3-24-1318/40 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1318

Haldusasi

X kaebus Kohila Vallavalitsuse 05.03.2024

ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X, volitatud esindaja Natalja Kutepova

Vastustaja – Kohila vald, volitatud esindajad Annika

Kook ja Eero Alamaa

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, menetluskulude taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-1318 menetlus.

2. Mõista Kohila vallalt X kasuks välja menetluskulud 800 eurot. Muus osas jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot Legenius Õigusbüroo OÜ-le.

4. Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on X kaebus Kohila Vallavalitsuse 05.03.2024

ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks.

2. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse ja kohustas menetlusosalisi asuma

kompromissläbirääkimistele. Asja arutati ka 08.10.2024 kohtuistungil.

3. Kohila Vallavalitsus esitas 13.12.2024 kohtule taotluse haldusasja menetluse lõpetamiseks

HKMS § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks

tunnistatud. Koos taotlusega esitas Kohila vald 13.12.2024 haldusakti, millega vaidlusalune

ettekirjutus-hoiatus kehtetuks tunnistati.

3-24-1318

4. Kohus palus kaebajal esitada seisukoht, kas ta on nõus menetluse lõpetamisega HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel. Samuti selgitas kohus, et menetluse lõpetamisel HKMS § 152 lg 1 p-i 4

alusel on kaebajal võimalik esitada taotlus menetluskulude väljamõistmiseks. HKMS § 108 lg

6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama seadustiku §

152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu

tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohila Vallavalitsuse otsusest tunnistada

kehtetuks vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus võib aru saada selliselt, et vastustaja leiab, et

vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid

faktiliste asjaolude muutumisest (klassi ja õpetaja vahetus on lapse olukorda märgatavalt

parandanud, koostöö lapsevanemaga on parem, laps täidab koolikohustust ja käitumuslikud

probleemid on vähenenud) ja millega seoses langesid ära 05.03.2024 ettekirjutuse andmise

alused. Kohus andis kaebajale tähtaja võimalike menetluskulude väljamõistmise taotluse

esitamiseks. Vastustajale andis kohus tähtaja kaebaja menetluskulude taotluse osas seisukoha

võtmiseks.

5. Kaebaja vastas kohtunõudele 27.12.2024 kirjaga:

5.1. Kaebaja nõustus 27.12.2024 kirjas kohtu ettepanekuga menetluse lõpetamise kohta

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, sest kaebusega soovitud eesmärk on tõepoolest saavutatud ning

kaebaja õiguste edasises kaitse vajadus puudub.

5.2. Kaebaja ei nõustu, et vastustaja otsus tunnistada vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus

kehtetuks ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja üritas enne kohtule kaebuse esitamist

lahendada asja kohtuväliselt, korduvalt viidates sellele, et tema lapsel esinevad probleemid

koolikohustuse täitmisega üksnes seetõttu, et kooliõpetaja kiusab teda. Ei kool, ega kohalik

omavalitsus sellele ei reageerinud. Isegi kui kaebaja pöördus kohtusse, jäi vastustaja enda

ettekirjutuse juurde, millest teatas korduvalt nii esimese kui teise astme kohtule. Vastustaja

ettekirjutuse kehtetuks tunnistamisele eelnes 7 kuud kestnud menetlus, mille käigus esitas

haridusministeerium oma kriitilise arvamuse ettekirjutuse kohta, samuti tuvastas Tallinna

Ringkonnakohus, et ettekirjutus on olulises osas tühine või vastuolus kehtiva

seadusandlusega. Kohtuasjas toimunud istungil kinnitas Kohila Vallavalitsuse esindaja

probleemi olemasolu ning lubas seoses sellega esitada kohtule juhtumikorralduse aruande,

kuid jättis selle tegemata. Vahepeal selgus, et ei last kiusanud kooliõpetaja ja ettekirjutuse

teinud lastekaitsespetsialist ei tööta enam nendel ametikohtadel. Kõik need asjaolud viitavad

sellele, et Kohila Vallavalitsus tunnistas vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks kohtumenetluse

mõjul kui sai aru, et ettekirjutusega on seotud hulgalised rikkumised kooli ja kohaliku

omavalitsuse poolt.

5.3. Kaebaja esitas koos seisukohaga menetluskulude hüvitamise taotluse koos

menetluskulude nimekirjaga. Kaebaja on seoses käesoleva kohtuvaidlusega tasunud

õigusabiteenuse eest Legenius Õigusbüroo OÜ-le 1600 eurot.

6. Kohila vald peab oma 15.01.2025 vastuses põhjendatuks menetluskulude kaebaja kanda

jätmist tuginedes HKM § 108 lõikele 6.

6.1. Kohila Vallavalitsus on seisukohal, et 05.03.2024 antud ettekirjutus-hoiatus oli

õiguspärane ning taotles kohalikule omavalitsusele seaduses ette nähtud ülesannete täitmist.

Kohila Vallavalitsus oleks haldusakti tühistanud ka ilma kaebuseta, sest asjaolud olid

muutnud, mis vähemalt osaliselt olid tingitud just 05.03.2024 antud haldusaktist. Ettekirjutuse

peamised nõuded oli lapsevanema suunamine koostööle, koolikohustuse täitmise tagamine,

terviseuuringud ning puudeastme tuvastamine ning võimalike teiste haridusvõimalust

tutvustamine. Just need asjaolud muutusid ning andsid põhjuse haldusakt tühistada.

3-24-1318

6.2. Kohila Vallavalitsus oli juba enne ettekirjutus-hoiatuse tegemist pika aja jooksul teinud

katseid lapsevanemat mõjutada, kuid alles peale ettekirjutus-hoiatuse esitamist tekkis reaalne

koostöö: lapse koolikohustuse täitmine, õppeedukus ning käitumine on oluliselt paranenud,

milles ilmselgelt on oma osa ka lapsevanemal. Kuna lapse toimetulek on paranenud, hindas

Vallavalitsus praeguseks ümber vajaduse puude määramiseks ning võimalike teiste

haridusasutuste tutvustamiseks. Seega on eelkõige ja peamiselt ning põhistavalt muutunud

ettekirjutus-hoiatuse aluseks olnud asjaolud.

6.3. Kohila Vallavalitsus ei tühistanud oma haldusakti kaebuse ega kohtumenetluse tõttu, sest

selle käigus ei toodud välja ühtegi tegelikku põhjust esialgse haldusakti õigusvastasuse kohta.

Kohila Vallavalitsus ei pea kaebust õigeks ning peab täielikult tõendamatuks kaebaja peamist

väidet, et kogu olukorra aluseks on lapse klassijuhataja kius lapse suhtes.

6.4. Seetõttu palub Kohila Vallavalitsus jätta menetluskulud täies ulatuses kaebaja enda

kanda.

Menetluse lõpetamine

7. Kuna kaebuses taotletud haldusakt on vaidlustaja poolt kehtetuks tunnistatud, tuleb asja

menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Kaebaja ei taotle menetluse jätkamist ka

õigusvastasuse tuvastamise nõude alusel (HKMS § 152 lg 2). Eeltoodust tulenevalt lõpetan

haldusasja nr 3-24-1318 menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.

8. HKMS § 43 lg 1 p 2 ja § 155 lg 6 kohaselt ei ole pärast menetluse lõpetamist samas asjas

kaebusega halduskohtusse pöördumine enam lubatud.

