3-24-3512/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KO H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

22.01.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3512

Haldusasi

AS Hansab kaebus Riigi Info- ja Kommunikatsioo-

nitehnoloogia Keskuse minikonkursil viitenumbriga

286148 koostatud 20.11.2024 otsuse kaebaja

pakkumuse tagasilükkamise kohta tühistamiseks ning

riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.12.2024 otsuse

vaidlustusasjas nr 231-24/286148 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Hansab, lepinguline esindaja v.adv

Martin Männik

Vastustaja – Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloo-

gia Keskus, volitatud esindaja Fredy Bogomolov

Kolmas isik – AS Atea, lepinguline esindaja v.adv

Marko Mehilane

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja nr 3-24-3512 menetlus.

2. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 23.12.2024 otsus vaidlustusasjas nr

231-24/286148.

3. Tagastada AS-le Hansab kaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-24-3512 tasutud riigilõiv

1280 eurot.

4. Jätta rahuldamata AS Hansab taotlus mõista Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloo-

gia Keskuselt kaebaja kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja

õigusabikulud.

5. Jätta menetlusosaliste kohtumenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 278

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts (AS) Hansab (kaebaja) sõlmis Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskusega (RIK) riigihanke viitenumbriga 277945 „Videokonverentsi-, heli- ja esitlusseadmete

soetamine ja teenuste tellimine" tulemusena raamlepingu.

2. RIK (hankija) alustas 23.10.2024 minikonkurssi „LED seinte ja heliseadmete hankimine

ning paigaldamine“ (viitenumber 286148) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid.

Minikonkurss on seotud riigihanke „Videokonverentsi-, heli- ja esitlusseadmete soetamine ja

teenuste tellimine“ (viitenumber 277945) tulemusel sõlmitud raamlepinguga. Pakkumuste

esitamise tähtpäevaks oli 13.11.2024. Hankija lükkas 20.11.2024 otsusega tagasi AS Hansab

pakkumuse, tunnistas vastavaks ja edukaks AS Atea poolt esitatud pakkumuse maksumusega

103 668,00 eurot.

3. AS Hansab esitas 22.11.2024 vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

hankija 20.11.2024 otsuse minikonkursil viitenumbriga 286148 kaebaja pakkumuse

tagasilükkamise kohta kehtetuks tunnistamiseks.

4. VAKO jättis 23.12.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 231-24/286148 AS Hansab

vaidlustuse rahuldamata.

5. AS Hansab esitas 31.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse RIK minikonkursil

viitenumbriga 286148 hankija 20.11.2024 otsuse kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta

tühistamiseks ning VAKO 23.12.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 231-24/286148 tühistamiseks.

6. Tallinna Halduskohtus võttis 31.12.2024 määrusega menetlusse AS Hansab kaebuse RIK

minikonkursil viitenumbriga 286148 koostatud hankija 20.11.2024 otsuse kaebaja pakkumuse

tagasilükkamise kohta tühistamiseks ning VAKO 23.12.2024 otsuse vaidlustusasjas nr

231-24/286148 tühistamiseks (haldusasi 3-24-3512). Kohus kaasas sama määrusega menetlusse

kolmanda isikuna AS Atea.

7. RIK edastas 02.01.2025 halduskohtule 02.01.2025 RIK otsuse, millega tunnistati kehtetuks

Minikonkurss „LED seinte ja heliseadmete hankimine ning paigaldamine“ (viitenumber

286148). Ühtlasi esitas RIK taotluse lõpetada menetlus haldusasjas 3-24-3512

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS). § 152 lg 1 p 4 alusel.

8. Kohus pöördus 14.01.2025 kohtunõudega kaebaja ja kolmanda isiku poole, väljendades

seisukohta, et on põhjendatud haldusasja 3-24-3512 menetluse lõpetamine, sest ära on langenud

vajadus kontrollida kaebaja pakkumise tagasilükkamise õiguspärasust. Kohtu arvates pole ka

äratuntavat vajadust jätkutuvastamiskaebusele üleminekuks HKMS § 152 lg 2 kohaselt, kuna

hanke kehtetuks tunnistamine on eraldiseisvalt vaidlustatav ning võimalikus uues

hankemenetluses on kaebajal võimalik esitada uus pakkumus ja selle mittevastavaks

tunnistamisel tuleb vastav otsus igal juhul vaidlustada. Kaebajal tuli vastava soovi korral esitata

taotlus menetluskulude hüvitamiseks ja põhjendused, et hanke kehtetuks tunnistamine oli

tingitud kaebuse esitamisest, tulenevalt HKMS § 108 lg-st 6. Kolmas isik võis esitada enda

seisukoha menetluse lõpetamise kohta.

9. Kolmas isik leiab 14.01.2025 seisukohas, et AS Hansab kaebuse esitamine 31.12.2024 ei

olnud asjakohane ka siis, kui kaebaja ei nõustunud VAKO 23.12.2024 otsusega ja tema

pakkumuse tagasilükkamise otsusega. Nimelt, minikonkurssi Tehnilises kirjelduses (TK) oli

ette nähtud, et kõik minikonkursi esemeks olevad kõik tööd/tegevused tuleb teostada ja

lõpetada veel enne 2024.aasta lõppemist. Paigaldustööde tähtajaks oli 18.12.2024 (TK p 1.3.3).

Sätestatud oli isegi see, et üleandmise-vastuvõtmise akt tuleb esitada hiljemalt 20.12.2024 (TK

p 1.3.3.1) ja arve hiljemalt 31.12.2024 (TK p 1.3.3.2). Selliselt oli kaebuse esitamisel

31.12.2024 ja enne sedagi selge, et kõnealune minikonkurss läheb igal juhul kehtetuks

tunnistamisele ilma hankelepingut sõlmimata, kuna alusdokumentides sätestatud täitmistähtajad

2(5)

on möödunud ja neid pole võimalik täita. Eeltoodust järeldub kolmanda isiku arvates, et

minikonkurssi kehtetuks tunnistamine hankija poolt ei olnud tingitud 31.12.2024 esitatud

kaebusest.

10. Kaebaja esitas 21.01.2025 taotluse mõista RIK-lt välja vaidlustusmenetluses tasutud

riigilõiv summas 1280 eurot ja AS Hansab vaidlustusmenetluse kulud summas 861 eurot ning

AS Hansab menetluskulud halduskohtus summas 1280+1279 eurot. Kaebaja toob välja, et ei

ole vaidlust selles, et hankija tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks alles pärast kaebaja

poolt kaebuse esitamist ja selle menetlusse võtmist, kuigi oleks seda saanud teha juba enne

VAKO poolt asjas lahendi tegemist. See kinnitab, et kui kaebaja ei oleks esitanud vaidlustust

VAKO-le, ei oleks hankija (omal algatusel) hankemenetlust kehtetuks tunnistanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Ehkki hankija 02.01.2025 otsusega ei ole formaalselt tunnistatud kehtetuks

praeguses asjas vaidlustatud hankija 20.11.2024 otsust, millega lükati tagasi kaebaja pakkumus,

vaid hankija tunnistas minikonkursi „LED seinte ja heliseadmete hankimine ning

paigaldamine“ (viitenumber 286148) kehtetuks tervikuna, on sellega lõppenud ka

hankemenetluse vastavas osas tehtud varasemate otsuste (sh 20.11.2024 otsuse) regulatiivne

toime ja haldusasja menetlus tuleb HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada (vrd ka RKHKm

04.08.2011 nr 3-3-1-39-11, p 11; 09.03.2011 otsus nr 3-3-1-91-10, p 21, TlnRngKm

11.10.2023, 3-23-1619, p 15 ja seal viidatud praktika).

12. HKMS § 152 lg 2 näeb ette, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid

jätkab menetlust kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on

vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Praegusel juhul ei ole kaebaja taotlenud

haldusasja menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel ning ka halduskohus ei pidanud seda

14.01.2025 kohtunõudes vajalikuks.

13. Kui haldusasja menetlus lõpetatakse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kaebuses vaidlustatud

haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu, peab menetluskulud HKMS § 108 lg 6 järgi üldjuhul

kandma vastustaja. Erandiks on olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei

olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja ei peaks HKMS § 108 lg 6 alusel kandma

menetluskulusid, kui kaebuse eesmärgi kohtumenetluse ajal saavutamine ei olnud seotud

kaebuse esitamisega, vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega

halduskohtusse pöördumist. Kui menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral ei ole

HKMS § 108 lg 6 kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt HKMS § 108 lg-s 4

sätestatule, st menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja.

Vastustaja 02.01.2025 hanke kehtetuks tunnistamise otsusest nähtuvalt on hankija hankeeseme

TK p-s 1.3.3 esitanud tingimuse, mille kohaselt pidid seadmete paigaldustööd olema teostatud

hiljemalt 18. detsember 2024. Seoses vaidlustusmenetlusega on tööde täitmise (sh ka seadmete

tarnimise) tähtaeg aegunud, mistõttu edasine riigihanke menetlemine ja lepingu sõlmimine

kooskõlas riigihanke alusdokumentidega ei ole hankija selgituse kohaselt reaalselt võimalik.

Arvestades, et minikonkursi alusdokumente ei ole võimalik peale pakkumuste esitamise tähtaja

saabumist enam muuta, ja seega ka ilmnenud asjaolusid kõrvaldada, ei ole hankija sõnul

võimalik minikonkursiga senistel tingimustel jätkata. Sama seisukohta on väljendanud kolmas

isik oma 14.01.2025 menetlusdokumendis.

14. Halduskohus märgib, et HKMS § 108 lg 6 kohaldamise seisukohast ei oma tähtsust, kas

haldusorgan tunnistab vaidlustatud haldusakti kohtusse pöördumise tõttu kehtetuks seepärast, et

möönab haldusakti õigusvastasust, või muul põhjusel (nt otstarbekuse kaalutlustel). Oluline on

3(5)

üksnes see, kas kehtetuks tunnistamise tingis kaebuse esitamine või mitte (TlnRngKo

12.04.2022, 3-21-1733, p 17). HKMS § 108 lg 6 kohaselt pole piisav üksnes kaebuse esitamise

fakt, vaid oluline on ka see, et kaebuses esitatud põhjendused võisid tingida kohtumenetluse

ajal vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise (nt menetluse lõpetamise või haldusakti

kehtetuks tunnistamise tulemusena). Oluline tegur on mh kaebuses toodud põhjendused ja

asjaolu, kas need põhjendused veensid vastustajat kohtumenetluses haldusakti kehtetuks

tunnistama (TlnRngKm 3-23-1619, p 16). Riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6 alusel on

hankijal avar otsustusruum hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel, sealjuures on

töödega alustamise aja möödumist hankemenetluse kestel peetud põhjendatud vajaduseks RHS

§ 73 lg 3 p 6 mõttes (sealsamas). Vastustaja põhjendas riigihanke menetluse kehtetuks

tunnistamist just sellega, et hanke eesmärgi saavutamine oli vaidlustus- ja kohtumenetluse tõttu

muutnud võimatuks. Vastustaja on välja toonud, et TK punktis 1.3.3 on esitatud tingimus, mille

kohaselt pidid seadmete paigaldustööd olema teostatud hiljemalt 18. detsember 2024, st enne

vaidlustusasjas lõpliku lahendi jõustumist. Üleandmise-vastuvõtmise akt tuli esitada hiljemalt

20.12.2024 (TK p 1.3.3.1) ja arve hiljemalt 31.12.2024 (TK p 1.3.3.2). Seetõttu ei pidanud

vastustaja halduskohtule taotluse esitamise hetkel (s.o 02.01.2025) enam võimalikuks

sõlmitavat hankelepingut hanke alusdokumentides esitatud tingimustel täita ega hanke

eesmärki saavutada. Tegemist ei ole otsitud põhjendustega hankemenetluse kehtetuks

tunnistamiseks, kuna sõlmitavat minikonkursi lepingut ei oleks olnud võimalik selles

ettenähtud tähtaegade ületamise tõttu täita. Vastustaja tegevus ja põhjendused ei luba seega

järeldada, et riigihanke menetluse lõpetamine oleks olnud vahetult tingitud kaebusest ja selles

toodud põhjendustest. VAKO on kaebuse esitamise hetkeks leidnud, et vastustaja pole oma

tegevusega kaebaja õigusi rikkunud. Seega pole tõendeid selle kohta, et hankija oleks hanke

kehtetuks tunnistanud kaebuse esitamise tõttu. Asjaolu, et hankija ei tunnistanud

hankemenetlust kehtetuks varem, nt vaidlustusmenetluse ajal, ei viita sellele, et hankemenetlus

tunnistati kehtetuks kaebuse esitamise tõttu. Kuna juba VAKO otsuse tegemise ajal oli TK-s

toodud tähtajad ületatud, on tõenäoline, et hankemenetlus oleks kehtetuks tunnistatud igal

juhul. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige jätta kaebaja menetluskulusid HKMS § 108 lg 6 alusel

vastustaja kanda, vaid menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 4). Vastustaja

ega kolmas isik ei ole kohtule esitanud menetluskulu dokumente. Kuna ei vastustaja ega

kolmas isik ei ole kaebusele sisuliselt vastanud, pole neil eelduslikult menetluskulusid

tekkinud. Asjaoludest nähtuvalt ei ole vastustaja kasutanud asutusevälist õigusabi. Vastustaja ja

kolmanda isiku võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi enda kanda.

15. Kaebaja on kaebuse esitamisel kohtule tasunud riigilõivu 1280 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 4

kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4

alusel. Seega tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada.

16. Vastavalt Riigikohtu 09.06.2011 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-38-11 (p-d 9 ja 10) tuleb

menetluse lõpetamise korral tühistada asjas tehtud VAKO otsus, et tagada õigusselgus ja

kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mis võiksid jääda menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid

mõjutama. Seetõttu tühistab kohus menetluse lõpetamise tõttu VAKO 23.12.2024 otsuse

vaidlustusasjas nr 231 24/286148.

17. Kaebaja on vaidlustusmenetluses tasunud riigilõivu 1280 eurot ning kandnud

esindajakulusid 861 eurot. Kuna VAKO jättis 23.12.2024 otsusega vaidlustuse RHS § 197 lg 1

p 4 alusel rahuldamata, jäid vaidlustusmenetluse kulud RHS § 198 lg-te 3 ja 8 alusel kaebaja

enda kanda.

RHS § 198 lg 51 reguleerib vaidlustusmenetluses kantud esindajakulude jaotust olukorras, kus

vaidlustus jääb tervikuna läbi vaatamata. Selle sätte kohaselt kui vaidlustusmenetlus lõpeb RHS

§ 197 lg 1 p 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või

otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab VAKO oma

4(5)

otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva

eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud

juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või

õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Käesolevas asjas kohus

leidis, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu

pole põhjust sama sedastada ka vaidlustusmenetluse kohta. Seega VAKO poolt paika pandud

menetluskulude jaotust vaidlustusmenetluses pole põhjust muuta.

Kui VAKO jätab vaidlustuse tervikuna läbi vaatamata, tuleb tasutud riigilõiv RHS § 198 lg 7 ja

riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 kohaselt tagastada. Kuna tegemist ei ole kohtu võetud

riigilõivuga, siis ei ole kohus pädev otsustama vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu

tagastamist, vaid sellekohane taotlus tuleb RLS § 12 lg 1 kohaselt esitada riigilõivu võtjale (vt

ka RLS § 13). Seega saab üksnes VAKO otsustada, kas vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv

kuulub tagastamisele. Alust riigilõivu vastustajalt välja mõista ei ole. Taotlus VAKO-le tuleb

esitada enne kahe aasta möödumist selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti ning taotlus peab

vastama RLS § 12 lg 2 nõuetele (vt TlnRngKo 12.04.2022, 3-21-1733, p 22).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

5(5)