2-23-113066/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.01.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-113066

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi W.T vastu

võlgnevuse, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude

hüvitise nõudes

Hagihind

2 223,40 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post

XXX)

Kostja: W.T (isikukood XXX, e-post xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista W.T-lt laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 600,50 eurot, intress 41,81

eurot ja viivis 95,93 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

3. Välja mõista W.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 20,900% käesoleva

kohtuotsuse resolutsiooni p 2 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 600,50 eurolt) aastas

alates 09.06.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

4. Välja mõista W.T-lt laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlg 714,51 eurot, intress 46,68

eurot ja viivis 108,69 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

5. Välja mõista W.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 19,900% käesoleva

kohtuotsuse resolutsiooni p 4 nimetatud põhivõlgnevuselt (so 714,51 eurolt) aastas

alates 09.06.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

6. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõuded W.T-lt sissenõudmiskulu

hüvitiste välja mõistmiseks.

7. Menetluskulud jätta 15,64% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ning 84,36% W.T

kanda.

8. Välja mõista W.T-lt menetluskulu 379,62 eurot Aktiva Finance Group OÜ kasuks.

9. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb W.T-l tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

10. Väljamõistetud menetluskulud tuleb W.T-l tasuda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr XXX viitenumbriga xxx.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Swedbank AS ja kostja sõlmisid 04.01.2020 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 850

eurot intressimääraga 20,900% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel

perioodi 01.02.2020 – 01.01.2025 jooksul. 29.02.2020 sõlmisid pooled lepingu nr xxx muudatuse,

millega muudeti igakuine maksetähtpäev iga kuu 1. kuupäevast 7. kuupäevaks. Lepingu muudatuse

alusel kohustus kostja lepingust tulenevad kohustused täitma lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodi 07.03.2020 - 07.01.2025 jooksul. Kostjalt on laenulepingu nr xxx

täitmiseks laekunud kokku 249,50 eurot. Kostja ei tasunud 07.06.2022, 07.07.2022 ega

07.08.2022 osamakseid, mistõttu ütles krediidiandja lepingu üles 02.09.2022. Lepingu ülesütlemise

seisuga oli kostjal põhivõlg 600,50 eurot ja intressivõlg 41,81 eurot. Hageja on arvestanud viivist

põhivõlalt 600,50 eurolt 03.09.2021- 08.06.2023 perioodi eest määraga 20,9% aastas kokku

summas 221,44 eurot.

Swedbank AS ja kostja sõlmisid 17.01.2020 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu 1

000 eurot intressimääraga 19,9% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel

perioodi 07.03.2020 - 07.01.2025 jooksul. Kostjalt on laenulepingu nr xxx täitmiseks laekunud

kokku 285,49 eurot. Kostja ei tasunud 07.06.2022, 07.07.2022 ega 07.08.2022 osamakseid,

mistõttu ütles krediidiandja lepingu üles 02.09.2022. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

põhivõlg summas 714,51 eurot ja intressivõlg 46,68 eurot. Hageja on arvestanud viivist põhivõlalt

714,51 eurolt 03.09.2021 - 08.06.2023 perioodi eest määraga 19,9% aastas kokku summas 250,87

eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu kokku 80 eurot.

Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostjal ei

olnud lepingu sõlmimise ajal maksehäireid. Krediidiandja lähtus laenu andmisel kostja esitatud

andmetest, kostja kontoväljavõttest ja maksehäireregistri andmetest. Kostja majanduslikku

seisundit kontrolliti piisavalt, esialgsel võlausaldajal ei olnud põhjust kahelda, et kostja suudab

teenindada laenumakseid, samuti ei nähtu, et laenu andmisel oleks kostja jäänud raskesse

majanduslikku seisu.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista:

1.1. laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 600,50 eurot, intressivõlgnevuse 41,81 eurot,

sissenõudmiskulu hüvitise 40 eurot, viivise 221,44 eurot ja viivise 20,900% põhinõudelt

(600,50 eurolt) aastas alates 09.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni;

1.2. laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse 714,51 eurot, intressivõlgnevuse 46,68 eurot,

sissenõudmiskulu hüvitise 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 250,87 eurot ja viivise

19,9% põhinõudelt (714,51 eurolt) aastas alates 09.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostja kinnitas hagimaterjalide kättesaamist 14.07.2023 e-kirjaga. Kostja hagile ei vastanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab, et:

4.1 Swedbank AS ja kostja sõlmisid 04.01.2020 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu

850 eurot intressimääraga 20,900% aastas tagasimakse perioodiga 01.02.2020 – 01.01.2025.

Laenusumma ja laenuintressi tagasimaksete summad ning kuupäevad on märgitud

maksegraafikus. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 25,850% aastas (leping dtl 29-

36, tõlge dtl 40-45);

4.2 Swedbank AS ja kostja sõlmisid 29.02.2020 laenulepingu nr xxx lisa, mille kohaselt tuli kostjal

laen summas 840,68 eurot osamaksetena tagasi maksta perioodi 07.03.2020 – 07.01.2025

jooksul selliselt, et osamakse tasumise tähtpäevaks on iga kuu 7. kuupäev (dtl 48-55);

4.3 Swedbank AS ja kostja sõlmisid 17.01.2020 laenulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja laenu

1 000 eurot intressimääraga 19,900% aastas tagasimakse perioodiga 07.03.2020 – 07.01.2025.

Laenusumma ja laenuintressi tagasimaksete summad ning kuupäevad on märgitud

maksegraafikus. Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 24,150% aastas (leping dtl 58-

65, tõlge dtl 40-45).

5. Esitatud väljavõtetest (dtl 71, 74) nähtuvalt kandis Swedbank AS 04.01.2020 kostjale laenulepingu

nr xxx alusel üle 850 eurot ning 17.01.2020 laenulepingu nr xxx alusel 1 000 eurot. 13.02.2023

teatas esialgne võlausaldaja kostjale, et on loovutanud lepingutest tulenevad nõuded hagejale

(teade dtl 79).

6. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

7. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 04.01.2020 ja

17.01.2020 lepingute sõlmimise ajal 20,61%. Kohus leiab, et lepingus nr xxx märgitud

krediidikulukuse määr 25,850% aastas ja lepingus nr xxx märgitud krediidikulukuse määr 24,150%

aastas vastavad tegelikkusele ning vastavad määrad VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

9. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

11. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

12. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

13. Hageja selgituste kohaselt hinnati laenulepingute sõlmimisel kostja krediidivõimekust kostja

kontoväljavõtte ja avalikest andmebaasidest saadud andmete alusel. Esialgne võlausaldaja lähtus

lepingu nr xxx alusel laenu andmisel sellest, et kostja pangakonto väljavõtte kohaselt olid kostja

keskmised sissetulekud 1 255 eurot, väljaspool Swedbanki kostjal krediidikohustusi pangale

teadaolevalt ei olnud ja Swedbank AS-i ees oli enne kõnealuse lepingu sõlmimist krediidikohustus

kuumaksega 68,94 eurot, sõlmitava väikelaenu lepingu kuumakse (23,04 eurot) moodustas koos

olemasoleva krediidikohustustega ca 7,3% kostja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest ja

kostjal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks kulutusteks (s.h majapidamiskuludeks) ca

1 163 eurot. Lepingu nr xxx alusel laenu andmisel lähtus esialgne võlausaldaja sellest, et kostja

pangakonto väljavõtte kohaselt olid kostja keskmised sissetulekud 1 255 eurot, väljaspool

Swedbanki kostjal krediidikohustusi pangale teadaolevalt ei olnud ja Swedbank AS-i ees oli enne

kõnealuse lepingu sõlmimist krediidikohustused kuumaksetega kokku 91,98 eurot, sõlmitava

väikelaenu lepingu kuumakse (27,50 eurot) moodustas koos olemasoleva krediidikohustustega ca

9,5% kostja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest ja kostjal jäi peale krediidikohustuste

tasumist igakuisteks kulutusteks (sh majapidamiskuludeks) ca 1 135 eurot.

14. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Konto

väljavõtetelt (dtl 208-228) nähtub regulaarse palgatulu saamine, mille suurusest moodustavad

asjassepuutuvate laenude tagasimaksed marginaalse osa. Andmeid, mis viitaksid muudele

finantskohustustele ega andmeid, mis pidanuks tekitama kahtlust kostja võimes võetavaid

kohustusi teenindada väljavõttelt ei nähtu.

15. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

16. Esitatu kohaselt oleksid mõlemad lepingud lõppenud 07.01.2025, kostja rikkus kohustust

7.06.2022, 7.07.2022 ja 7.08.2022 osamaksete tasumiseks. Kohus tuvastab, et krediidiandja määras

kostjale 15.08.2022 teatega (dtl 69) täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks kuni 01.09.2022,

hoiatades, et täiendavalt antud tähtajaks kohustuste täitmata jätmise korral loeb Swedbank AS

lepingud üles öelduks. Teade on 15.08.2022 edastatud kostja lepingus märgitud e-posti aadressile

xxx (dtl 163). Kohus asub seisukohale, et mõlemad lepingud lõppesid ülesütlemisega 02.09.2022.

17. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda,

vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust

kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg

1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

18. Kuna leping on üles öeldud, on kostja õigus krediidi kasutamiseks lõppenud. Kohus tuvastas

eelnevalt, et krediidiandja andis 04.01.2020 kostjale laenulepingu nr xxx alusel üle 850 eurot ning

17.01.2020 laenulepingu nr xxx alusel 1 000 eurot; kostjalt on põhivõlgnevuste katteks laekunud

vastavalt 249,50 ja 285,49 eurot (laekumiste väljavõte al dtl 167 ja 185). Kohus rahuldab hageja

põhinõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust nr xxx tuleneva põhivõla 600,50

eurot ja lepingust nr xxx tuleneva põhivõla 714,51 eurot VÕS § 108 lg 1 alusel. Esitatud arvestuste

(al dtl 71 ja 74) kohaselt jättis kostja tasumata perioodil 07.06.2022-02.09.2022 sissenõutavaks

muutunud intressi summades vastavalt 41,81 ja 46,68 eurot. Kohus rahuldab hagi ka intressi

väljamõistmise nõuete osas VÕS § 108 lg 1 alusel.

19. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

20. Hageja on märkinud, et arvestab viivist lepingujärgses intressimääras kuni hagi esitamiseni alates

lepingute ülesütlemisele järgmisest päevast, kuid esitatud viivisearvestus kogu tagastamata

krediidisummadelt algab juba 03.09.2021 (lepingud lõppesid ülesütlemisega 02.09.2022). Kohus

rahuldab viivisenõuded kuni hagi esitamiseni osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise 95,93 eurot ja 108,69 eurot vastavalt järgmisele arvestusele:

põhivõlg 600,5 eurot

põhivõlg 714,51

21. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja viivisenõuded perioodi eest

alates hagi esitamisest 08.06.2023 kuni põhinõuete täitmiseni.

22. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh sissenõudmiskulude hüvitiste väljamõistmiseks mõlema

lepingu alusel 40 eurot. Hageja 21.06.2024 menetlusdokumendi kohaselt lepingutes kokkulepet

meeldetuletuskirjade saatmise tasu kohta ei olnud ning hageja kujundas vastavad nõuded VÕS §

1132 alusel järgmise arvestuse alusel:

leping nr xxx



22.12.2022 tasulise kirja saatmine 20 eurot,



18.01.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot,



27.02.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot,



muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-posti teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud)

leping nr xxx



16.12.2022 tasulise kirja saatmine 20 eurot,



25.01.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot,



13.02.2023 tasulise kirja saatmine 5 eurot,



muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-posti teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud ja võlanõude avaldamisega tehtud kulud).

24. Kohus leiab, et VÕS § 1132 piirab sissenõudmiskulu hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult,

tegemist ei ole iseseisva nõude alusega (nö seadusest tuleneva hinnakirjaga kirjade saatmise eest).

Olukorras, kus lepingutes kokkulepped sissenõudmiskulu hüvitamise kohta puuduvad, saab

sissenõudmiskulu hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et

hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Hageja on küll viidanud

saadetud kirjadele, kuid ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, milline kulu iga kirja

saatmisega, vm toimingu tegemisega tekkis, kuigi kohus ettepaneku vastava esitamiseks

20.02.2024 tegi. Hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõuete eelduste sisustamiseks piisavad.

Kohus jätab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude rahuldamata.

Menetluskulud

25. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja esitas hagi hinnaga 2 223,40 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hinnale 1 875,71 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 15,64% ning kostja kanda 84,36% menetluskuludest.

26. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu 877 eurot, mis koosneb riigilõivust

350 eurot ja lepingulise esindaja kulust 527 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt kokku tasutud 350 eurot riigilõivu.

27. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi toiminguid 3 tundi, so hagi koostamine koos

seonduvate toimingutega ning lisaks sellele on hageja kandnud lepingulise esindaja kulusid seoses

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamisega summas 20 eurot (dtl 233-234).

Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on nn masshagejaga, kes esitab analoogsetel asjaoludel erinevate

kostjate vastu hagisid, kasutades selleks ettevalmistatud sama dokumendipõhja, ei saanud hagi

koostamisele koos seonduvate toimingutega kulude üle 1 tunni, sh maksekäsu kiirmenetluse vormi

täitmine. Lepinguline esindaja osutas esitatu kohaselt teenust 169 eurot tunnis. Kohus leiab, et

keskmine

võrreldava

õigusteenuse

hind

(mitteadvokaadist

esindaja,

nõuded

tarbijakrediidilepingust) ei ületa 100 eurot tunnis. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale on

kohtu hinnangul 100 eurot ning hageja menetluskulu seega koos riigilõivuga kokku 450 eurot.

28. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, mistõttu ei

saanud tal ka kulusid tekkida. Kohus asub seisukohale, et kostjale hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

29. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

379,62 eurot (450 x 84,36%).

30. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele selliselt, et kostjal

tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud Julianus Inkasso OÜ kontole.

31. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

32. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik