2-24-116205/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-116205

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi S J vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

380,80 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS, rk 11919806, asukoht Tartu

mnt 83-601, Tallinn, lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: S J, ik xxxx, elukoht hagiavalduses xxxx, tegelik

elukoht xxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt S Jilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks Tele2 Eesti AS ja S Ji

vahel 14.06.2023 sõlmitud liitumislepingust nr. xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus

summas 265,51 eurot, 23.01.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised

summas 60,68 eurot ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Välja mõista kostjalt S Jilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine viivis määraga 0,05% päevas põhinõude (265,51 euro) tasumata jäägilt

alates 24.01.2025 kuni põhinõude 265,51 euro tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt S Jilt hageja PlusPlus

Capital AS kasuks menetluskulude katteks 404 eurot.

5. Välja mõista kostjalt S Jilt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis

menetluskuludelt (kokku 404 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Jätta kostja S Ji menetluskulud tema enda kanda.

7. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

8. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. AS PlusPlus Capital esitas 29.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse,

seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru

Maakohtule 03.09.2024 hagi S Ji vastu võla nõudes.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja S Ji ja Tele2 Eesti AS vahel 14.06.2023

sõlmitud liitumisleping nr. xxxx, mille alusel kohustus Tele2 Eesti AS pakkuma

kostjale sideteenust numbrile xxxx ning kostja kohustus tasuma saadud

sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt.

Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud lepingu

tingimustega, Tele2 erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja

privaatsuspoliitikaga, Tele2 interneti kasutamise tingimustega, Tele2

mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Tele2 hinnakirjaga. Vastavalt

üldtingimuste p.-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks

ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05%

iga viivitatud päeva eest. Tele2 Eesti AS esitas kostjale osutatud

telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud

tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid

telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.08.2023 arvest ja viimase arve

tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse

eest Tele2 ees summas 265,51 eurot:

Kuupäev

Arve nr.

Summa

Maksetähtaeg

01.08.2023

xxxx

59,67

18.08.2023

01.09.2023

xxxx

70,70

18.09.2023

01.10.2023

xxxx

15,14

18.10.2023

01.12.2023

xxxx

120,00

18.12.2023

Kokku

265,51

Liitumislepingu p. 2 ja üldtingimuste p. 3 alusel piirab Tele2 Eesti AS kliendi teenused, kui klient

on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on Tele2 Eesti AS-l õigus

leping üles öelda. Tele2 Eesti AS piiras kostja teenused alates 10.09.2023 ja kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, luges Tele2 Eesti AS lepingu ülesöelduks alates 15.11.2023. Tele2 Eesti

AS loovutas 23.02.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja

selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele

ning ei ole võlgnevust tasunud.

Vastavalt üldtingimuste p.-le 3 on viivisemääraks 0,05% päevas ja seega on viivisearvestus

järgmine:

arve nr

summa

viivis alates

viivis kuni

viivituses

päevi

viivis

xxxx

59,67

19.08.2023

03.09.2024

11,40

xxxx

70,70

19.09.2023

03.09.2024

12,41

xxxx

15,14

19.10.2023

03.09.2024

2,43

xxxx

120,00

19.12.2023

03.09.2024

15,60

Kokku

265,51

41,83

Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 41,83 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS §

367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,05% päevas tasumata põhinõude 265,51

euro jäägilt alates 04.09.2024 kuni põhivõlgnevuse 265,51 euro tasumiseni.

Vastavalt üldtingimuste punktile 3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2

seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi võib

pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic

OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline

esindaja on toimetanud teenusena tasulised meeldetuletuskirjad 27.02.2024 15 eurot, 11.06.2024 5

eurot ja 12.08.2024 5 eurot, hagejale teadaolevatele kostja aadressidele. Seega on hageja kandnud

võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 1 on hagejal õigus

nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 30.10.2024 TsMS § 317 lg 12 ja lg 3 kohaselt

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.10.2024. Kostjat on kohustatud hagile

vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede

eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse

esitamiseks 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamisele järgnevast

päevast arvates. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Teade avaldati

14.10.2024 ja loeti kättetoimetatuks 30.10.2024, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

13.11.2024. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha

kohtuistungit pidamata.

5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Tele2 Eesti AS on liitumislepingust tuleneva võlanõude loovutanud 23.02.2024 PlusPlus

Capital AS-le (dtl 55).

7. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale

toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping

või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele

kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

8. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad esialgse võlausaldaja Tele2

Eesti AS ja kostja vahel 14.06.2023 sõlmitud liitumislepingust nr. xxxx ning kostjale 01.08.2023

– 01.12.2023 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole

hagimenetluses esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole

vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 265,51 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis üldtingimuste p. 3 kohaselt

määraga 0,05% päevas tasumata arvetelt hagiavalduse esitamise ehk 03.09.2024 seisuga kokku

summas 41,83 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd TsMS

§ 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse

tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 0,05% päevas

põhinõudelt 265,51 eurolt alates 04.09.2024 – 23.01.2025 (k.a) 142 päeva eest, mis moodustab

18,85 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele

sissenõutavaks muutunud viivis 23.01.2025 seisuga kokku summas 60,68 eurot (41,83 + 18,85).

11. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 24.01.2025 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,05%

päevas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 265,51 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud

viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 204,83 eurot

(265,51 – 60,68).

12. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel peale

lepingu ülesütlemist summas 25 eurot (15+5+5). Kuivõrd hageja on edastanud peale lepingu

lõppemist kostjale kolm meeldetuletuskirja (27.02.2024, 11.06.2024 ja 12.08.2024 – dtl 56-58),

siis leiab kohus, et hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

summas 25 eurot.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

15. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 140 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt

hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.

16. Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 427 eurot (käibemaksuga)

ning viivise menetluskuludelt. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et

hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses

tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta (122 eurot käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide

komplekteerimist ja analüüsi 1,5 h ja hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist 2 h. Kohus

leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.

17. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

18. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

19. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks

märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 122 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus

suuruses olevaks.

20. Kohus ei nõustu täiel määral esinduse ajakuluga. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on

ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid

hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise

kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse

märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis

õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud

sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole

vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi

koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei

ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul

samad. Hagi dokumendid, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu

hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta, kuivõrd dokumentide komplekteerimine ja nendega

tutvumine pidi toimuma juba maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades. Seega pole tegemist

keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks

ajakuluks 2 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 244 eurot (käibemaksuga).

21. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 404 eurot (140 + 20 + 244), mis

kuulub kostjalt väljamõistmisele.

22. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

24. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik