1-24-917/33 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

22. jaanuar 2025

Kohtuasja number

1-24-917

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Jaanus Tali süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi

üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Viru Maakohtu 16. oktoobri 2024. a otsus

Apellant

Jaanus Tali kaitsja vandeadvokaat Marina Valge

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Jaanus Tali, isikukood 38303195238, elukoht XXX, ei

tööta, kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 8.

septembri 2021. a otsusega KarS § 199 lg 1 ja § 263 lg 1 p 2

järgi ning Harju Maakohtu 19. oktoobri 2022. a otsusega

KarS § 263 lg 1 p 2 järgi, tõkendit kohaldatud pole

Kaitsja

-

Marina Valge (riigi õigusabi korras)

Prokuratuur

-

esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Marge Voogma

Kannatanu

-

A.H.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 16. oktoobri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Valge & Uiga apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 135 eurot 42 senti (sealhulgas käibemaks 24 eurot 42

senti). Jätta see menetluskulu Jaanus Tali kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja

või kannatanu advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka

isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna.

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Jaanus Tali süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi avalikus kohas

käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Ta võttis 3. augustil

2023 kella 21.19 paiku Rakveres Realiseerimiskeskuse ees kahe käega kinni pingil istuva A.H. i

peast. Süüdistatav lõi kannatanut 12 korda rusikatega ning ühe korra parema jala põlvega ja ühe

korra parema jalaga näkku. Kella 21.39 paiku lõi süüdistatav pingil istuvat kannatanut kolm

korda käes olnud raudtoruga, neli korda parema käe rusikaga ja kaks korda vasaku käe rusikaga

vastu nägu. Pärast seda lõi süüdistatav neli korda kannatanu pead vastu pinki ja tõmbas ta pingi

ette maha. Seejärel lõi süüdistatav maas lamavat kannatanut parema jalaga vastu nägu. Seejärel

süüdistatav lahkus. Ta tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustused: paremale poole otsmiku

haava, vigastuse huulele, turse lõualuu piirkonda ja haava paremale põsele. Sündmuskohal

viibinud B.O. sekkus ja käskis süüdistataval lõpetada. Juhuslikult mööda sõitnud ja löömist

pealt näinud Kristjan Toomsalu helistas Häirekeskusesse. Sellise käitumisega rikkus J. Tali

korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud nõudeid.

Maakohtu otsus

2. Viru Maakohtu 16. oktoobri 2024. a otsusega tunnistati J. Tali süüdi talle esitatud süüdistuses ja

teda karistati KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 3 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti

eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2

aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju

Maakohtu 19. oktoobri 2022. a otsusega mõistetud kandmata 3 aasta 2 kuu ja 28 päeva pikkuse

vangistuse võrra. J. Talile mõisteti kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 aastat 2 kuud ja 26

päeva vangistust. Kohtu tuvastatud asjaolud ja seisukohad olid lühidalt järgmised.

3. Kohus leidis, et süüdistatava süü on tõendatud. Tema ütlused pole usaldusväärsed. J. Tali arvas

enda sõnul, et kannatanu kavatseb teda rünnata. Süüdistatav ei osanud öelda, miks ta jätkas

kannatanu löömist, kui viimane oli juba pikali maas. Süüdistatava ütlused ei haaku

videokaamera salvestisega, millelt nähtub süüdistusversioonile vastav sündmuse käik. Ütlused ei

kattu ka K.T. ja politseiametnik A.L. ütlustega. K.T. nägi sündmust vahetult pealt ja rääkis

sellest, kuidas süüdistatav peksis kannatanut. Juhtunu häiris teda. A.L. sõnul sai ta süüdistuses

märgitud ajal sündmuskohale väljakutse. Seal nägi A.L. vigastatud kannatanut ja kuulis, et teda

peksnud mees suundus bussijaama, kuhu A.L. talle järele läks ja kus ta süüdistatava kinni pidas.

A.L. väitel ütles süüdistatav talle, et kannatanu varastas temalt rahakoti. Midagi sellist pole aga

tuvastatud. Süüdistatav andis hiljem kriminaalhooldusametnikule selgituse, et ta läks hoopis

ühele naisele appi, kuid kohtus ütlusi andes tunnistas ta, et see ei vastanud tõele. Lisaks eitas

süüdistatav alkoholijoovet, ent see on teiste tõenditega ümber lükatud. Süüdistatav pani teo

toime KorS § 54 järgi avalikus kohas ja ta käitus KorS § 55 lg 1 p 1 mõistes viisil, mis häiris

teisi inimesi. Süüdistatav tegutses otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud

puuduvad.

4. Süüdistatavat tuleb karistada vangistusega. Rahaline karistus pole otstarbekas. Süüdistataval on

kaks kehtivat kriminaalkaristust. Teda on varem korduvalt samalaadsete kuritegude eest

karistatud: 2021 ja 2022. aastal KarS § 263 lg 1 p 2 järgi avaliku korra raske rikkumise eest. Nii

praeguse kui ka sellele eelnenud kuriteo pani ta toime katseajal. Lisaks on süüdistatav korduvalt

rikkunud käitumiskontrolli nõudeid. Varem on teda karistatud reaalse vangistusega, aga ka

vangistusega, mis on jäetud tingimisi täitmisele pööramata, ent see pole talle mõju avaldanud.

Süüdistatava toime pandud kuriteod on olnud olemuselt sarnased ja need on toimunud

võrdlemisi lühikeste ajavahemike järel. Seetõttu on uute kuritegude oht suur. Ta pani teo toime

otsese tahtlusega. Süüdistatav ei tekitanud aga kannatanule raskeid tervisekahjustusi. Küll aga

2(5)

oli tema käitumine piisavalt intensiivne, sest ta lõi kannatanut korduvalt käte ja jalgadega näkku.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava väitel ta töötab, ent selle

kohta pole andmeid. Kohus nõustus prokuratuuri taotletud karistusettepaneku ja selle

põhjendusega.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Apellatsioon

5. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb selle tühistamist karistuse osas ja J.

Talile rahalise karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et maakohus ei põhjendanud vangistust.

Vangistust saab mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik teisiti saavutada.

Arvesse tuleb võtta seda, et süüdistatav tunnistas süüd ja kahetseb tehtut. Tal on kindel töökoht

ja sissetulek. Tema terviseseisund on halb ja ta vajab ravi. Kannatanul pole süüdistatavale

etteheiteid ja talle ei põhjustatud kahju. Süüdistatav viibib kriminaalhooldusel, mis kulgeb

edukalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Apellatsioonis on vaidlustatud üksnes süüdistatava karistust. Kuna ringkonnakohus ei

tuvastanud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 340 lg-s 1 sätestatud alust apellatsiooni

piirest väljumiseks, on järgnevalt piirdutud karistust puudutava osaga. Kolleegium leiab, et

maakohus ei teinud karistust mõistes selliseid kaalutlusvigu, mis tooksid kaasa vaidlustatud

otsuse muutmise.

7. Nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul

süüdistatava süü suurusele, samuti võimalusel mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma

(eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta kuriteo asjaolud, sh toime pandud tegu ja tagajärg ning

süüdistatava käitumise motiiv ja eesmärk. Eripreventiivne kaalutlus on hinnang selle kohta,

kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast

käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda varasemas kuritegude

toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsioon tingib

karistuse korrigeerimise juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid. (Vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegium 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 26, 20.06.2022, 1-20-6745/88, p

62 ja 03.04.2023, 1-22-227/66, p 12.)

8. Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest

lähtuva otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele

tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks

eelkõige siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või

menetlusõiguslik rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse

kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt

mittevastava karistuse mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist muu

hulgas siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56

lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea. See võib seisneda seaduses sätestatud diskretsiooni piiride

ületamises, kaalutlusõiguse teostamata jätmises, sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest

lähtumises või mõne olulise asjaolu arvestamata jätmises. (Vt nt RKKK 26.01.2021, 1-19-

4150/132, p-d 27 ja 28 koos viidetega.)

3(5)

9. Kolleegium ei pea võimalikuks süüdistatavale rahalise karistuse mõistmist. See ei avaldaks talle

mõju ega täidaks eesmärki. Muu hulgas kõnelevad selle vastu tema praegused võlgnevused

4389,86 euro ulatuses ja tõik, et süüdistatava väidetule vaatamata pole kindla töökoha olemasolu

ja püsiva sissetuleku kohta usaldusväärseid andmeid (vt maakohtu otsuse lk 7 ja 10).

Süüdistatava karistamise eesmärke on võimalik saavutada ainult vangistusega, mistõttu saab ja

tuleb talle see KarS § 56 lg 2 ls 1 järgi mõista. Kolleegium möönab, et maakohus tugines

karistusmäära valikul üksnes prokuratuuri seisukohtadele ega lisanud enda põhjendusi selle

kohta. Märgitu ei tingi aga vaidlustatud otsuse tühistamist, sest otsuses on toodud prokuratuuri

need argumendid, millega nõustudes valis kohus 3-aastase vangistusmäära (vt maakohtu otsuse

lk 11). Võttes arvesse süüdistatava süü suurust ja kaaludes võimalusi, mis mõjutaksid teda

edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma, nõustub kolleegium maakohtu mõistetud 3-

aastase vangistusega.

10. Harju Maakohtu 8. septembri 2021. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-4739 karistati J. Tali KarS

§ 199 lg 1 ja § 263 lg l p 2 järgi 2 aasta ja 28 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti 2 aasta ja 3

kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. J. Tali tunnistati süüdi muu hulgas selles,

et ta suunas 21. oktoobril 2020 kella 19.45 ajal trammipeatuses õhupüssi kolmele kannatanule ja

pärast trammi sisenemist sihtis kannatanuid läbi trammiakna. Harju Maakohtu 19. oktoobri

2022. a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-4876 karistati J. Tali KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja KrMS

§ 238 lg-t 2 kohaldades 1 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega, millele liideti eelmise otsusega

mõistetud kandmata karistus. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 8 kuud ja 28 päeva vangistust.

Sellest tuli kohe ära kanda 6 kuud vangistust ja ülejäänud vangistus jäeti tingimisi täitmisele

pööramata 4-aastase katseajaga muu hulgas tingimusel, et J. Tali allub 6 kuud elektroonilisele

valvele, täidab kontrollnõudeid ega tarvita alkoholi. Osutatud kriminaalasja materjalidest

nähtub, et J. Tali asetas 18. mail 2022 ajavahemikul kella 21 ja 21.21 Tallinnas hotelli

välistrepile granaaditaolise eseme ja helistas administraatorile, öeldes, et hotelli ees on „kuum

tops“. Sellega ähvardas J. Tali korraldada plahvatuse ja soovis hotellikülastajate evakuatsiooni.

Viru Maakohtu 12. oktoobri 2023. a ja 13. veebruari 2024. a määrustega lahendati asjas nr 1-22-

4876 kriminaalhooldusametniku erakorralisi ettekandeid, kuna J. Tali rikkus korduvalt alkoholi

tarvitamise keeldu (nt 31. mail ja 24. novembril 2023). (Vt ka maakohtu otsuse lk 6–7.)

11. Ka menetletav kuritegu seisneb avaliku korra raskes rikkumises. Selle pani süüdistatav toime

katseajal ning teda on varem karistatud nii reaalse vangistuse kui ka tingimisi täitmisele

pööramata jäetud vangistusega. Varasemad karistused samalaadsete kuritegude eest pole

süüdistatavat vähimalgi määral muutnud ja ta on jätkanud kuritegudega. Varasemaga võrreldes

pani ta seekord toime isegi raskema teo, sest erinevalt eelmistest kordadest, kui ta lõi avalikus

kohas teistele pelgalt ohu (nt relva kellelegi suunamine), peksis ta nüüd teiste nähes kannatanut.

Oluline on arvesse võtta, et süüdistatav tegi seda järjepanu nii rusikate kui ka jalgadega ning

kasutas selleks mitu korda ka toru. Ta läks avalikus kohas teistest möödujatest hoolimata

kannatanu juurde ja hakkas kannatanut pealtnäha ilma põhjuseta kannatanu jaoks ootamatult

lööma. Süüdistatav lõi kannatanut jalaga vastu nägu ka siis, kui oli viimase pikali tõmmanud.

Pärast peksmist lahkus süüdistatav sündmuskohalt, kuna ta soovis enda sõnul jõuda bussi peale

(KoTo, tl 46 pd). Kannatanul tuvastati mitmeid vigastusi (vt maakohtu otsuse lk 5). Need

asjaolud osutavad keskmisest suuremale süüle.

12. Süüdistatavale on antud korduvalt võimalus kanda karistusi vabaduses ja end parandada, kuid

seni pole miski edu toonud. Teda ei heidutanud isegi see, et ta viibis katseajal ja oli kohustatud

täitma käitumiskontrolli nõudeid. Süüdistatav on rikkunud kriminaalasjas nr 1-22-4876

korduvalt temale seatud alkoholi tarvitamise keeldu, sealhulgas novembris 2023, mis toimus

pärast praegust juhtumit (vt ka maakohtu otsuse lk 6–7). See näitab, et süüdistatavat ei

4(5)

mõjutanud ka parasjagu tema suhtes toimetatav kriminaalmenetlus. Kuriteod on toime pandud

alkoholijoobes ja süüdistatav pole näidanud valmidust võtta midagi ette, et selle probleemiga

tegeleda.

13. Apellatsioonis on märgitud, et süüdistatav tunnistab süüd ja kahetseb tehtut. Kolleegium leiab, et

praegu pole tegu juhuga, mil süüdistatav oleks ilmunud süü ülestunnistamisele KarS § 57 lg 1 p

3 mõistes, vaid kuritegu toimus avalikus kohas kõikide möödujate silme all ja politsei tabas ta

veidi hiljem bussijaamast. Ehkki süüdistatav tunnistas maakohtus kannatanu löömist, ei

kergenda see tema karistust. Ta selgitas tehtut sellega, et kannatanu väidetavalt sõimas ja

ähvardas teda, mis näitab enda õigustamist, mitte süü tunnistamist. Kriminaalasja materjalidest

ei nähtu ka puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatav on juhtunu kohta esitanud erinevaid

versioone (vt nt KoTo, tl 47 pd ja 48) ning kohtus ristküsitlemisel pigem õigustas seda, mida ta

tegi. Küsimuse peale, miks ta jätkas kannatanu löömist pärast seda, kui viimane oli juba pikali,

vastas süüdistatav järgmist „(e)i tea. Kuidagi läks nii. Viskas silme eest mustaks ja ei

kontrollinud enam.“ (KoTo, tl 48 pd). Süüdistatav ei näidanud kohtus ütlusi andes kahetsust

välja ja viimases sõnas ütles ta, et toimepandu oli ebameeldiv, ja lisas, et „seal on palju

lahendamata asju, mida me teada ei saagi“ (vt KoTo, tl 53). Samuti ei tuvastanud süüdistatava

puhtsüdamlikku kahetsust maakohus, kes nägi ja kuulis teda vahetult rääkimas kohtulikul

arutamisel nii ristküsitluse kui ka kohtuvaidluste ajal. Apellatsioonis väidetu, et süüdistatava

terviseseisund on kehv, ei välista vangistust ega selle mõistmist üle keskmise määra. Vanglas

jälgitakse kinnipeetavate terviseseisundit ja osutatakse vajadusel asjakohast ravi (vt

vangistusseaduse § 52 lg-d 1 ja 2).

14. Eelneva põhjal ja KrMS § 337 lg 1 p-st 1 juhindudes jätab Tartu Ringkonnakohus Viru

Maakohtu 16. oktoobri 2024. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

15. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu

135,42 euro hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja

süüdistatavaga arutamiseks 35 minutit ning apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 57 minutit.

Kaitsja taotleb selle eest 111 eurot, millele lisandub käibemaks 24,42 eurot. Kuigi apellatsioon

ei tingi maakohtu otsuse muutmist, ei saa kaitseargumente pidada ka ilmselgelt kohatuteks ja

asjasse puutumatuteks ning ligakaitsja toimingutele kulunud aega liiga pikaks. Neil põhjustel

rahuldab kolleegium taotluse täies ulatuses. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1

märgitud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu 135,42 eurot KrMS § 185 lg 2 alusel J. Tali

kanda. Kui süüdistatav ei tasu 135,42 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest

makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtuotsus KrMS § 423 ja § 417 lg 2

alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile sissenõudmiseks.

Mario Truu

Erkki Hirsnik

Tiit Lõhmus

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)