3-24-1671/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1671

Haldusasi

X kaebus Rae valla vastu valla tekitatud 69 euro suuruse

varalise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: X

Vastustaja: Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

10.01.2025 istung

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Rae valla vastuväited kohtu tegevusele.

2. Rahuldada kaebus ja mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 69

eurot.

3. Mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 20 eurot.

4. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tema lapse nimi ning lapse sünniaeg

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.2025 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

1(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) on Rae valla Jüri piirkonna elanik. Tal sündis poeg Y xx xx xxxx, kes oli alates

xx xx xxxx Rae valla lasteaiakoha järjekorras (e-keskkond Arno). Arno taotluses märkis kaebaja

koha kasutamise alguseks 01.08.2024.

2. Kaebaja suhtles telefoni teel Rae valla ametnikuga lasteaiakoha saamise osas. Ametnik

selgitas talle, et tema poeg ei saa soovitud ajaks lasteaiakohta. Kaebaja küsis, mis tingimustel

Rae vald hüvitaks talle jooksvalt enammakstud lastehoiu toiduraha. Ametnik vastas, et Rae vald

ei hüvita enammakstud lastehoiu toiduraha.

3. Selleks, et kaebaja saaks vajadusel pöörduda kohtu poole, esitas ta 23.04.2024 Rae vallale

taotluse lasteaiakoha saamiseks ja selgitustaotluse.

Märgin ära, et soovin oma lapsele (Y) kindlasti kohta munitsipaallasteaeda ning ei nõustu selle

asendamisega hoiuteenusega. Seega taotlen talle 2024/2025 õppeaastaks kohta Jüri piirkonna

munitsipaallasteaias.

Kui oleksin nõus lapsehoiuteenusega, siis kuidas on mul võimalik tagada (kuidas Rae vald

tagab), et ma ei kannaks mulle seaduse alusel ette nähtud kohaga võrreldes oluliselt suuremaid

kulusid?

Kuidas toimides hüvitab Rae vald mulle lapsehoius toiduraha maksmisel tekkiva vahe võrreldes

Rae valla munitsipaallasteaedadega? Munitsipaallasteaias on päevane toiduraha 2,50,

hoidudes on tasu märkimisväärselt kõrgem. Kui vald ei taga mulle KELS tulenevat õigust

kasutada kohta munitsipaallasteaias, ei peaks ma olude sunnil hoiuteenust kasutades kandma

kõrgemaid kulusid, kui on munitsipaallasteaedades.

Minu huvi on kanda algusest peale vaid vajalikke kulusid ja võrdselt peredega, kelle ees Rae

vald täidab oma kohustust tagada koht munitsipaallasteaias.

4. Pärast seda, kui kaebaja oli taotluse ja selgitustaotluse 09.05.2024 allkirjastanud, vastas Rae

vald sellele 31.05.2024. Vald selgitas, et lasteaia kohapakkumise protsess 2024/2025

õppeaastaks on veel pooleli: alustatud on vanematest vanuserühmadest ning kohapakkumistega

ei ole jõutud vahemikus 01.10.2022-30.09.2023 sündinud lasteni.

Vald pakkus lasteaiakohale erinevaid alternatiive (koduse mudilase toetus, lapsehoiuteenuse

toetus, eralasteasutuse toetus). Vald selgitas, et lapsehoiuteenuse korral hüvitab vald kohamaksu

selliselt, et lapsevanemale ei teki täiendavat kulu võrreldes munitsipaallasteaiaga. Toiduraha

osas on vastusest väljaloetav, et vald ei hüvita enammakstud toiduraha, mis tekib

lapsehoiuteenuse korral.

5. Kaebaja sõlmis 23.04.2024 Pisi-Peetri OÜ-ga lapsehoiuteenuse osutamise lepingu, mille

kohaselt tagab teenuse osutaja kaebaja lapsele lapsehoiu alates 01.08.2024. Lepingu kohaselt on

toitlustustasu 5,50 eurot päevas.

6. Kaebaja esitas 03.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse lasteaiakoha andmiseks

kohustamise nõudes ja kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja leiab, et vald ei täida oma

seadusjärgset kohustust alates 23.05.2024. Kaebaja selgitas, et tema laps hakkab kasutama

lapsehoiuteenust alates 01.08.2024, kui Rae vald ei taga selleks ajaks kohta

munitsipaallasteaias. Kaebaja soovib, et Rae vald kohtleks teda kulutuste tekkimise algusest

alates õiglaselt ning tasuks teenuste vahe (munitsipaallasteaed vs lastehoid) jooksvalt. Ta ei taha

kanda aasta aega märkimisväärseid kahjusid, et asuda neid hiljem vallalt kahjunõude korras

välja nõudma.

2(10)

7. Rae vald selgitas lasteaiakoha andmiseks kohustamise nõude kohta (10.07.2024 vastus

kohtunõudele), et lasteaiakohtade pakkumine 2024/2025 õppeaastaks on jätkuvalt pooleli:

kohapakkumistega ei ole jõutud veel ajavahemikus 01.10.2022 kuni 30.09.2023 sündinud

lasteni. Hetkel pakutakse lasteaiakohti järjekorrast vanusevahemikus 01.10.2021- 30.09.2022

sündinud lastele. Sõltuvalt sellest, kas kohapakkumised võetakse vastu või loobutakse,

pakutakse pidevalt kohti järgmistele.

8. Kaebaja, Pisi-Peetri OÜ (eralastehoid Pisi-Peetri Päevahoid) ja Rae 25.07.2024 sõlmisid

kolmepoolse lepingu kaebaja lapse lapsehoiuteenuse rahastamiseks. Lepingu kohaselt pidi

eralastehoid osutama teenust alates 01.08.2024. Lepingu punktide 3.1.6 ja 5.3.1. kohaselt

kohustus lapsevanem maksma lapse toiduraha.

9. Kaebaja laps hakkas alates 01.08.2024 käima Pisi-Peetri OÜ lastehoius.

10. Rae vald vastas 09.08.2024 vastuses kaebusele, et ta ei ole õigusvastaselt käitunud. Kaebaja

lapsele pakutakse lasteaiakohta vastavalt määruses sätestatule teeninduspiirkonna lasteaias

järjekorra alusel, kui järjekord jõuab lapseni. Kaebaja laps on Jüri teeninduspiirkonna lasteaia

järjekorras oma vanuserühmas 01.10.2022-30.09.2023 positsioonil nr 10.

11. Rae vald tegi kaebaja lapsele lasteaiakoha pakkumise 02.09.2024, mille kaebaja samal

päeval vastu võttis. Kaebaja laps käib alates 16.09.2024 Rae valla Tõruke lasteaias.

12. Tulenevalt lasteaiakoha saamisest alates 16.09.2024 esitas kaebaja 26.11.2024 Rae valla

vastu kahju hüvitamise nõude 69 eurot. Nõude aluseks on lapsehoiuteenuse korral enammakstud

toiduraha võrreldes munitsipaallasteaia toidurahaga.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

13. Kaebaja taotleb varalise kahju 69 eurot Rae vallalt väljamõistmist.

14. Rae vald ei saatnud seisuga 23.05.2024 tema lapsele kohapakkumist munitsipaallasteaeda.

Kuivõrd koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) § 10 lg 1 kohaselt on vallal kohustus

alates 1,5 aastaseks saamisest mu soovil lapsele munitsipaallasteaias koht tagada, luges kaebaja

sellist tegevusetust lasteaiakoha andmisest keeldumiseks (Tallinna Halduskohtu tõlgendus asjas

3-22-621).

15. Selleks et kaebaja saaks esitada kaebuse halduskohtule, pöördus ta kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis tõendi saamise eesmärgil taotluse ja selgitustaotlusega 23.04.2024 Rae

valla poole. Kaebaja taotles enda lapsele kohta munitsipaallasteaeda. Samuti soovis ta selgitust

enammakstud toidukulu hüvitamise kohta valla poolt.

Rae vald ei andnud kaebajale taotlusele vaatamata haldusakti, mida kaebaja saaks halduskohtus

vaidlustada. Vald vastas 31.05.2024, et kohtade jagamisega alustati vanematest lastest ja

järjekord ei ole kaebaja lapseni jõudnud. Kuna kohapakkumised tehti 2024.a aprilli lõpus, siis

järelikult keeldus vald kaebaja lapsele lasteaiakohta andmast. Kaebaja tugineb Tallinna

Halduskohtu tõlgendusele asjas 3-22-621.

16. Kaebaja kinnitas istungil kaebuses märgitut, et pöördus enne 23.04.2024 taotluse esitamist

telefoni teel Rae valla spetsialisti poole lasteaiakoha saamise osas. Talle selgitati, et järjekord on

nii pikk, et kohta tulemas ei ole. Kaebaja selgitas 25.07.2024 lastehoiuteenuse rahastamise

lepingu sõlmimise kohta, et sõlmis lepingu selleks, et tal oleks võimalik tööle minna. Kuna vald

käitus õigusvastaselt, siis tekkis talle kahju, sest toiduraha on eralastehoius suurem kui

munitsipaallasteaias (salvestis 00:05:27). Kaebaja vastas kohtu küsimusele, et ta ei oleks

lepingut sõlminud, kui Rae vald oleks talle taganud lasteaiakoha vastavalt koolieelsete

3(10)

lasteasutuste seaduse (KELS) § 10 lg-le 1. Ta tegi endast oleneva, et ei peaks seda lepingut

sõlmima (salvestis 00:06:32). Kaebaja selgitas täiendavalt, et tema soov ei olnud pöörduda

kahjunõudega kohtusse. Ta uuris Rae vallalt, kuidas ta saab tegutseda, et kahju ei tekiks. Rae

valla vastus oli, et toiduraha maksab igaüks ise. Seega tegi kaebaja kõik endast oleneva, et

vältida kohtu kaudu enammakstud toiduraha nõude lahendamist (salvestis 00:07:21)

VASTUSTAJA SEISUKOHT

17. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Rae vald leiab 09.08.2024 vastuses, et teeb jätkuvalt endast kõik sõltuva, et lasteaiakohti

järjepidevalt juurde luua. Rae valla elanikkonna kiire kasv on toonud kaasa suure nõudluse

lasteaiakohtade järele, mistõttu on ka tegemist lasteaiakohtade nappusega. Rae valla poolt on

panustatud ja panustatakse jätkuvalt uute lasteaedade ehitamisse, uute lasteaiakohtade

loomisesse. Viimastel aastatel on vald ehitanud kaheksa uut lasteaeda: 2015.aastal Võsukese

Lasteaia Jüris (240 kohta), 2018. aastal Lagedi Lasteaia Lagedil (120 kohta), 2019.aastal

Järveküla Lasteaia (180 kohta) ja Leerimäe Lasteaia (120 kohta), 2020.aasta algul rajati Uuesalu

Lasteaia laiendus (20 kohta) ning 2020.aasta oktoobris Assaku Lasteaia uus elementmaja (80

kohta), 2022.aasta märtsis avati 120-kohaline Sõnajala Lasteaed Järvekülas Peetri piirkonnas.

2024.aastal valmivad Uuesalu Lasteaed projekteerimine (160 kohta) ning Lagedi Lasteaia 4

rühma juurdeehitus.

19. Laste vastuvõtmine munitsipaallasteaeda toimub kehtiva õigusakti kohaselt. Rae vallas

toimub see kooskõlas koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud

Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja

sealt väljaarvamise kord. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna

kohataotluse järjekord. Rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Aprillis

tehakse ka kohapakkumised sügisel vabanevatele lasteaiakohtadele. Kui lapsevanem pakutud

kohast loobub (millest tuleb teatada kahe nädala jooksul), siis tehakse kohapakkumisi edasi

vastavalt järjekorrale. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel

vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale.

20. Kaebaja laps on praeguseks Jüri teeninduspiirkonna lasteaia järjekorras oma vanuserühmas

01.10.2022-30.09.2023 positsioonil nr 10. Vastustaja ei ole keeldunud kaebaja lapsele

lasteaiakoha andmisest, vaid koha saab anda määruse kohaselt teeninduspiirkonna lasteaiakoha

järjekorra alusel.

21. Seni, kuni Rae vallas puudub võimalus tagada kõigile vastavat õigust omavatele lastele

lasteaiakoht, tuleb vallal jätkuvalt lahendada küsimus, kuidas kohti nappusolukorras jagada.

Lasteaiakohtade jagamisel saab vastustaja lähtuda määrusega kehtestatust. Lasteaiakohtade

nappuse olukorra leevendamiseks on Rae vald kehtestanud erinevaid toetuseid, milleks üheks

on lapsehoiuteenuse toetus, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määrus nr 26“ Rae valla eelarvest

lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“.

22. Antud juhul pole tõendeid, et kaebajale oleks kahju tekkinud. Pole teada, kas kaebaja laps

alustas Pisi-Peetri OÜ eralastehoius teenuse saamist või mitte ning millised on kaebaja

tegelikud kulud seoses võimaliku eralastehoiu teenuse kasutamisega.

23. Rae valla seisukoht 20.12.2024 vastuses 69 euro kahjunõude osas on, et kaebaja ei ole

tõendanud kahju tekkimist.

24. Lisaks võttis kaebaja 25.07.2024 lepinguga kohustuse tasuda lapse eralastehoiu toidukulu

eest. Leping ei näe ette lapse toidukulu hüvitamist Rae valla poolt. Arvestades lepinguvabaduse

4(10)

ehk privaatautonoomia põhimõtet, ei ole vastustaja kaebajale kahju tekitanud ja tal ei ole

kohustust tasuda kaebaja lapse eralasteasutuses enammakstud toiduraha. Istungil kordas

vastustaja, et 25.07.2024 lepingu sõlmimine oli lapsevanema vaba tahe. Oleks võinud lepingu

sõlmimata jätta. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas, kui tingimused lastehoiu rahastamiseks

on olemas ja kaebaja pöördub samaaegselt kohtu poole eraldi kahjunõudega (salvestis 00:17:48,

protokoll).

25. Lisaks leidis vastustaja, et Rae vald on KELS § 10 lg 1 nõuetekohaselt täitnud ja pakkunud

kaebaja lapsele lasteaiakohta mõistliku aja jooksul. Kaebaja soovis oma lapse lasteaia kohta

01.08.2024 ja kohapakkumine tehti 02.09.2024, mille ta 16.09.2024 vastu võttis. Seega jääb

vastustaja koha pakkumine kahe kuu sisse (salvestis 00:57:01, protokoll).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

26. Vastustaja esitas istungil vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et kohus kaldus

küsimusi esitades täielikult kõrvale vaidluse esemest, st kahjunõudest 69 eurot. Kohus jätab

rahuldamata vastustaja vastuväite kohtu tegevusele. Kohus esitas hariduse valdkonna eest

vastutavale abivallavanemale küsimusi, et aru saada, miks vastustaja ei tegele lasteaiakohtade

puudusest tingitud kahjunõuetega haldusmenetluses. Seda olukorras, kus Tallinna Halduskohus

on järjepidevas praktikas tuvastanud Rae valla õigusvastase tegevuse, mida kohus istungil

refereeris. Lisaks soovis kohus abivallavanema tähelepanu juhtida sellele, et lisaks Rae vallale

on analoogseid kahjunõudeid pidanud menetlema nt Kiili ja Saue vald. Need vallad on

lahendanud kahjunõudeid kompromissi korras. Rae vald on seni kompromissidest hoidunud,

vaatamata kahjunõuete järjepidevale kohtus menetlemisele ja nende rahuldamisele. Seejuures

pööras kohus abivallavanema tähelepanu ekslikule seisukohale, et varasemates asjades

kompromisside sõlmimata jätmine on õiguslikuks takistuseks uute nõuete korral kompromissi

sõlmimist kaaluda. Kohtu menetluses on uued 3 kahju hüvitamise kaebust Rae valla vastu,

milles Jüri alevikust pärit kaebajad väidavad, et nad ei ole saanud lasteaiakohta vastustaja

viivituse tõttu (vastavalt 1 a 10 k, 1 a 7 k, 1 a 10 k). Rae vald on nendes asjades

haldusmenetluses copy paste meetodil kirjaga vastanud, et ei ole alust enammakstud söögiraha

hüvitamisele, sest isikud on võtnud endale kohustuse söögiraha eest maksta lapsehoiuteenuse

lepinguga. Seda vaatamata Tallinna Halduskohtu järjepidevale praktikale vähemalt 2022-2023,

milles on kohus Rae vallale esitatud põhjendused, miks Rae valla tegevus ei ole õiguspärane.

Kohtul on kohustus asju lahendada mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega

(HKMS § 2 lg 2). Sellest lähtus kohtu poolne kompromissi ettepanek eelviidatud 3 uues kahju

hüvitamise nõudes, mis Rae vald ei võtnud vastu.

27. Lisaks esitas vastustaja istungil vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et kohus saatis

abivallavanemale kohtukutse mitteametlikule kontaktile. See väide on ekslik. Kohus kontrollis,

et saatis kohtukutse E-toimikus olevale ametlikule e-posti aadressile barbel.salumae@rae.ee.

28. Kaebus tuleb rahuldada. Kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 69 eurot.

29. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae

vallas. Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta

teeninduspiirkonna lasteaeda. Selleks oli esimese eelistusena Tõrukese Lasteaed Jüri piirkonnas.

30. Kaebaja esitas taotluse üks päev pärast lapse sündi, märkides lasteaiakoha kasutamise

alguseks 01.08.2024.

31. Poolte vahel on erimeelsus selles, kas vald rikkus KELS § 10 lg 1 nõuet ning kas

enammakstud toiduraha hüvitise nõude välistab kaebaja poolt 25.07.2024 sõlmitud leping.

5(10)

32. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des

3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui

seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega,

kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka

eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas.

33. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste

rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või

tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju

hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning esineda ei tohi

aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene

varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu

hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg

3).

34. KELS § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise-

kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib

vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise-

kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada

lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates

01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat.

Õigusvastane viivitus

35. Tallinna Ringkonnakohus on nimetatud sätte kohta öelnud, et nimetatud säte annab isikule

õiguse nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist ning vastavat kohustust ei saa vald täita

pelgalt isiku lisamisega lasteaiakoha järjekorda, vaid selline võimalus tuleb luua mõistliku aja

(s.o senise praktika kohaselt üldjuhul umbes kahe kuu) jooksul pärast taotluse esitamist (vt ka

Riigikohtu 19.03.2014 otsused nr 3-4-1-63-13 ja nr 3-4-1-66-13). KELS § 10 lg-le 1 tugineva

nõudeõiguse olemasolu ei sõltu kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist. Kui

kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal

hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna

Ringkonnakohtu 31.05.2018 otsus asjas nr 3.17-449, p 9). Selles asjas sündis kaebaja laps

03.09.2013, seega sai 1,5 aastaseks 03.03.2015, lasteaiakohta taotles kaebaja alates 2015.a

september. Ringkonnakohus pidas seetõttu kaebaja kahjunõuet põhjendatuks alates 01.09.2025

(otsuse p 10, otsuse resolutsioon).

36. Mõistliku aja väljaselgitamine oli kohtuasja nr 3-14-422 esemeks, milles kaebajate laps

sündis 22.02.2010, seega sai 1,5 aastaseks 22.08.2011 ning kaebajad taotlesid lasteaiakohta

alates 2011.a september (otsuse p 1). Tallinna Halduskohus selgitas 27.10.2024 otsuses, et

lasteaiakohta on võimalik lapsele taotleda pärast lapse sündi, siis kui lapsele on antud isikukood

ja ta on kantud rahvastikuregistrisse. Seost rahvastikuregistrisse kandmisega kinnitab KELS §

10 lg 1 sõnastus. Kuna seadusandja kohustab vastustajat andma lasteaiakohta alates lapse

pooleteiseaastaseks saamisest, tuleneb sellest, et maksimaalne võimalik mõistlik

menetlustähtaeg on 1,5 aastat. 01.03.2010 avalduses sooviti lasteaiakohta alates 2011. a

septembrist. Seega oli mõistlik menetlusaeg juba taotluses näidatud ajal lõppemas (otsuse p 8).

Kaebajate lapsele tagati lasteaiakoht alates 2013.a septembrist. Kohus leidis, et vastustaja

viivituse ja kaebajatele tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos – kui vastustaja ei oleks

lasteaiakoha andmisega viivitanud, ei oleks kaebajatele eralasteaiakulusid tekkinud (otsuse p 8).

6(10)

Rahvaarvu suur kasv ei saanud olla vastustajale ettenägematu, mistõttu oli ka kahju tekkimine

vastustaja jaoks ennetatav. Iseenesest ei ole põhjust kahelda väites, et Rae valla elanike arv on

viimastel aastatel oluliselt ja kiiresti suurenenud, samuti mitte selles, et suurenemine on

toimunud noorte perede arvelt ning seega on usutav, et oluliselt on suurenenud ka laste arv.

Samas kinnitab vastustaja, et tegemist ei ole ühekordse, üllatusliku ja paratamatu rahvaarvu

suurenemisega, vaid elanike arv vallas on vähemalt viimase viie-kuue aasta jooksul pidevalt

kasvanud. On aga ka ilmne, et sedavõrd märkimisväärse elanike arvu kasvu eelduseks on olnud

ka eluruumide arvu suurenemine. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et Tallinna

naabervaldade eluruumide arv on suurenenud ennekõike uusehitiste arvelt, mis tähendab seda,

et kohalik omavalitsus on kehtestanud planeeringud, mis võimaldavad uute elamute ehitamist.

Planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel planeerimisalase tegevuse

korraldamisel kohustus tagada planeeringute koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning

huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine, mis on planeeringu kehtestamise eeldus.

Seega tuleb selliste küsimuste peale nagu uute lasteaiakohtade loomise vajalikkus, mõelda juba

valla territooriumi ruumilisel planeerimisel. Asjaoluga, et seda piisavalt tehtud pole, ei saa aga

hiljem õigustada lapsele, kellel on seadusest tulenev õigus lasteaias käia, lasteaiakoha

mittevõimaldamist (otsuse 8).

Rae vald esitas apellatsioonkaebuse, milles leidis, et on ilmne, et kaebajatele ei ole tekkinud

kahju seetõttu, et teavitamist lasteaiakoha mittesaamisest ei vormistatud haldusaktina või ei

suudetud lasteaiakohta tagada etteheidetud ebamõistlikult pika haldusmenetluse tõttu. Kui

kaebajatele on tekkinud kahju, siis seetõttu, et Rae vallas puudub piisav arv lasteaiakohti.

RVastS § 13 lõike 3 järgi vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel

tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete

täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Vald teeb endast kõik sõltuva, et lasteaiakohti

järjepidevalt ilma viivituseta juurde luua. Parim, mis enamus kohalikke omavalitsusi kiires

lasteaiaealiste laste arvu kasvamise olukorras teha saab, on uute lasteaiakohtade järk-järguline

loomine läbi võimaluste piires eelarveliste vahendite kasutamise ja laenu võtmise ning uute

lasteaedade loomiseks/kohandamiseks riigihangete läbiviimise (otsuse 9.2.).

37. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.04.20215 halduskohtu otsuse muutmata, nõustudes

otsuse põhjendustega (p 11). Ringkonnakohus selgitas mõistliku aja kohta järgmist.

Haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt.

Menetlus, mille eesmärk on lapsele lasteaiakoha võimaldamine, lõppeb koha andmisega, mitte

lapse koolieelse lasteasutuse järjekorda lisamisega. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 2

kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Tallinna

Ringkonnakohus on korduvalt asunud seisukohale, et arvestades lasteaiakohtade hulga kohati

keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline

tähtaeg olla umbes kaks kuud (vt 21.11.2014 otsus asjas nr 3-13-1457; 14.11.2014 otsus asjas nr

3-13-932; 30.12.2014 otsus asjas nr 3-12-2314; 24.04.2015 otsus asjas nr 3-13-1859), mõnel

juhul lühemgi (vt 14.11.2014 otsus asjas nr 3-13-70166). Ringkonnakohus on jätkuvalt sellel

seisukohal.

Ringkonnakohus selgitas, et vastustaja on teinud suuri jõupingutusi lasteaiakohtade nappuse

kõrvaldamiseks. Olukorras, kus seadusega on ette nähtud vanema avalduse alusel

lasteaiakohtade võimaldamise kohustus pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, ei saa neile

jõupingutustele vaatamata pidada vastustaja tegevust siiski õiguspäraseks. Rahapuudusega ei saa

vald õigustada oma kohustuste täitmata jätmist: vald peab seadusest tulenevaid kohustusi

üksikisikute ees täitma sõltumata sellest, kas neile on riigi poolt kohaliku omavalitsuse

finantsgarantii tagamiseks või riiklike ülesannete täitmiseks piisavalt raha eraldatud. Uute

koolieelse lasteasutuse ruumide leidmine ja rühmade avamine tuleb prognoosida kiiresti,

arvestades KELS § 10 lg 1 eesmärki tagada vanematele tööhõive ja lastele alushariduse saamise

7(10)

võimalus. Vastustaja väited selle kohta, et ta ei saanud ette näha planeeringute elluviimise

kiirust ega täielikult prognoosida elanike juurdevoolu, ei õigusta mõistliku menetlusaja

pikenemist, kuna on ilmne, et eluruumide arvu ning ühtlasi lasteaiaealiste laste arvu

suurenemine on toimunud mitmete aastate jooksul. Vaidlust ei ole selles, et Rae vallas on juba

pikemat aega olnud puudus lasteaiakohtadest ning vastustaja pidi seega arvestama vajadusega

luua juurde suuremal arvul uusi lasteaiakohti. Vastustajal oli vähemalt umbkaudselt võimalik

ette näha, kui palju lasteaiakohti 2011. aasta sügiseks on vaja luua.

38. Kohtu hinnangul ei ole olukord Rae vallas viimase 10 a jooksul lasteaiakohtade nappuse

osas oluliselt muutunud, mis on tinginud kaebuste esitamise halduskohtule.

Munitsipaallasteaedade puudust tõdes istungil Rae valla abivallavanem planeerimise alal. Ta

selgitas puudust sellega, et seda on tekitanud kaks nähtust: 1) suurearvuline põlvkond, mis on

pereloomise staadiumis 2) väikelinlikus st elama asumine suurema linna äärde salvestis

00:39:06). Kohus viitas istungil 2022-2023 tehtud kohtuotsustele, milles kohus mõistis Rae

vallalt välja kahjuhüvitised, sh enammakstud toiduraha hüvitised (asjad nr 3-22-238, 3-22-1789,

3-22-1870, 3-22-1968, 3-22-2157, 3-22-2161, 3-22-2643). Analoogseid kahjuhüvitisi on välja

mõistnud ka teised 3 kohtunikku, kes on lahendunud kahjunõudeid Rae valla vastu. Seejuures

on vald keeldunud kahju hüvitamisest haldusmenetluses, vaielnud vastu kahju hüvitamisele

kohtumenetluses, kuid ei ole esitanud apellatsioonkaebusi otsustele.

39. Kohus nõustub asjas nr 3-14-422 väljendatud seisukohaga, et kui seadusandja on näinud ette

kohustuse tagada lasteaiakoht lapse 1,5 aastaseks saamisel, siis on see lähtekohaks mõistliku

menetlusaja määratlemisel. Lisaks tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid.

Ühte vanusegruppi kuuluvad 1. oktoobrist kuni järgmise aasta 30. septembrini sündinud lapsed

(Rae valla määruse nr 4 § 2 lg 2 teine lause, https://www.riigiteataja.ee/akt/407022023018).

Seega kuulus kaebaja laps vanusegruppi 01.10.2022-30.09.2023 sündinud lastega.

Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Kuna kaebaja pani

lapse lasteaiajärjekorda järgmisel päeval peale lapse sündi, tegi ta endast oleneva, et tema laps

oleks vanusegruppi 01.10.2022-30.09.2023 sündinud laste osas järjekorras võimalikult ees.

Kohtul ei ole alust kahelda kaebaja selgitustes, et pärast 01.04.2024 suhtles kaebaja suuliselt

Rae valla ametnikuga lasteaiakoha saamise teemal ning talle selgitati, et tema lapsele ei tagata

soovitud ajaks 01.08.2024 lasteaiakohta. Seda kinnitab Rae valla 31.05.2024 vastuskiri, milles

valla ametnik selgitab, et veel ei ole kohapakkumistega jõutud 01.10.2022-30.09.2023 sündinud

lasteni. Selles kirjas ei öelda midagi selle kohta, kuidas kavatseb vastustaja tagada kaebajale

soovitud ajaks 01.08.2024 lasteaiakoha.

Lisaks selgitas Rae vald kohtumenetluses, et aprillis tehakse kohapakkumised sügisel

vabanevatele lasteaiakohtadele. Ilmselgelt oli kaebaja suuline ja kirjalik pöördumine Rae valla

poole tingitud sellest, et temale kohapakkumist ei tehtud. Samuti puudus tal teadmine, millal

võidakse kohapakkumine teha.

Ka vallal puudus teadmine, millal ta saab kohapakkumise teha. Seda kinnitab Rae valla

10.07.2024 vastus kohtunõudele, kus öeldakse, et lasteaia kohapakkumise protsess järgmiseks

õppeaastaks on pooleli ning vastuse esitamise seisuga ei ole kohapakkumistega jõutud veel

ajavahemikus 01.10.2022 kuni 30.09.2023 sündinud lasteni. Veel 09.08.2024 teatas vald, et

praeguseks Jüri teeninduspiirkonna lasteaia järjekorras oma vanuserühmas 01.10.2022-

30.09.2023 positsioonil nr 10. Millal kaebaja lasteaiakoha saab, ei ole ka selles vastuses öeldud.

Seega leiab kohus, et vähemalt 25.07.2024 lepingu sõlmimise hetkega oli vald õigusvastases

viivituses. Kohtu hinnangul näitab valla poolt endale lapsehoiuteenuse rahastamise kohustuse

võtmine kohatasu hüvitamise näol kogumis valla eelneva ja järgneva tegevusega seda, et vald

nentis, et ta ei ole KELS § 10 lg-s 1 ettenähtud kohustust tähtaegselt täitnud.

8(10)

Järelikult oli vastustaja vähemalt seisuga 25.07.2024 õigusvastases viivituses.

Õigusvastast tegevust välistav kaebaja nõusolek puudub

40. Kaebaja soovis tööturule naasta. KELS § 10 lg-ga 1 haldusorganile pandud kohustuse üheks

eesmärgiks on võimaldada lapsevanematele tööhõive. Seega on loogiline, et kaebaja otsis

alternatiivset lahendust valla õigusvastase viivituse tõttu. Seetõttu ei saa talle ette heita

25.07.2024 lepingu sõlmimist, millega ta tagas lapsele koha erahoius alates 01.08.2024. Samale

eesmärgile oli suunatud 23.04.2024 lepingu sõlmimine.

41. Varasema kohtupraktika alusel, kus samuti oli vaidluse esemeks kolmepoolsed

rahastamislepingud, saab öelda, et kaebaja sõlmis tüüplepingu, milles oli tingimuseks, et

toiduraha maksab lapsevanem.

42. Kohus kordab varasemates kohtuotsustes (nt Tallinna Halduskohtu 31.10.2022 otsus asjas

nr 3-22-1789, p 12, Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsus asjas nr 3-22-2643, p 27)

väljendatud seisukohta: asjaolu, et kaebaja võttis lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga

kohustuse tasuda toiduraha, ei tähenda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest

kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha.

Kohus leiab kaebaja esitatud tõenditest lähtuvalt, et tal oli algusest peale soov panna laps

munitsipaallasteaeda. Lastehoiulepingu sõlmimine ei olnud tema vabatahtlik valik, vaid

sunnitud tegevus lähtudes valla õigusvastasest viivitusest. Kui kaebaja oleks keeldunud erahoiu

kohast, ei oleks vastustajal olnud talle pakkuda kohta munitsipaallasteaias alates 01.08.2024.

Haldusasja asjaolud annavad seega aluse eeldada, et kaebaja oli sunnitud sõlmima lepingu

erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.

Järelikult ei saa 25.07.2024 lepingu sõlmimist tõlgendada kui nõusolekut asendada lasteaiakoht

lapsehoiuteenusega (KELS § 10 lg 1 teine lause).

43. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vastustaja jättis vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 kaebaja

lapsele õigeaegselt koha lasteaias pakkumata. Seega on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane

tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

Enammakstud toiduraha nõude põhjuslik seos õigusvastase viivitusega

44. Kaebaja pidi 23.04.2024 sõlmides nõustuma lapsehoiuteenuse osutaja hinnakirjaga

toiduraha osas. Seda pidi ta arvestama ka 25.07.2024 lepingut sõlmides. Kui vastustaja oleks

talle seadusega pandud kohustuse täitnud, oleksid kaebaja kulutused toidurahale olnud

väiksemad. Alates 01.08.2024 kuni lasteaiakoha andmiseni 16.09.2024 pidi kaebaja

eralastehoius maksma enam toiduraha võrreldes sellega, kui tema laps oleks saanud käia

lasteaias.

Seega esineb vastustaja õigusvastase tegevuse ning kaebajale tekkinud kahju vahel põhjuslik

seos ning vastustajal tuleb hüvitada lasteaia ja eralastehoiu toiduraha maksumuste vahe, s.o 69

eurot.

Kaebaja nõue ja selle suurus on tõendatud eralastehoiu arvete, munitsipaallasteaia arve ja

maksekorraldustega ning kahju arvestuskäiguga. Kaebaja on lähtunud põhjendatult 2024.a.

augusti ja septembri eest esitatud toiduraha arvetest. Vastustaja ei vaielnud vastu kahju

arvestuskäigule.

45. Kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud normi kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning ei

esine aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5).

46. Seega on kahju hüvitamise tingimused täidetud.

9(10)

47. Seonduvalt vastustaja märkusega, et kaebaja esitas kahjunõude kohtule olukorras, kus oli

vabatahtlikult sõlminud 25.07.2024 lepingu, vastab kohus järgmist. Kaebaja esmaseks nõudeks

03.06.2024 kohtusse pöördumisel oli lasteaiakoha tagamise nõue. Lisaks soovis kaebaja, et ta ei

peaks valla õigusvastase tegevuse tõttu alguses toiduraha eest ise maksma ning seejärel seda

tagantjärele sisse nõudma (tulevikku suunatud kahjunõue). Tulenevalt menetlusliku olukorra

muutumisest esitas kaebaja kahjunõude 26.11.2024.

48. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 20 eurot. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista

kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot.

49. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja ja tema lapse nimi ning lapse sünniaeg tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tristan Ploom

kohtunik

10(10)