2-24-14616/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. jaanuar 2025

Tsiviilasja number

2-24-14616

Tsiviilasi

T.V. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): T.V. (isikukood XXX; elukoht XXX,

e-post; tel: XXX)

Usaldusisik: Andrus Õnnik (Lai 10, Pärnu, e-post,

telefon 44 313 13, 50 11 556).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku T.V. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja T.V. pankrot 23. jaanuaril 2025 kell 09.10 ning algatada T.V.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada T.V. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (Andrus Õnniku Õigusbüroo

osaühing, Lai 10, Pärnu, e-post, tel: 44 313 13). Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Kohustada T.V.-d andma võlgniku vande 11. veebruaril 2025 kell 11.15 (asukohas

Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-1).

5. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 11. veebruar 2025 kell 11.15

(asukohas Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja, J. Liivi tn 4, Tartu, saal 206-1).

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

rahuldatakse viimases järgus.

Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate

kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

9. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

10. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

11. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 23.

jaanuariks (esimene aruanne esitada 23. jaanuaril 2026).

12. Jätta menetluskulud T.V. kanda.

13. Määrata usaldusisik Andrus Õnniku tasuks 1120 eurot, millele lisandub

käibemaks 246 eurot 40 senti, s.o kokku 1366 eurot 40 senti.

14. Hüvitada Andrus Õnnikule usaldusisiku tasu 820 eurot (millele lisandub

käibemaks 180 eurot 40 senti, koos käibemaksuga 1000 eurot 40 senti) menetlusabi

korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (Andrus

Õnniku

Õigusbüroo

osaühing

(registrikood

10016048),

konto

nr

EE861010902001530007 AS-is SEB Pank).

15. Mõista T.V. pankrotivara arvelt välja usaldusisik Andrus Õnniku tasu 366 eurot

(koos käibemaksuga)

Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingu

kontole nr

EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.

16. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

17. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

18. Toimetada määrus kätte T.V.-le ja Andrus Õnnikule ning saata täitmiseks

resolutsiooni p 14 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD

1. T.V.

(avaldaja, võlgnik) esitas 26. septembril 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi veidi üle 25 000 euro. Võlgniku sissetulekuks on

töötuskindlustushüvitis 269 eurot 67 senti ja töövõimetoetus 837 eurot 35 senti, kokku 1107

eurot 2 senti. Võlgnikul registreeritav vara puudub.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Võlgnikul on kohustusi kokku 24 396 euro ulatuses. Võlgniku suhtes täitetoimikuid avatud ei

ole. Täies ulatuses on sissenõutavaks muutunud Esto AS kohustused, kokku summas 6605

eurot 2 senti, ülejäänud laenudel on sissenõutavaks muutunud 1–2 kuu maksed, mistõttu

lepinguid üles öeldud ei ole ja lepingud tervikuna veel sissenõutavad ei ole. Võlgnikul

väärtuslik vara puudub. Varasemalt on tal olnud mitmed autod, kuid enam neid võlgnikul ei

ole.

Võlgnikul on XXX. Laenude võtmise ajal oli võlgniku keskmine sissetulek umbes 1000 eurot

kuus, mis tekitab küsimuse, kuivõrd võlausaldajad on laenude väljastamisel arvestanud tema

tegeliku maksevõimega. Makseraskused tekkisid märtsis 2024. a pärast XXX töösuhte

lõppemist. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetoetus ja töötuskindlustushüvitis. Tema

praegust tervislikku seisukorda, sh järgmist südameoperatsiooni arvestades, ei ole lähiajal

töökoha leidmine tõenäoline.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb

rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

4. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole

sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

5. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande

kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 24 396 eurot, millest 6605 eurot 2 senti on muutunud

sissenõutavaks.

Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks piisav sissetulek (võlgnik saab töövõimetoetust

umbes 363 eurot kuus ja töötuskindlustushüvitist umbes 837 eurot kuus) ning vara.

Töötuskindlustushüvitise maksmine lõppeb aprillis 2025. Võlgnikul on XXX. Võlgnik viibis

suvel 2024. a südamekliinikumis seoses südame seiskumise ja eduka taaselustamisega.

Võlgnikul on ees südameoperatsioon. Tervisliku seisundi tõttu ei ole võlgnikul võimalik

praegu tööl käia.

Kohus selgitas võlgnikule 21. jaanuari 2025. a ärakuulamisel menetluse kulgu ja võlgniku

kohustusi. Samuti selgitas kohus, et võlgnikul tuleb üle vaadata oma kulutused ja eluviis,

põhjendatud ei ole maksejõuetuse olukorras kulutada suuri summasid nt kiirtoidukohtades.

Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid

välja on kujunenud püsiv maksejõuetus. Asja materjalidest ei nähtu FIMS § 45 lg-s 3

sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal

algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest

keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist

(FIMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(vastutustundetu ja oma maksevõimet ületavate laenude võtmine), kuivõrd tuvastatud ei ole

kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa

võlgniku poolt vastutustundetu laenude võtmine eelmiste laenukohustuste täitmiseks.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks.

FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

7. Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.

PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast

pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete

täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pankroti

väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse

eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik,

sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud

kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).

Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale

teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti

väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse

kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab

osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87).

PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega

sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui

võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub

pankrotivara käsutamise keeldu).

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11. veebruar 2025. a

kell 11.15 (PankrS § 78 lg 1).

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

10. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt

õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 11. veebruar 2025. a kl 11.15.

11. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega

seotud kulud.

PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri

või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku

vara arvelt).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku

enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid

talle ei hüvitata.

13. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1120 eurot, millele lisandub

käibemaks.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23

lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei

jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt

arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise

halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

14. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi tunnitasuga

130 eurot, millele lisandub käibemaks, tasu kokku koos käibemaksuga 2061 eurot 80 senti.

Kuna võlgnikul puudub raha usaldusisiku tasumiseks, taotleb usaldusisik tasu vähendatud

ulatuses ning selle osalist hüvitamist riigi vahenditest.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (usaldusisiku hinnangu koostamine koos vara ja võlgade nimekirjaga), põhjalikkust ja

keerukust ning tema kutseoskusi, leiab kohus, et usaldusisiku ajakulu 13 tundi on vajalik ja

põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära

(praegusel hetkel piirmäär 164 eurot).

PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh

juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühingule, mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on

Andrus Õnniku Õigusbüroo osaühing käibemaksukohustuslane (nr EE100121575). Seetõttu

määrab kohus usaldusisiku tasu koos käibemaksuga.

15. Usaldusisik taotles tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse

raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja

kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole

piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks

määrata usaldusisiku tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks.

Arvestades usaldusisiku poolt kulutatud aega 13 tundi, oleks riigi vahenditest hüvitatavaks

tasuks 858 eurot (13*33*2), mis ületab piirmäära. Seega tuleb usalduslikule riigi vahenditest

hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 1000 eurot 40 senti.

Ülejäänud ulatuses 366 eurot (koos käibemaksuga) (1366,40 – 1000,40) tuleb usaldusisiku

tasu mõista välja pankrotivara arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik