1-11-4502/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasi 1-11-4502

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.septembril 2011.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number

1-11-4502

Kriminaalasi

R.P süüdistuses KarS§ 274 lg.1 järgi

Kohtunik

Piret Liivo

Kohtuistungi sekretär

Terje Liebert

Tõlk

Imbi Kangur-Popova

Prokurör

Anneli Lumiste

Kaitsja

Mariann Tusti

Süüdistatav

R.P

isikukood XXX, elukoht: xxx,

,

pensionär, keskharidusega; VF kodanik; emakeel: vene keel; varem kriminaalkorras karistamata.

Menetluse liik

üldmenetlus

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada R.P KarS § 274 lg.1 järgi ja

mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.

KarS§ 68 lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud aeg 09.06.2010.a. kuni 10.06.2010.a., s.o. 2 päeva ning ärakandmisele kuulub 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS§ 73 lg.1,3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.P ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 19.09.2011.a.

KrMS§ 175;§ 179 alusel välja mõista R.P-lt

riigituludesse sundraha 417,03 eurot ja kaitsjatasu 402,7 eurot.

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele

nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606

Swedbank’is või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS

Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777 ja selgitus: süüdistava nimi, 1-11-4502, sundraha, kaitsjatasu.

Kui menetluskulud ei ole tähtajaks täises ulatuses tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel

süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu ja prokurör 15 päeva

jooksul esitada apellatsioonteate, mille kasutamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul

alates

kohtuotsuse

resolutiivosa

kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsioonteadet ja

apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel.

Apellatsioonteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna

kättesaadav 12.10.2011.a. Asjaolud ja menetluse käik: R.P süüdistatakse selles, et tema, 09.06.2010.a. kella 20:45 paiku Xxx Tallinnas toimuval korteriühistu RM üldkoosolekul s o avalikus kohas, kus kehtib avalik kord, kasutas füüsilist vägivalda avalikku korda kaitsnud AS Caesar Turvateenistuse turvatöötaja VK suhtes seoses kannatanu poolt ametikohustuste täitmisega, kus kannatanu tõkestas avaliku korra tagamiseks R.P juurdepääsu saali, järgnevalt: R.P tõukas VK, jõuga kätega selga ja seejärel lõi parema käe rusikaga alalõua piirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu.

Seejuures sai R.P aru, et VK, kes kandis ka turvaettevõtte embleemidega vormi, täidab turvatöötajana oma ametikohustustest tulenevalt avaliku korra kaitsmise funktsiooni – tagab avaliku korra üritusel s o Korteriühistu RM üldkoosolekul ja s h ennetab ja tõrjub õigusrikkumisi. Oma tegevusega põhjustas R.P VK füüsilist valu. Seega, R.P , pannes toime vägivalla võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. R.P ennast KarS§ 274 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatava kaitsja Mariann Tusti asus seisukohale, et süüdistus on põhjendamatu. Kaitsja on seisukohal, et R.P omas korteriühistu liikme volitust osaleda üldkoosolekul ning ta üksnes soovis realiseerida oma seaduspärast õigust, mida tõendab ka tema kõne politseisse. Ei saa pidada eluliselt usutavaks kannatanu ja tunnistajate väidet, et R.P korduvalt sülitas kannatanule näkku nii, et see pidi käima korduvalt pesemas. Ei ole ka usutav, et R.P olles kogu aja rahulik ning oodates koosoleku lõppu, äkki ilma mingi põhjuseta kannatanut lõi.

R.P poolt esitatud fotodelt on näha, et turvatöötajad on heatujulised ja ei tunne ennast mingil kombel häirituna. Mis puudutab süüdistuse kvalifikatsiooni, siis on kaitsja seisukohal, et turvatöötajad sellise ürituse turvamisel ei ole käsitletavad avalikku võimu kaitsvate isikutena. Ka puudus R.P tahtlus rikkuda avalikku korda, tema ainus soov oli teostada oma seaduslikku õigust koosolekul osaleda. Kohtu järeldused R.P süüdistuses KarS§ 274 järgi. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära kannatanu ning tunnistajate ütlused, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on R.P süü KarS§ 274 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud ning kohtueelses menetlus kvalifitseeritud õigesti.

Kohus motiveerib oma järeldusi alljärgnevalt: Kohtus ülekuulatud kannatanu K ´i ja tunnistajad - kelleks olid temaga koos turvatöötajatena vastavalt valvelepingule koosolekut turvanud turvatöötajad M ja U kinnitavad kõik, et R.P algusest peale käitus nende suhtes agressiivselt, ta tagus koosolekusaali uksele, püüdis sisse tungida, mõnitas turvatöötajaid, rebides neil töötõendeid, mis rippusid kaelas, surus neile näkku fotoaparaati ja pildistas neid ning tõukas korduvalt kannatanut ja sülitas mitu korda talle näkku, nii, et kannatanu pidi käima tualettruumis ennast süljest puhastamas.

Vaatamata sellisele provotseerivale käitumisele turvatöötajad enda kaitseks R.P suhtes mingit jõudu ei kasutanud, nad seisid käed seljal või vööl lihtsalt ukse peal ees, kuna neile oli antud korraldus R.P, kelle kohta oli teada, et võib rikkuda koosolekul korda, mitte sisse lasta. Nii andis kannatanu VK ütlusi selle kohta, et teab R.P seoses tööülesannete täitmisega ühel ühistu koosolekul ja nimelt on ta Caesar Security turvatöötaja ning tööülesandeid täidavad nad alati vormiriietuses. Koosolek toimus 09.06.2010.a. ning töökorralduseks oli korra tagamine koosolekul.

Koos temaga oli korda tagamas ka AU ja AM. Turvatöötajatele oli öeldud, et koosolekule võib tulla üks meesterahvas, kes võib hakata koosolekul korda rikkuma. Ütles neile seda ilmselt ühistu esimees või keegi juhatusest, see naisterahvas jäi koos turvatöötajatega eesruumi ning näitas neile R.P, kes saabudes püüdis kohe saali siseneda ning turvatöötajad seisid talle uksele ette. Nendega olnud naisterahvas rääkis R.P-le, et esmalt võtab koosolek hääletusega vastu otsuse, kas R.P lastakse koosolekule sisse või mitte. Kannatanu mäletamist mööda R.P käitus ebaadekvaatselt, provotseeris turvatöötajaid ja sülitas mitu korda kannatanu peale.

Kannatanu jäi rahulikuks ning pesi lihtsalt näo puhtaks. R.P üritas korduvalt saali pääseda, kuid U ja M seisid tal ees. Natuke enne koosoleku lõppu lõi R.P korraga kannatanut näkku. Kuna löök tuli selja tagant, siis kannatanu ei näinud, millega teda löödi, kuid eeldas, et rusikaga. Rusikaga löömist nägid pealt ka teised turvatöötajad. Selle peale juba kutsusid turvatöötajad ka politsei välja ning panid R.P käed raudu. Politseile näitas kannatanu ka nägu ning politsei veendus, et seal oli löögist tekkinud punane plekk. Turvatöötajad ise kuidagi R.P ei provotseerinud, neile oligi antud korraldus jääda igal juhul rahulikuks.

Samuti puudus neil R.P-ga dialoog. Nad palusid R.P pöörduda juhatuse poole küsimusega, miks teda koosolekule ei lasta. Turvatöötajad täitsid üksnes neile antud korraldust. Samuti ei peitnud nad töötõendit ja vormil oli ka eraldi nimesildid. Tunnistaja AM andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et 09.06.2010.a. täitis ta tööülesandeid XXX korterühistu üldkoosolekul Caesar Security turvatöötajate juhina. Samuti olid temaga koos AU ja VK. Nende ülesannadeks oli avaliku korra kaitsmine koosoleku toimumise ajal. Koosolekule saabus ka R.P ja just tema suhtes oli enne koosoleku algust vastu võetud otsus R.P mitte lubada koosoleku saali, kuna oma kohalolekuga ei anna ta võimalust koosolekut normaalselt läbi viia, rikkudes seal pidevalt korda ning segades teisi.

R.P näitas neile ühistuesimees A , kes oli turvatöötajate kõrval saali ukse juures. R.P saabudes tunnistaja ning U seisid talle uksele ette ning takistasid saali siseneda. Sel ajal, kui turvatöötajad lihtsalt rahulikult uksel ees seisid, püüdis R.P neid lükata ukse eest ära, koputas rusikaga vastu klaasust. Koosolek algas, mõne minut pärast korteriühistu esimees A tuli välja ja ütles, et koosolek võttis vastu otsuse, et ei luba R.P saali koosolekule. Peale selle talle pakuti, et koosolekul võib viibida tema abikaasa, kes on korteriühistu liige, kuid R.P ei reageerinud sellele ettepanekule ning hakkas turvatöötajaid pildistama, vaatamata nende palvele pildistamine lõpetada.

R.P käitus ebaadekvaatselt, solvas kõiki turvatöötajaid, ähvardas ja pidevalt provotseeris V K ´i. Lükkas teda õlaga minnes temast mööda. Püüdis tõmmata maha silti. Mitu korda sülitas talle näkku, millele kannatanu reageeris üpriski väljapeetult. Nii kestis üpriski kaua, R.P ei läinud ära, pildistas edasi, ähvardas ja mingi moment R.P püüdis fotoaparaadi näo ligidale panna, neile see ei meeldinud, nad püüdsid ära pöörata ja kannatanu pööras R.P poole selja ja mingi moment, kui kannatanu pööras selja, kohtualune lõi rusikaga näkku teda, peale mida nad panid tal käed raudu ning kutsusid politsei.

Tunnistaja AU andis ütlusi selle kohta, et 09.06.2010.a. täitis ta tööülesandeid XXX korterühistu üldkoosolekul Caesar Security turvatöötajana koos VK ja AM’iga. Koosoleku saali nad ei sisenenud, vaid korraldus oli viibida eesruumis Korteriühistu esimees palus, et nad ei laseks R.P koosolekule enne seda, kui on toimunud hääletamine, kas tal on võimalus koosolekul viibida või ei. R.P püüdis jõuga saali siseneda, kui tunnistaja koos M ’iga seisid talle uksele ette. R.P tagus rusikaga vastu ust ja astus peale seda tagasi. VK seisis nende kõrval küljega ukse poole.

R.P käitus provotseerivalt, solvas neid, samuti hakkas neid pildistama, kuigi nad palusid seda mitte teha. Mitu korda sülitas kannatanu pihta. Samuti püüdis R.P ära rebida kannatanult kaelast ametitunnistust ja kui kannatanu üritas sellest kinni hoida, lõi R.P kannatanut mingi hetk rusikaga näkku. See juhtus üsna koosoleku lõpus, inimesed hakkasid juba saalist väljuma ning nad pidasid R.P kinni ning kutsusid politsei. Tunnistaja NL andis ütlusi selle kohtas, et ta on korteriühistu ning juhatuse liige ning viibis 09.06.2010.a. XXX ühistu üldkoosolekul.

R.P nägi ta fuajees ning temaga koos oli ka kolm turvatöötajat. Turvatöötajad olid kutsutud põhjusel, et üldkoosolekut ei olnud saadud läbi viia juba neljandat korda, kuna R.P segab koosolekut ning koosoleku läbiviimiseks ning korra tagamiseks oligi turvafirma kutsutud. Turvatöötajad kandsid vormiriietust. Selleks koosolekuks oli turvafirmaga sõlmitud kirjalik leping. R.P saabus koosolekule sooviga seal osaleda. Kuna eelnevalt oli ta koosolekuid seganud, võeti koosolekul esmalt vastu otsus, kas üldse R.P saali lubada. Enamushäältega võeti vastu otsus R.P koosolekule mitte lubada ja sellest otsusest tuli talle teatama ühistuesimees.

Tunnistaja oli hääletamise ajal koos R.P ja turvatöötajatega eesruumis, kus nägi, et R.P käitus agressiivselt, püüdis turvatöötajaid lükata, pildistas neid, karjus ning sülitas mitu korda kannatanule näkku. Turvatöötajad jäid rahulikuks, peale sülitamist üks nendest ütles veel, et kuidas teil häbi ei ole, ise eakas inimene, kuid jõudu nad R.P peal ei kasutanud. Peale seda, kui esimees tuli ja teatas, et R.P koosolekule ei luba, läks ka tunnistaja koosolekule ja mis edasi toimus, ta ei näinud. Tunnistaja VG andis ütlusi selle kohta, et ta töötab korrapidaja-valvurina aadressil XXX, kus toimus 09.06.2010.a. korteriühistu koosolek.

Tunnistaja viibis kõrvalruumis, kuid kuulis korraga kuidas vastu ust klõmmiti. Ta vaatas oma uksest välja ja nägi, et R.P püüab koosolekut segada. Saali ukse ees seisid kaks turvatöötajat ning tunnistaja nägi, kuidas R.P pildistab kõiki ja sõimab. Seda, et tegemist on turvatöötajatega, sai tunnistaja aru peale koosolekut, kui kohale saabus politsei ja tunnistaja vestles nendega. Seda kas keegi viga sai, tunnistaja ei näinud, kuid nägi, et turvatatöötajad käitusid väga rahulikult. Tunnistaja EP andis ütlusi selle kohta, et ta töötab Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseiametnikuna ning 09.06.2010.a. oli neil väljakutse aadressile XXX korteriühistu koosolekule ning väljakutse sisuks oli see, et keegi oli läinud kallale turvatöötajale.

Kohale jõudes oli see isik seal täiesti olemas, ta oli rinnuli vastu maad, käed raudus. Selles isikus tundis tunnistaja kohtusaalis ära R.P. Kohal oli ka kannatanu ning talle selgitati, et R.P ründas kannatanut. Tunnistaja vahetas ära käerauad ning viis R.P politseibussi. Tunnistaja AA andis ütlusi selle kohta, et olles korteriühistu esimees, tunneb ta ka R.P, kes ise ei ole ühistu liige, vaid selleks on tema abikaasa. 09.06.2010.a. toimus ühistu üldkoosolek, kohal oli ka revident. Kutsutud oli ka turvafirma, kes koosoleku saali ei tulnud, vaid pidasid korda ukse taga.

Turvafirmaga oli sõlmitud kirjalik leping. Turvatöötajatele sai selgitatud, et on üks inimene, kes segab koosolekuid läbi viimast. Eelmine aasta saadi koosolek läbi viia alles neljandal korral. Seetõttu otsustati seekord kohale kutsuda turvafirma ning koosolek vaatab, kuidas hakkab käituma R.P ja otsustatakse tema koosolekule lubamine. Turvatöötajad olid vormis ning nad kandsid kaelas töötõendeid. Kuna koosoleku otsus oli mitte lasta R.P koosolekule, siis seda läks ka tunnistaja talle teatama. Kuni otsuseni oli R.P eesruumis koos turvatöötajate ja L ’ga.

Samas pakkus tunnistaja R.P-le võimalust, et koosolekul võib osaleda tema abikaasa, kes on ka ühistu liige. Rohkem tunnistaja ei näinud, kuna lahkus koosolekule. Peale koosoleku lõppu nägi ta, et R.P on käed raudus ning kohale saabus ka politsei. L rääkis talle, et R.P oli ühele turvatöötajale näkku sülitanud, samuti nägi ta kooselukult lahkudes, et kannatanul oli põsk punane. R.P iseloomustas tunnistaja ettearvamatu inimesena, kes võib agressiivselt käituda ning on ka löönud tunnistajat. Tunnistaja ka selgitas, miks R.P koosolekule ei lubatud ja nimelt rikub ta pidevalt koosolekutel korda ning koosolekuid ei ole võimalik läbi viia normaalses õhkkonnas.

