2-24-13261/15 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-13261

Tsiviilasi

X.S maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): X.S (isikukood XXX)

Usaldusisik: Hillar Villers

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku X.S maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja X.S pankrot 22. jaanuaril 2025 kell 16.00 ning algatada X.S

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada X.S pankrotihalduriks Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ,

XXX, 41531 Jõhvi, Mob +372 508 2311, e-post: XXX). Kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 12. veebruar 2025 kell 10.30

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 3).

5. Kohustada X.S-i andma võlgniku vande 12. veebruaril 2025 kell 10.30 asukohas

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 3.

Kohus hoiatab X.S-i, et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema

suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks

kuuks.

6. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu

võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või

kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet

oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

10. Jätta menetluskulud X.S kanda.

11. Määrata usaldusisiku Hillar Villers tasuks 820 eurot, millele lisandub käibemaks

180 eurot 40 senti, s.o kokku 1000 eurot 40 senti.

12. Anda X.S-ile menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro

40 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

13. Määruse resolutsiooni p-s 10 märgitud usaldusisiku tasu JeweLex

Advokaadibüroo Osaühingu kontole nr EE782200221056739476 (Swedbank AS), mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

14. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

15. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

16. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 12

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale

võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FIMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või

saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri

määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. X.S (avaldaja, võlgnik) esitas 3. septembril 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks.

Avalduse kohaselt kuulub võlgnikule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väärtusega 100 eurot, tema

pangakontol on raha 65 senti. Ta ei ole viimased viis aastat tööl käinud. Võlgnik saab

vanemahüvitist 730 eurot 22 senti ja elatisabi 100 eurot. Väljaminekud iga kuu on 620 eurot.

Kohustusi on tal kokku 18 917 eurot 11 senti. Võlgnik on maksejõuetu. Ta võttis laenu 2022–

2023, kuna ei omanud viis kuud sissetulekut. Kaheksa lapse kõrval ei ole võimalik tekkinud

võlgasid tasuda.

1.1. Võlgniku täiendavalt avaldatu järgi ta üüri tasuma ei pea, kuid kommunaalkulud on

suvel 300–400 eurot ning talvel 500–700 eurot. Toidule kulub 200 eurot, riietele (sh jalatsid,

majatarbed, ravimid jne) 195 eurot, kulutused lastele (laseteaiakulud, koolikulud) 40 eurot.

Lisaks tuleb tasuda 96 eurot kuus (kriminaalmenetluskulud).

Korterisse kolides (2017) tegi ta pisiremonti, st värvis seinad ja vahetas põrandad. Nõuet

korteri omanikule (laste isa A. D. ema I. D. ) ei esitanud. Elamistingimused selles korteris on

keskpärased, kuid perel tekkis võimalus korterit kasutada, tasudes ainult kommunaalkulud.

Avaldaja võttiski laenu, kuna 2022–2023 oli perel majanduslikult raske ja puudus sissetulek.

Laenuks võetud raha kulus nii pere ülalpidamiseks kui pisiremondiks.

Võlgnik märkis avalduses vaid vanemahüvitise ja elatisabi, kuna ei teadnud, et perele

makstavad toetused tuleb märkida.

Sõiduki andis võlgnik tütrele kasutada, enne kui tekkis võlg võlausaldaja ees.

Võlgniku kontol nähtuvatest xxxxxxxxx maksetest võlgnik ei tea, kuna ei teadnud, et laste isa

on kasutanud võlgniku pangakaarti ja konto andmeid. Kontolt võtab võlgnik tihti välja

sularaha igapäevaseks kasutamiseks ning osa paneb lapse kontole. Sularaha sissemaksetest ei

tea võlgnik midagi, seda on teinud laste isa.

Avaldaja on nõus võimalusel tööle asuma sissetuleku suurendamiseks. Kuna kõige noorem

laps on 9-kuune ning tihti tekib vajadus kodus olla, kui mõni lastest haigeks on jäänud, siis

täiskohaga tööle asuda ei ole võimalik. Siiski on võlgnik valmis töötama väiksema

koormusega. Avaldaja on kandideerinud ka hooldaja kohale hooldekodus. Samuti on võlgnik

valmis säästma sissetulekust 30–50 eurot, mis sõltub väljaminekutest.

2. Maakohus nimetas 17. septembri 2024. a määrusega võlgniku usaldusisikuks Hillar

Villersi (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ja kohaldas

käsutuskeeldu.

3. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus või lõpetada menetlus raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse

(PankrS) §-s 29 sätestatule. Võlgade ümberkujundamise menetlust usaldusisik võimalikuks ei

pea.

Võlgnikul on 8 alaealist last. Võlgnik ei tööta ning saab sotsiaaltoetusi 2345 eurot (septembris

2024), kuid elatisabi maksmine lõpeb. Talle kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (eelduslik

väärtus 500 eurot), raha pangakontol on 26 senti. Lisaks on talle kuulunud veel kolm sõidukit,

kuid on need võõrandatud. Igakuised kulutused on 620 eurot. Võlgnikul on eelduslikult

kohustusi vähemalt 17 648 eurot 31 senti.

Ebaselged on maksed xxxxxxxxx-lt. Lisaks nähtub konto väljavõttest, et kontole on teostatud

sularaha sissemakseid, millest võib järeldada, et võlgnikul on ka teisi sissetulekuid. Kui

lähtuda võlgniku kuludest ja sissetulekutest, siis peaks võlausaldaja kohustuse täitmiseks kuus

jääma 985 eurot, kuid võlgnik ei ole makseid teinud võlausaldajale.

Võlgnikul puudub vara ja sissetulekud, mille realiseerimisel oleks võimalik kõik kohustused

täita. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita ning on alaliselt

maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse on tinginud eelkõige võlgniku poolt elamiseks ja

ülalpeetavate ülalpidamiseks rahaliste kohustuste võtmine, üle hinnates kohustuste võtmisel

enda võimekust neid täita. Samas suure tõenäosusega ei ole võlausaldaja(d) (võimalik, et

eirates vastutustundliku laenamise põhimõtet) eelnevalt kontrollinud võlgniku maksevõimet ja

on andnud kergekäeliselt laenu, millega on kaasa aidanud käesoleva olukorra tekkele.

Tegemist elulise situatsiooniga ning ei ole põhjust väita, et tegemist oleks kuriteo tunnustega

teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on usaldusisiku hinnangul muu asjaolu. Maksejõuetuse

tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid arvestades kogutud

andmeid siis 2024 aasta algus (maksekäsud).

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1000 eurot 40 senti (käibemaksuga).

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

5. FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus

algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

6. FIMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub

sissenõutavaks muutunud kohustuste (17 648 eurot 31 senti) täitmiseks vara ja piisav

sissetulek. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.

Võlgnik on ka ise 6. novembri 2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema

makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8). Pankrotihalduril tuleb kohtule

teada anda, kui esineb alus menetluse lõpetamiseks.

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses

(sissetulekute puudumine kohustuste täitmiseks), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega

tegu või rasket juhtimisviga.

7. Kohus nimetab pankrotihalduriks Hillar Villersi, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

8. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 12. veebruar 2024

kell 10.30 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

9. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

10. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1000 eurot 40 senti

(käibemaksuga).

10.1.

FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2

nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse

määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos

taotlusega tasu arvestuse.

10.2.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

10.3.

Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi 30 minutit.

Arvestades avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete

mahtu (vara ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ning hinnanguga,

samuti võlgniku varasema tegevuse analüüsi) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab,

et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud.

10.4.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

JeweLex Advokaadibüroo Osaühing (registrikood 12412334), mille kaudu ta tegutseb.

Äriühing on käibemaksukohustuslane (EE101607797).

11. Usaldusisik on taotlenud tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on

hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

Võlgnikul puudub koheselt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus võlgnikule

usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra

(820 eurot, lisandub käibemaks).

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli

aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada

oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe

aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse

ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses

(FIMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik