2-24-428/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-428

Tsiviilasi

NOORTE LUULETAJATE SELTS MTÜ hagi

Luminor Bank AS-i vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.10.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NOORTE LUULETAJATE SELTS MTÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja NOORTE LUULETAJATE SELTS MTÜ

(registrikood 80612823), lepinguline esindaja PJ

Kostja Luminor Bank AS (registrikood 11315936),

lepinguline esindaja Madis Meristo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõend.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11.10.2024 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Rahuldada NOORTE LUULETAJATE SELTS MTÜ määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 372 lg 5).

Asjaolud

1. NOORTE LUULETAJATE SELTS MTÜ (hageja) esitas 09.01.2024 Harju Maakohtule

hagiavalduse Luminor Bank AS-i (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis C. W.L kostja õiguseellasega Nordea Bank Finland plc Eesti

filiaal 16.02.2006 laenulepingu nr 09320132858 (edaspidi laenuleping), millega K. W.L ja

W.L võtsid kodulaenu 89 093 eurot ja soetasid selle eest Kanepi 7-8, Tallinn korteriomandi

abikaasade ühisomandisse. K. W.L ja W.L-i abielu lahutati 31.08.2011, kuid nende ühisvara

on jätkuvalt jagamata. 11.01.2021 väljastas kostja W.L-ile tõendi, milles kinnitas, et seisuga

10.01.2021 ei ole tal kostja ees kohustusi. Tsiviilasjas nr 2-21-6493 asus kohus seisukohale, et

viidatud tõendiga andis kostja W.L-ile negatiivse võlatunnistuse ja laenulepingust tulenev

kohustus on tema osas lõppenud.

16.03.2021 tehinguga läks laenulepingust tulenev nõudeõigus kostjalt üle hageja

õiguseellasele KIMBUTAJA OÜ, kes loovutas selle 11.01.2023 hagejale. Kostja andis

16.03.2021 tehinguga hageja õiguseellasele 48 083,06 euro eest üle laenulepingust tuleneva

nõudeõiguse, kuid jättis avaldamata olulise asjaolu, mis nõudeõiguse väärtust oluliselt

vähendab – nimelt et kostja on laenulepingust tuleneva kohustuse osas andnud negatiivse

võlatunnistuse. Sellega tekitas kostja hagejale kahju. Tsiviilasjas nr 2-23-12244 vaidlevad

pooled selle üle, kas kostja on laenulepingust tuleneva kohustuse (K. W.L-i ja W.L-i

ühisvara) negatiivse võlatunnistuse andmisega jaganud.

Hageja palub peatada käesoleva tsiviilasja menetlus kuni tsiviilasja 2-23-12244 menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni; kaasata menetlusse W.L kolmanda isikuna hageja poolel;

mõista kostjalt välja hageja kasuks kahju hüvitis summas, mis täpsustub tsiviilasja 2-23-

12244 menetluses. Hageja esitab kostja osas esialgse kahjunõude üksnes 350 euro ulatuses.

2. Maakohus jättis hagi 18.03.2024 määrusega käiguta. Hageja nõue ei ole selgelt

formuleeritud. Hagiavalduse sisust nähtub, et hageja esitab kostja osas esialgse kahjunõude

350 eurot, kuid hagiavalduse resolutsioonis palub hageja mõista kostjalt välja kahjuhüvitise,

mis täpsustub tsiviilasja 2-23-12244 menetluses. Maakohus leidis, et hagejal tuleb esitada

kostja vastu selgesõnaliselt formuleeritud konkreetses summas. Samuti jääb ebaselgeks 350

euro suuruse kahjusumma kujunemine.

Hageja nõue peab olema selgelt välja toodud ja nõude aluseks olevad asjaolud peavad olema

seostatud asjas esitatud tõenditega. Jääb ebaselgeks, millist kohustust on kostja oma

käitumisega rikkunud ning kuidas on see põhjuslikus seoses hagejale kahju tekkimisega.

Maakohus märkis, et hagejal tuleb välja tuua, kuidas hageja põhjendab, seostab ja tõendab

kostjapoolse kohustuse rikkumist, rikkumise tagajärjel hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku

seost rikkumise ja kahju vahel. Lisaks tuleb hagejal esitada tõendid, mis kinnitavad hagi

aluseks olevaid asjaolusid ja viidata, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovib.

Maakohus kohustas lisaks hagejat tasuma hagiavalduselt riigilõivu.

3. Hageja esitas 16.04.2024 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kui kostja ei oleks W.L-ile

11.01.2021 negatiivset võlatunnistust andnud, oleks hagejal laenulepingust tulenev

nõudeõigus ka W.L-i osas. See, kas kostja kujundas sellega abikaasade ühisvarasse kuulunud

nõudeid ja kui suur on hagejale tekkinud kahju, selgub tsiviilasja 2-23-12244 menetluse

tulemusena.

Hageja eesmärgiks on vältida nõude aegumist. Hageja soovib oma nõuet täpsustada

eelmenetluse käigus ja peale tsiviilasja 2-23-12244 menetluse lõppemist. Hageja on esitanud

kostja osas esialgse nõude 350 eurot ning tasunud sellelt riigilõivu 100 eurot.

4. Maakohus andis 30.09.2024 kostjale tähtaja hagi menetlusse võtmise osas seisukoha

esitamiseks.

5. Kostja esitas 09.10.2024 seisukoha, milles palus jätta hagi menetlusse võtmata. Kostja

leidis et hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kostja ja laenusaaja K. W.L

sõlmisid 16.02.2006 laenulepingu korteriomandi ostmiseks ning lepingust tulenevate

kohustuste tagamiseks seati korteriomandile hüpoteek. 15.01.2021 sai enampakkumise

tulemusel korteri omanikuks KIMBUTAJA OÜ. Kostja, KIMBUTAJA OÜ ja F sõlmisid

16.03.2021 notariaalakti, milles kostja kinnitas, et korteriomand on koormatud hüpoteegiga

kostja kasuks ning et laenulepingust tulenev nõue laenusaaja vastu on lõppenud.

KIMBUTAJA OÜ tasus 15.03.2021 kostjale laenusaaja eest 48 083,06 eurot, millega täitis

laenulepingust tulenevad kohustused kostja ees. 11.01.2021 väljastatud dokumendi näol oli

tegemist saldokinnitusega, millega kostja kinnitas, et 10.01.2021 kuupäeva seisuga ei omanud

W.L kostja ees kohustusi. W.L ei olnud laenulepingu pooleks. Kostja ei andnud W.L-ile

negatiivset võlatunnistust.

Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et ta oleks omandanud 16.03.2021 tehingust tulenevad

KIMBUTAJA OÜ õigused. Laenulepingust tulenevad nõuded läksid AÕS § 349 lg 3 alusel

üle KIMBUTAJA OÜ-le, mistõttu on viimasel nõue laenusaaja vastu. Juhul, kui laenusaaja oli

abielus ning tegemist oli ühisvara režiimiga, võib tõusetuda küsimus ka abikaasa vastutusest.

Lisaks ei ole hageja kõrvaldanud kohtu osundatud puuduseid.

Maakohtu määrus

6. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohus märkis, et andis hagejale võimaluse mh asjaolude ja nõude täpsustamiseks, kuid

hagi asjaoludes esitatud asjaoludel ei saa hagejal olla kostja poolt 11.01.2021 väljastatud

tõendi alusel kostja vastu kahjunõuet.

Maakohus viitas kostja 09.10.2024 seisukohas esitatud asjaoludele ning leidis, et need

kinnitavad, et W.L ei olnud laenulepingu pooleks ning 11.01.2021 tõendi väljastamise

seisuga ei olnud tal kostja ees mh laenulepingust tulenevaid tasumata võlgnevusi. Seega on

11.01.2021 tõendi sõnastus korrektne. Kostja ei saanudki teistsugust tõendit anda olukorras,

kus W.L ei olnud laenulepingu pooleks. Tsiviilasjas nr 2-21-6493 tehtud kohtute lahendid ei

ole TsMS § 457 lg 1 järgi kostjale siduvad. Ühisvaraga seonduvad abikaasade nõuded

tulenevad perekonnaseadusest ning kostja ei saa kõnealuse tõendiga mõjutada abikaasade

vahelisi võimalikke nõudeid.

Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p

2 alusel keelduda.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ning märkis, et kuna

kostjat esindab menetluses kostja töötaja, siis puuduvad kostjal kindlaksmääratavad

menetluskulud.

Määruskaebus

7. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

TsMS § 392 lg 1 kohaselt on hagejal asjaolude ja nõude täpsustamine võimalik kogu

eelmenetluse vältel. Maakohus leidis ekslikult, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud olema

seostatud asjas esitatud tõenditega. Ei ole välistatud, et kostja pärast hagi menetlusse võtmist

hagi õigeks võtab ja hageja menetluses tõendeid ei esitagi. Samuti ei saa hagejal olla tõendite

esitamise kohustust või vajadust enne, kui kohus hagiavalduse menetlusse võtab ning pooltele

tõendite esitamise tähtajad määrab. Hageja esitab kõik asjakohased tõendid eelmenetluse

käigus.

Hagi asjaolude osas kordab hageja esialgse hagi väiteid.

Menetluse edasine käik

8. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus kuulub

rahuldamisele.

11. TsMS § 662 lg 3 alusel võtab ringkonnakohus vastu hageja poolt määruskaebemenetluses

esitatud tõendi.

12. TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel saab hagi menetlusse võtmisest keelduda üksnes juhul,

kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi

materiaalõiguslikul alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siinsel juhul hagis esitatud nõude

ja asjaolude pinnalt järeldada, et hageja nõude rahuldamine on õiguslikult võimatu.

12.1. Hagi kohaselt vastutasid K. ja W.L hageja ees laenulepingust tulenevate kohustuste eest

solidaarselt, kuid hageja ei teadnud nõude omandamisel, et kostja oli 11.01.2021 andnud

W.L-ile negatiivse võlatunnistuse. Hageja leiab, et seetõttu ei saa tema enam W.L-ilt

solidaarse kohustuse täitmist nõuda ja kostja on tekitanud negatiivse võlatunnistuse W.L-ile

andmisega talle kahju. Hagis esitatud asjaolude õigsust eeldades ei saa asuda seisukohale, et

hageja nõuet ei oleks võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel ning et hageja nõue

oleks selgelt perspektiivitu.

12.2. Maakohus asus hagi menetlusse võtmise staadiumis tuvastama kostja 09.10.2024

menetlusdokumendi alusel asjaolusid, et W.L ei olnud laenulepingu pooleks, 11.01.2021

tõendi väljastamise seisuga ei olnud tal kostja ees laenulepingust tulenevaid kohustusi ja

tõendi sõnastus oli korrektne.

12.3. Hagi menetlusse võtmise faasis ei ole üheselt ettenähtav, kas hagi kuulub rahuldamisele

või mitte. Asjaolu, kas kostja tekitas hageja õiguseellasele kahju, tuleb kohtul tuvastada

hageja toodud asjaolude, kostja vastuväidete ja tõendite alusel, mida saab teha üksnes asja

sisulisel läbivaatamisel ehk kohtuotsuses.

12.4. Kui hageja nõude aluseks olevad asjaolud on asja lahendamiseks ebapiisavad, peab

maakohus TsMS § 392 alusel eelmenetluses olulised asjaolud välja selgitama. Ühtlasi peab

maakohus kvalifitseerima hageja nõude aluseks oleva õigussuhte ja selgitama pooltele

tõendamiskoormist. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saa hagejale ette heita tõendite

esitamata jätmist.

12.5. Hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja ei nimeta

lõplikku kahjusumma suurust. Hageja on esitanud nõude 350 eurot. TsMS § 206 lg 1 ja TsMS

§ 376 lg 4 p 2 võimaldavad hagejal menetluse kestel esialgu esitatud nõuet suurendada. Seni

tuleb lähtuda sellest, et hageja nõue on 350 eurot.

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

14. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)