1-25-160/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-160

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuaril 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-160

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Thea Tikenberg

Natalja Smirnova

Kriminaalasi

Arturs Jegorovs süüdistatuna KarS § 323 lg 1 - § 25 lg 2

ning § 121 lg 2 p 3 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Reelika Ratassepp

Süüdistatav

Arturs Jegorovs – isikukood 39902220073, xxxx kodanik,

viibimiskoht xxxx, emakeel xxxx, valdab xxxx, xxxx,

xxxx, varem kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Arturs Jegorovs KarS § 323 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning mõista

karistuseks vangistus 4 kuud.

KarS § 65 lg 1 alusel lugeda käesoleva otsusega mõistetav kergem karistus kaetuks

Harju Maakohtu 26.09.2024 otsusega nr 1-24-3043 mõistetud raskema karistusega ning

mõista liitkaristuseks vangistus 11 aastat.

Liitkaristusest arvata maha Harju Maakohtu 26.09.2024 otsuse järgi osaliselt ära

kantud karistus, s.o 6 kuud 26 päeva vangistust, seega ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks lugeda vangistus 10 aastat 5 kuud ja 4 päeva.

Süüdi tunnistada Arturs Jegorovs KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks

vangistus 7 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.09.2024

kohtuotsusega nr 1-24-3043 ja käesoleva otsusega KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud

liitkaristuse ärakandmata osa, s.o 10 aastat 5 kuud ja 4 päeva võrra ning lõplikuks

karistuseks mõista 11 aastat ja 4 päeva vangistust.

Karistuse kandmise alguseks lugeda 23.01.2025, millest alates kuulub kandmisele 11

aastat ja 4 päeva vangistust.

KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada Arturs Jegorovsile lisakaristusena väljasaatmist Eesti

Vabariigist koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. KarS § 55 lg 2 alusel arvestada

väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega alates Arturs Jegorovsi faktilisest

väljasaatmisest Eesti Vabariigist.

Välja mõista Arturs Jegorovsilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 713,70 eurot

riigituludesse.

Kohustada Arturs Jegorovsit tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 170,22 eurot.

Menetluskulud summas 2042,70 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700001534. Selgitusse võib märkida: „Arturs Jegorovs, kriminaalasi

1-25-160, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Jätta kaitsetasu summas 87,84 eurot riigi kanda.

Tallinna Vangla võrgukettal olevad videosalvestused kustutada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Arturs Jegorovsit süüdistatakse selles, et tema 10.07.2024 kella 10.48 paiku aadressil XXX,

esimese üksuse kolmanda korruse aatriumis ründas R. S.-i, kuna viimane andis 10.01.2024

kriminaalasjas xxxx tunnistajana Arturs Jegorovsit süüstavaid ütluseid. Nimelt tegi Arturs

Jegorovs parema käega löögi R. S.-i pea suunas eesmärgiga tekitada kannatanule vähemalt

füüsilist valu. Löök kannatanut ei tabanud, sest ta jõudis oma pea eest ära tõmmata. Seejärel

püüdis Arturs Jegorovs kinni haara kannatanu kaelast, kuid kuna kannatanu käes oli

tualettpaberite plokk, ei ulatunud Arturs Jegorovsi käsi kannatanu kaelani. Arturs Jegorovsi

tegevuse tõttu kukkusid kannatanu käest tualettpaberid maha, misjärel haaras ta vasaku käega

kannatanu kaelapiirkonnast ja tegi parema käega löögi kannatanu pea suunas, kuid löök ei

tabanud. Kuivõrd Arturs Jegorovsi tegevus kannatanule füüsilist valu ega tervisekahjustusi ei

tekitanud, jäi kuritegu tema tahtest olenemata lõpule viimata.

Seega Arturs Jegorovs pani toime vägivalla kasutamise katse tunnistaja vastu

eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses, s.o

KarS § 323 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Arturs Jegorovsit selles, et tema 02.10.2024 kella 15.02 paiku aadressil

XXX, kolmanda üksuse viienda korruse jalutusboksis nr xxxx lõi vähemalt kahel korral

vasaku käega kannatanut M. K. näo piirkonda, mille tõttu kannatanu jalutusboksi

betoonpõrandale selili kukkus. Arturs Jegorovsi tegevus põhjustas kannatanule füüsilist valu

ja tervisekahjustused: kriimustus pealael; hematoom ja turse parema silma all; punetus

paremal põsesarnal; hematoom ülahuule siseküljel paremal pool; marrastus ja hematoom

vasaku põse siseküljel; punetus turjal ja alaseljal selgroo piirkonnas.

Samuti süüdistatakse Arturs Jegorovsit selles, et tema 02.10.2024 kella 15.06 paiku aadressil

XXX, kolmanda üksuse viienda korruse jalutusboksis nr xxxx lükkas tugevasti kannatanu A.

S.-i vastu betoonseina nii, et kannatanu lõi pea vastu seina ära ja selle tagajärjel kaotas

teadvuse ning vajus külili seina küljes olevale pingile. Seejärel lõi Arturs Jegorovs pingil

lamavat kannatanut parema käega tema pea piirkonda, misjärel kannatanu betoonpõrandale

vajus. Oma tegevusega põhjustas Arturs Jegorovs kannatanule tervisekahjustused: turse ja

marrastus kukla piirkonnas paremal pool; marrastus pealael paremal pool.

Samuti süüdistatakse Arturs Jegorovsit selles, et tema 02.10.2024 kella 15.08 paiku aadressil

XXX, kolmanda üksuse viienda korruse jalutusboksis nr xxxx eesmärgiga tekitada

kannatanule A. S. vähemalt füüsilist valu, lõi vasaku käega neljal korral kannatanut pea

piirkonda. Arturs Jegorovs tegi kannatanu suunas vasaku käega ka viienda löögi, kuid see

kannatanut ei tabanud, sest kaks läheduses viibivat isikut tõmbasid Arturs Jegorovsi kannatust

eemale. Kuritegu jäi Arturs Jegorovsi tahtest olenemata lõpule viimata, sest kannatanu jõudis

löökide eest kaitseks käed ette panna ning tema tegevus kannatanule füüsilist valu ja

tervisekahjustusi ei tekitanud.

Seega pani Arturs Jegorovs oma tahtliku tegevusega toime teise inimese tervise

kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud

korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeriva kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Arturs Jegorovsi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 13.01.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Arturs Jegorovsi süüdi tunnistamist KarS § 323 lg 1 - §

25 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel

mõista liitkaristus Harju Maakohtu 26.09.2024 otsusega nr 1-24-3043 mõistetud karistusega

11 aastat vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõistes liitkaristuseks 11

aastat vangistust, millest arvestada KarS § 65 lg 1 teise lause alusel maha Harju Maakohtu

26.09.2024 kohtuotsuse järgi ära kantud karistus, milleks on kokkuleppe sõlmimise kuupäeva

13.01.2025 seisuga 6 kuud ja 17 päeva vangistust. Kandmata karistus on 13.01.2025 seisuga

10 aastat, 5 kuud ja 13 päeva vangistust. Samuti taotleb prokurör Arturs Jegorovsi süüdi

tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 7 kuud. KarS § 65 lg 2

alusel suurendada süüdistatavale mõistetud karistust 7 kuud vangistust KarS § 65 lg 1 alusel

moodustatud liitkaristuse ära kandmata osa võrra, s.o kokkuleppe sõlmimise kuupäeva

seisuga (13.01.2025) 10 aastat, 5 kuud ja 13 päeva vangistust ning mõista liitkaristuseks 11

aastat ja 13 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise

päev.

KarS § 54 lg 1 alusel kohaldada Arturs Jegorovsile lisakaristusena riigist väljasaatmist koos

sissesõidukeeluga 10 aastaks. KarS § 55 lg 2 alusel arvestada väljasaatmisega kaasneva

sissesõidukeelu tähtaega alates Arturs Jegorovsi faktilisest väljasaatmisest Eesti Vabariigist.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

713,70 eurot riigituludesse.

Jätta kaitsetasu summas 87,84 eurot riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik