1-24-7623/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-24-7623

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2025, Narva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-7623 (24740000104)

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Svetlana Hamaza

Kriminaalasi

Aleksandr Grigorjev süüdistuses KarS § 391 lg 2 p 2 järgi,

kokkuleppemenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Eleri Kästik

Süüdistatav

Aleksandr Grigorjev

isikukood 38609032216; elukoht XXX; Eesti Vabariigi

kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub;

eelnevalt kriminaalkorras karistatud; tõkendit ei ole kohaldatud.

Kaitsja

Viktoria Ivanova (kohtumenetluses ei osalenud)

Kohtuistungi toimumise aeg

22.01.2025

RESOLUTSIOON

Tunnistada Aleksandr Grigorjev süüdi KarS § 391 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks

1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel moodustada Aleksandr Grigorjevile liitkaristus käesolevas asjas KarS

§ 391 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusest ja Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 24.08.2023

otsusega nr 1-23-3718 mõistetud karistusest, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.

Lugeda lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele

pööramata, kui Aleksandr Grigorjev ei pane 1 (ühe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 22.01.2025.

Asitõendid:

- 18 DVD-plaati ja 6 CD-plaati, mis on menetlustoimingute protokollide lisad, jätta

1-24-7623

põhiasja kriminaaltoimiku juurde ja nende osas võetakse seisukoht põhiasja

kriminaalmenetluses.

-

Digitaalsete andmekandjate koopiafailide ja jäädvustatud fotode osas, mis asuvad

Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas, võetakse seisukoht põhiasja

kriminaalmenetluses.

Menetluskulud:

Mõista Aleksandr Grigorjevilt Eesti Vabariigi kasuks välja kaitsja Viktoria Ivanova

kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses kokku summas 944,28 eurot ja

osa sundrahast summas 1230,00 eurot, s.o kokku 2174,28 eurot.

Jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast summas 99,00 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel kohustub Aleksandr Grigorjev hüvitama temalt väljamõistetud riigi

nõude menetluskulude näol kogusummas 2174 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend neli)

eurot ja 28 senti ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust, s.o igakuiselt 181,19 eurot, maakohtu otsuses näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr

EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

99925700001835 ning selgitus „Aleksandr Grigorjev, 1-24-7623, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning

süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

SÜÜDISTUS

1. Aleksandr Grigorjevi süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis

koos D C , J Z ja I A , 30.11.2022 ja 05.12.2022 varalise kasu saamise eesmärgil tahtlikult

koordineeris ja korraldas suures koguses sularaha toimetamist üle Euroopa Liidu

tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides ning jättes deklareerimata sularaha suures

koguses, samuti tegutsedes pettuslikul viisil.

D C , I A ja J Z ning seejärel Aleksandr Grigorjevi juhendamisel ja korraldamisel toimetati

Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva 1 piiripunkti kaudu (aadress Peterburi

mnt 1, Narva) vähemalt 4 850 000 Ukraina grivnat, mis 30.11.2022 valuutavahetuskursile vastab

127 852,29 eurole (1 UAH = 37,9344 EUR). Samuti toimetati Vene Föderatsioonist Eesti

Vabariiki Ida tollipunkti Narva 1 piiripunkti kaudu (aadress Peterburi mnt 1, Narva) vähemalt 4

900 000 Ukraina grivnat, mis 05.12.2022 valuutavahetuskursile vastab 115 613,83 eurole (1

UAH = 41,95 EUR).

Pettuslik viis seisnes selles, et Ukraina grivnad olid üle piiri toimetamise eesmärgil jagatud

mitmeks osaks selliselt, et sularaha väärtus ühekordsel üle piiri toimetamisel ei ületaks 10 000

eurot. Neid sularaha osasid toimetasid üle piiri erinevad inimesed Aleksandr Grigorjevi

1-24-7623

juhendamisel, keda omakorda juhendasid D C , J Z ja I A . Ukraina grivnade üle Euroopa

tolliterritooriumi piiri toimetamise eest sai Aleksandr Grigorjev tasu D C lt, J Z lt ja I A .

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2018/1672/EÜ 23. oktoober 2018, mis käsitleb

liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrolli ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EÜ) nr 1889/2005 artikkel 3 lg 1, sätestab, et vedaja, kellel on kaasas sularaha väärtuses

10 000 eurot või enam, peab kõnealuse sularaha deklareerima selle liikmesriigi pädevale

asutusele, mille kaudu ta liitu siseneb või liidust lahkub, ning esitama selle pädevale asutusele

kontrolliks. Sularaha deklareerimise kohustust ei peeta täidetuks, kui esitatud teave ei ole õige

või täielik või kui sularaha ei ole kontrolliks esitatud. Määruse nr 2018/1672/EÜ artikli 5 lõike 1

kohaselt selleks, et kontrollida, kas artiklis 3 sätestatud saatjaga sularaha deklareerimise kohustus

on täidetud, on pädevatel asutustel õigus liikmesriigi õiguses sätestatud tingimustel kontrollida

füüsilisi isikuid, nende pagasit ja veovahendeid.

KarS § 121 p 2 sätestab, kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine

või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt:

suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.

Seega süüdistatakse Aleksandr Grigorjevi KarS § 391 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o grupi poolt sularaha toimetamine üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri

tollikontrollist kõrvale hoides, sularaha deklareerimata jättes ning muul pettuslikul viisil

toimides, kui teo objekt oli kaup suures koguses.

2. Kooskõlas

Aleksandr Grigorjevi, tema kaitsja

Viktoria Ivanova

ja Viru

Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Eleri Kästiku vahel 09.12.2024 sõlmitud kokkuleppega

taotleb prokurör kohtus Aleksandr Grigorjevi süüdimõistmist KarS § 391 lg 2 p 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 1 aasta ja 5 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel taotleb prokurör moodustada Aleksandr Grigorjevile

liitkaristus käesolevas asjas KarS § 391 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistusest ja Tartu Maakohtu

Valga kohtumaja 24.08.2023 otsusega nr 1-23-3718 mõistetud karistusest, lugedes kergem

karistus kaetuks raskemaga. Lugeda lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS §

73 lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata,

kui Aleksandr Grigorjev ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

Asitõendid: 1) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 18 DVD-plaati

ja 6 CD-plaati, mis on menetlustoimingute protokollide lisad; 2) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

hävitada peale kohtuotsuse jõustumist digitaalsete andmekandjate koopiafailid ja jäädvustatud

fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti andmehoidlas. Kokkuleppe kohaselt kooskõlas

KrMS § 180 kuuluvad süüdimõistva kohtuotsuse korral Aleksandr Grigorjevilt riigituludesse

väljamõistmisele järgmised menetluskulud: 1) KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja

Viktoria Ivanova kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kohtueelsel uurimisel kokku summas 900,36

(65,88 eurot, kd IX, tl 172-174 + 790,56 eurot, kd IX, tl 175-177 + 43,92 eurot, kd IX, tl 212-

213), millele lisandub kokkuleppe läbirääkimisel osalemise tasu summas 43,92 eurot, kokku

kaitsjatasu summas 944,28 eurot; 2) KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alamäära ulatuses, s.o 1 230,00 eurot (820 x 1,5).

Menetluskulud kokku summas 2174,28 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud

summas 2174,28 eurot kuuluvad hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast kuust, s.o igakuiselt 181,19 eurot.

3. 22.01.2025 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru ning

nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega. Samuti kinnitas ta, et nõustub

kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning

1-24-7623

kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes

kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist ning taotledes protokollilist parandust kokkuleppesse

märgitud 2024. aasta sundraha 2025. aastal ületava summa, s.o 99,00 eurot, riigi kanda jätmist.

Samuti palus prokurör protokollilise parandusena jätta asitõendite osas seisukoht võtmata, sest

nende osas võetakse seisukoht põhiasja menetluses. Süüdistatav oli parandustega nõus.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe

sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele

ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja

õiguspärane. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et

kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.

5. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses

süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus. Samuti tuleb

menetluskulude ja asitõendite küsimus lahendada vastavalt kokkuleppele ja arvestades

kohtuistungil tehtud parandusi. Kohtupraktika kohaselt tuleb sundraha väljamõistmisel

kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti ja KarS § 5 sundraha

väljamõistmisel kohaldatav ei ole(RKKK 3-1-1-83-10 p 28). Kokkulepe on sõlmitud 2024.

aastal(sundraha teise astme kuriteo puhul 1230,00 eurot) ning kohtuotsus tehakse 2025.

aastal(sundraha teise astme kuriteo puhul 1329,00 eurot), seega on sundraha suurus 99,00 euro

võrra suurenenud. Kokkulepitud summat ületav sundraha osa tuleb paranduse järgi jätta riigi

kanda. Nii kõnealune sundraha parandus kui ka asitõendite osas seisukoha mittevõtmise

parandus ei halvenda süüdistatava olukorda.

6. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ning juhindudes KrMS § 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik