2-24-133507/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedMõista S.S-ilt S.M-i kasuks välja igakuine elatis 225 eurot alates 1. veebruarist märgitud igakuise elatise iga kalendrikuu eest hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks
Legislator headnote
AI generated2-24-133507/11 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: veebruarist märgitud igakuise elatise iga kalendrikuu eest hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Mari Schihalejev
Määruse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2025, Võru kohtumaja
Tsiviilasi
F.S-i ja S.M-i hagi S.S-i vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja number
2-24-133507
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hagejad: F.S (isikukood XXX), S.M (isikukood XXX),
seaduslik esindaja D.I (isikukood XXX)
Kostja: S.S (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada F.S-i , S.M-i ja S.S-i vahel 22. jaanuari 2025. a istungil
sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.
Mõista S.S-ilt F.S-i kasuks välja igakuine elatis 225 eurot alates 1.
veebruarist 2025 kuni F.S-i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
1.2.
Mõista S.S-ilt S.M-i kasuks välja igakuine elatis 225 eurot alates 1. veebruarist
2025 kuni S.M-i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
1.3.
Kohustada S.S-i maksma käesoleva määruse resolutsiooni p-des 1.1 ja 1.2
märgitud igakuise elatise iga kalendrikuu eest hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks
D.I kontole, märkides makse selgitusse „elatis“ koos lapse/laste nimega.
2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-133507 menetlus.
4. Määrus toimetada kätte pooltele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest
alates.
ASJAOLUD
1. F.S ja S.M (hagejad, lapsed) esitasid 18. septembril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse S.S-ilt (kostja, isa) elatise saamiseks. Kohus tegi 19. septembril 2024
võlgnikule nõude osas makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus
lõpetas 16. oktoobri 2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hagejate nõude kostja
vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Maakohus jättis avalduse 7. novembri 2024. a määrusega käiguta ja kohustas hagejaid
esitama nõuetekohaselt vormistatud hagiavalduse. Hagejad esitasid 20. novembril 2024 Tartu
Maakohtule oma seadusliku esindaja D.I (ema) kaudu hagiavalduse elatise väljamõistmiseks.
Hagiavalduse kohaselt soovivad hagejad perioodilist elatist 250 eurot lapse kohta alates
maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Samuti palusid
hagejad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise ühe aasta eest enne hagi (maksekäsu
kiirmenetluse avalduse) kohtule esitamist.
3. 22. jaanuaril 2025 toimunud maakohtu istungil palusid pooled kinnitada nende vahel
sõlmitud kompromissi ja lõpetada tsiviilasja menetluse.
KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et poolte sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus
lõpetada.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad pooled menetluse kuni
hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus võib keelduda
kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad
alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid
aluseid ei esine. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.
6. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja
menetluse. Kohus selgitas menetlusosalistele 22. jaanuari 2025. a istungil kompromissi
kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslike tagajärgi vastavalt TsMS §-dele 430, 432 ja § 459.
Samuti on kohus selgitanud TsMS § 459 lg 1 sisu. Seega on pooled teadlikud kompromissi
kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.
Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt peab lapsega koos
elav vanem elatist kasutama lapse huvides.
7. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise tõttu
menetlusosaliste endi kanda.
8. Kuna hagejad olid elatise väljamõistmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud,
ei ole praeguses asjas vajalik lahendada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõivu tagastamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari Schihalejev
kohtunik