2-24-132015/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-132015

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi X-i vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

305,62 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Placet Group OÜ (registrikood: 11198910;

asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Darina Koivunen (e-post:

XXX)

Kostja: X (isikukood: XXX; elukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista kostjalt X hageja Placet Group OÜ kasuks välja laenulepingust nr

TL4054030 tuleneva põhivõlgnevuse 200 eurot, intressi 4,98 eurot ja viivise 3,75

eurot.

3. Mõista kostjalt X hageja Placet Group OÜ kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.11.2024 kuni

põhivõlgnevuse 200 euro tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata intressi 38,82 euro, viivise 8,57 euro ja sissenõudmiskulu 25

euro osas.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud 76,32% ulatuses kostja kanda ja 23,68% hageja kanda.

8. Mõista kostjalt X hageja Placet Group OÜ kasuks välja menetluskulu summas 76,32

eurot.

2-24-132015

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja nõuded

1. Harju Maakohtu menetluses on Placet Group OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.02.2024 laenulepingu nr TL4054030, mille

kohaselt andis hageja kostja kasutusse laenusumma 200 eurot. Laenu väljamaksmisel peeti

laenusummast kinni lepingutasu summas 10 eurot.

Vastavalt laenulepingule nr TL4054030 oli laenuleping sõlmitud krediidikulukuse

määraga 51.99% ja intressimääraga 39,07% aastas.

3. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja

omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste

kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest

andmebaasidest.

4. Lepingu katteks kostja poolt maksegraafikujärgseid tagasimakseid tehtud ei ole.

Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid,

jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, edastas

hageja kostjale 08.08.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse, millega hageja andis kostjale

võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks. Kuna kostja võlgnevust

ei tasunud ütles hageja lepingu 05.09.2024 üles.

5. Hageja palus mõista kostjalt välja:

2-24-132015

-

põhivõlgnevuse summas 200 eurot, kuivõrd tagasimaksed laenu katteks puuduvad;

-

tasumata intressi kokku summas 43,80 eurot, mis on kujunenud alljärgnevalt:

1) märtsi intressimakse 7,81 eurot;

2) aprilli intressimakse 6,73 eurot;

3) mai intressimakse 6,48 eurot;

4) juuni intressimakse 6,65 eurot;

5) juuli intressimakse 6,40 eurot;

6) augusti intressimakse 6,57 eurot ja

7) intress ülesütlemiseni 3,16 eurot (septembri intressimakse 6,53 eurot/31 päeva *

15 päeva).

-

võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot 02.04.2024, 30.04.2024, 28.05.2024,

27.06.2024 ja 30.07.2024 edastatud tasuliste meeldetuletuste edastamise eest;

-

viivise lepingujärgses määras 0,11% päevas põhivõlgnevuselt alates 06.09.2024 kuni

31.10.2024 summas 12,32 eurot;

-

edasiulatuva viivise alates 01.11.2024 põhinõude 200 eurot tasumata osalt kuni selle

kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohtu seisukoht

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale väljaandes Ametlikud Teadaanded

kättetoimetatud 20.11.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

7. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

tagaseljaotsusega osaliselt.

Kohtu põhjendused

8. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

9. Kohtu hinnangul vastab 13.02.2024 sõlmitud laenuleping nr TL4054030

tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS

22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev

vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS

2-24-132015

§ 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida

(VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

10. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele

laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste

suuruse, lähtudes ainult kostja enda esile toodust.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul hageja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et hageja oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on hageja jätnud sisuliselt

kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

11. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

2-24-132015

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus VÕS § 4034 lg 6.

12. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

13. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2)

täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja

täiendava tähtaja määramine.

14. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu,

haldustasu; vt ka Riigikohtu 24.11.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 24).

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo

05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja

29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11

15. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hageja märkis, et põhinõude suurus on 200 eurot, kuivõrd kostja ei ole laenu katteks

tagasimakseid teostanud.

16. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Hageja ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmises. Hageja palub

kostjalt välja mõista tasumata intressi kokku summas 43,80 eurot.

Kuna kohus tuvastas, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb

vastavalt VÕS § 4034 lg 7 ja § 94 lg 1 alusel lähtuda VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

intressimäärast.

Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab

2-24-132015

intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva

viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega

viivitamise eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10).

Hageja taotletud perioodist alates 13.02.2024 kuni 05.09.2024 oli VÕS § 94 lg-s 1

sätestatud intressimäär 4,50% ja 4,25%.

Hagejal on õigus nõuda intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras laenusummalt 200

eurot alates 13.02.2024 kuni 05.09.2024, kuivõrd kostja ei ole laenu katteks tagasimakseid

teinud. Intressi suurus on 4,98 eurot ja see kujuneb alljärgnevalt:

Periood

Laen

Intressimäär

(aastas)

Intress

13.02.2024-

30.06.2024

200 eurot

4,50%

3,42 eurot

01.07.2024-

05.09.2024

200 eurot

4,25%

1,56 eurot

17. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna

kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.

Hageja võib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuda viivist vastavalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 200 eurot alates

06.09.2024 kuni hagi esitamiseni, st 31.10.2024.

Alates 06.09.2024 kuni 31.10.2024 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemäär 12,25%. Viivise suurus on 3,75 eurot ja see kujuneb alljärgnevalt:

Periood

Võlgnevus

Viivisemäär

(aastas)

Viivis

06.09.2024-

31.10.2024

200 eurot

12,25%

3,75 eurot

18. Võla sissenõudmiskulu summas 25 eurot 02.04.2024, 30.04.2024, 28.05.2024, 27.06.2024

ja 30.07.2024 edastatud tasuliste meeldetuletuste edastamise eest. Meeldetuletusi saadeti

lepingu kehtivuse ajal, st enne lepingu ülesütlemist - 05.09.2024.

Seega nimetatud nõude lahendamisel tuleb juhinduda VÕS § 1132 lg 1, mis näeb ette, et

lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse

kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses

nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda

ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

2-24-132015

VÕS § 1132 lg 1 nõuab tasulise meeldetuletuskirja eest hüvitise saamiseks vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuskirja saatmist. Hagist ei nähtu, et hageja oleks kostjale saatnud

vähemalt ühe tasuta meeldetuletuskirja vastavalt VÕS §-s 1132 lg 1 ettenähtud

tingimustele, mistõttu jääb võla sissenõudmiskulu 25 eurot rahuldamata.

19. Edasiulatuva viivisenõue TsMS § 367 alusel on põhjendatud.

20. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja põhivõla 200 eurot, intressi 4,98 eurot, viivise

3,75 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuse tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 01.11.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Hagi jääb rahuldamata intressi 38,82 euro (43,80 – 4,98), viivise 8,57 euro (12,32 – 3,75)

ja sissenõudmiskulu 25 euro osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

20. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei

taotle (TsMS § 173 lg 2). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

21. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

22. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 150

eurot. Riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

Kohus märgib, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga

seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. TsMS § 175

lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse

üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata

esindajakulusid.

Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest võib järeldada, et Darina Koivunen on hageja töötaja,

kuna avalduses on tema tööaadressiks märgitud PLACET GROUP OÜ, F. R. Kreutzwaldi

tn 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10120. Seetõttu ei kuulu esindaja tasu

hüvitamisele TsMS § 175 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohus jätab menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 150 euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o

õigusabikulu).

2-24-132015

Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, s.o ligikaudu 76,31% ulatuses

(305,62/233,23), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus

jätab menetluskulud 76,32% ulatuses kostja kanda ja 23,68% ulatuses hageja kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja

kasuks menetluskulud, milleks on 76,32 eurot (100*76,32%).

23. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

kulude summa ületab 280 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 177 lõike 3

kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

kohta menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik