1-25-18/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-18

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. jaanuaril 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-18

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

John Kukin süüdistatuna KarS § 424 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Doris Abe

Süüdistatav

John Kukin – isikukood 39505112732, xxxx kodanik,

elukoht xxxx, emakeel xxxx, xxxx, töökoht B OÜ, W OÜ

(xxxx), e-post:

xxxx, telefon xxxx,

kehtivad

kriminaalkaristused puuduvad.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada John Kukin KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 1

aasta 3 kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui John

Kukin ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. ei oma ega tarvita narkootilisi ega psühhotroopseid aineid, v.a vastava vajaduse

ilmnemisel arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel

määratud kogustes ja regulaarsusega;

8. osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata John Kukin katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS §-s 75 sätestatud

kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

Välja mõista John Kukinilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobeseisundi tuvastamise kulu 237 eurot

ning määratud kaitsjale makstud tasu 241,56 eurot riigituludesse.

Kohustada John Kukinit tasuma väljamõistetud sundraha, joobeseisundi tuvastamise

kulu ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 150,63

eurot.

Menetluskulud, kogusummas 1807,56 eurot, tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700001149. Selgitusse võib märkida: „John Kukin, kriminaalasi 1-25-

18, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Jätta kaitsetasu summas 43,92 eurot riigi kanda.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära John Kukinilt mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks

kuuks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on John Kukin kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

Asitõend – DVD-plaat (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

John Kukinit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 25.11.2023 kella 14.26 ajal

Tallinnas, Järvevana teel suunaga Tartu mnt poole mootorsõidukit VW Passat

registreerimisnumbriga xxxx, olles joobeseisundis (narkojoove: amfetamiin ja kokaiin).

Oma tegevusega rikkus John Kukin liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1

nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning joobeseisund on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või

psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani John Kukin oma eelkirjeldatud tahtliku tegevusega toime KarS § 424 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava John Kukini, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 03.01.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör John Kukini süüdi tunnistamist KarS § 424 lg 1 järgi ja

tema karistamist vangistusega 1 aasta 3 kuud. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata

karistus 1 aasta 3 kuud vangistust täielikult täitmisele pööramata, kui John Kukin ei pane 1

aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve

all talle KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid,

mille kohaselt kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks

ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2¹ alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal mitte omama või

tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, välja arvatud vastava vajaduse ilmnemisel

arsti ettekirjutusel ainult isiklikuks kasutamiseks arsti poolt raviotstarbel määratud kogustes ja

regulaarsusega. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada süüdistatavat käitumiskontrolli ajal

osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.

Lisakaristusena võtta KarS § 424 lg 3 ja KarS § 50 lg 1 р 1 alusel John Kukinilt ära

mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – DVD-plaadi, mis asub

kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel joobeseisundi tuvastamise

kulu 237 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu 241,56 eurot riigituludesse.

Jätta kaitsetasu summas 43,92 eurot riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik