3-24-3491/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-24-3491

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-3491

Määruse kuupäev ja koht

22.01.2025, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes (seoses kaebuse edastamata

jätmisega Lõuna Ringkonnaprokuratuurile)

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks

rahuldamata.

Kaebaja: X

Vastustaja: Tartu Vangla

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse

kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse laekus 29.12.2024 X-i poolt esitatud kaebus Tartu Vangla vastu

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot (alternatiivselt kohtu

äranägemisel) eraelu puutumatuse ja sõnumi saladuse rikkumise eest seoses kaebuse

edastamata jätmisega Lõuna Ringkonnaprokuratuurile.

2. Tartu Halduskohus esitas 7.01.2025 Tartu Vanglale kohtunõude eesmärgiga välja

selgitada, kas kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.

3. Tartu Vangla vastas kohtunõudele 17.01.2025, milles teatas, et 29.10.2024 registreeriti

Tartu Vanglas kaebaja kahju hüvitamise taotlus seoses sellega, et vangla jättis edastamata

Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tema poolt 8.04.2024 esitatud kuriteokaebuse. Kaebaja

nõudis mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Tartu Vangla jättis 30.12.2024

kaebaja kahjunõude rahuldamata, kuna ei ole tuvastanud enda õigusvastast tegevust.

Kohtu seisukoht

3-24-3491

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 sätestab, et kaebuse saanud

alluvusjärgne kohus kontrollib muu hulgas, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või

käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus ei ole lubatav. HKMS § 121 lg 2 p 21

sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

5. Kohus on seisukohal, et antud juhul kaebusega kaitstud kaebaja õiguste riive on

väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline. Kohus märgib, et vangla on

kahjunõudele vastuses usutavalt põhistanud tuginedes asjakohastele tõenditele, et ta on teinud

endast kõik, et edastada kaebaja poolt esitatud 8.04.2024 kuriteokaebuse Lõuna

Ringkonnaprokuratuurile. Järelikult ei ole kohtule näha, et vangla oleks käitunud kaebaja

suhtes õigusvastaselt. Väheoluline ei ole antud juhul asjaolu, et kaebaja ei ole kaotanud õigust

pöörduda uuesti kuriteokaebusega Lõuna Ringkonnaprokuratuurile. Seega isegi siis, kui

hilisemas halduskohtumenetluse staadiumis ilmnevad uued asjaolud või tõendid, selle kohta,

et 8.04.2024 kaebaja poolt esitatud kuriteokaebus jäi Lõuna Ringkonnaprokuratuurile

edastamata vangla õigusvastase tegevuse tõttu, ei tähenda see seda, et kaebaja õigusi oleks

antud juhul intensiivselt riivatud. Mis puudutab hüvitamiskaebuse rahuldamist, siis ei näe

kohus selles ilmselgelt perspektiivi.

Esiteks puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et vangla oleks tutvunud 8.04.2024

kuriteokaebuse sisuga, millega oleks rikutud kaebaja õigust sõnumi saladusele.

Teiseks ei ole tuvastatav vangla õigusvastane tegevus, millega oleks alandatud kaebaja

inimväärikust ja rikutud õigust eraelu puutumatusele.

Kolmandaks on kaebaja õiguste riive taastatav uue kuriteokaebuse esitamisega Lõuna

Ringkonnaprokuratuurile (kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud), mistõttu ei ole

mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine põhjendatud.

Kohus rõhutab, et 8.04.2024 kaebuse kadumine, mis oli kinnises ümbrikus, ei tähenda

automaatselt seda, et selle sisuga oleks keegi vanglaametnikest tutvunud. Selle kohta ei ole

ka kaebaja esitanud kohtule tõendeid. Lisaks ei ole vangla ainuke isik, kas tegeleb kirjade

edastamisega adressaatidele väljaspool vanglat.

Kohus nõustub Tartu Vangla 30.12.2024 kahjunõudele vastuses nr 1-13/24/588-2 välja

toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal korrata. Selle eest, et 8.04.2024 kiri

läks kaduma, võimaliku vangla tegevuse tagajärjel, on vangla kaebaja ees vabandanud, mis on

kohtu arvates täiesti piisav kaebajal tekkinud ebamugavuste heastamiseks.

6. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 21, tagastab kohus kaebuse. Kuna

kohus tagastas kaebuse, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

7. Kohus mõistab, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks käesolevas haldusasjas.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma

majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse

eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei

võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv

majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1

sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund

asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest

nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt

3-24-3491

halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Eeltooduga on

tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja

advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja

asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste

puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)