Alati ta hakkab pildistama, segab vahel. Inimesi on niigi raske koosolekule kokku saada ja siis nad lihtsalt lahkuvad R.P käitumise tõttu. Tegelikkuses on probleem R.P jaoks ilmselt selles, et ta on pidev kommunaalteenuste võlglane. Ta küll midagi maksab, aga valikuliselt, kuna leiab, et kõik arvutused tehakse tema kahjuks. Seega asub kohus seisukohale, et kannatanu ja tunnistajate ütlusi saab hinnata usaldusväärsena, nende ütlused on olnud sedavõrd järjekindlad, et kohtulikul uurimisel pole olnud vajadust nende usaldusväärsuse hindamiseks pöörduda ka eeluurimisel antud ütluste poole.

Kannatanu ja R.P olid omavahel võõrad, nende vahel pole mingisugust vaenu tuvastatud ning seetõttu loeb kohus kannatanu ütlused objektiivseteks ja neid ütlusi on võimalik hinnata usaldusväärsena. Kannatanu enda käitumine tööülesannete täitmisel valveobjektil on nii tunnistajate kui ka kohtualuse enda sõnul olnud korrektne, mistõttu ei teki ka kahtlust, et tal sellelt pinnalt võiks tekkida vajadus oma tegevuse õigustamiseks kuidagi ütlustega tõde moonutada. Seevastu R.P ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed ega ka eluliselt usutavad.

R.P hinnangul on tegemist turvafirma vandenõuga tema suhtes, eesmärgiga anda ta üles kahtlustatavana politseisse. Kokkuvõtvalt andis R.P ütlusi, milles ta ei eitanud 09.06.2010.a. koosolekule saabumist. Ta selgitas, et tema kohale jõudes seisis koosolekusaali ukse ees kaks turvatöötajat, ruumis viibis veel üks turvatöötaja ning juhatuse liige L . Turvatöötajad teda saali ei lasknud ning L talle mitte midagi ei selgitanud. R.P helistas ise politseisse, kuid sealt leiti, et tema väljakutse ei ole tähelepanuvääriv. Mingil hetkel tuli nende juurde A , kes selgitas, et hetkel toimub hääletamine, kas teda lubatakse koosolekule või mitte ning mõne aja pärast ka teatas, et teda koosolekule ei lubata.

R.P helistas veel abikaasale ja teatas koosoleku otsusest ning jäi eesruumi kuni koosoleku lõpuni. Ta kinnitas, et kogu see aeg oli kõik väga rahulik, keegi ei karjunud, R.P pigem rääkis iseendaga, luges naljatlevalt Jessenini ja teiste kirjanike luuletusi. Mingi näkku sülitamist ja löömist loomulikult polnud. R.P kinnitas, et on väga rahumeelne inimene ja mingisuguse vägivalla kasutamist ei aktsepteeri. Kohtu hinnangul ei ole R.P ütlused selle kohta, et kogu kriminaalasi tema vastu seisneb pigem turvafirma isiklikust kättemaksust tema suhtes tõsiseltvõetav - kannatanu töötab juba 2005. aastast turvaettevõttes turvatöötajana ja kohtus küsimustele vastates oli selge, et ta sai kahtlusteta aru oma rollist valveobjektil - tema sõnul oli tema ülesandeks tagada avalik kord ning seda ülesannet ta täitiski eeskujulikult ja vastavalt ametijuhendile ning ülemuse instruktsioonile ilma füüsiliselt sekkumata.

Puudub mõistlik põhjendus, miks pidi ta temaga peaaegu 2 tunni vältel samas ruumis rahulikult viibinud R.P ilma põhjuseta käeraudadega kinni panema kui R.P ise selleks oma vägivaldse käitumisega põhjust poleks andnud. Kannatanule näkku sülitamisega oli R.P tegelikult juba eelnevalt piisavalt põhjust andnud, et teda korrarikkumise eest korrale kutsuda. Seega on loogiline, et kinnipidamist tinginud R.P käitumine võiski olla kannatanu löömine, mida on ka kinnitanud tunnistajad. Nagu kinnitasid kõik turvatöötajad, mitte mingisugust isiklikku vaenu neil R.P suhtes ei olnud ega tohtinudki olla.

Nemad tegutsesid vastavalt lepingule, millega pidid tagama korra koosolekul ning täitsid juhatuse poolt antud korraldusi. Seega, kui üldkoosolek otsustas, et R.P ei ole õigust siseneda koosolekusaali, oli nende kohustus ka tagada, et seda ei juhtuks ning et koosolek saaks peetud rahumeesel viisil. Seega on kohtu hinnangul nii kannatanu kui tunnistajate ütlustega tõendatud kannatanu löömine R.P poolt ning süüdistatava ütlused loeb kohus ennastõigustavaks. Kannatanu tegutses vastava lepingu alusel ja nimelt oli CTAS ja Korteriühistu RM vahel sõlmitud valveleping nr:

XXX07.06.2010.a., mille lepingi punkt 2 kohaselt on lepingu objektiks avaliku korra tagamine üritusel, täpsemini korterühistu koosolekul aadressil XXX Tallinnas ning nagu kannatanu ning tunnistajad kinnitasid, oli juhatuse poolt neile antud korraldus tagada avalik kord selliselt, et R.P ei tekiks võimalust üldkoosolekut nurjata. Samuti leidis kaitsja, et isegi kui tuvastatuks lugeda füüsilise vägivalla kasutamine R.P poolt, ei ole temale esitatud süüdistuse kvalifikatsioon õige ja nimelt viibisid turvatöötajad väljapool koosoleku saali ning otseselt koosolekul nad avalikku korda ei kaitsnudki.

Seega pole neid ka võimalik käsitleda turvatöötajatena. Kohus sellise seisukohaga ei soostu. Avalikku korda kaitsev muu isik on avaliku võimu kandja, kes olemata võimuesindaja täidab talle tema ametikohustustest tulenevat kohustust avaliku korra kaitsmisel. Õigushüvena kaitstavat avalikku korda võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Nagu kinnitasid tunnistajad L ja A , oligi turvafirmaga lepingu sõlmise eesmärgiks tagada tõrgeteta üldkoosoleku läbiviimine, millised olid eelneval nurjunud just R.P käitumisest.

Seega puudus turvatöötajatel otseselt vajadus viibida koosoleku saalis vaid nad juba preventiivselt täitsid oma tööülesandeid eesruumis (milline koht kahtlemata on samuti avalik) ehk siis R.P saali mittelubamisega ennetasid koosoleku nurjumist. Mis puutub kaitsja väitesse, et R.P koosolekule mittelubamisega olid rikutud tema seaduslikud õigused saada osa, hääletada ja anda hinnanguid üldkoosolekul toimuvale, siis see väide on väär. Vastavalt Korteriühistu RM 09.06.2010.a. korduva üldkoosoleku protokollile tegi juhatuse esimees üldkoosolekule ettepaneku mitte lubada üldkoosolekul osaleda R.P tema agressiivse käitumise tõttu.

Otsus võeti vastu hääletamise teel, kus hääled jagunesid vastavalt: 23 poolt ning 6 vastu häält. Seega üldkoosoleku hääletamise tulemusena otsustati R.P koosolekule mitte lubada, kuid juhatuse esimees tegi R.P-le ettepaneku kutsuda koosolekule osalema ühistu liige Svetlana R.P, andes sellega täielikult võimaluse saada perekond R.P ülevaate üldkoosolekul toimuvast. Kohtu hinnangul on R.P poolt toimepandu õigesti kvalifitseeritud vägivallana võimuesindaja suhtes KarS § 274 lg 1 järgi. Vastavalt ametijuhendile ja valvelepingule täitis kannatanu turvatöötajana ametikohustusi s.o kaitses avalikku korda üritusel ja valveobjektil.

Tegemist oli avaliku üritusega s.o korteriühistu üldkoosolekuga, mida viidi läbi avaliku kohas. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Käesoleval juhul R.P karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ta on varem kriminaalkorras karistamata. Kuivõrd R.P ei tööta ja on pensionär, ei ole ka põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega.

Kohtu hinnangul tuleb R.P KarS§ 274 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises karistada lühiajalise vangistusega ning jätta see täielikult täimisele pööramata, kohaldades KarS§ 73 sätteid. Kohus juhindub KrMS §§ 311- 315 sätetest.

Piret Liivo

Kohtunik