3-23-1185/27 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-23-1185

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 23.01.2025, Jõhvi

Haldusasja number 3-23-1185

Haldusasi P.V kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised Kaebaja: P.V

Vastustaja: Viru Vangla, esindaja: IA

Menetluse vorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.2.2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla V8 eluosakonnas toimus 15.03.2023 kaebaja ja kinnipeetav DP vaheline

konflikt (kaklus), mida alustas kinnipeetav DP

2. Seoses 15.03.2023 aset leidnud intsidendiga kohaldati Viru Vangla 16.03.2023 käskkirjaga

nr 3-23/1-2/128 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine, vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramine) kuni asjaolude äralangemiseni.

3-23-1185

3. Viru Vangla 27.03.2023 käskkirjaga nr 3-23/1-2/141 lõpetati käskkirjas nr 3-23/1-2/128

sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine.

4. Kaebaja esitas 16.03.2023 Viru Vanglale vaide, milles taotles 16.03.2023 käskkirja nr 3-

23/1-2/128 kehtetuks tunnistamist.

5. Viru Vangla 17.04.2023 vaideotsusega nr 6-12/121-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

6. Kaebaja esitas 16.03.2023 Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses

vanglaametnike väidetava tegevusetusega, mis tekitas kaebajas stressi ja alandust seoses

15.03.2023 kella 15.55 paiku V8 päevaruumis toiminud intsidendiga.

7. Viru Vangla 12.05.2023 otsusega nr 6-16/65-2 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.

8. Kaebaja esitas 20.03.2023 Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses

käskkirja nr 3-23/1-2/128 alusel kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõudega ja seoses

15.03.2023 kella 15.55 paiku V8 päevaruumis toimunud intsidendiga.

9. Viru Vangla 18.05.2023 otsusega nr 6-16/67-2 jäeti kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.

10. Kaebaja pöördus 31.05.2023 kohtusse kaebusega, milles palus Viru Vangla 16.03.2023

käskkirja nr 3-23/1-2/128 tühistamist, tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 10 000

eurot seoses 15.03.2023 kella 15.55 paiku V8 päevaruumis toimunud intsidendiga ning seoses

käskkirja nr 3-23/1-2/128 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega.

11. Kaebaja esitas 21.10.2023 kohtule avalduse, milles palus menetluse lõpetamise korral

Viru Vangla 16.03.2023 käskkirja nr 3-23/1-2/128 tühistamise nõudes jätkata menetlust

käskkirja tuvastamisnõude osas rehabiliteeriva eesmärgiga.

12. Tartu Halduskohus lõpetas 23.10.2023 määrusega haldusasja menetluse tervikuna.

13. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 30.10.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse ja

tühistas Tartu Halduskohtu 31.05.2023 määruse osas, milles kohus lõpetas haldusasja

menetluse Viru Vangla 16.03.2023 käskkirja nr 3-23/1-2/128 õigusvastasuse kindlakstegemise

ja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuete osas ning saatis asja tagasi halduskohtusse

menetlusse võtmise üle otsustamiseks.

14. Tartu Halduskohus tagastas 23.12.2023 määrusega kaebuse Viru Vangla 16.03.2023

käskkirja nr 3-23/1-2/128 õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas ja võttis menetluse

kaebuse hüvitamisnõuete osas, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat

vastama kaebusele.

15. Vastustaja vastas kaebusele 12.01.2024.

16. Tartu Halduskohus 31.07.2024 määrusega määras haldusasja läbivaatamise kirjalikus

menetluses.

MENETLUSOSALISTE PÕJENDUSED

3-23-1185

17. Kaebaja põhjendas enda liitkaebust kokkuvõtvalt järgmiselt:

16.03.2023 käskkiri nr 3-23/1-2/128 on õigusvastane, kuna selle sisu on kaebaja mainet

kahjustav ja alandav. Käskkirjaga koheldi kaebajat ebainimlikult ja alandavalt ning piirati 12

päeva jooksul õigusi ja vabadusi õigusvastaselt, sest kaebaja ei ole kunagi ise rünnanud, nagu

käskkirjas väidetakse ja pole teistele inimestele ohtlik. Selle tõenduseks on algatatud ründaja,

mitte kaebaja suhtes kriminaalasi, milles on kaebajale antud kannatanu staatus. Õigusvastase

haldusaktiga tekitati kaebajale moraalset kahju, mis kuulub väljamõistmisele. Euroopa

Inimõiguse Kohtu (EIK) lahendites määrati 11 päeva üksikvangistuses hoidmise eest hüvitis

3250 eurot ja 2500 eurot (Cetin ja Gedik vs Türgi nr 29899/07; Aksoy vs Türgi nr 37546/08.

Eeltoodut arvestades leidis kaebaja, et on täidetud (põhiseaduse) PS §-s 25, riigivastutuse

seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ja lg-s 21 ning RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud eeldused.

17.1. 15.03.2023 kella 14.55 paiku ajal tegi kaebaja trenni päevaruumis, kui üks

kinnipeetavatest ründas ootamatult kaebajat, lüües rusikaga teda mitmeid kordi näkku ning

kui kaebaja nägi, et ükski ametnik tema kaitseks välja ei astunud, alustas kaebaja

karistusseadustiku (KarS) § 28 lg-s 1 ja §-s 29 sätestatud enesekaitset, tõrjumaks ohtu tema

elule ja tervisele. Ründe tagajärjel tekkis kaebajal peapõrutus, millega kaasnes pidev peavalu,

stress, masendus, vaimsed ja füüsilised kannatused, verevalum ja näo paremal pool paistetus

ning valu ca 7 päeva jooksul. Kaebaja tundis hirmu oma elu- ja tervise pärast, mida pooleks

tekkinud, kui üksuse juht poleks kättemaksuks kaebajat V8 osakonda paigutanud. Peale

rünnakut osakond lukustati ja üksuse juht ei ole kaebajaga vestelnud ega uurinud kaebaja

enesetunnet.

17.2. Lisaks II üksuse juht TS andis välja 16.03.2023 käskkirja nr 3-23/1-2/128, millega

kohaldas kaebaja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-s 2 sätestatud abinõusid

(üksikvangistust) kuni 27.03.2023, asudes käskkirjas süüdistama kaebajat selles, et kuigi

kaebaja rünnet ei alustanud, ründas ta teda rünnanud kinnipeetavat vastu, mis näitab, et

kaebaja on ohtlik ning tema suhtes tuleb kohaldada VangS § 69 lg-s 2 sätestatud abinõusid, et

välistada uusi ründeid. Nimetatud käskkirjaga, sh põhjendustega alandati kaebaja

inimväärikust ja kahjustati mainet, piirati liikumisvabadust, helistamisõigusi (riivati era- ja

perekonnaelupuutumatust), suhtlemisvabadust, sportimisõigust, sest kaebaja ei ole kedagi

rünnanud ning seda kinnitab ka asjaolu, et sündmuse kohta algatati kriminaalmenetlus, milles

on kaebaja on kannatanu staatuses, mitte süüdistatava staatuses. Kaebaja kasutas

õiguspäraselt õigust enesekaitsele.

18. Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.

Kaebajal ei tekkinud 15.03.2023 toimunud intsidendi käigus vangla süül tervisekahjustusi,

mis eeldaksid mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja etteheide, et kakluse

kaaskinnipeetavaga põhjustas üksuse juhi isiklik kättemaks, kui kaebaja paigutati tahtlikult

V8 eluosakonda, kus esines oht tema tervisele, on kaebaja poolt põhjendamata ja tõendamata.

Kaebaja esitas 17.03.2023 Viru Vanglale kuriteokaebuse, milles väitis, et üksuse juht TS jättis

kaebaja ohtlikusse olukorda, kuna oli teadlik, et V8 eluosakonnas on teatud isikute poolt oht

kaebaja tervisele. Viru Vangla jättis 27.03.2023 teatega nr 6-10/6324-2 kriminaalmenetluse nr

23922700048 alustamata, kuna tuvastati, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus.

Asjaolude kontrollimise käigus ei leidnud kinnitust kaebaja väited, et üksuse juht TS paigutas

kaebaja teadlikult isiklikku kättemaksu ihudes V8 osakonda, mille tagajärjel toimus

15.03.2023 V8 eluosakonnas füüsiline rünnak kaebaja vastu. Asjaolude kontrollimise käigus

ei leidnud kinnitust ka, et üksuse juht oleks kaebaja ümberpaigutamisi teinud isiklikust

kättemaksust, vaid paigutuse põhjused tulenesid kaebaja enda tegevusest. Samuti ei leidnud

kinnitust kaebaja väide, et tema elu ja tervis oli V8 eluosakonnas ohus. Menetluse käigus on

3-23-1185

leitud, et üksuse juht ei olnud vanglasiseste paigutamisotsustega kaebajat eluohtlikku või tema

tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetanud ega jätnud. 15.03.2023 kaebaja ja

kaaskinnipeetava vahel V8 eluosakonnas toimunud füüsiline konflikt tekkis seetõttu, et

kaebaja rääkis V8 eluosakonnas valjul hääletoonil, mistõttu tegi teine kinnipeetav kaebajale

märkuse, et kaebaja võiks vaiksemalt rääkida.

Kuivõrd vanglaametnikud reageerisid kaklusele koheselt, siis kaebaja väited, et ametnikud ei

reageerinud 15.03.2023 toimunud kaklusele ja vaatasid kaebajale tervisekahjustuse tekitamist

pealt, ei vasta tõele. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja etteheited vanglaametnike

õigusvastase tegevuse kohta on väljamõeldis ning kaebaja eesmärgiks on kinnipeetaval

positiivsete sotsiaalsete suhete tekkimine ja kaaskodanikega arvestamine nii vanglas kui ka

vanglast vabanedes.

18.1. Kaebaja esitas 16.03.2023 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles heitis ette

vanglaametnike tegevusetust vangide vahelise konflikti lahendamisel, mis tekitas kaebajale

stressi ja alanduse tunnet. Viru Vangla 15.05.2023 otsusega nr 6-16/65-2 jäeti kahju

hüvitamise taotlus rahuldamata. Vangla leidis, et kaebaja väide nagu 15.03.2023 toimunud

kakluses vaatasid vanglaametnikud kaebajale tervisekahjustuste tekitamist pealt, ei vasta

tõele. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja etteheited vanglaametnike õigusvastase tegevuse

kohta on väljamõeldis ning kaebaja eesmärgiks on diskrediteerida üksuse juhti. Kaebaja peab

oskama viisakalt suhelda, lahendama rahumeelselt konflikte ja käituma lugupidavalt

kaaskinnipeetavatega. Taasühiskonnastamise üheks eesmärgiks on kinnipeetaval positiivsete

sotsiaalsete suhete tekkimine ja kaaskodanikega arvestamine nii vanglas, kui ka vanglast

vabanedes.

18.2. Kaebaja esitas 16.03.2023 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles heitis ette

vanglaametnike tegevusetust vangide vahelise konflikti lahendamisel, mis tekitas kaebajale

stressi ja alandamise tunnet. Viru Vangla 15.05.2023 otsusega nr 6-16/65-2 jäeti kahju

hüvitamise taotlus rahuldamata ning vangla leidis, et 15.03.2023 toimunud sündmust ei

põhjustanud kaebaja paiknemine V8 eluosakonnas ning et vanglaametnike tegevus oleks

olnud õigusvastane.

18.3. Kaebaja on kaebuses toonud välja, et 15.03.2023 toimunud intsidendi käigus tekkis tal

peapõrutus, millega kaasnes pidev peavalu, stress, masendus, vaimsed ja füüsilised

kannatused, verevalum, näo paistetus, valu 7 päeva jooksul ning hirm oma elu ja tervise

pärast.

Kaebaja tervisekaardil on 17.03.2023 haigusjuhtumis nr A5484202 tervishoiutöötaja teinud

märkmed, mille kohaselt 17.03.2023 peale õhtust loendust kinnipeetav kaebas peavalu üle

ning kinnipeetava sõnul oli 2 päeva tagasi sektoris kaklus, kus ta sai kõva löögi vasakule näo

poolele, peale mida tekkib kinnipeetava sõnul aeg-ajalt pearinglus, nägemine muutub uduseks

ja kui heidab pikali, siis tekkib minestustunne. 20.03.2023 haigusjuhtumis nr A5590202 on

tehtud märge, et kinnipeetav soovib vastuvõtule, kurdab peavalu ja uimastuse üle ning arvab,

et pea valutab 15.03.2023 toimunud kakluse pärast. 20.03.2023 toimus õe iseseisev vastuvõtt

ning kinnipeetava sõnade kohaselt tekib tal vasaku põse piirkonda katsudes valu, samuti

vesteldi kinnipeetavaga erinevatel teemadel.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt nimetatud tervisekahjud ei ole tõendatud ja need on

kaebaja poolt väljamõeldud, kuivõrd kaebaja käitumine on manipuleeriv. Vastustaja

seisukohta kinnitavad kaebaja tervisekaardil 15.03.2023 haigusloos nr A5226202 tehtud

märkmed, mille kohaselt samal päeval kutsuti meedik sektorisse tervisekahjustuste

fikseerimiseks peale kaklust, kuid kinnipeetav keeldus tervisekahjustuste fikseerimisest.

3-23-1185

Vastustaja arvates ei olnud võimalik fikseerida tervisekahjusid, mida ei eksisteerinud. Vangla

ei välista, et kaebaja võis konflikti käigus tunda teatud hirmu oma elu ja tervise pärast, valu ja

valuaistinguid, kuid tõenäoliselt ei olnud need sellised, mida kaebaja kaebuses kirjeldab.

Pärast sündmust suleti koheselt eluosakond ning konfliktis osalenute suhtes kohaldati

täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis välistas igasuguse ohu ja hirmu kaebaja elule ja

tervisele. Ka järgnevatel päevadel toimunud kohtumisel meedikutega ei ole meditsiinitöötajad

teinud tervisekaardile märkmeid, et kaebajal oleks tuvastatud verevalum või paistetus ning

diagnoositud peapõrutus. Juhul, kui meedikud oleksid avastanud kaebaja keha peal (antud

juhul näo, mis ei ole kaetud) vigastused, oleks need ilmtingimata märgitud kaebaja

tervisekaardile. Vangla praktika kohaselt fikseeritakse kinnipeetavate vigastusi ehk

terviskahjustusi meedikute poolt väga täpselt. Kõigepealt määratletakse vigastuse

lokalisatsioon, kas tegemist on nahakriimustuse, nahamarrastuse või nahaaluse verevalumiga

ning märgitakse värvus. Nahaaluse verevalumi vanus määratakse värvuse järgi.

Tervisekahjustuse fikseerimise korral lisatakse vigastuse laad (raske, keskmine või kerge) ja

oletatav paranemise aeg. Vastustaja selgitab, et kaebaja kaebused meedikule on terviskaardile

kirja pandud kinnipeetava sõnade alusel, kuid meedikud ei ole ise tuvastanud mitte ühtegi

vigastust ega ole märkinud, et kinnipeetava seisundis või olekus esineks valule või

tervisekahjule viitavat seisundit. Juhul, kui kaebajal oleks tuvastatud vigastused, oleksid

meedikud määranud selleks vastava ravi (antud juhul turset alandava salvi, näiteks Troxevasin

geel), kuid kaebajale on määratud raviks ainult vitamiin D, mis viitab sellele, et vigastuste

ravi ei olnud vajalik.

Vastustaja on arvamusel, et kaebajal ei esinenud kaebuses nimetatud tervisekahjusid, kuivõrd

need ei ole meediku poolt fikseeritud ja ka kinnipeetav keeldus nende fikseerimisest.

18.4. Kaebajal esinesid vaimse tervise probleemid juba enne 15.03.2023 asetleidnud

intsidenti, mistõttu ei ole tõendatud, et stressi ja vaimseid kannatusi tekitas kaebajale

nimetatud sündmus. Kaebaja tervisekaardil on 13.03.2023 haigusjuhtumis nr A4954202

tehtud märge, mille kohaselt õe vastuvõtul kaebas kaebaja stressi, ärevuse, depressiooni ja

uneprobleemide üle, millest soovib rääkida psühhiaatriga.

18.5. Vastustaja oli seisukohal, et Viru Vangla 16.03.2023 käskkiri nr 3-23/1-2/128

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta on seaduslik ning ajavahemikul

16.03.2023-27.03.2023 ei ole koheldud kaebajat alandavalt või õigusvastaselt ning tal ei

saanud tekkida tervisekahjustusi, mis eeldasid mittevaralise kahju hüvitamist.

18.6. Kaebaja väide, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega alandati kaebaja

inimväärikust, kahjustati mainet, piirati liikumisvabadus, helistamisõigust, suhtlemisvabadust

ja sportimisõigust õigusvastaselt, on vastustaja arvates ekslik. Viru Vangla 16.03.2023

käskkirjaga nr 3-23/1-2/128 kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid,

milleks olid: eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, kehakultuuriga tegelemise

keelamine, vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Haldusaktis on märgitud

õiguslikud alused ja selles sisalduvad asjakohased kaalutlused ning haldusakt on antud pädeva

haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). Kaebajal ei ole

piiratud helistamisõigust ja VangS § 5 lg 2 sätestatud jalutuskäike värskes õhus vähemalt üks

tund päevas. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus telefoni kasutamisele, kui

selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub vangla

vanglasisekorraeeskirjades (VSKE) sätestatud korras. VSKE § 51 lg 1 kohaselt võib

kinnipeetav kasutada talle helistamiseks ettenähtud kohtkindlat või teisaldatavat telefoni ning

talle vangistuse poolt väljastatud telefonikaarti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võimaldatakse

3-23-1185

kinnipeetaval kasutada telefoni vähemalt kord nädalas. Lg 3 täpsustab, et kinnipeetavad,

kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda kodukorras ettenähtud telefoni

kasutamise ajal, saavad helistada kirjaliku taotluse alusel. Tegelikult võimaldati kaebajale

helistamist märkimisväärselt rohkem, kui VSKE seda minimaalselt ette näeb ehk sisuliselt iga

päev. Kaebaja telefonikõnede logi tõendab, et ajavahemikul 16.03.2023-27.03.2023 ei piiratud

kaebaja helistamisõigust. Inspektor-kontaktisiku Rait Kivi 8.01.2024 õiendi kohaselt on

kaebaja ise loobunud VangS § 55 lg-s 2 sätestatud värskes õhus jalutuskäikudest, kuigi vangla

seda võimaldas.

18.7. Kaebaja esitas 16.03.2023 Viru Vanglale vaide, milles vaidlustas 16.03.2023

julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja nr 3-23/1-2/128. Kaebaja leidis, et käskkiri on

õigusvastane, ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigane ning tema õigusi ja vabadusi on

piiratud. Enne haldusakti andmist ei kuulatud teda ära, haldusakt on välja antud II üksuse

poolt meelevaldselt tema kättemaksuks, sest V8 osakonnas valitseb oht tema elule ning

15.03.2023 rünnaku hetkel ei reageerinud ükski ametnik sündmusele. Kaebaja taotles

käskkirja tühistamist ja tema ümberpaigutamist V7 eluosakonda. Viru Vangla 17.04.2023

vaideotsusega nr 6-12/121-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata ning vastustaja jäi vaideotsuses

välja toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde ning palub kohtul nendega HKMS § 165 lg 2

järgi arvestada.

18.8. Kaebaja esitas 20.03.2023 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles heitis ette, et

16.03.2023 käskkirjaga nr 3-23/1-2/128 kohaldati tema suhtes õigusvastaselt täiendavaid

julgeolekuabinõusid, käskkirjas olid ebaõiged faktiväited, vanglaametnikud ei kaitsnud teda,

üksuse juht kahjustas tema mainet ning vangla on võtnud temalt õigusvastaselt vabaduse,

piiranud tema õigusi ja vabadusi, alandanud tema inimväärikust ning kohelnud teda

alandavalt ja ebainimlikult. Viru Vangla 18.05.2023 otsusega nr 6-16/67-2 jäeti kahju

hüvitamise taotlus rahuldamata ning vangla leidis, et käskkirjas nr 3-23/1-2/128 ei esinenud

ebaõigeid fakte, vanglaametnike tegevus ei olnud õigusvastane, kaebajalt ei võetud

õigusvastaselt vabadust, vangla ei kahjustanud tema mainet ega kahjustanud tema tervist.

Vastustaja jääb 18.05.2023 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 6-16/67-

2 välja toodud põhjenduste ja seisukohtade juurde ning palus kohtul nendega arvestada.

18.9. Kuna täitmata on hüvitamiskaebuse rahuldamise eeldused, tuleb kaebus jätta

rahuldamata. Kohtupraktikas on kohaldatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist väga

erandlike ja raskete rikkumiste korral. Rahalise nõude hüvitamise eelduseks on isiku õiguste

tavapärasest intensiivsem riive, mida antud juhul ei nähtu. Antud juhul ei leidnud tuvastamist

vangla õigusvastane tegevus. Samuti ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et vastustaja tegevus

oleks kaebaja tervislikku seisundit kahjustanud või tema inimväärikust alandanud. Eeltoodust

tulenevalt asub Viru Vangla seisukohale, et vangla tegevus on olnud õiguspärane. Kaebaja

tervist ei ole kahjustatud ning tema inimväärikust ei ole alandatud ning talle ei ole

mittevaralist kahju RVastS § 9 lg 1 tähenduses tekkinud.

KOHTU SEISUKOHT

19. Kohus võttis menetlusse kaebuse järgmistes nõuetes:

1) Viru Vangla 16.03.2023 käskkirjaga nr 3-23/1-2/128 tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamise nõue; 2) Viru Vangla tegevusega (kaebaja paigutamine koos kinnipeetavaga, kes

teda ründas 15.03.2023) mittevaralise kahju hüvitamine.

Eelnevast lähtudes on vaidluse all Viru Vangla 16.03.2023 käskkirja nr 3-23/1-2/128

õiguspärasus, aga samuti on vaidluse all nimetatud käskkirjaga kaebajale tekitatud

3-23-1185

mittevaralise kahju tekitamine (koheldi ebainimlikult ja alandavalt ning piirati 12 päeva

jooksul õigusi ja vabadusi õigusvastaselt).

Lisaks on vaidluse all vastustaja tegevus, mille tagajärjel sattusid kokku ühes kohas kaebaja ja

teine kinnipeetav, kes 15.03.2023 ründas kaebajat, mille tagajärjel tekkis kaebajal

tervisekahju.

20. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-s 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas süüliselt väärikuse alandamise ja tervise

kahjustamise eest. Sellest tulenevalt mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub

rahuldamisele: 1) kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu oli sooritatud avalik-

õiguslikus suhtes; 2) tegemist on õigusvastase teoga (haldusaktiga või toiminguga); 3) millega

rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; 4) ja mis on kaasa toonud

isikule kahju tekitamist; 6) ja esineb põhjuslik seos tekkinud kahju ja õigusvastase teo vahel;

7) ning tekitatud kahju ei oleks võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega.

Kohus märgib, et juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise

kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

21. Viru Vangla 16.03.2023 käskkirjaga nr 3-23/1-2/128 tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamise nõue

21.1. Viru Vangla 16.03.2023 käskkirjaga nr 3-23/1-2/128 kohaldati kaebaja suhtes alates

16.03.2023 järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid:

1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (kuni asjaolude äralangemiseni); 2)

kehakultuuriga tegelemise keelamine (mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni); 3)

vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (kuni asjaolude äralangemiseni).

Käskkirja põhjenduste kohaselt 15.03.2023 koostatud ettekande nr 3-23-1529 järgi toimus

vangla V8 eluosakonna päevaruumis kella 14.55 paiku kinnipeetavate AT ja DP vahel

kõrgendatud hääletoonil sõnaline konflikt.

Ühel hetkel lõi DP ATt näo piirkonda. Peale rünnakut hakkasid kinnipeetavad omavahel

kaklema, löödi nii käte kui ka jalgadega.

Ametnikud lõpetasid kinnipeetavate vahelise kakluse ja suunasid kinnipeetavad kambritesse

ning osakond lukustati.

Käskkirja kaalutlustest tulenevalt näitas tuvastatud intsidendiga kaebaja, et ta on võimeline

kasutama ja kasutab vägivalda teiste isikute suhtes. Taoline käitumisviis ei ole aktsepteeritav,

kuna selline käitumisviis on raske vangla julgeolekut ohustav rikkumine. Kuigi kaebaja ei

olnud see, kes alustas kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamist, kasutas ta siiski

vägivalda kaaskinnipeetavaga kakluse käigus, tehes samuti lööke kaaskinnipeetava suhtes.

Kaebajat ei heidutanud asjaolu, et eluosakonna vahetuses läheduses viibis vanglateenistuse

ametnik. Kaebaja on tunnistatud kõrgohtlikuks kinnipeetavaks ja viibides vanglas kasutas ta

kaaskinnipeetavate suhtes vägivalda kokku neli korda, mille eest teda on süüdi mõistetud. Ka

üldiselt on kaebaja poolt toimepandud kuriteod olnud vägivaldse iseloomuga. Lisaks saab

kaebaja enda käitumisega mõjutada teisi kinnipeetavaid isikuid samalaadsetele rikkumistele.

Selle ennetamiseks on vajalik isoleerida kinnipeetav teistest kinnipeetavatest. Eraldatud

lukustatud kambrisse paigutamisega tagatakse efektiivsem järelevalve kinnipeetava üle ning

välistatakse kokkupuude vanglas viibivate isikutega. Kinnipeetava suhtes tuleb kohaldada ka

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist selleks, et minimiseerida kokkupuuteid teiste

isikutega ning vältida võimalikke konflikte. Tuleb kohaldada kehakultuuriga tegelemise

3-23-1185

keelamist, mis seisneb spordivahendite, spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises,

kuna sinna saatmisel ei ole tagatud ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramine ning mille vajaduse tingib ka eraldatud lukustatud režiimil

viibimise eripära. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud kinnipeetava

suhtes, kuna seda tehakse vanglas viibivate isikute, vangla üldse julgeoleku tagamiseks ning

edaspidiste õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks.

21.2. Kaebaja väitis kaebuses, kuna 15.03.2023 aset leidnud rünnaku käigus ükski ametnik

tema kaitseks välja ei astunud, alustas kaebaja (KarS) § 28 lg-s 1 ja §-s 29 sätestatud

enesekaitset tõrjumaks ohtu tema elule ja tervisele. Sellega tahab kaebaja kohtu hinnangul

öelda, et hädakaitse seisundis olles ei tohtinud tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldada VangS § 69 lg 1 alusel.

21.3. Kõiki tõendeid kogumis hinnates ei näe kohus alust avata, et kaebaja ja teise

kinnipeetava vahel 15.03.2023 toimunud konflikt jäi kaebaja vastuse osas hädakaitse

piiridesse. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või

vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja

õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

Vaidlust pole selle üle, et kaebaja ei olnud füüsilise konflikti algataja. Puudub ka vaidlus selle

üle, et kaebaja on teinud omalt poolt korduvalt lööke teda ründava isiku suunas ehk nende

vahel toimus kaklus. Nimelt, ettekande kohaselt lõi ühel hetkel kinnipeetav DP rusikaga P.V

T (kaebaja) näo piirkonda. Peale rünnakut hakkasid kinnipeetavad omavahel kaklema, löödi

nii käte kui jalgadega. Selline kaebaja käitumine ilmselgelt väljub hädakaitse piiridest, kuna

tema tegu saab kvalifitseerida vasturünnakuks DP vastu.

21.4. Kohus on seisukohal, et isegi siis, kui kaebaja ei oleks ületanud hädakaitse piire oleks

vastustaja saanud kasutada tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Pelgalt kaebaja

õigus hädakaitsele ei ole automaatselt VangS § 69 lg 1 kohaldamise välistavaks asjaoluks

juhul, kui VangS § 69 lg 1 kohaldamise eeldused on täidetud. Kohtupraktikas on leidnud, et

VangS §-s 69 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist

ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Riigikohus on korduvalt märkinud, et

ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe

pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu ei ole alati nõutav,

et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud

distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud

kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.1 Eelnevast nähtuvalt ei oma täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise üle otsustades tähtsust, see kas isiku käitumine, kelle suhtes

kohatati täiendavaid julgeolekuabinõusid, oli õigusvastane või õiguspärane.

VangS § 69 eesmärgiks on ohu ennetamine isegi siis, kui see võib tuleneda isiku käitumisest,

mis hilisema hinnangu järgi osutub kehtiva õiguse kohaselt õiguspäraseks.

21.5. Kohus on seisukohal, et vangla on õigesti kvalifitseerinud kaebaja vasturünnakut vangla

julgeolekut ohustavaks käitumiseks. Kaebaja näitas enda käitumisega selgelt agressiooni ja

ületas omakorda hädakaitse piire, kuna ei ole tõrjunud kestvat rünnakut, vaid asus

vasturünnakule.

Kohtu hinnangul sellest täiesti piisab, et pidada kaebaja käitumist VangS § 69 lg 1 järgi

ohtlikuks teistele kinnipeetavatele ja vangla julgeolekule. Kohus leiab, et vastustaja kaaludes

kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude (meetmete) kohaldamist, on õigesti võtnud

1 RKHKo 3-3-1-63-09, p 16.

3-23-1185

arvesse seda, et kaebaja on tunnistatud kõrgohtlikuks kinnipeetavaks, kes on ise kasutanud

teiste kinnipeetavate suhtes vägivalda. Sellises olukorras ei saanud vastustaja olla täiesti

kindel, et tekkinud konflikt oleks ammendunud vanglaametnike sekkumisega ja ei jätkuks

hiljem uute osapooltega. Järelikult jõudis vangla õigele järeldusele, et lähtudes faktilistest

asjaoludest kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on õiguslik alus.

Vastustaja poolt valitud meetmed on olukorra- ja eesmärgipõhised (vältida kontakte teiste

isikutega) ning proportsionaalsed tookord kaebajast tulenevava ohu ennetamiseks.

Kohus ei tuvastanud, et vastustaja oleks eksinud otsustamis- ja valikudiskretsiooni

kohaldamisel (HKMS § 4 lg 2). Tuvastatud faktilistele asjaoludele on antud õige prognoosi

hinnang ja selle alusel kohaldatud õigusnorm. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise

periood ei olnud ebaproportsionaalselt pikk. Seega vastab Viru Vangla 16.03.2023 käskkiri nr

3-23/1-2/128 õiguspärase haldusakti nõuetele (HMS § 4 lg 2, § 54, § 56 lg-d 1-3).

21.6. Võttes arvesse, et kohus ei ole tuvastanud 16.03.2023 käskkirja nr 3-23/1-2/128

õigusvastasust, mis on üheks mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks

(RVastS § 7 lg 1), ei hakka kohus analüüsima muid kahjunõude rahuldamise eeldusi (RVastS §

7 lg 1 ja § 9 lg 1). Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse 16.03.2023 käskkirjaga nr 3-23/1-

2/128 kaebajale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.

22. Kahjunõue seoses vastustaja tegevusega (kaebaja hoidmine koos teda rünnanud

kinnipeetavaga).

22.1. Kaebaja arvas, et vastustaja on tekitanud talle mittevaralist kahju, kui paigutas ta kokku

15.03.2023 teda rünnanud kinnipeetavaga ühte osakonda, mille tagajärjel tekkis kaebajal

mittevaraline kahju, mis väljendas stressis, masenduses, vaimsetes ja psüühilistes kannatustes,

nördimuses ning heaolu rikkumises. Vastustaja oli arvamusel, et kaebaja paigutamine ühte

osakonda koos kinnipeetav DPga oli õiguspärane, kuna seni ei olnud nende kinnipeetavate

vahel konflikte olnud ja puudus teave, et konflikt võiks tekkida.

22.2. Kohus märgib, et tulenevalt VangS § 66 lg-st 1 järelevalve kinnipeetavate üle

korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja

üldise julgeoleku vanglas.

Justiitsministri 5.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 7 kohaselt on

järelevalvetoiminguteks vanglas kõigi vanglas viibivate isikute julgeoleku tagamine. Seega

esineb kaebajal õigus tema julgeoleku tagamisele vanglas ja vanglal (vastustajal)

kinnipeetavate julgeoleku tagamise kohustus. Selline kohustus eeldab muu hulgas seda, et

vanglaametnikud takistavad kinnipeetavate koospaigutamist, kelle vahel võib tekkida

konfliktne olukord vägivalla kasutamisega. Konfliktid kinnipeetavate vahel tekkivad tihti ning

nende põhjused on erinevad. Sageli kinnipeetavate olmetülid ongi konfliktide tekkimise

tegurid, mis ei lõpe verbaalselt. Selleks, et pidada vastustaja järelevalve ja julgeoleku

tagamise kohustust rikutuks, peab olema tõendatud või vähemalt usutavalt põhistatud faktiline

asjaolu, et vastustajal peaks olema teave võimaliku konfliktolukorra tekkimise kohta. Näiteks

on kinnipeetavate vahel varasemalt olnud kaklused jne või muud varasemalt aset leidnud

sündmuste põhjal võimalik oletada, et selline konflikt võiks hüpoteetiliselt juhtuda.

Vastustaja kinnitas kohtule, et teabe- ja uurimisosakonnal puudus teave võimaliku rünnaku

või konfliktolukorra kohta.

Varem ei ole kaebaja ja DP vahel konflikte olnud. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et

antud juhul ei ole vastustajale etteheidetav tegevus, mille tulemusena said kaebaja ja DP

kokku vanglas ühes osakonnas. Kaebaja ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit ega

veennud kohut muul viisil selles, et vastustaja on süüliselt jätnud enda kohustuse kaebaja

3-23-1185

julgeoleku tagamiseks vanglas täitmata. Kaebaja väide selle kohta, et V8 osakonnajuht

paigutas DP V8 osakonda kättemaksuks kaebaja vastustaja vastase käitumise tõttu

(kahjunõuete esitamine), ei leidnud halduskohtumenetluses kinnitamist. Kohtu hinnangul on

tegemist tavalise kokkusattumusega, kus pole eellugu, millele oleks vastustaja pidanud

pöörama enda tähelepanu 15.03.2023 konflikti vältimiseks. Järelikult on alust pidada

vastustaja kohustust kaebaja julgeoleku tagamiseks vanglas nõuetekohaselt täidetuks ja

seetõttu vastustaja tegevust õiguspäraseks.

22.3. Kuna kohus tunnistas vangla tegevuse õiguspäraseks, ei ole täidetud RVastS § 7 lg-s 1 ja

§ 9 lg-s 1 mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldusi, mistõttu puudub

vastavas osas kaebuse rahuldamise alus. Kohus ei analüüsi sel põhjusel muid mittevaralise

kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste täidetavust. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus

kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses kaebaja paigutamisega ühte osakonda koos

kinnipeetav DPga rahuldamata.

22.4. Kohtul on otsuses menetluskulude kindlaksmääramise ja jagamise kohustus (HKMS §

158 lg 5). Vaidluse kaotanud poolel on menetluskulude kandmise kohustus (HKMS § 108 lg

1). Kohtu poolt määratud tähtajaks kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud

kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud kohtult halduskohtumenetluse käigus kantud

menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 109 lg-st 1

ja § 118 lg-st 2 jätab kohus võimalikud vastustaja menetlusekulud tema enda kanda (HKMS §

109 lg 1). Kaebaja on 5.12.2023 määrusega riigilõivust vabastatud. Seega kaebaja

menetluskulu jääb Eesti Vabariigi kanda.

23. HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed

initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)