2-24-134652/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-134652

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi D.F vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

87,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490)

Hageja lepinguline esindaja: jurist Ahto Järvela

Kostja: D.F (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Ühisteenused hagi D.F vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista D.F-ilt AS Ühisteenused kasuks välja põhivõlgnevus 40 eurot, perioodi 28.

oktoober 2021 kuni 16. jaanuar 2025 eest viivised summas 13,42 eurot ja

sissenõudmiskulu 30 eurot.

3. Mõista D.F-ilt AS Ühisteenused kasuks välja viivis põhivõlalt (40 eurot) alates 17.

jaanuar 2025 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni.

4. Jätta hageja menetluskulud D.F kanda.

5. Määrata AS Ühisteenused menetluskulude suuruseks 340 eurot. Mõista D.F-ilt AS

Ühisteenused kasuks välja menetluskulud 340 eurot. D.F-il tuleb hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (340 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab

apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts AS Ühisteenused (hageja) esitas 29. novembril 2024 kohtule hagiavalduse, milles

palub D.F-ilt (kostjalt) hageja kasuks välja mõista põhinõude 40 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 12,79 eurot, sissenõudekulud 30 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras kuni

põhinõude täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse

menetlusse 2. detsembri 2024 kohtumäärusega.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 13. oktoobril 2021 sõiduautot reg. märgiga xxxxxx AS-i

Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistul

parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu kostja nõuab leppetrahvi 40 eurot tasumist.

Parkimistingimustest nähtub, et parkimisala üürileandja on hageja. Parkimisala on tähistatud.

Hageja poolt esitatud fotodelt selgub, et hageja opereeritavas parklas oli nähtav parkimistahvel

parkimistingimustega, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib

sõiduki parklasse. Kostja parkis sõiduki parklas selleks mittelubatud kohal, parklas on märgitud

parkimiskohad valge joonega. Selle alusel koostas hageja leppetrahvi nõude, mille kostja on jätnud

hagejale tasumata. Transpordiameti andmetel oli kostja sõiduki omanikuks parkimistrahvi

koostamise ajal.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 2. detsembri 2024 menetlusse võtmise

kohtumäärus kätte 2. detsembril 2024 KÄPO vahendusel. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku

vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Kostja esitas 17. detsembril kohtule vastuse, milles kostja viitab, et hageja nõue

on aegunud ning nõue on esitatud faktivigadega ja perspektiivitu. Kohus selgitas 17. detsembri

2024 kirjaga kostjale, et kostjal tuleb oma vastust täiendada hiljemalt 10. jaanuariks 2025. Kostja

täiendavaid selgitusi kohtule ei esitanud.

4. Kohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 4.05.2016 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei

anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

5. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kohus leiab, et puudub alus aegumise

kohaldamiseks. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjale koostati leppetrahv 13. oktoobril 2021

leppetrahv (dtl 44) parkimiskorralduse nõuete eiramise eest. Hageja esitas kohtule foto sõidukist

parklas (dtl 75), millest nähtub, et leppetrahvinõue jäeti kostja sõiduki kojamehe vahele. TsÜS §

146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et

aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seega algas aegumine ajast, mil hagejal oli õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist (14 päeva

möödumisel leppetrahvi kostjale esitamisest). Leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 28.

2(3)

oktoobril 2021 ning nõue oleks aegunud 28. oktoobril 2024. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse

avalduse kohtusse 26. septembril 2024, mil nõue ei olnud veel aegunud. TsÜS § 160 lg 1 näeb ette,

et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi on hagi aegumisega võrdsustatud avalduse esitamine

maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Seega pöördus hageja kohtusse

nõuetekohaselt enne nõude aegumist.

6. Hageja põhinõue, viivisenõue ja sissenõudmiskulude nõue on kohtu hinnangul hageja poolt

hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja

ei ole esitanud muid sisulisi vastuväiteid peale aegumise vastuväite, tuleb lugeda, et kostja on

hageja nõude aluseks olevad asjaolud omaks võtnud (TsMS § 231 lg 4). Eelnevast tulenevalt

rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 40 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise perioodil 28. oktoober 2021 kuni 16. jaanuar 2025 summas 13,42

eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise

põhivõlalt (40 eurot) alates 17. jaanuar 2025 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab,

et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse tegemist.

8. Hageja palus kostjalt välja mõista kulud õigusabile 358 eurot ja tasutud riigilõivu 100 eurot.

Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Hagejale

osutati õigusabi hinnaga 169 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamisele kulus 2 tundi ehk 338 eurot.

Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel.

9. Kohus leiab, et vältimatult vajalik menetluskulu on riigilõiv 100 eurot (TsMS § 138 lg 2, RLS §

59 lg 1). Samuti oli põhjendatud mõista kostjalt välja 20 eurot seoses maksekäsu kiirmenetlusega.

TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsus 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.

Maksekäsu kiirmenetluse kulud arvatakse hagimenetluse kulude hulka (vt nt TlnRnKm 26.05.2023,

2-21- 131202, p 23).

10. Hageja esindaja ajakulu õigusabi osutamisel loeb kohus põhjendatuks. Küll aga on ülemäärane

hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot. Hageja esindajaks ei ole advokaat ning tegu ei

olnud keeruka vaidlusega. Kohus loeb mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks 110 eurot. Hageja

esindaja mõistlik ajakulu kokku õigusabi osutamisel on 2 tundi ehk 2 tundi x 110 euroga = 220

eurot. Kogumis on hageja põhjendatud menetluskulud summas 340 eurot (100+20+220). Kostjalt

tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 340 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb

kostjalt välja mõista viivis menetluskulult 340 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik

3(3)