Menetluskulud

9. Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kannab menetluskulud üldjuhul

vastustaja. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab

menetluse sama seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses nõutud

haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

10. Kohtupraktikas on leitud, et HKMS § 108 lg 6 ei nõua menetluskulude vastustaja kanda

jätmise eeldusena seda, et kaebuse esitamine oleks tingimata ainus põhjus, miks vastustaja

andis akti või tegi toimingu, mis andis aluse menetluse lõpetamiseks. Kui vastustaja tegevus

võis olla ühtaegu ajendatud nii kaebuse esitamisest kui ka muudest asjaoludest, vabaneb

vastustaja menetluskulude kandmise kohustusest vaid siis, kui on ilmne, et kaebuse esitamise

mõju vastustaja tegevusele oli selgelt vähene ehk kui saab olla veendunud, et vastustaja oleks

samamoodi toiminud ka juhul kui kaebust ei oleks esitatud. (Tallinna Ringkonnakohtu

21.05.2024 määrus haldusasjas 3-23-2652 p 8). Seega peab kohtumenetluses vaidlustatud

haldusakti kehtivuse äralangemise ja kaebuse esitamise vahel esinema otsene põhjuslik seos

(vt Riigikohtu 10.01.2019 määrus nr 3-18-982, 10).

11. Vastustaja pidi käesoleva vaidluse menetluse käigus aru saama, et vaidlustatud haldusakti

ei saa eelduslikult õiguspäraseks pidada. Tallinna Ringkonnakohus märkis kaebaja

määruskaebuse kohta tehtud 28.06.2024 määruse punktides 20-23, et kaebuse edulootusi võib

pidada kõrgeks. Ringkonnakohus tõi välja, et vaidlusalune haldusakt on

põhjendamispuudustega, rikutud on ärakuulamisõigust. Kohtule esitatud materjalidest ei

nähtu, et vastustaja oleks algatanud juhtumikorralduse, kuigi ta oleks kõnealusel juhul

pidanud seda tegema.

12. Tõsi on ka see kaebaja väide, et vald algatas juhtumikorralduse alles kohtumenetluse ajal

ehk pärast kaebuse esitamist ja toimunud kohtuistungit. Samuti selgus menetluse käigus, et

vald hakkas abivajava lapsega ja tema perega tõsisemalt tegelema alles kohtuvaidluse käigus

3-24-1318

ja alles päras seda, kui olid vahetunud küsimusega tegelevad vallaametnikud. Samas nähtub

asja materjalidest ka see, et varasem koostöövalmidus oli napp ka lapse vanema poolt.

13. Kaebaja esitas kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse ja menetluskulude nimekirja.

Taotlusest nähtub et kaebaja on tasunud Legenius Õigusbüroo OÜ-le õigusabikulude eest.

Kokku on kaebaja tasunud 16 tunni õigusabi teenuse eest tunnihinnaga 100 eurot, kokku

summas 1600 eurot. Arve on tasutud sularahas, teenuse osutaja pole käibemaksukohustuslane.

Samuti on kaebaja tasunud Legenius Õigusbüroo OÜ vahendusel riigilõivu 20 eurot kaebuse

esitamise eest.

14. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse

tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12).

HKMS 108 lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võttes arvesse seda, et menetluse käigus on selgunud, et

ka kaebaja ise ei olnud enne kaebuse esitamist koostööaldis ning oli nõus vallaga sisulist

koostööd tegema alles pärast kui ettekirjutus-hoiatus anti, siis ei pea ma õiglaseks

menetluskulude 100 % kandmist vastustaja poolt. Eelnevast tulenevalt jääb pool

menetluskuludest ehk 800 eurot kaebaja enda kanda.

15. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv muu hulgas juhul, kui kohus

lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja tasus halduskohtus riigilõivu 20

eurot kaebuselt ja 20 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt, seega kokku 40 eurot. Esialgse

õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele. Menetluse lõpetamisel HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel tagastatakse HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv.

Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud

menetlusosalise nõudel (HKMS § 104 lg 8). Kaebaja tasus kaebuse esitamiselt riigilõivu 20

eurot (RLS § 60 lg 1). Tasutud riigilõiv 20 eurot tagastatakse Legenius Õigusbüroo OÜ pärast

käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma