirkonna lasteaia järjekorras oma vanuserühmas
01.10.2022-30.09.2023 positsioonil nr 10. Vastustaja ei ole keeldunud kaebaja lapsele
lasteaiakoha andmisest, vaid koha saab anda määruse kohaselt teeninduspiirkonna lasteaiakoha
järjekorra alusel.
21. Seni, kuni Rae vallas puudub võimalus tagada kõigile vastavat õigust omavatele lastele
lasteaiakoht, tuleb vallal jätkuvalt lahendada küsimus, kuidas kohti nappusolukorras jagada.
Lasteaiakohtade jagamisel saab vastustaja lähtuda määrusega kehtestatust. Lasteaiakohtade
nappuse olukorra leevendamiseks on Rae vald kehtestanud erinevaid toetuseid, milleks üheks
on lapsehoiuteenuse toetus, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määrus nr 26“ Rae valla eelarvest
lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“.
22. Antud juhul pole tõendeid, et kaebajale oleks kahju tekkinud. Pole teada, kas kaebaja laps
alustas Pisi-Peetri OÜ eralastehoius teenuse saamist või mitte ning millised on kaebaja
tegelikud kulud seoses võimaliku eralastehoiu teenuse kasutamisega.
23. Rae valla seisukoht 20.12.2024 vastuses 69 euro kahjunõude osas on, et kaebaja ei ole
tõendanud kahju tekkimist.
24. Lisaks võttis kaebaja 25.07.2024 lepinguga kohustuse tasuda lapse eralastehoiu toidukulu
eest. Leping ei näe ette lapse toidukulu hüvitamist Rae valla poolt. Arvestades lepinguvabaduse
4(10)
ehk privaatautonoomia põhimõtet, ei ole vastustaja kaebajale kahju tekitanud ja tal ei ole
kohustust tasuda kaebaja lapse eralasteasutuses enammakstud toiduraha. Istungil kordas
vastustaja, et 25.07.2024 lepingu sõlmimine oli lapsevanema vaba tahe. Oleks võinud lepingu
sõlmimata jätta. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas, kui tingimused lastehoiu rahastamiseks
on olemas ja kaebaja pöördub samaaegselt kohtu poole eraldi kahjunõudega (salvestis 00:17:48,
protokoll).
25. Lisaks leidis vastustaja, et Rae vald on KELS § 10 lg 1 nõuetekohaselt täitnud ja pakkunud
kaebaja lapsele lasteaiakohta mõistliku aja jooksul. Kaebaja soovis oma lapse lasteaia kohta
01.08.2024 ja kohapakkumine tehti 02.09.2024, mille ta 16.09.2024 vastu võttis. Seega jääb
vastustaja koha pakkumine kahe kuu sisse (salvestis 00:57:01, protokoll).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
26. Vastustaja esitas istungil vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et kohus kaldus
küsimusi esitades täielikult kõrvale vaidluse esemest, st kahjunõudest 69 eurot. Kohus jätab
rahuldamata vastustaja vastuväite kohtu tegevusele. Kohus esitas hariduse valdkonna eest
vastutavale abivallavanemale küsimusi, et aru saada, miks vastustaja ei tegele lasteaiakohtade
puudusest tingitud kahjunõuetega haldusmenetluses. Seda olukorras, kus Tallinna Halduskohus
on järjepidevas praktikas tuvastanud Rae valla õigusvastase tegevuse, mida kohus istungil
refereeris. Lisaks soovis kohus abivallavanema tähelepanu juhtida sellele, et lisaks Rae vallale
on analoogseid kahjunõudeid pidanud menetlema nt Kiili ja Saue vald. Need vallad on
lahendanud kahjunõudeid kompromissi korras. Rae vald on seni kompromissidest hoidunud,
vaatamata kahjunõuete järjepidevale kohtus menetlemisele ja nende rahuldamisele. Seejuures
pööras kohus abivallavanema tähelepanu ekslikule seisukohale, et varasemates asjades
kompromisside sõlmimata jätmine on õiguslikuks takistuseks uute nõuete korral kompromissi
sõlmimist kaaluda. Kohtu menetluses on uued 3 kahju hüvitamise kaebust Rae valla vastu,
milles Jüri alevikust pärit kaebajad väidavad, et nad ei ole saanud lasteaiakohta vastustaja
viivituse tõttu (vastavalt 1 a 10 k, 1 a 7 k, 1 a 10 k). Rae vald on nendes asjades
haldusmenetluses copy paste meetodil kirjaga vastanud, et ei ole alust enammakstud söögiraha
hüvitamisele, sest isikud on võtnud endale kohustuse söögiraha eest maksta lapsehoiuteenuse
lepinguga. Seda vaatamata Tallinna Halduskohtu järjepidevale praktikale vähemalt 2022-2023,
milles on kohus Rae vallale esitatud põhjendused, miks Rae valla tegevus ei ole õiguspärane.
Kohtul on kohustus asju lahendada mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega
(HKMS § 2 lg 2). Sellest lähtus kohtu poolne kompromissi ettepanek eelviidatud 3 uues kahju
hüvitamise nõudes, mis Rae vald ei võtnud vastu.
27. Lisaks esitas vastustaja istungil vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et kohus saatis
abivallavanemale kohtukutse mitteametlikule kontaktile. See väide on ekslik. Kohus kontrollis,
et saatis kohtukutse E-toimikus olevale ametlikule e-posti aadressile barbel.salumae@rae.ee.
28. Kaebus tuleb rahuldada. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 69 eurot.
29. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae
vallas. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta
teeninduspiirkonna lasteaeda. Selleks oli esimese eelistusena Tõrukese Lasteaed Jüri piirkonnas.
30. Kaebaja esitas taotluse üks päev pärast lapse sündi, märkides lasteaiakoha kasutamise
alguseks 01.08.2024.
31. Poolte vahel on erimeelsus selles, kas vald rikkus KELS § 10 lg 1 nõuet ning kas
enammakstud toiduraha hüvitise nõude välistab kaebaja poolt 25.07.2024 sõlmitud leping.
5(10)
32. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu
kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud
kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des
3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui
seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega,
kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka
eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.
33. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste
rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või
tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju
hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi
aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene
varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu
hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg
3).
34. KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise-
kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib
vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise-
kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada
lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates
01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.
Õigusvastane viivitus
35. Tallinna Ringkonnakohus on nimetatud sätte kohta öelnud, et nimetatud säte annab isikule
õiguse nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist ning vastavat kohustust ei saa vald täita
pelgalt isiku lisamisega lasteaiakoha järjekorda, vaid selline võimalus tuleb luua mõistliku aja
(s.o senise praktika kohaselt üldjuhul umbes kahe kuu) jooksul pärast taotluse esitamist (vt ka
Riigikohtu 19.03.2014 otsused nr 3-4-1-63-13 ja nr 3-4-1-66-13). KELS § 10 lg-le 1 tugineva
nõudeõiguse olemasolu ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist. Kui
kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal
hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna
Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsus asjas nr 3.17-449, p 9). Selles asjas sündis kaebaja laps
03.09.2013, seega sai 1,5 aastaseks 03.03.2015, lasteaiakohta taotles kaebaja alates 2015.a
september. Ringkonnakohus pidas seetõttu kaebaja kahjunõuet põhjendatuks alates 01.09.2025
(otsuse p 10, otsuse resolutsioon).
36. Mõistliku aja väljaselgitamine oli kohtuasja nr 3-14-422 esemeks, milles kaebajate laps
sündis 22.02.2010, seega sai 1,5 aastaseks 22.08.2011 ning kaebajad taotlesid lasteaiakohta
alates 2011.a september (otsuse p 1). Tallinna Halduskohus selgitas 27.10.2024 otsuses, et
lasteaiakohta on võimalik lapsele taotleda pärast lapse sündi, siis kui lapsele on antud isikukood
ja ta on kantud rahvastikuregistrisse. Seost rahvastikuregistrisse kandmisega kinnitab KELS §
10 lg 1 sõnastus. Kuna seadusandja kohustab vastustajat andma lasteaiakohta alates lapse
pooleteiseaastaseks saamisest, tuleneb sellest, et maksimaalne võimalik mõistlik
menetlustähtaeg on 1,5 aastat. 01.03.2010 avalduses sooviti lasteaiakohta alates 2011. a
septembrist. Seega oli mõistlik menetlusaeg juba taotluses näidatud ajal lõppemas (otsuse p 8).
Kaebajate lapsele tagati lasteaiakoht alates 2013.a septembrist. Kohus leidis, et vastustaja
viivituse ja kaebajatele tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos – kui vastustaja ei oleks
lasteaiakoha andmisega viivitanud, ei oleks kaebajatele eralasteaiakulusid tekkinud (otsuse p 8).
6(10)
Rahvaarvu suur kasv ei saanud olla vastustajale ettenägematu, mistõttu oli ka kahju tekkimine
vastustaja jaoks ennetatav. Iseenesest ei ole põhjust kahelda väites, et Rae valla elanike arv on
viimastel aastatel oluliselt ja kiiresti suurenenud, samuti mitte selles, et suurenemine on
toimunud noorte perede arvelt ning seega on usutav, et oluliselt on suurenenud ka laste arv.
Samas kinnitab vastustaja, et tegemist ei ole ühekordse, üllatusliku ja paratamatu rahvaarvu
suurenemisega, vaid elanike arv vallas on vähemalt viimase viie-kuue aasta jooksul pidevalt
kasvanud. On aga ka ilmne, et sedavõrd märkimisväärse elanike arvu kasvu eelduseks on olnud
ka eluruumide arvu suurenemine. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et Tallinna
naabervaldade eluruumide arv on suurenenud ennekõike uusehitiste arvelt, mis tähendab seda,
et kohalik omavalitsus on kehtestanud planeeringud, mis võimaldavad uute elamute ehitamist.
Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel planeerimisalase tegevuse
korraldamisel kohustus tagada planeeringute koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning
huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine, mis on planeeringu kehtestamise eeldus.
Seega tuleb selliste küsimuste peale nagu uute lasteaiakohtade loomise vajalikkus, mõelda juba
valla territooriumi ruumilisel planeerimisel. Asjaoluga, et seda piisavalt tehtud pole, ei saa aga
hiljem õigustada lapsele, kellel on seadusest tulenev õigus lasteaias käia, lasteaiakoha
mittevõimaldamist (otsuse 8).
Rae vald esitas apellatsioonkaebuse, milles leidis, et on ilmne, et kaebajatele ei ole tekkinud
kahju seetõttu, et teavitamist lasteaiakoha mittesaamisest ei vormistatud haldusaktina või ei
suudetud lasteaiakohta tagada etteheidetud ebamõistlikult pika haldusmenetluse tõttu. Kui
kaebajatele on tekkinud kahju, siis seetõttu, et Rae vallas puudub piisav arv lasteaiakohti.
RVastS § 13 lõike 3 järgi vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel
tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete
täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Vald teeb endast kõik sõltuva, et lasteaiakohti
järjepidevalt ilma viivituseta juurde luua. Parim, mis enamus kohalikke omavalitsusi kiires
lasteaiaealiste laste arvu kasvamise olukorras teha saab, on uute lasteaiakohtade järk-järguline
loomine läbi võimaluste piires eelarveliste vahendite kasutamise ja laenu võtmise ning uute
lasteaedade loomiseks/kohandamiseks riigihangete läbiviimise (otsuse 9.2.).
37. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.04.20215 halduskohtu otsuse muutmata, nõustudes
otsuse põhjendustega (p 11). Ringkonnakohus selgitas mõistliku aja kohta järgmist.
Haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt.
Menetlus, mille eesmärk on lapsele lasteaiakoha võimaldamine, lõppeb koha andmisega, mitte
lapse koolieelse lasteasutuse järjekorda lisamisega. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 2
kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Tallinna
Ringkonnakohus on korduvalt asunud seisukohale, et arvestades lasteaiakohtade hulga kohati
keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline
tähtaeg olla umbes kaks kuud (vt 21.11.2014 otsus asjas nr 3-13-1457; 14.11.2014 otsus asjas nr
3-13-932; 30.12.2014 otsus asjas nr 3-12-2314; 24.04.2015 otsus asjas nr 3-13-1859), mõnel
juhul lühemgi (vt 14.11.2014 otsus asjas nr 3-13-70166). Ringkonnakohus on jätkuvalt sellel
seisukohal.
Ringkonnakohus selgitas, et vastustaja on teinud suuri jõupingutusi lasteaiakohtade nappuse
kõrvaldamiseks. Olukorras, kus seadusega on ette nähtud vanema avalduse alusel
lasteaiakohtade võimaldamise kohustus pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, ei saa neile
jõupingutustele vaatamata pidada vastustaja tegevust siiski õiguspäraseks. Rahapuudusega ei saa
vald õigustada oma kohustuste täitmata jätmist: vald peab seadusest tulenevaid kohustusi
üksikisikute ees täitma sõltumata sellest, kas neile on riigi poolt kohaliku omavalitsuse
finantsgarantii tagamiseks või riiklike ülesannete täitmiseks piisavalt raha eraldatud. Uute
koolieelse lasteasutuse ruumide leidmine ja rühmade avamine tuleb prognoosida kiiresti,
arvestades KELS § 10 lg 1 eesmärki tagada vanematele tööhõive ja lastele alushariduse saamise
7(10)
võimalus. Vastustaja väited selle kohta, et ta ei saanud ette näha planeeringute elluviimise
kiirust ega täielikult prognoosida elanike juurdevoolu, ei õigusta mõistliku menetlusaja
pikenemist, kuna on ilmne, et eluruumide arvu ning ühtlasi lasteaiaealiste laste arvu
suurenemine on toimunud mitmete aastate jooksul. Vaidlust ei ole selles, et Rae vallas on juba
pikemat aega olnud puudus lasteaiakohtadest ning vastustaja pidi seega arvestama vajadusega
luua juurde suuremal arvul uusi lasteaiakohti. Vastustajal oli vähemalt umbkaudselt võimalik
ette näha, kui palju lasteaiakohti 2011. aasta sügiseks on vaja luua.
38. Kohtu hinnangul ei ole olukord Rae vallas viimase 10 a jooksul lasteaiakohtade nappuse
osas oluliselt muutunud, mis on tinginud kaebuste esitamise halduskohtule.
Munitsipaallasteaedade puudust tõdes istungil Rae valla abivallavanem planeerimise alal. Ta
selgitas puudust sellega, et seda on tekitanud kaks nähtust: 1) suurearvuline põlvkond, mis on
pereloomise staadiumis 2) väikelinlikus st elama asumine suurema linna äärde salvestis
00:39:06). Kohus viitas istungil 2022-2023 tehtud kohtuotsustele, milles kohus mõistis Rae
vallalt välja kahjuhüvitised, sh enammakstud toiduraha hüvitised (asjad nr 3-22-238, 3-22-1789,
3-22-1870, 3-22-1968, 3-22-2157, 3-22-2161, 3-22-2643). Analoogseid kahjuhüvitisi on välja
mõistnud ka teised 3 kohtunikku, kes on lahendunud kahjunõudeid Rae valla vastu. Seejuures
on vald keeldunud kahju hüvitamisest haldusmenetluses, vaielnud vastu kahju hüvitamisele
kohtumenetluses, kuid ei ole esitanud apellatsioonkaebusi otsustele.
39. Kohus nõustub asjas nr 3-14-422 väljendatud seisukohaga, et kui seadusandja on näinud ette
kohustuse tagada lasteaiakoht lapse 1,5 aastaseks saamisel, siis on see lähtekohaks mõistliku
menetlusaja määratlemisel. Lisaks tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid.
Ühte vanusegruppi kuuluvad 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 30. septembrini sündinud lapsed
(Rae valla määruse nr 4 § 2 lg 2 teine lause, https://www.riigiteataja.ee/akt/407022023018).
Seega kuulus kaebaja laps vanusegruppi 01.10.2022-30.09.2023 sündinud lastega.
Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Kuna kaebaja pani
lapse lasteaiajärjekorda järgmisel päeval peale lapse sündi, tegi ta endast oleneva, et tema laps
oleks vanusegruppi 01.10.2022-30.09.2023 sündinud laste osas järjekorras võimalikult ees.
Kohtul ei ole alust kahelda kaebaja selgitustes, et pärast 01.04.2024 suhtles kaebaja suuliselt
Rae valla ametnikuga lasteaiakoha saamise teemal ning talle selgitati, et tema lapsele ei tagata
soovitud ajaks 01.08.2024 lasteaiakohta. Seda kinnitab Rae valla 31.05.2024 vastuskiri, milles
valla ametnik selgitab, et veel ei ole kohapakkumistega jõutud 01.10.2022-30.09.2023 sündinud
lasteni. Selles kirjas ei öelda midagi selle kohta, kuidas kavatseb vastustaja tagada kaebajale
soovitud ajaks 01.08.2024 lasteaiakoha.
Lisaks selgitas Rae vald kohtumenetluses, et aprillis tehakse kohapakkumised sügisel
vabanevatele lasteaiakohtadele. Ilmselgelt oli kaebaja suuline ja kirjalik pöördumine Rae valla
poole tingitud sellest, et temale kohapakkumist ei tehtud. Samuti puudus tal teadmine, millal
võidakse kohapakkumine teha.
Ka vallal puudus teadmine, millal ta saab kohapakkumise teha. Seda kinnitab Rae valla
10.07.2024 vastus kohtunõudele, kus öeldakse, et lasteaia kohapakkumise protsess järgmiseks
õppeaastaks on pooleli ning vastuse esitamise seisuga ei ole kohapakkumistega jõutud veel
ajavahemikus 01.10.2022 kuni 30.09.2023 sündinud lasteni. Veel 09.08.2024 teatas vald, et
praeguseks Jüri teeninduspiirkonna lasteaia järjekorras oma vanuserühmas 01.10.2022-
30.09.2023 positsioonil nr 10. Millal kaebaja lasteaiakoha saab, ei ole ka selles vastuses öeldud.
Seega leiab kohus, et vähemalt 25.07.2024 lepingu sõlmimise hetkega oli vald õigusvastases
viivituses. Kohtu hinnangul näitab valla poolt endale lapsehoiuteenuse rahastamise kohustuse
võtmine kohatasu hüvitamise näol kogumis valla eelneva ja järgneva tegevusega seda, et vald
nentis, et ta ei ole KELS § 10 lg-s 1 ettenähtud kohustust tähtaegselt täitnud.
8(10)
Järelikult oli vastustaja vähemalt seisuga 25.07.2024 õigusvastases viivituses.
Õigusvastast tegevust välistav kaebaja nõusolek puudub
40. Kaebaja soovis tööturule naasta. KELS § 10 lg-ga 1 haldusorganile pandud kohustuse üheks
eesmärgiks on võimaldada lapsevanematele tööhõive. Seega on loogiline, et kaebaja otsis
alternatiivset lahendust valla õigusvastase viivituse tõttu. Seetõttu ei saa talle ette heita
25.07.2024 lepingu sõlmimist, millega ta tagas lapsele koha erahoius alates 01.08.2024. Samale
eesmärgile oli suunatud 23.04.2024 lepingu sõlmimine.
41. Varasema kohtupraktika alusel, kus samuti oli vaidluse esemeks kolmepoolsed
rahastamislepingud, saab öelda, et kaebaja sõlmis tüüplepingu, milles oli tingimuseks, et
toiduraha maksab lapsevanem.
42. Kohus kordab varasemates kohtuotsustes (nt Tallinna Halduskohtu 31.10.2022 otsus asjas
nr 3-22-1789, p 12, Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsus asjas nr 3-22-2643, p 27)
väljendatud seisukohta: asjaolu, et kaebaja võttis lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga
kohustuse tasuda toiduraha, ei tähenda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest
kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha.
Kohus leiab kaebaja esitatud tõenditest lähtuvalt, et tal oli algusest peale soov panna laps
munitsipaallasteaeda. Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud tema vabatahtlik valik, vaid
sunnitud tegevus lähtudes valla õigusvastasest viivitusest. Kui kaebaja oleks keeldunud erahoiu
kohast, ei oleks vastustajal olnud talle pakkuda kohta munitsipaallasteaias alates 01.08.2024.
Haldusasja asjaolud annavad seega aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu
erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.
Järelikult ei saa 25.07.2024 lepingu sõlmimist tõlgendada kui nõusolekut asendada lasteaiakoht
lapsehoiuteenusega (KELS § 10 lg 1 teine lause).
43. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vastustaja jättis vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 kaebaja
lapsele õigeaegselt koha lasteaias pakkumata. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane
tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.
Enammakstud toiduraha nõude põhjuslik seos õigusvastase viivitusega
44. Kaebaja pidi 23.04.2024 sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse osutaja hinnakirjaga
toiduraha osas. Seda pidi ta arvestama ka 25.07.2024 lepingut sõlmides. Kui vastustaja oleks
talle seadusega pandud kohustuse täitnud, oleksid kaebaja kulutused toidurahale olnud
väiksemad. Alates 01.08.2024 kuni lasteaiakoha andmiseni 16.09.2024 pidi kaebaja
eralastehoius maksma enam toiduraha võrreldes sellega, kui tema laps oleks saanud käia
lasteaias.
Seega esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ning kaebajale tekkinud kahju vahel põhjuslik
seos ning vastustajal tuleb hüvitada lasteaia ja eralastehoiu toiduraha maksumuste vahe, s.o 69
eurot.
Kaebaja nõue ja selle suurus on tõendatud eralastehoiu arvete, munitsipaallasteaia arve ja
maksekorraldustega ning kahju arvestuskäiguga. Kaebaja on lähtunud põhjendatult 2024.a.
augusti ja septembri eest esitatud toiduraha arvetest. Vastustaja ei vaielnud vastu kahju
arvestuskäigule.
45. Kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning ei
esine aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5).
46. Seega on kahju hüvitamise tingimused täidetud.
9(10)
47. Seonduvalt vastustaja märkusega, et kaebaja esitas kahjunõude kohtule olukorras, kus oli
vabatahtlikult sõlminud 25.07.2024 lepingu, vastab kohus järgmist. Kaebaja esmaseks nõudeks
03.06.2024 kohtusse pöördumisel oli lasteaiakoha tagamise nõue. Lisaks soovis kaebaja, et ta ei
peaks valla õigusvastase tegevuse tõttu alguses toiduraha eest ise maksma ning seejärel seda
tagantjärele sisse nõudma (tulevikku suunatud kahjunõue). Tulenevalt menetlusliku olukorra
muutumisest esitas kaebaja kahjunõude 26.11.2024.
48. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda.
Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista
kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot.
49. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tema lapse nimi ning lapse sünniaeg tähemärkidega
(HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Tristan Ploom
kohtunik
10(10)