2-24-113694/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-113694

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi B.R-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

788 eurot ja 3 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht XXX ), lepinguline esindaja: Marjana

Šestel (e-post XXX)

Kostja: B.R (isikukood XXX, tegelik elu-/viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi B.R-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista B.R-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus kokku 692,69 eurot,

millest põhivõlg on 401,87 eurot, viivis 14. oktoobri 2024 seisuga 265,82 eurot ja

sissenõudmiskulu 25 eurot.

3. Mõista B.R-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 401,87 eurolt

alates 15. oktoobrist 2024 kuni põhinõude tasumiseni 0,065% päevas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

6. Saata otsus kostja teadaolevale e-posti aadressile. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud B.R-i kanda.

8. Mõista B.R-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud kokku summas 509

eurot.

9. Mõista B.R-ilt Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Pärnu Maakohtu 16. septembri 2024 määrusega anti nõue B.R-i vastu üle menetlemiseks

esimese astme kohtumenetlusse Tartu Maakohtule.

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 14. oktoobril 2024 hagiavalduse B.R-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

401,87 eurot, sissenõudmiskulu 25 eurot, kuni 14. oktoobrini 2024 sissenõutavaks

muutunud viivise 265,82 eurot ja alates 15. oktoobrist 2024 edasiulatuva viivise kuni

põhinõude tasumiseni.

3. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 14. detsembril 2020 sõlmitud

osamaksetega vara müügilepingust nr 10288946 ja 19. juunil 2021 sõlmitud osamaksetega

vara müügilepingust nr 11073783. Kostja ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi ning

ei tasunud temale esitatud arveid. 25. detsembril 2021 ütles Elisa Eesti AS kostjaga

sõlmitud lepingud üles ning loovutas 31. mail 2023 kostja vastu nõude hagejale.

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 23. oktoobri 2024 määrusega, andes kostjale 20

päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, e-posti aadressitele XXX ja XXX.

Kohtusse esitatud hagiavaldusel on kostja aadressiks märgitud xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx.

Rahvastikuregistri kohaselt on isiku lisa-aadressiks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx.

Maksekäsu kiirmenetluses on selgunud, et kostja ei ela antud aadressidel.

Tartu Linnavalitsuse vastuse kohaselt puudub neil kostjaga kokkupuude ning teave tema

elu- ja viibimiskohast. Eesti Töötukassa vastuse järgi on kostja 20. jaanuaril 2024 esitanud

enda aadressi XXX, xxxxxxxxxxxx (puudub korterinumber). xxxx rahvastikuregistri

kohaselt kostjal xxxx kehtiv aadress puudub. Kohus edastas menetlusdokumendid

aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-, XXX (tagastatud – ei viibinud kohal).

Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada, toimetas kohus hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale

hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded 13. detsembril 2024 ning luges menetlusdokumendid

kostjale kättetoimetatuks 29. detsembril 2024, s.o 15 päeva möödumisel. Viimane päev

hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 20. jaanuaril 2025. Kostja ei ole esitanud kohtule

vastust ega muul viisil hagile reageerinud.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

6. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

7. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

8. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

9. Kuivõrd kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust kostjale

kätte toimetada kogu menetluse jooksul ja kohtule ei ole teada kostja viibimiskoht muul

viisil (vt põhjendava osa punkti 4), peab kohus põhjendatuks toimetada kohtuotsus kostjale

kätte avalikult, avaldades kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

11. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427

eurot (sh käibemaks).

12. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

13. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab,

et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti

arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

14. Esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus leiab, et esindajatasu 350 eurot

(käibemaksuta) ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades

menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud

lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus

leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi

koostamisel kokku kuluma enam kui 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud

hagiavaldus on standardne ning asi ei ole õiguslikult keeruline.

15. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Seega on lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 244 eurot

(2 t x 100 + käibemaks).

16. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulu 509 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja

menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.

17. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik