2-24-122573/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-122573

Tsiviilasi

Revensen OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse 895,79 euro,

intresside 85,44 euro, hooldustasude 13 euro,

sissenõudmiskulude 40 euro, viiviste 72,43 ja

edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1357,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699), asukoht

XXX, 10145 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Aivira Kollamaa, AGVision

OÜ; e-post: xxx

Kostja: X (isikukood XXX), elukoht teadmata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xilt Revensen OÜ kasuks põhivõlgnevus 895,79 eurot, intress 85,44

euro, hooldustasud 13 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, seisuga 22.08.2024

sissenõutavaks muutunud viivis 72,43 eurot ja alates 23.08.2024 edasiulatuva

viivis põhinõudelt (895,79 eurot) määras 28% aastas kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

3. Jätta menetluskulud Xi kanda.

4. Välja mõista Xilt Revensen OÜ kasuks menetluskulud kokku 400 eurot, s.o

riigilõiv 280 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ning

lepingulise esindaja põhjendatud kulu 100 eurot.

5. Välja mõistetud summad kostja tasuda Revensen OÜ arveldusarvele nr

XXXXXXXX LHV. Makse selgitus on „võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja

number“.

6. Välja mõista Xilt Revensen OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel

menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval

kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid

järgmist.

Nõude aluseks on kostja ja esialgse võlausaldaja Ühisraha OÜ vahel 23.09.2020 sõlmitud

tarbijakrediidileping nr Y231005001, mille alusel sai kostja laenu 1000 eurot, intressiga 28%

aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat laenumaksete tasumise kohustust, ning lepingu

ülesütlemiseni viis jaanuari, veebruari, märtsi ja aprilli 2024 osamaksete tasumata jätmine.

Esialgne võlausaldaja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi. 23.04.2024 saatis võlausaldaja

lepingu ülesütlemise hoiatuse koos täiendava võlgnevuse tasumise tähtajaga (14 päeva) ning

16.05.2024 ütles esialgne võlausaldaja lepingu üles. Esialgne võlausaldaja loovutas nõude

10.06.2024 hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud.

Kohtule pole teada kostja elu- ja viibimiskoht. Eelnevalt on maksekäsu kiirmenetluses proovitud

kostjale dokumente korduvalt kätte toimetada e-posti aadressil xxx, kui kätte toimetamine

ebaõnnestus. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega

21.11.2024 e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Eeltoodu

põhjal asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Seetõttu toimetas kohus

kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Teadaanne avaldati 21.11.2024 ning see

loeti kättetoimetatuks 07.12.2024. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise

korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks

(27.12.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et

maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning

muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus

maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

Hageja on hagiavalduse alusel kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 660 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohus leiab, et taotletav lepingulise esindaja kulu (660 eurot ilma

käibemaksuta, mis vastab 5 töötunnile) ei ole põhjendatud. Tegemist ei ole keerulise ega

mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18-

129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte

tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate

andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Lepingulise esindaja

tunnihinda 100 eurot (ilma km-ta) võib pidada turu keskmisele vastavaks. Seega määrab kohus

hageja hüvitatavate õigusabikulude suuruseks 100 eurot. Kulu tuleb välja mõista ilma

käibemaksuta, sest hageja pole kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane või ei saa muul

põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat

arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot, millele lisandub maksekäsu

kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot, seega kokku 120 eurot.

Lisaks peab kostja hüvitama hagejale maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel

tasutud riigilõivu 280 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot. Hageja on

taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab

taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik