2-24-114833/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2025.a, Tallinna kohtumaja,

Tsiviilasja number

2-24-114833

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi P-S P vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

375,36 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood

10746479), lepinguline esindaja: A J, e-post: xxx;

Kostja: P-S P (isikukood xxx), tegelik viibimiskoht

xxx,

menetlusdokumendid kätte toimetatud

Ametlike Teadaannete kaudu

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt P-S P hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks lepingu XXX

põhivõlgnevus 166,80 eurot, intress 0,93 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 1,53 eurot ning lepingu XXX põhivõlgnevus 133,38

eurot, intress 0,51 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

0,83 eurot.

3. Välja mõista kostjalt P-S P hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis alates

4.07.2024

kuni lepingu XXX põhinõude

summas

166,80

eurot täitmiseni

intressimääraga võrdses määras 4,42% ning viivis alates 4.07.2024 kuni lepingu XXX

põhinõude summas 133,38 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 3,01%.

4. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista kostjalt P-S P hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks menetluskuludena

360 eurot.

6. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb P-S Pil tasuda OÜ-le Aktiva Finance Group

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale kätte Ametlike Teadaannete

kaudu, kui kostjale ei ole õnnestunud otsust kätte toimetada muul viisil.

8. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

xxx OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja sõlmisid 25.08.2023 tarbijakrediidilepingu

XXX. Lepingu XXX krediidi kulukuse määraks on 49,97%. Laenulepingu XXX alusel

väljastati kostjale laenu summas 250 eurot. xxx OÜ ja kostja sõlmisid 27.08.2023

tarbijakrediidilepingu XXX. Lepingu XXX krediidi kulukuse määraks on 49,96%.

Laenulepingu XXX alusel väljastati kostjale laenu summas 200 eurot.

Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitud

maksegraafikule perioodil 25.08.2023-16.11.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi

hagejale perioodil 25.08.2023-16.09.2023, millest põhiosa katteks on arvestatud 83,2

eurot. Kostjal on põhivõlgnevus alates 2. osamaksest so 16.09.2023 a kuni 4. osamakseni

so 16.11.2023.a. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 166,80 eurot.

Laenulepingu XXX alusel väljastati kostjale laenu summas 200 eurot. Kostja kohustus

lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule

perioodil 27.08.2023- 16.11.2022. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil

27.08.2023- 16.09.2023, millest põhiosa katteks on arvestatud 66,62 eurot. Kostjal on

põhivõlgnevus alates 2. osamaksest so 16.09.2023 a kuni 4. osamakseni so 16.11.2023 a.

Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 133,38 eurot. Seega moodustub

põhivõlgnevus kokku summas 300,18 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja XXX

põhivõlgnevus 166,80 eurot, intress 0,93 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 1,53 eurot; XXX põhivõlgnevus 133,38 eurot, intress

0,51 eurot, sissenõudmiskulud 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 0,83 eurot;

viivis alates 4.07.2024 kuni põhinõude XXX summas 166,80 eurot täitmiseni

intressimääraga võrdses määras 4,42%; viivis alates 4.07.2024 kuni põhinõude XXX

summas 133,38 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 3,01%; menetluskulud,

sealhulgas riigilõiv summas 140 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot ning

väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kohtumääruse põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 14.11.2024.a ning menetluskulude nimekiri on

kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.11.2024.a.

Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei

ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt

ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (49,97% ja 49,96%) ei ole

vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine,

kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti

Panga poolt alates 31.05.23.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määr oli 16,72%. Seega vastasid 25.08.23 sõlmitud laenulepingu nr. XXX ning

27.08.23 sõlmitud laenulepingu nr XXX krediidi kulukuse määrad Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale (16,72*3=50,16%) ning lepingutes kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on

seaduslikud, vastavad VÕS § 406² lg 1 ega ole tühised.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 140 eurot ja esindustasu

358 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot) ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 140 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 140 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile

sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks

põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud

teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda

ebamõistlikult kõrgeks. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes

kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja

tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas

peetud 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi

tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi

puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva

vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist

tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud

tunnitasuks 100 eurot.

Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, 2 h,

169 eur/h summas 338 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel

asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu,

käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega

istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud

ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Ühtlasi peab kohus tulenevalt

TsMS § 484.2 põhjendatuks kulusid maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 360 eurot

(140+200+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (360

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik