1-23-4701/50 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

23. jaanuar 2025

Kohtuasja number

1-23-4701

Kohtukoosseis

eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm

Kohtuasi ja menetlusliik

kriminaalasi lühimenetluses Andrus Talviste süüdistuses

karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 7 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 18. novembri 2024 otsus

Apellant

Andrus Talviste kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar Kello

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

süüdistatav Andrus Talviste. Isikukood 38012224221; viibib

Tartu Vanglas vahi all; viimati karistatud Pärnu Maakohtu 24.

mai 2022 otsusega KarS § 424 lg 2 järgi

prokuratuur, esindaja Lõuna ringkonnaprokurör Anneli Hinto

Menetluse vorm

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. novembri 2024 otsus muutmata ja Andrus Talviste kaitsja

vandeadvokaadi abi Aivar Kello apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata Advokaadibüroole In Jure apellatsioonimenetluses vandeadvokaadi abi Aivar

Kello poolt Andrus Talvistele osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 87,84

eurot, sh käibemaks 15,84 eurot. Mõista see raha Andrus Talvistelt Eesti Vabariigi kasuks

välja. See summa tuleb Andrus Talvistel tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui raha jääb tähtajaks

maksmata, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku

kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

PÕHIOSA

Süüdistus

1. Andrus Talvistele esitati KarS § 118 lg 1 p 7 järgi süüdistus E.K. ile raske tervisekahjustuse

tekitamises ja sellega viimase surma põhjustamises. A. Talviste peksis E.K. it jõuliselt rusikatega

XXX korteris ajavahemikul 22. aprilli 2021 kella 22:00-st kuni 23. aprilli 2021 kella 12:06-ni.

Peksmise tagajärjel kukkus kannatanu põrandale. Seejärel jätkas A. Talviste maas oleva

kannatanu peksmist kängitsetud jalgade ja kindlaks tegemata pikliku esemega ülakeha ja pea

piirkonda ning kägistas teda kätega kaelast. A. Talviste tekitas E.K. ile järgmised

tervisekahjustused: kuklaluu joonmurru vasakul; sarnakaare (oimuluu-sarnaluu õmbluse) murru

vasakul; keeleluu väikese sarve murru paremal; suuremahulise vasakpoolse kõvakelmealuse

verevalumi; ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi mõlemal otsmiku- ja oimusagaral, vasakul

kukla- ja paremal kiirusagaral ning väikeaju mõlemal poolkeral; ajukoe põrutuskolded mõlemas

otsmikusagaras ja vasakus oimusagaras; vere ajuvatsakestes, mõlemal pool oimuluu

nibujätkerakkudes, vasakus keskkõrvas, põhiluu-urkes, sõelluurakkudes ja paremas ülalõuaurkes

ning neelus; verevalumi paremas silmamunas, neelu ja kõri limaskestal; verevalumid silmade

kõvakestal; verevalumi keeles; suu limaskesta defektid ja verevalumid; verevalumid pea lihastes

ja aponeuroosil; verevalumi kaela pehmetes kudedes kilpnäärmepiirkonnas; põrutushaavad,

nahaalused verevalumid ja nahamarrastused pea piirkonnas; paremal VII roide murru eesmisel

kaenlajoonel ja VIII roide murru keskmisel kaenlajoonel verevalumitega roietevahelihastes

murdude piirkonnas; verevalumi kõhuaordil ja paremal pool vahelihasel; nahaalused

verevalumid kerel; põrutushaava vasakul küünarnukil, nahamarrastused ja nahaalused

verevalumid üla- ja alajäsemetel. Nende kehavigastuste tulemusel suri E.K. sündmuskohal 4–8

tundi enne tema surnukeha vaatlust (kohtuarst-ekspert vaatles surnukeha 23. aprillil 2021 kell

15:02–16:13). E.K. i surma põhjus oli pea kinnine tömp trauma kuklaluu joonmurru ja

sarnakaare (oimuluu-sarnaluu õmbluse) murruga vasakul, vasakpoolse kõvakelmealuse

verevalumi, ämblikuvõrkkestaaluse verevalumi ja ajukoe põrutuskollete ning verevalumite,

põrutushaavade ja nahamarrastustega pea piirkonnas, mille tüsistusena tekkis peaajuturse ajutüve

pitsumise, aju keskjoonestruktuuride nihke ja aju-seljaajuvedeliku ringluse häirega.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohus mõistis 18. novembril 2024 A. Talviste süüdistuse järgi süüdi ja karistas teda

8-aastase vangistusega, mida vähendas lühimenetluse tõttu kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra, st 5 aasta 4 kuu pikkuse vangistuseni. Kokkuvõtvalt

on maakohtu otsuse sisu niisugune.

3. A. Talviste tunnistas end osaliselt süüdi, öeldes, et ta vist lükkas E.K. i ühest toast teise. Enda

ülekuulamist A. Talviste ei taotlenud ja ka viimases sõnas ta midagi ei lisanud.

4. Süüdistatava kaitsja taotles A. Talviste õigeksmõistmist, sest korteris viibis peale A. Talviste

ja E.K. i veel mitmeid inimesi, kelle sõnul mingit peksmist ei toimunud. A. Talvistet pole

võimalik süüdlasena välja valida. E.K. i tõukamise tõttu võib kõne alla tulla A. Talviste

süüditunnistamine kehalises väärkohtlemises KarS § 121 järgi.

5. 10. augusti 2021 surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi aktist ilmneb, et E.K. i surnukehal oli

väga palju vigastusi ja kannatanu oli nende vigastuste tõttu surnud 23. aprillil 2021 kella 07:30 ja

11:30 vahel. Vigastused tekitati tömbi jõu toimel löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega

(rusikas, käsi, kängitsetud jalg, piklik ese) pea, kaela, kere ja jäsemete piirkonda. Vigastused

tekitati elupuhuselt umbes 4 tunni kestel enne E.K. i surma (s.o hiljemalt ajavahemikus umbes

kell 03:30–07:30). Osad kätel olevad vigastused võivad viidata sellele, et E.K. võis end üritada

kaitsta.

6. 4. aprilli 2022 isiku kohtuarstliku ekspertiisi akti kohaselt muutus E.K. i kehaasend vigastuste

tekitamise ajal. Vigastusi ei tekitatud üheaegselt.

7. Ekspert Delia Lepiku ütlustest tulenevalt tekitati E.K. i vigastused siiski ühes kogumis ühe

sündmuse ajal ning peaaju vigastuste arenedes ja tulemusel tekkis abi saamata jäämisest surm.

Esimese löögi võis E.K. saada paremale oimu piirkonda või silma ja põse piirkonda või vastu

suud paremale poole. Seejärel E.K. tõenäoliselt kukkus ja siis võidi teda lüüa paremale poole

kaenlaaluse piirkonda. Edasi E.K. it ilmselt kägistati, kuid see jäeti pooleli. Järgmisena peksti

E.K. it tõenäoliselt vasakule poole pea piirkonda. Kuklaluu murd tekkis E.K. i pikali

kukkumisest, tõenäoliselt löökide tagajärjel.

8. Ekspertiisiaktide ega eksperdi ütluste usaldusväärsust pole küll vaidlustatud, ent kaitsja tõi

siiski välja, et ühegi korteris viibinud inimese ütluste kohaselt peksmist ei toimunud. See on nii

seetõttu, et E.K. i korterikaaslased T.T. ja M.P. ning viimase kutsel korteris viibinud M.J.

leppisid kokku, et nad annavad valeütlusi, ja M.P. ning T.T. valetasidki algusest peale

järjepidevalt E.K. i surma saabumise asjaolude kohta.

9. M.P. helistas 23. aprillil 2021 kell 12:06 Häirekeskusse ja teatas, et XXX korteris suri üks

talle tuttav noormees oma okse sisse ära. Eelmisel õhtul öömajale tulnud noormees olevat

esialgu ringi tuikunud, siis lõhkuma ja karjuma hakanud, öö läbi mõmisenud ja nüüd olevat ta

külili ega liigutavat. M.P. ei julgevat lähedale vaatama minna – äkki on midagi juhtunud.

Niisugused väited ei sobitu tõsiasjaga, et peagi saabunud kiirabitöötajad leidsid E.K. i

vägivallatunnustega surnukeha; ka oli toa seintel laiali hõõrutud kuivanud verd.

10. 6. mail 2021 kordas M.P. tunnistajana ülekuulamisel Häirekeskusele öeldut. E.K. olevat

joobnuna politseibussiga koju tulnud, tuikunud, vastu riiulit kukkunud ja oma tuppa läinud. M.P.

kuulis E.K. it seal toas omaette häälitsemas. Ka kuulis ta mingeid matse. M.P. jäi elutuppa

magama ja kuulis mingil ajal kõrvaltoast mingit mõmisemist. Järgmisel hommikul läks M.P.

pärast kella kümmet E.K. it vaatama. Ta avas E.K. i toa ukse ja nägi E.K. it liikumatuna pikali

maas. Ta hüüdis korduvalt, ent E.K. ei reageerinud. Siis mõistis ta, et mees on surnud ja helistas

Häirekeskusse. M.P. ei näinud ei verd ega okset. Vägivalla jälgi E.K. i kehal M.P. seletada ei

osanud. Ei 22. aprillil ega 23. aprilli ennelõunal korteris külalisi ei käinud.

11. Naaber Imre Mihhailovi selgituste kohaselt toimusid 3. korteris tihti peod ja mõnikord on

purjus peolised kakelnud või trepikojas maganud. Ka 22. aprillil 2021 seal korteris pidutseti –

seal käis mitmeid inimesi. Mingil hetkel nägi ta korterist lahkumas kaht meest – üks neist oli

turske ja kiilakas. Mõni aeg pärast seda tõi politseibuss maja juurde ühe mehe, kes oli viimasel

ajal seal korduvalt olnud. See mees oli „joogine“, kuid kõndis omal jalal. Ta läks majja ja

seejärel oli 3. korter vaikne.

12. Teist korda kuulati M.P. tunnistajana üle 29. novembril 2021 ja siis andis ta eelmisest

ülekuulamisest osaliselt erinevaid ütlusi. E.K. laamendas oma toas ja hakkas alasti mööda

korterit ringi liikuma. M.P. hakkas kartma ja kutsus telefoniga „Tulbikast“ M.J. „ja need“ appi.

Varsti saabusidki M.J. ja inimene, keda M.P. nimetas Kiilakaks (ning keda M.P. kuigivõrd ei

tundunud). M.P. palus neil E.K. välja visata. M.J. ja Kiilakas läksid tagatuppa E.K. iga

rääkima. Mingit kaklemise häält M.P. sealt ei kuulnud – küll aga vaidlemist ja küsimusi selle

kohta, miks E.K. lõhub ja paljalt ringi jookseb. Kokku olid M.J. ja Kiilakas E.K. i juures alla

tunni aja. Seejärel nad lahkusid ja E.K. jäi edasi tuppa. M.P. kuulis teda veel kaua häälitsemas.

Hommikul avastas M.P. E.K. i surnuna ja helistas M.J. le ning uuris temalt, mida peaks edasi

tegema – tal soovitati kiirabisse helistada. Peale M.J. ja Kiilaka sel perioodil M.P. il külalisi ei

käinud. M.P. i vend T.T. tuli sinna hiljem – siis, kui politsei juba kohal oli. Esimesel

ülekuulamisel rääkis M.P. teisiti seetõttu, et ta kõhkles ja oli pohmellis. Kohtu hinnangul jättis

M.P. oma esimesel ülekuulamisel mitmed asjaolud rääkimata. Uskuda ei saa väiteid, et E.K.

hakkas korteris laamendama – I. Mihhailovi väitel jäi korter pärast E.K. i saabumist vaikseks.

13. M.P. kuulati veel kolmaski kord tunnistajana üle – 4. novembril 2022. Siis ütles M.P. jälle,

et E.K. hakkas koju jõudnuna laamendama ja M.P. kartis, et ta lõhub kõik ära. Hirmu tõttu

helistas ta M.J. le. Siis aga muutis M.P. jälle oma ütlusi – tema sõnul olevat T.T. ikkagi kodus

(XXX ) olnud, ainult et ta ei olnud sellest teadlik. Ka oli uus väide see, et 23. aprilli 2021

hommikul tulid M.J. ja Kiilakas ilma kutsumata M.P. i juurde ja Kiilakas avastas, et E.K. on

surnud. M.P. ütles siis, et on vaja kutsuda kiirabi, ja teised lahkusid korterist. M.P. helistas

seejärel Häirekeskusse.

14. Kuivõrd M.P. muutis korduvalt oma ütlusi, on need tervikuna ebausaldusväärsed ja tuleb

kõrvale jätta.

15. Algusest peale valetas ka T.T. .

16. Esimest korda kuulati T.T. tunnistajana üle 29. novembril 2021. Siis ütles T.T. , et ta oli

öösel Tartus ja tuli koju alles 23. aprillil 2021 ning seal olnud politseinikud ei lasknud teda sisse.

17. Oma teisel ülekuulamisel 3. detsembril 2021 väitis T.T. , et ta oli 22.–23. aprillil 2021

tegelikult kodus. 22. aprillil tuli bravuuri täis M.P. tema juurde, äratas ta üles ja palus abi

kutsuda. T.T. läks koridori ja nägi, et E.K. oli kõrvaltoas põrandal pikali – pükse tal jalas ei

olnud, aga T-särk oli vist seljas. E.K. liigutas, aga oli täiesti purjus. E.K. i juures olid kaks

meest: „Pandi“ ja mees, keda T.T. ei olnud varem näinud. Need mehed püüdsid E.K. ile pükse

jalga ajada ja teda korterist välja viia. T.T. takistas neid – ta ütles, et E.K. peab end kaineks

magama ja siis saab ta minema saata. Seepeale mehed lahkusid. T.T. ja M.P. aga läksid

magama. T.T. ei kuulnud öösel midagi kõrvalist. Enne kella kümmet ärgates kuulis T.T. E.K. i

toast norskamise sarnast häälitsust. Ta läks poodi ja tagasi koju jõudes ütles M.P. talle, et E.K.

on kuidagi imelik või äkki surnud. T.T. läks vaatama ja nägi, et E.K. on põrandal ja tema

suunurgas oli okse või ila. E.K. i kõrval maas oli veri. T.T. ütles M.P. ile, et tal on villand ja ta

läks minema. Kui T.T. mõni tund hiljem naasis, ei lasknud politsei teda sisse. Varsti pärast seda,

kui T.T. oli ärganud ja asutas end poodi minema, tulid korterisse „Pandi“ ja temaga ennegi koos

olnud kiilakas mees. Nad istusid köögis ja rääkisid M.P. iga juttu ning läksid ka E.K. i juurde

ning veendusid, et viimane on surnud. Siis läkski T.T. minema. Esimesel ülekuulamisel rääkis ta

teisiti seetõttu, et ei soovinud end selle sündmusega siduda.

18. T.T. u kolmas ülekuulamine leidis aset 21. juulil 2022 ja siis kordas mees suuresti teisel

ülekuulamisel öeldut. Siiski lisas T.T. , et pärast E.K. i surmast teada saamist läksid M.J. ja tema

kiilakas sõber korterist ära ning T.T. leppis M.P. iga kokku, et temagi lahkub, sest ta ei tahtnud

end sellesse jamasse segada. T.T. E.K. it ei löönud. Ka ei näinud T.T. löömist pealt. Nähes

seda, kuidas külalised üritasid õhtul E.K. it riietada, ei tulnud T.T. kiirabi kutsumise mõttele,

sest ta ei näinud E.K. il vigastusi ja arvas, et viimane on väga purjus.

19. Oma neljandal ülekuulamisel 2. novembril 2022 T.T. mingit uut teavet ei esitanud.

20. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et esialgu salgas T.T. enda korteris viibimise üldse maha,

aga hiljem väitis ta korduvalt, et ta ei näinud E.K. i löömist ega vigastusi või verd. Ses osas ei

rääkinud T.T. kohtu meelest tõtt, sest E.K. i vigastused ja verejooks olid suured. Seetõttu on ka

T.T. u ütlused tervikuna mitteusaldusväärne tõend ja need on vaja kõrvale jätta.

21. Ka M.J. kuulati mitu korda üle.

22. 3. detsembril 2021 väitis M.J. lühidalt järgmist. M.J. elas toona XXX tänaval R.T. juures.

Sel perioodil elasid seal peale R.T. ning tema veel tema elukaaslane D.L.I. ja Andrus (hüüdnimi

Kiilakas). 22. aprilli õhtul umbes kella kümne ajal helistas talle M.P. , kes ütles, et E.K. läks

hulluks – möllab ja lõhub. Taustalt oli kosta karjumist ja M.J. otsustas M.P. ile appi minna. Seda

ta koos Kiilakaga tegigi. Kohale jõudnuna tuli neile vastu poolalasti E.K. , kel oli käes ca kahe

meetri pikkune metallist varras (ilmselt mingi kardinatarvik). Kiilakas võttis varda E.K. ilt ära ja

andis selle temale (M.J. le) ja ta pani selle varda elutoa sektsioonkapi ja seina vahele. Kiilakas

haaras E.K. il jõuliselt turja piirkonnast kinni ja paiskas E.K. i vasakul asuva toa suunas. Seejärel

läks Kiilakas E.K. ile tuppa järele. Tema (M.J. ) jäi M.P. iga rääkima. Mingil hetkel vaatas ta

selle toa suunas, kuhu E.K. ja Kiilakas jäänud olid, ja nägi E.K. it põrandal lamamas. E.K. sonis

või rääkis midagi. Kiilakas liikus toas ringi. M.J. ei näinud verd ega sedagi, et keegi E.K. it lõi.

Kuivõrd M.P. nõudis innukalt suitsu, läks M.J. R.T. juurde sigarette tooma. Sigaretid kätte

saanuna hakkas ta tagasi M.P. i juurde kõndima. Poolel teel tuli talle vastu Kiilakas ja mehed

hakkasid koos M.P. i poole liikuma. Teel sinna väitis Kiilakas, et ta tõmbas E.K. ile püksid jalga

ja selle käigus kukkus E.K. kõvasti ning sai pähe muhu. M.P. i maja juurde jõudnuna andsid nad

suitsud aknast M.P. i kätte ja läksid ise tagasi R.T. juurde. M.P. helistas järgmisel päeval umbes

kell 9 või 10 hommikul ja küsis suitsu ning peaparandust. Ka ütles M.P. , et E.K. oli öö otsa

soninud, kuid praegu oli vait. Tema (M.J. ), Kiilakas ja D.L.I. läksid M.P. i juurde ja jäid kööki

istuma. Mingil hetkel läks Kiilakas E.K. it vaatama. Peagi tuli ta tagasi ja ütles, et E.K. il pole

pulssi. M.P. ja T.T. läksid seepeale paanikasse. Siis lepitigi kokku, et sündmusega saab seotud

olla ainult M.P. , kes helistab Häirekeskusse – teised jäävad kõrvale, sest „kes meid ikka usub“.

23. Mitmed asjaolu viitavad M.J. ütluste usaldusväärsusele. M.J. ütluste järgselt leiti XXX

elutoa sektsioonkapi ja seina vahelt pikk metallvarras. M.J. rääkis esimesena nii E.K. i vastu

füüsilise vägivalla kasutamisest, T.T. u konflikti ajal sündmuskohal viibimisest kui ka E.K. i

surma avastamise järgselt sõlmitud kokkuleppest esitada toimunu kohta valeversioon.

24. Teist korda kuulati M.J. üle 9. novembril 2022. M.J. kordas valdavalt varem öeldut, ent

lisas ka üht-teist uut. Nii ütles ta, et sigarettide toomise järgselt koos A. Talvistega tagasi XXX

tänavale liikudes ütles A. Talviste talle, et ta pani E.K. ile paar matsu ja et E.K. il on kuklas

muhk, aga see võis tekkida pauguga vastu põrandat kukkumisest. Kõik olid purjus, aga tema

(M.J. ) oli vist kõige adekvaatsem.

25. M.J. erineval ajal antud ütluste suures osas kokku langemine tõstab tema ütluste

usaldusväärsust.

26. A. Talviste kuulati esimest korda kahtlustatavana üle 20. juulil 2022. Ta tunnistas end

osaliselt süüdi – tal oli E.K. iga füüsiline kontakt. Ta elas toona D.L.I. i ja M.J. ga XXXs. Iga

päev algas viina joomisega. Aeg-ajalt käis ta M.J. ga alkoholi tarvitamas ka M.P. i juures XXX

tänaval. Ühel õhtul helistas M.P. talle ja kutsus teda appi, sest tema korterikaaslane oli hulluks

läinud ja laamendama hakanud. Ta suunduski koos M.J. ga XXX tänavale. Kohale saabununa

tuli E.K. neile uksele vastu, hoides käes kardinapuud vms. Tema või M.J. võttis E.K. il selle

asja käest. Siis saatsid nad E.K. i tagumisse tuppa, tõmbasid vaheukse kinni ja läksid ise M.P. iga

rääkima. Mõni aeg hiljem tuli E.K. toast välja. Tema (A. Talviste) võttis E.K. il õlast kinni ja

tõmbas ta jõuga oma tuppa tagasi – E.K. kukkus pikali. Natuke pärast seda läks M.J. XXXsse

suitsu tooma. Peagi soovis M.P. E.K. i korterist välja ajada. Tema (A. Talviste) läks E.K. i

juurde ja nägi, et too istus keset põrandat ja tema üks küünarnukk oli verine. A. Talviste kutsus

T.T. u appi ja nad üritasid koos E.K. ile pükse jalga panna. Kuivõrd aga A. Talviste ei tahtnud

oma riideid veriseks teha, jätsid nad E.K. i ikkagi sinnasamasse maha. E.K. i käsi võis viga saada

tema (A. Talviste) tõukamise tõttu. Ta ei löönud E.K. it. Varsti läks ta M.P. i juurest minema.

Peagi nägi ta endale vastu tulemas M.J. d ja nad läksid koos tagasi XXX tänavale. M.J. andis

suitsud läbi akna M.P. ile ja mehed läksid minema. Järgmisel hommikul läks ta mingile temale

teadmata põhjusel koos M.J. ja D.L.I. iga M.P. i juurde. Peale M.P. i oli seal T.T. . M.P. i väitel

tegi E.K. pikalt häält ja jäi alles umbes tunni aja eest vait. Mingil hetkel läks ta E.K. it vaatama.

E.K. oli pikali põrandal ja tema suust oli välja voolanud oksenire. Ta katsus E.K. i pulssi – seda

ei olnud. Ta mõistis, et E.K. on surnud ja ütles M.P. ile, et too peab kutsuma kiirabi ja politsei.

Tema ega teised ei tahtnud asjasse sekkuda ja läksid minema. Ta ei tea, kuidas võisid E.K. i

vigastused tekkida. Ta oli päris purjus.

27. Oma teisel ülekuulamisel 8. novembril 2022 ütles A. Talviste, et ta oli purjus ega mäleta

kõike. Ta ei näinud M.J. d kedagi löömas.

28. M.J. ja A. Talviste ütlused langevad üldjoontes kokku. A. Talviste rääkis M.J. le E.K. i

löömisest. Ka ekspertiisiaktidest ilmneb, et E.K. ile tekitati vigastused ja neisse vigastustesse

E.K. suri. Nende vigastuste tekitaja oli A. Talviste. Ekspert D. Lepiku ütluste kohaselt tekitati

E.K. i vigastused ühes kogumis ühe sündmuse ajal. Niisiis pandi E.K. i vastu toime üks

vägivallategu. Pidades silmas E.K. i vigastuste ulatust, ei saanud selleks vägivallateoks olla vaid

E.K. i pikali lükkamine. M.J. ja A. Talviste ütluste kohaselt kasutas E.K. i vastu vägivalda

ainsana A. Talviste. Sellele, et keegi teine võis veel E.K. i vastu vägivalda kasutada, ei viita

ükski kogutud tõend. Nii tulebki tuvastada, et kogu kõnealuse vägivallakuriteo pani toime A.

Talviste.

29. E.K. i tegu vastab KarS § 118 lg 1 p 7 objektiivsetele tunnustele. Ka on täidetud kuriteo

subjektiivsed tunnused. E.K. ile tekitati mitmeid luumurde ja arvukalt verevalumeid ehk teda

peksti jõuliselt. Kuriteopaik oli verine. Pidades silmas arvukaid lööke pea piirkonda ja

silmnähtavalt vigastatud kannatanu jätkuvat peksmist, pidas A. Talviste väliste teopildi põhjal

võimalikuks ja möönis, et ta võib tekitada E.K. ile tõsise peatrauma (sh raske ajukahjustuse).

Seega tegutses A. Talviste E.K. i surma põhjustanud tervisekahjustuse tekitamise osas kaudse

tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. Arvestades samas, et E.K. suri umbes 4 tundi pärast vigastuste

tekitamist ja pole tõendeid, A. Talviste möönis tema elu ohustamist või surma saabumist, tekitas

A. Talviste enamohtliku tagajärje ettevaatamatusest. Õigusvastasust ega süüd välistavaid

asjaolusid pole, mistõttu tuleb A. Talviste KarS § 118 lg 1 p 7 järgi süüdi tunnistada.

30. A. Talviste süü on vähemalt keskmise suurusega: A. Talviste asus E.K. it peksma ilma

igasuguse eelneva omavahelise konfliktita ja ta realiseeris KarS § 118 lg 1 kõige raskema

koosseisualternatiivi (põhjustas kannatanu surma). A. Talvistet on korduvalt kriminaalkorras

karistatud: KarS § 113, § 266, § 199 ja § 424 järgi. A. Talviste on viimase ca 14 aasta jooksul

viibinud vanglas 4 korda (sh järjest aastatel 2010–2018). Tema katseajad on ebaõnnestunud.

Seega varasemad karistused pole olnud mõjusad. Seda silmas pidades tuleb A. Talvistet

karistada 8-aastase vangistusega, mida on tarvis lühimenetluse toimetamise tõttu KrMS § 238 lg

2 alusel kolmandiku võrra vähendada – 5 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistuseni.

31. Viimaks tegi kohus otsustused kriminaalmenetluse kulude kohta.

Apellatsioon ja vastus sellele

32. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Talviste kaitsja vandeadvokaadi abi Aivar

Kello, kes palub esimese astme kohtu otsuse tühistada ja A. Talviste õigeks mõista. Seesugust

taotlust põhjendab kaitsja lühidalt nõnda. A. Talviste valis lühimenetluse seetõttu, et M.P. on

nüüdseks surnud ja teda poleks enam võimalik ristküsitleda. Eeluurimisel andis M.P. ütlusi, mis

välistavad A. Talviste süüditunnistamise. M.P. oli kogu aeg kodus ja nägi ning kuulis, mis

toimub. Tema (kaitsja) ja A. Talviste eeldasid, et kohus arvestab M.P. i ütlusi. Kohus aga jättis

M.P. i ütlused tervikuna kõrvale. Riigikohtu otsuses nr 1-21-6603/211 antud tõlgendusest KrMS

§ 15 lg-le 3 tuleneb, et kohus tegi praegu valesti. Asjas oli üks võtmetunnistaja – M.P. . See

tunnistaja aga suri ja seetõttu ei saanud kaitsja teda küsitleda. Niisuguses olukorras ei saa sellise

tunnistaja ütlusi kergekäeliselt ebausaldusväärseks tunnistada. Nagu öeldud, välistasid M.P. i

ütlused A. Talviste süüdimõistmise. Kuivõrd kaitsjal polnud võimalik seda tunnistajat küsitleda,

polnud kohtul õigust selle tunnistaja ütlustele mitte tugineda.

33. Prokuratuuri apellatsioonivastuses leitakse, et maakohtu otsus on seaduslik. Kokkuvõtlikult

märgib prokurör järgmist. Kohus selgitas arusaadavalt, miks ta peab M.P. i ütlusi

ebausaldusväärseks. M.P. i usaldusväärsust poleks päästnud ka tema kohtus küsitlemine.

Maakohus analüüsis põhjalikult nii tunnistajate ütlusi kui ka muid tõendeid. Maakohus pidas

väga oluliseks M.J. ütlusi. Seda tunnistajat oleks kaitsja võinud soovi korral üldmenetluses

küsitleda. Samas ei soovinud kaitsja küsitleda isegi süüdistatavat mitte – ehkki selline võimalus

oli tal ka lühimenetluses. Niisiis on väide, nagu oleks kellegi küsitlemine viinud teistsuguse

lahenduseni, paljasõnaline.

Ringkonnakohtu seisukoht

34. Apellandi meelest ei võimaldanud KrMS § 15 lg-s 3 sätestatu süüdimõistvat otsust teha.

Ringkonnakohus selle seisukohaga päri ei ole.

35. Riigikohus arutas käesolevaga väga sarnast juhtumit kriminaalasjas nr 1-19-10054: selles

asjas tugines maakohus lühimenetluses süüdimõistvat otsus tehes sellise inimese kohtueelses

menetluses antud ütlustele, kes suri enne süüdistusakti kohtusse saatmist. Kõrgeima kohtu

kriminaalkolleegium leidis viidatud asjas tehtud otsuses nr 1-19-10054/101, et lühimenetluseks

nõusoleku andmine ning seeläbi tunnistajate küsitlemise õigusest loobumine tähendab ühtlasi

loobumist KrMS § 15 lg-s 3 sätestatust. Niisiis ei ole kaitsja seisukohad õiged juba seetõttu, et

A. Talviste tunnistati süüdi lühimenetluses.

36. KrMS § 15 lg 3 rikkumisest ei saaks aga rääkida isegi siis, kui tegemist ei oleks olnud

lühimenetlusega. Selle sätte kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses

muu hulgas tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda.

Maakohtu süüdimõistev otsus ei tuginenud M.P. i ütlustele: A. Talviste tunnistati süüdi hoopis

teiste tõendite alusel.

37. Muudele eksimustele apellant ei viita ja selliseid minetusi ei näe ka ringkonnakohus.

Maakohus on arusaadavalt ära näidanud, et vägivallateo E.K. i vastu pani toime A. Talviste, selle

teo õigesti kvalifitseerinud ja mõistnud selle eest seadusliku karistuse.

38. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18. novembri 2024 otsuse KrMS

§ 337 lg 1 p 1 alusel muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

39. A. Talviste määratud kaitsja vandeadvokaadi abi A. Kello esitas riigi õigusabi kulude

kindlaksmääramise taotluse. Selle taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsuse ja Riigikohtu

lahenditega tutvumisele ning kaebuse koostamisele 120 minutit. Oma töö eest soovib kaitsja

saada 175,68 eurot, sh 31,68 eurone käibemaks. Ringkonnakohus rahuldab taotluse osaliselt.

Pidades silmas seda, et kaitsja argumente ei saada edu, et advokaat pole hoolimata Riigikohtu

lahenditega tutvumisest kursis ülal viidatud otsusega nr 1-19-10054/101 ja et kaitsja põhistused

on napid (piirdudes vaid viitega KrMS § 15 lg-le 3), ei saa ringkonnakohtu meelest pidada kogu

kaitsja taotletavat tasu KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes põhjendatuks ega vajalikuks. Sellest lähtuvalt

ja juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016

määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-test

6 ja 10 ning § 6 lg-st 3 arvab kriminaalkolleegium menetluskulu hulka 87,84 euro suuruse

kaitsjatasu, sh 15,84 eurose käibemaksu. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jääb see kulu

KrMS § 185 lg 2 alusel A. Talviste kanda, st A. Talviste peab riigile tasuma 87,84 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)