3-25-176/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-176

Haldusasi

Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi

esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Taotleja – Interchemie Werken De Adelaar Eesti

aktsiaselts (registrikood 10009120), volitatud esindaja

v. adv. Lembit Tedder

Vastustaja – Ravimiamet

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselts taotlus esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks ajutiselt. Keelata Ravimiametil 17.01.2025 tehtud

ettekirjutuse nr. JV-15/25/1 avalikustamiseks vajalike toimingute tegemine 30 päevaks,

sh keelata ettekirjutuse edastamine teistele ravimiametitele ja ettekirjutuse

Ravimiameti dokumendiregistris avalikkusele kättesaadavaks tegemine.

2. Määrata, et Ravimiametil on õigus esitada seisukoht esialgse õiguskaitse edasise

kohaldamise kohta hiljemalt 06. veebruaril 2025. Kui Ravimiamet ei vaidle esialgse

õiguskaitse taotlusele vastu, ei ole seisukohta vaja esitada ning esialgne õiguskaitse

rakendub (a) kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise

tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata või (b) kohtuotsuse

jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse

lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt

halduskohtule kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 204 lg 1, § 252 lg 7). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 203 lg 1).

ASJAOLUD

1. Ravimiameti 17.01.2025 ettekirjutusega nr JV-15/25/1 kohustatakse Interchemie Werken

De Adelaar Eesti aktsiaseltsi (taotleja) hävitama ning hulgimüügi tasandil tagasi kutsuma

veterinaarravimid, mis toodeti taotleja registreeritud aadressil asuva ravimitehase A-korpuses

perioodil 05.01.2024 kuni 17.09.2024 (täpne loetelu on toodud ettekirjutuse punktis 1.1.9).

2. Taotleja on rahvusvaheliselt tuntud „Interchemie“ kaubamärgiga veterinaarravimite

tootmisele spetsialiseerunud äriühing ning Hollandi äriühingu Interchemie werken 'De

Adelaar' B.V. lepinguline tootja. Taotleja hinnangul puudub alus ettekirjutuses nimetatud

ravimite tagasikutsumiseks või hävitamiseks, kuna ravimid on toodetud kooskõlas hea

tootmistavaga (GMP) ning vastavad teadaolevalt nii kvaliteedi- kui ohutusnõuetele.

Ettekirjutuse kättesaamisel palus taotleja kohtumist Ravimiametiga, et asjaolusid arutada,

ning taotles, et ettekirjutuse sisu hoitaks konfidentsiaalsena kuni ettekirjutuse

vaidlustamisvõimaluste ammendumiseni.

3. 21.01.2025 kell 16.10 teatas Ravimiameti esindaja e-kirja teel, et 22.01.2025 edastatakse

ettekirjutus teistele ravimiametitele ning seejärel avalikustatakse see Ravimiameti

dokumendiregistris. Ettekirjutuse avalikustamine põhjustaks taotlejale aga märkimisväärset

kahju, mida ei kompenseeriks ka ettekirjutuse hilisem kehtetuks tunnistamine vaide- või

kohtumenetluses.

4. Taotleja esitas 22.01.2025 Ravimiametile vaide, milles palus ettekirjutuse kehtetuks

tunnistada. Vaides teavitas taotleja Ravimiametit ka kavatsusest esitada halduskohtule

käesolev esialgse õiguskaitse taotlus.

5. Tallinna Halduskohtus registreeriti 22.01.2025 taotleja esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja

soovib esialgse õiguskaitse abinõuna ettekirjutuse avalikustamise peatamist kuni ettekirjutuse

vaidlustamisperioodi lõpuni, s.o vaide- ja kohtumenetluse lõppemiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Taotleja on esitanud vaide Ravimiameti ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohus

selgitab, et HKMS § 7 lg 1 kohaselt esitatakse kaebus vastustaja asukoha või teenistuskoha

järgi. Kui vaidluse esemeks on vastustaja piirkondliku struktuuriüksuse või ametiisiku

tegevus, sellega tekitatud kahju või selle tagajärjed, esitatakse kaebus piirkondliku

struktuuriüksuse asukoha või ametiisiku teenistuskoha järgi. Esialgse õiguskaitse taotlus on

tingitud vaide esitamisest Ravimiameti ettekirjutusele. Ravimiameti juriidiline aadress on

Nooruse 1, 50411 Tartu ehk taotlus oleks tulnud esitada Tartu Halduskohtusse. Ka

vaidlustatud ettekirjutuses on toodud, et kaebus ettekirjutusele tuleb esitada Tartu

Halduskohtusse. Samas sätestab HKMS § 9 lg 1, et haldusasi allub sõltumata HKMS §-des 7

ja 8 sätestatust kohtule ka juhul, kui menetlusosalised ei vaidlusta kohtualluvust kaebusele

vastamiseks antud tähtaja jooksul. Kuigi taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks oleks

tulnud saata Tartu Halduskohtule, ei saa taotluse kiireloomulisuse tõttu taotlust vastavalt

alluvusele Tartu Halduskohtule saata. Kuna taotlus on vaja lahendada viivitamata, lahendab

käesoleva taotluse Tallinna Halduskohus. Kohus juhib tähelepanu, et tulevikus vaideotsuse

võimalikul vaidlustamisel tuleb kaebus esitada siiski Tartu Halduskohtule.

7. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada

ka vaidemenetluse ajal.

8. HKMS § 252 lg 4 alusel võib kohus kohaldada kuni 30 päevaks esialgset õiguskaitset

määrusega, mis ei sisalda üksikasjalikke põhjendusi. Vajadust esialgse õiguskaitse (ajutiseks)

kohaldamiseks saab möönda. Taotlust pole põhjust praeguses menetlusstaadiumis ilmselgelt

perspektiivituks pidada. Ravimiamet on taotlejat teavitanud, et avalikustab 22.01.2025

ettekirjutuse. Avalikustamine seisneb selles, et Ravimiamet saadab ettekirjutuse teistele

ravimiametitele ja avalikustab selle oma dokumendiregistri kaudu. Taotleja toob välja, et

ettekirjutuses nimetatud ravimite hävitamisnõude avalikuks tulek kahjustaks oluliselt taotleja

mainet ja vähendaks nõudlust taotleja toodangu järele, põhjustades seeläbi märkimisväärset

saamata jäänud tulu. Lisaks kahjustaks ettekirjutuse avalikustamine oluliselt taotleja võimet

teenida tulu konkreetselt ettekirjutuses nimetatud veterinaarravimite müügist, isegi kui hiljem

kinnitatakse, et neil puuduvad kvaliteedivead. Taotleja kinnitab, et taotlejal on juba keelatud

ettekirjutuses nimetatud veterinaarravimeid väljastada vastavalt Ravimiameti 19.08.2024

ettekirjutusele nr JV-15-24/6. Asjaomaseid ravimeid hoiustatakse ladudes juba alates sellest

ajast (2024. a augustikuust), st need ei ole käibes ega seetõttu kuidagi üldsusele ohtlikud.

Ettekirjutuse avalikustamise peatamine ei mõjuta kuidagi ravimite kättesaadavust (need pole

ka praegu üldsusele kättesaadavad ja jäävad kättesaamatuks vaidluse lõpuni) ega ka

ettekirjutuses sätestatud kohustuste täitmist. Taotleja toob veel välja, kui ettekirjutus osutub

õiguspäraseks, saab avalikkus sellega tutvuda pärast vaidlustamisvõimaluste ammendumist.

Kui aga ettekirjutuse vaidlustamise tulemusena leitakse, et ettekirjutus on õigusvastane ja see

tunnistatakse kehtetuks, jääb avaldamata õigusvastane ettekirjutus. Sel puhul väldib esialgse

õiguskaitse kohaldamine taotlejale potentsiaalselt miljonitesse eurodesse ulatuva varalise

kahju tekkimist. Kohus nõustub taotlejaga. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.

9. Kohus leiab, et praegusel juhul on põhjendatud HKMS § 252 lg 4 kohaselt esialgse

õiguskaitse korras keelata Ravimiametil 17.01.2025 tehtud ettekirjutuse nr. JV-15/25/1

avalikustamiseks vajalike toimingute tegemine 30 päevaks, sh keelata ettekirjutuse

edastamine teistele ravimiametitele ja ettekirjutuse Ravimiameti dokumendiregistris

avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Taotleja taotles küll ettekirjutuse avalikustamise

peatamist, kuid toimingute tegemise (ettekirjutuse avalikustamiseks tehtavad toimingud) on

kohtu hinnangul antud hetkel selgem abinõu.

10. HKMS § 252 lg 3 kohaselt jõustub esialgse õiguskaitse määrus selle teatavakstegemisel,

kui määruse teinud kohus ei määra teisiti. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta,

rakendub HKMS § 252 lg 4 alusel kohaldatud esialgne õiguskaitse kuni kohtuasja menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni (HKMS § 252 lg 4).

11. Kohus selgitab, et HKMS § 252 lg 4 alusel tehtud esialgse õiguskaitse määrusele saab küll

esitada määruskaebuse, kuid ringkonnakohus saab määruskaebuse menetlemisel üksnes

kontrollida, kas halduskohtu põhjendusteta otsustus (kohaldada esialgset õiguskaitset kuni 30-

päevase tähtajaga) on õiguspärane. Halduskohtu määrust oleks põhjust pidada õigusvastaseks

siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei saaks kohtumenetluse ajal mingil juhul

kaasa tuua neid tagajärgi, mida kaebaja soovib kaebuse esitamisega ära hoida, kaebuse

perspektiivitus oleks põhjalikuma süvenemisetagi ilmselge või esineks ülekaalukas vastanduv

huvi, mis saaks ebaproportsionaalselt riivatud juba 30 päeva jooksul. Sõltumata sellest, mis

seisukoha ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel võtab, peab halduskohus 30 päeva

möödumisel asuma esialgse õiguskaitse küsimust uuesti lahendama.

12. Menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel võib kohus esialgse õiguskaitse

määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta (HKMS § 253 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik