1-24-7399/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2025, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-7399 (24261050883)

Kohtunik

Aivar Hint

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Lumi

Kriminaalasi

Kuido Jürisson süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 2 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Valdo Gerassimov

Süüdistatav

Kuido Jürisson (isikukood: 38809275721; elukoht: XXX;

töökoht: XXX OÜ; karistatus: varem kriminaalkorras

karistatud, viimati: 08.09.2020.a. Tartu Maakohtu poolt

KarS §-de § 424 lg 2; 1572 ja 4231 järgi kokku 1 aasta ja 2

kuu vangistusega, millele liideti eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa. Liikaristuseks

kohtuotsuste kogumis 2 aastat 1 kuu ja 20 päeva

vangistust; tõkend: ei ole kohaldatud)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada Kuido Jürisson süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 2 järgi ja mõista

karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi

kohaldamata. Määrata Kuido Jürissonile katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning

mõistetud vangistust 10 (kümme) kuud ei pöörata täitmisele, kui Kuido Jürisson ei pane

katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli

nõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Menetluskulude hüvitamine:

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Kuido Jürissonilt kriminaalmenetluse kuludena

sundraha 1329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa) eurot ja riigi õigusabi tasu

197 (ükssada üheksakümmend seitse) eurot 64 senti riigi kasuks. Määrata

kriminaalmenetluse kulud 1526 (üks tuhat viissada kakskümmend kuus) eurot 64 senti

tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

kuust igakuise menetluskulu osa 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot 22 senti

tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu

osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda

tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447

(Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või

EE957700771001523585 (AS LHV Pank), märkides ära viitenumbri 99925700001699

ning selgituse “Kuido Jürisson, otsus nr 1-24-7399, menetluskulu“.

3. Asitõendid ja salvestised:

2 DVD plaati salvestisega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku materjalide juurde.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub

edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid /või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes

kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt

tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Kuido Jürissoni süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes ja rikkudes avalikku korda,

28.09.2024.a. kella 12 paiku XXX Tartu tänaval omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tüli käigus

ründas käes oleva umbes 30 cm pikkuse kööginoaga F.A-d (F.A). F.A lükkas korduvalt käega

Kuido Jürissoni käes olevat nuga endast eemale ja eemaldus Kuido Jürissonist, kuid Kuido

Jürisson jätkas liikumist noaga F.A suunas ja vehkis sellega. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1,

mis sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil,

eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Kuido Jürisson

rikkus oma käitumisega A.Vi ja K.Si ning teiste XXX kesklinnas viibivate isikute rahu ja

turvatunnet.

Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud relvana

kasutatava esemega ähvardades, pani Kuido Jürisson toime KarS § 263 lg 1 p 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõistmiseks KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74

lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Kuido Jürisson 18

kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud

käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

Kuido Jürisson peab:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt

kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja

kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel

lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja

prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas,

et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku

kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 263 lg 1 p 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise

kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määrusest nr 87 (Töötasu

alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 886 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni

nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Kuido Jürissoni kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 197,64

eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsus-

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle

jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1526,64 eurot:

sundraha 1329 eurot ja riigi õigusabi tasu 197,64 eurot. Menetluskulude tasumine määrata ositi

aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused

Kriminaalasja juures olevad 2 DVD plaati salvestisega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta

toimiku materjalide juurde.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või

kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik