Legislator Case Law & Legislation
2-24-119570/10 AI generated

2-24-119570/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-119570/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista X-ilt Bondora AS kasuks tarbijakrediidilepingust nr BL3120029 tulenev Välja mõista X-ilt Bondora AS kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 595 eurot,

Legislator headnote

AI generated

2-24-119570/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista X-ilt Bondora AS kasuks tarbijakrediidilepingust nr BL3120029 tulenev Välja mõista X-ilt Bondora AS kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 595 eurot,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-119570

Tsiviilasi

Bondora AS hagi X-i (X) vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

5 397,31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja Elari Arjakas

Kostja X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista X-ilt Bondora AS kasuks tarbijakrediidilepingust nr BL3120029 tulenev

põhivõlgnevus summas 3 948,30 eurot, intress summas 271,34 eurot, lepingu haldustasu summas

58,58 eurot, lepinguga seotud lisateenused summas 89,94 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

summas 238,31 eurot ning alates 11.09.2024 kuni põhinõude (3 948,30 eurot) täitmiseni viivis

määraga 20,03% aastas.

3. Jätta menetluskulud X-i kanda.

4. Välja mõista X-ilt Bondora AS kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 595 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Bondora AS (hageja) esitas 27.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X-ilt

(võlgnik, kostja) 4 369,24 euro saamiseks. Kohus tegi 28.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, millele

võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 12.08.2024 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagi 10.09.2024 (täpsustatud 19.09.2024

ja 23.10.2024), milles palus kostjalt välja mõista 4606,47 eurot, millest 3948,3 eurot on tagastamata

krediidisumma, 271,34 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 58,58 eurot lepingu haldustasu, 89,94

eurot lisateenused ning 238,31 eurot viivis. mõista Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista alates

11.09.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 20,03% tagastamata

krediidisummalt aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 06.11.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta kätte toimetatud 06.11.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei

ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks poolte vahel

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL3120029 (mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 4

253 eurot) tulenev võlgnevus. Seega nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb

tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt deklareeris kostja laenutaotluses oma sissetulekuks 2

600 eurot ja kohustusteks 875 eurot. Hagejale esitati kostja pangakonto väljavõte, mille analüüsi

tulemusel selgus, et kostja igakuiseks sissetulekuks on 2 249,54 eurot ja igakuisteks kohustusteks on

1088,85 eurot. Hageja on arvestanud kostja elamiskuludeks 674 eurot. Hageja on toonud välja, et

pangakonto väljavõttelt nähtuvalt puudusid kostjal kulutused hasartmängudele. Välja on toodud, et

laenutaotluse esitamise ajal oli kostja kohta avalikustatud maksehäireid, kuid need olid lõpetatud

rohkem kui kaks aastat enne laenutaotluse esitamist. Hageja lisas vastutustundliku laenamise väljavõtte

ehk krediiditoimiku hagiavaldusele. Hagi kohaselt hindas seega krediidiandja kostja

krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja krediidiandja

tegi kostja kohta põhjaliku krediidivõimelisuse hinnangu. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on

kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on

põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse

kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja

on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

4. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 5 397,31 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 6 000 eurot tasuda riigilõiv

summas 595 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 595

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud

180 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis kokku 1,5 tundi. Kohus

leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi

istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 180 eurot. Hageja on esitanud kohtule

hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks

ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 1,5 tundi, mis on mõistlik

ajakulu hagiavalduse koostamiseks, hagiavalduse lisade komplekteerimiseks, dokumentide esitamiseks

ning riigilõivu tasumiseks.

6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik