3-24-2209/63 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

23.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2209

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pikendada

X.X.X-i kinnipidamiskeskus kinnipidamist

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri

Bergmann

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –

X.X.X (sündinud aa.aa.aaaa), esindaja v.adv Aleksei

Ratnikov

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses, kohtuistungil 16.01.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirvalveameti taotlus ning anda luba

X.X.X-i

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.05.2025 (kaasa arvatud).

2. Tõlkida määruse resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused araabia

keelde. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult X.X.X-ile tutvustada ja

selgitada, et määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlge edastatakse talle pärast selle

valmimist.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 13.01.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa

saamiseks X.X.X-i (puudutatud isiku) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja

pikendamiseks kuni 4 kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §

362 lg 5 alusel (faktilised asjaolud esitatud ka 23.09.2024 taotluses). Taotlusest, sh PPA

viidatud 23.09.2024 taotlusest nähtub järgnev:

1)

PPA pidas 27.08.2024 kell 06.40 Tallinna sadama D-terminalis kinni X.X.X-i ,

kellel oli laevapilet ja kes soovis minna Soome. Enda väitel oli isik saabunud samal

hommikul Lätist. Isik peeti kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse

(VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks. Tema kinnipidamiskeskusesse vormistamisel, u kell

3-24-2209

08.20 taotles isik suuliselt rahvusvahelist kaitset ning tema kinnipidamine vormistati

ümber VRKS alusel.

2)

Isikuga viidi läbi vestlus ning ta selgitas, et tema naise pere Iraagis soovib teda

tappa. Ta lahkus Iraagist 16.06.2024 Türki viisa alusel (maksis 200 dollarit), milleks

kasutas Iraagi passi. Schengenisse sisenes Bulgaaria kaudu. Eestisse saabumise

marsruut oli Serbia – Bosnia ja Hertsegoviina – Sloveenia – Horvaatia – Itaalia –

Saksamaa – Tšehhi – Poola – Leedu – Läti. Eesmärgiks oli jõuda Soome, kuna Soome

on turvaline riik. Terve reisi vältel oli teda pekstud ja väärkoheldud. Bulgaarias oli

piirivalvurid teda peksnud, lõhkunud tema telefoni ja võtnud ära asjad. Soome

jõudmiseks kasutas ta enda sõnul toimetaja abi, kes tellis talle takso ja korraldas

laevapileti.

3)

Kui algul väitis isik, et tal Soomes sugulased puuduvad, siis praeguseks on

selgunud, et tal on Soomes õde.

4)

PPA lükkas 29.10.2024 otsusega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi,

tegi talle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning sissesõidukeeluotsuse nr

12407280001. Isik vaidlustas otsuse kohtus, 09.01.2025 toimus asjas kohtuistung

(haldusasi nr 3-24-3192).

5)

Taotluse aluseks on VRKS § 361 lg 2 p 5. Isik, saabudes Schengeni alale ja

läbides enda sõnade kohaselt mitmeid liikmesriike, ei taotlenud esimeses turvalises

liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Ka Eestis ei pöördunud ta ise politsei poole ega

taotlenud kaitset, vaid tegi seda alles, siis kui ta kinnipidamiskeskusesse vormistati.

Isikut ei jõutud riigis ebaseaduslikult viibiva välismaalasena arvele võtta. Oli aga

selge, et isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja tema suhtes tuleb

läbi viia illegaalimenetlus. Seetõttu peeti isik asjaolude välja selgitamiseks 48 tunniks

kinni. Tal oli korduvalt võimalus taotleda rahvusvahelist kaitset, kuid ta ei teinud seda.

Isik pidi aru saama, et viibib riigis illegaalselt ja ta peeti eelnevalt kinni VSS § 15 lg 1

alusel.

6)

Esineb VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht, kuna isik on PPA-le teada andnud

ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Isiku ütluste

kohaselt läbis ta mitmeid turvalisi liikmeriike selleks, et jõuda Soome Vabariiki. Isik

kasutas ebaseaduslikuks Schengeni territooriumile sisenemiseks toimetaja abi. Isik ei

esitanud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlust. Samuti ei

esitanud ta Eestis tabamisel ja kinnipidamisel rahvusvahelise kaitse taotlust. Isik tegi

seda alles siis, kui ta viidi kinnipidamiskeskusesse. Isik otsis endale sobivat riiki, kus

taotlust esitada. Aru saades, et tema teekond on takistatud, otsustas ta taotleda

rahvusvahelist kaitset. Eesti ja teiste liikmeriikide kogemuse põhjal soovivad

kolmandate riikide kodanikud esitada taotlust riigis, kus on suured kogukonnad,

toetused ja seejuures võimalus jääda rahvamassis märkamatuks. Soovitakse töötada ja

parandada enda majanduslikku heaolu ja tabamisel taotletakse rahvusvahelist kaitset.

Olukorras, kus isikud otsivad endale sobivaimat riiki ega taotle esimesel võimalusel

rahvusvahelist kaitset, puudub isikul tegelikkuses kaitsevajadus. Seega ei soovi isik

lahkumiskohustust täida ja esitas taotluse lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks.

Käesolevaks hetkeks on PPA tõendanud, et isikut üritasid 27.08.2024 laevaga Soome viia

tema enda sugulased. Isik on seni väitnud, et tema neid isikuid ei tundnud, väites esialgu ka

seda, et Soomes sugulased puuduvad. Et isikul on õde Soomes, selgus siis, kui õde tuli

kinnipidamiskeskusesse sooviga kohtuda oma vennaga. Seega on isik korduvalt PPA-le

valetanud ja andnud valeütlusi. Samuti on PPA leidnud rahvusvahelise kaitse menetluses, et

2(5)

3-24-2209

taotleja ütlused on üldised, vastuolulised, ajas muutuvad ning suurendatud. Taotleja on teinud

ebatõenäolisi avaldusi, mis on vastuolus päritoluriigi kontrollitud teabega ja see muudab

ebausutavaks tema väited seoses rahvusvahelise kaitse saamise vajadusega.

Ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku käitumine

ja ütlused kinnitavad põgenemise ohu esinemist. Vabaduses viibides võib ta jätkata teekonda

Soome Vabariiki. Seega poleks isik vabaduses viibides menetlustoimingute jaoks kätte

saadav. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA on teinud rahvusvahelise kaitse

tagasilükkava otsuse ning koos keelduva otsusega ka sundtäidetava lahkumisettekirjutuse

Iraaki ja määranud Schengeni sissesõidu keelu 5 aastaks.

7)

Eeltoodust tulenevalt on isiku rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud eesmärgiga

rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada.

8)

VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt

kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Isiku elama suunamine kindlaks määratud

elukohta (nt Vao majutuskeskusesse) ei vähenda põgenemisohtu. Isikul ei ole kaasas

ühtegi reisidokumendi, mille PPA saaks hoiule võtta. Ta ei pruugi vabaduses viibides

järgida järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda

soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning

dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isik on varasemalt ühest liikmesriigist

teise liikumiseks kasutanud smugeldaja abi ning võib seda ka tulevikus sihtriiki

liikumiseks kasutada. Samuti pole usutavad isiku ütlused, sh isiku mobiiltelefoni

kaotamise kohta vahetult enne Eestisse saabudes. Isiku asjade seas leiti tšekk

(27.07.24 kell 10.56), millelt on näha, et summas 15,90 on tasutud pangakaardiga,

kuid isiku asjade seas ei ole pangakaarti. Seega on tõenäoline, et isik andis vahetult

enne sadamasse saabumist ära enda mobiiltelefoni, passi ja muud dokumendid, mis

tõendaksid tema isikusamasust või mis annaks informatsiooni tema reisiteekonna

kohta. Tema väited teekonna korraldamise kohta ei ole eluliselt usutavad. Koostöös

Soome politseiga on tuvastatud, et isiku ja sadamas kontrollitud teiste iraaklaste vahel

oli seos (isikute laevapiletid oli broneeritud sama telefoninumbriga) ning nende isikute

näol oli tegu tema sugulastega. Seega on alust kahelda isiku ütlustes riiki saabumise,

reisiteekonna ja muude asjaolude kohta. Eluliselt on usutav, et vabaduses viibides isik

jätkaks oma teekonda Soome. Tal on olemas kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni

alal ebaseaduslikult liikuda. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin

tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid. PPA hinnangul ei ole isiku

kinnipidamise pikendamine vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku

tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

2. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et tahab Eestisse jääda, kuna leiab, et on

turvalises riigis. Tema õde koliks samuti siia. Ta ei kavatse põgeneda. Tal on olnud selleks

võimalusi, kuid mõte põgeneda ei tulnud talle isegi pähe. Ta teab, et PPA-l on olemas tema

sõrmejäljed ning ta saadetaks siia tagasi. Kinnipidamiskeskuses on kannatada saanud tema

tervis. Ta on minestanud ja teda on vahepeal haiglasse viidud. Keskuse toitu ei suuda ta süüa,

see pole harjumuspärane. Lisaks on ta keskuses ainus araablane ja seega isoleeritud, ta ei saa

suhelda ja see mõjutab tema tervist. Kui ta ei söö, ei saa ta ka ravimeid võtta. Isik on ka

suitsetaja.

3. PPA selgitas kohtuistungil, et isik saab kinnipidamiskeskuses poest süüa osta. Kinnistes

pakendites saab toitu talle ka saata. Isik manipuleerib oma tervisega ega võta ravimeid. Isikule

on küll kutsustud kiirabi ja kontrolliks viidi ta ka haiglasse, kus selgus, et ta on terve.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-24-2209

4. Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1).

5. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral

kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema

kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning igal üksikjuhtumil peab arvestama

rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab

halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni

4 kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud

põhimõtted. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud

olulisi asjaolusid.

6. PPA tugineb taotluses kinnipidamise alusena VRKS § 361 lg 2 p-le 5. Selle kohaselt võib

rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise

menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise

kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

Kinnipidamiseks esineb vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et

isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu

30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18-18.5).

6.1. Tallinna Ringkonnakohus on VRKS § 361 lg 2 p 5 osas enda 29.11.2024 määruses

nr 3-24-2209 selgitanud, et olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse

tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse pärast hetke, mil kahtlus

tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda

tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art

8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga ning see kehtib sõltumata asjaolust, kas isiku

kinnipidamine jõutakse enne taotluse esitamist mingil moel ümber vormistada.

6.2.

Praegusel juhul oli isikul enne kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda

rahvusvahelist kaitset. Kui ta oleks tegelikult rahvusvahelist kaitset vajanud, oleks

mõistlik eeldada, et ta esitab taotluse juba nendes riikides, mida eelnevalt läbis, või

vähemalt Eestis esimesel võimalusel. Esitatud asjaoludel jäi ringkonnakohus

seisukohale, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks: ta läbis enne Eestisse jõudmist

mitmeid EL liikmesriike, kuid ei taotlenud neis rahvusvahelist kaitset; ta esitas

rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda, kui oli Eestist Soome sõitvale laevale

suundumisel kinni peetud ja kinnipidamiskeskusse sisse vormistatud; ta on kinnitanud,

et tema eesmärgiks oli jõuda Soome õe juurde. Seetõttu pidas ringkonnakohus

usutavaks, et isik, saades aru, et ta saadetakse Eestist välja ja tal ei lubata liikuda edasi

Soome, otsustas seda takistada rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega (vt

ringkonnakohtu määruse p 11).

6.3.

Praegusel juhul ei ole ilmnenud mingeid uusi asjaolusid, mis võiksid neid

põhjendusi ümber lükata. Kohus leiab seega, et eeltoodud põhjustel esineb jätkuvalt

kinnipidamise alus vastavalt VRKS § 361 lg 2 p-le 5.

7. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku puhul esineb VSS § 68 p-s 6 märgitud

põgenemisoht. Säte seostab põgenemisohu sellega, et välismaalase käitumisest järeldub tema

soovimatus lahkumiskohustust täita. PPA on esile toonud, et isiku seniste selgituste kohaselt

tuli ta edasitoimetajate abi kasutades Schengeni alale ebaseaduslikult ning isiku ütlustest võis

järeldada, et ta otsib pigem kohta, kus tagada endale parem majanduslik olukord. Tema

tegelik eesmärk oli jõuda Soome. Samas pidi isik olema teadlik, et tal puudub ka Soomes

4(5)

3-24-2209

viibimiseks seaduslik alus. Reisidokumendi puudumine ei takistanud tal varem

ebaseaduslikult riigipiiride ületamist, kusjuures Schengeni alal on selliselt liikumine pigem

lihtne. Põgenemisoht on seega tõeline ja seda suurendab praeguseks selgunud asjaolu, et

isikul elab Soomes õde. Seega võib tal vabaduses viibides olla täiendavat tuge ja kontakte

Eestist lahkumiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2024 määruse p 15). Kuigi isik

väitis kohtuistungil, et tal puudub kavatsus Eestist enne menetluse lõppu lahkuda, ei saa seda

väidet pidada usaldusväärseteks olukorras, kus tema varasemad ütlused viitasid selgele

plaanile liikuda edasi Soome. Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole alust arvata, et

kinnipidamiskeskusest vabastamise korral jääks isik Eestisse. Tõenäoliselt liiguks ta edasi

riiki, kus on tema lähedased ning kus tal oleks võimalik ennast varjata (nt Soome).

8. Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt lubatud juhul, kui soovitud eesmärki

oleks tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamisega, samuti olukorras, kus kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga

seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.

9. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine põhjendatud võimaliku lahkumiskohustuse

täitmise tagamiseks ning välja ei ole toodud ühtegi asjaolu, mille põhjal saaks kinnipidamise

tähtaja VRKS § 362 lg 5 alusel kuni nelja kuu võrra pikendamist hinnata

ebaproportsionaalseks (nt tervise kaitse või turvalisuse kaalutlustel). On põhjendatud alus

arvata, et leebemate järelevalvemeetmete (VRKS § 29) kohaldamisel võib isiku hilisem

kättesaadavus võimalike väljasaatmistoimingute tegemiseks olla keeruline või võimatu ning

leebemate meetmete kohaldamine ei tagaks isiku Eestis viibimist. Kohtule ei nähtu, et isiku

kinnipidamiskeskus viibimine oleks vastuolus tema tervise kaitse vajadusega. Isik viitas

terviseprobleemidele, kuid nii tema kui PPA selgitustest nähtuvalt on talle arstiabi olnud

tagatud ning on vajadusel tagatud ka edaspidi. Isikul tuleb jälgida, et ta võtaks määratud

ravimeid. Samuti on isikule kinnipidamiskeskuses tagatud toitlustus. Tal on võimalus valida

erinevate menüüde vahel, kui mõni toit talle ei sobi. Samuti on tal lisaks võimalus osta endale

sobivat ja meeldivat toitu poest või paluda seda endale tuua või saata lähedastel (nt õel).

Asjaolu, et isikul ei pruugi olla võimalik suitsetada nii palju kui ta soovib, ei kujuta endast

sellist piirangut, mis muudaks tema kinnipidamise ebaproportsionaalseks. Samuti ei muuda

kinnipidamist ebaproportsionaalseks see, kui ta on keskuses ainus araablane. Kohtule ei nähtu

ka muid asjaolusid, mis välistaksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise.

10. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud PPA taotlus rahuldada. Isik tuleb

kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära.

11. Käesolev määrus edastatakse nii PPA-le kui puudutatud isikule. PPA-l tuleb määrust

viivitamatult isikule tutvustada ja selgitada, et määruse resolutsiooni, vaidlustamisviite ja

põhjenduste tõlge araabia keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.

12. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud

isiku nime ja sünnikuupäeva tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)