2-24-110561/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2025, Tallinn

kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

Tsiviilasja number

2-24-110561

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4312,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (hagi esitamise ajal ärinimega

OK Incure OÜ, registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anu Volmer.

Kostja: X (isikukood XXX), lepinguline esindaja Alla

Žulinskaja

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 14.05.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. välja mõista kostjalt hageja kasuks ESTO AS ja kostja vahel 06.01.2021 sõlmitud

krediidiliini lepingust nr 9424655142 tulenev põhivõlgnevus 1782,49 eurot, intress 449,12

eurot, 14.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 354,63 eurot ja võla

sissenõudmiskulud 35,00 eurot;

1.2 välja mõista kostjalt hageja kasuks ESTO AS ja kostja vahel 12.08.2021 sõlmitud

järelmaksulepingust nr 17663632507 tulenev põhivõlgnevus 1351,24 eurot, intress 153,86

eurot, 14.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 177,88 eurot, haldustasu 8,70 eurot.

2. Hageja selgituste kohaselt on nõude aluseks kaks lepingut. Hagi aluse ja nõude eelduste kohta

on hageja esitanud järgmised selgitused.

2.1. Krediidiliini leping

Kostja ja ESTO AS (registrikood 14180709, krediidiandja) sõlmisid 06.01.2021 tähtajatu

krediidiliini lepingu nr 9424655142, krediidilimiidiga 2000 eurot. Lepingus oli esialgne

intressimäär 39,9% aastas ehk 0.11% päevas.

Aastaseks viivisemääraks on lepingu teenusetingimuste hinnakirja kohaselt lepingu intressimäär,

s.o 39,9% aastas (sellest 1/365 on 0.11% päevas). Krediidi kulukuse määr lepingus on 57,73%

aastas, mis on arvutatud järgmistel eeldustel: 2000 euro laenatakse 12 kuuks, kogu limiit

võetakse kasutusele viivitamata, intressimäär 39,9% aastas, väljavõtu tasu 65,5 eurot, krediidi

kogukuluga 4707,73 eurot, tagastatakse 12 kuu jooksul.

Väljavõtutasu on arvutatud põhitingimuste II osa kohaselt: 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast.

Seega kui maksimaalne krediidilimiit oli 2000 eurot ning see võetakse kasutusse korraga, siis

ülekande summaks oli 65.50 ((2000*3,1%)+3,5) eurot. Väljavõtutasu arvestati igalt

väljavõtmiselt. Väljamaksetelt tasaarvestatakse väljavõtutasu. Kui kostja võttis kasutusse krediiti

600 eurot ning sellelt tasaarvestati 3,1%+3,5 eurot väljavõttetasu 22,10 eurot, siis väljamakse

teostati 577,90 eurot.

Krediidikonto lepingu 9424655142 „II põhitingimuste“ osa järel on selgitatud, et

arvelduskrediidilepingu osaks on Teenusetingimused, Hinnakiri ja Kliendiandmete Töötlemise

Põhimõtted, mis on kättesaadavad ESTO kodulehel www.esto.ee.

Kostja pidi tasuma igakuiselt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest -

igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid

vähemalt 10 eurot, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule.

Kliendi arve on seega 0.11% päevaintressist (nt. saadud krediit 2000* 0.11% = 2,2 eurot päevas

ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60 laenusummast (st. 2000/60=33,33 eurot).

Kostja on perioodil 06.01.2021 - 14.11.2023 saanud krediiti kokku 2670 eurot, millest on maha

arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5 eurot + 3,1% ülekande summast,

see tähendab 116.67 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 2565.95

eurot, millest on arvestatud põhiosa 887,51 eurot, intressi katteks 1493,44 eurot, kiire väljamakse

tasu katteks 180 eurot, meeldetuletuskirja tasu katteks 5 eurot.

2.2. Järelmaksuleping

Kostja ja ESTO AS sõlmisid 12.08.2021 järelmaksulepingu nr. 17663632507 kauba soetamiseks

maksumusega 1589,91 eurot. Kostja hakkas seega krediiti kasutama 12.08.2021. Lepingus on

intressimäär 26,40% aastas ehk 0,07% päevas.

Krediidi kulukuse määraks on 55,99% aastas, mis on arvutatud järgmistel eeldustel:

krediidisumma 1589,91 eurot, aastane intressimäär 26,40%, igakuine haldustasu 2,90 eurot,

ühekordne lepingutasu 29,90 eurot, igakuise osamakse suurus 72,21 eurot, 48 osamakset,

igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäevaga 15.08.2025, krediidi

kogukuluga 3466,08 eurot.

Viivisemäär on 26,40% aastas ehk 0,07% päevas.

Laenulepingu 17663632507 “II Lepingu Sisu” osa järel on selgitatud, et käesoleva lepingu osaks

on Teenusetingimused, Hinnakiri ja Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtted, mis on

kättesaadavad Faktoori kodulehel https://esto.ee. Maksegraafik ja Euroopa Tarbijakrediidi

Standardinfo Teabeleht on lepingu osad.

Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 1479,20 eurot, millest on arvestatud

põhiosa 258,67 eurot, intressi katteks 1117,63 eurot, haldustasu katteks 58 eurot, lepingutasu

katteks 29,90 eurot, meeldetuletustasu katteks 15 eurot.

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punkti 3 ja maksegraafiku kohaselt kohustus

kostja igakuiselt tasuma lepingu haldustasu 2,90 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

tasumata haldustasu 8,70 eurot (3 x 2,90 eurot, st. 15.05.2023, 15.06.2023, 15.07.2023 eest).

2.3. Kostjat hoiatati 30.10.2023 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingute sõlmimisel

deklareeritud e-posti aadressile xxx saadetud teadetega lepingute ülesütlemisest juhul, kui kostja

ei tasu täiendava kahenädalase tähtaja, 13.11.2023, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja

täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Kostja oli mõlema lepingu raames alates maist

2023 viivituses vähemalt osaliselt vähemalt kolme, 15.05.2023, 15.06.2023, 15.07.2023,

15.08.2023, 15.09.2023, 15.10.2023 osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingutest

tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste

täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Krediidiandja ütles 14.11.2023 ülesütlemisavaldusega

lepingud üles, edastades sellekohase teatise kostja e-mailile xxx.

2.4. Kostjale edastati 05.12.2023 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja ESTO

vahel sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest hagejale.

2.5. Teenusetingimuste hinnakirja ja tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt on krediidiandjal

pärast lepingu lõppemist õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitist 35 eurot. Hageja saatis peale

lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel nõudekirjad: 05.12.2023 (25 eurot),

18.12.2023 (5 eurot), 15.01.2024 (5 eurot).

3. Kostja vaidleb hagile vastu.

3.1. Laenulepingu põhitingimused ei sisalda viidet sellele, et üldtingimused oleks laenulepingu

osaks. Seega ei saa neid lepingu tingimusteks lugeda. Lepingu nr 17663632507 osas viitab

hageja lisale 3, milles puuduvad teenusetingimused (üldtingimused), millele hageja viitab.

3.2. Lepingud on tühised, sest lepingutes puuduvad andmed krediidi kulukuse määra arvutamise

aluste ja eelduste kohta. Lepingutes on krediidi kulukuse määr avaldatud isiklikul äranägemisel

avaldatud numbrina, selle kujunemine ei ole kuidagi jälgitav ega kontrollitav. VÕS § 404 lg 21

sätestab, et käesoleva seaduse § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr

ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate

maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse

märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Samuti

puudub VÕS § 404 lõikes 2 (s.h. viitega VÕS § 4031 lõikele 1) sätestatud kohustuslikest

andmetest kohaldatav viivise aasta- ja päevamäär.

3.3. Ebaselge on krediidi kogukulu arvestamise metoodika. Isegi, kui arvestada kogukulu

aastase perioodi kohta, ei ole võimalik matemaatiliselt saada lepingus kajastatud kogukulu

summat. Lepingust nr 9424655142 tuleneva nõude osas on hageja märkinud väljavõte tasuks

65,5 eurot, kuid pole välja toonud selle arvestuskäiku. Kogukulu summaks tuleb lugeda 2863,5

eurot = 2000 + 798 (2000 x 39,90%) + 65,5 (isegi kui arvestada hageja toodud väljavõte tasu).

Seega on lepingus avaldatud valed andmed kogukulu kohta.

Lepingu nr 17663632507 kogukulu summaks tuleb lugeda 3298,77 eurot = 1589,91 + 1678,96

(419,74 x 4 aastat, 26,40%) + 29,90 lepingutasu. Seega on lepingus avaldatud valed andmed

kogukulu kohta.

Tulenevalt sellest on lepingutes ebaõige krediidi kulukuse määr.

3.4. Haldustasu ei ole õigustatud hageja kulukuse määra arvutamisel sisse nõudma, kuna

järelmaksu põhitingimustes ei ole see kokku lepitud. Haldustasu kajastub ainuüksi lepingu

Euroopa teabelehes ja maksegraafikus.

3.5. Leping ei ole kehtivalt üles öeldud. VÕS § 398 lg 1 kohaselt kui laenu tagastamise aega ei

ole kokku lepitud (06.01.2021 sõlmitud leping nr 9424655142 on tähtajatu), võib laenuandja

nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad

tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. Tähtajatu lepingu

puhul ei kohaldu VÕS § 416 lg 1.

3.6. Loovutamisteates ei ole välja toodud millisest lepingust (sellele kindel viide, lepingu

number) tulenev nõue on loovutatud. Hageja ei ole tõendanud, et just lepingust nr 9424655142

ja lepingust nr 17663632507 tulenevad nõuded olid loovutatud. Teatise tabelis toodud jaotus

(arve lahter) ei tõenda asjaolu, et nimetatud lepingust tulenev nõue loovutati. Hagejale loovutati

teate kohaselt lepingust tulenev nõue, kuid kuna lepingud on tühised, siis ei ole hagejale

alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid loovutatud.

3.7. Hageja ei ole kostjale laenusummasid välja maksnud. Krediidisumma üleandmist saab

tõendada näiteks maksekorraldusega või pangakonto väljavõttega. Hageja seda teinud ei ole.

3.8. Krediidiandja ei oleks tohtinud kostjaga tarbijakrediidilepinguid sõlmida, kuna kostja ei

olnud lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kostjal olid suured kohustused teiste

võlausaldajate ees ja polnud piisavat sissetulekut nende täitmiseks.

Ainuüksi laenuandja on sõlminud kostjaga kahe kuu jooksul 3 lepingut (lepingud nr

9424655142, nr 17663632507, lisaks leping nr 85112330528). Ometigi on lepingu nr

9424655142 puhul tegemist krediidilepinguga, mille alusel väljastati kostjale korduvalt krediiti

ning laenuandja oli kohustatud teostama krediidihindamist igakordselt kui kostjale täiendavat

krediiti väljastas. Kostja on saanud laenuandjalt laenu 19 korral. Laenu väljastamisel oli kostjal

mitmeid kohustusi teiste võlausaldaja ees, lisaks oli kostja laenu väljastamise ajal

hasartmängusõltlane. Antud informatsioon kajastub ka kostja konto väljavõttest. Laenulepingu

sõlmimise ajal oli kostja sisstulekuks oli töötasu summas 832,90 eurot ning laenukohustusi teiste

võlausaldajate ees vähemalt 301,17 euro ulatuses, sh laenuandja enda muu laenukohustused ca

362,58 eurot, millest jäi kostjale elamiseks 169,15 eurot (832,90 – 301,17 – 362,58). 2023.

aasta elatusmiinimum oli 338,20 eurot. Kostjal puudusid vahendid, mille arvelt laenukohustusi

täita, ta võttis uusi laenu varasemate laenude likvideerimiseks. Laenukohustusi täitis kostja uute

laenude võtmisega, ta ei olnud võimeline tagastama laenu (osamakse suurusega 362,58 eurot)

oma sissetulekute arvelt, mille tulemusena tekkisid tal arvukad maksehäired.

3.9. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitas krediidiandja kostjale kahju,

mille hüvitamist kostja taotleb hageja esitatud nõuete tasaarvestamise teel kostja kahjunõudega.

Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega tekkinud

negatiivseid tagajärgi (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, sissenõudekulude, menetluskulude jms

näol). Kostja tasaarveldab oma laenulepingust tekkinud kohustused ja muud laenuga kaasnenud

kohustused hageja nõudega kostja vastu. Kostja soovib tal tekkinud menetluskulud tasaarveldada

hageja nõudega.

3.10. Hageja on oma hagis märkinud: Kostja on perioodil 06.01.2021 - 14.11.2023 saanud

krediiti kokku 2670 eurot, millest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev

väljavõtutasu 3,5 EUR + 3,1% ülekande summast, see tähendab 116.67 eurot (lisa 2 – nõude

arvestus). Jääb ebaselgeks, kuidas on hageja jõudnud arvutuseni 3,1% ülekande summast, see

tähendab 116.67 eurot. Summast 2670 eurot 3,1%, millele lisandub 3,5 EUR ei ole võimalik

matemaatiliselt saada koguarvuks 116.67 eurot. Õige arvestus on 2670 x 3,1% + 3,5 = 86,27

eur.

3.11. Intressi võib arvestada ainult õigelt põhivõla jäägilt. Kostjale jääb täielikult arusaamatuks,

kuidas on intressisummad aritmeetiliselt arvutatud. Kostja hinnangul ei ole need kooskõlas

lepingus sisalduva kokkuleppe ega kokkulepitud intressimääraga. Näiteks arves (Lisa 7) on

intressi summaks toodud 47,90 eurot (põhiosa summa 21,41 eurot, periood 01.11.2022 –

30.11.2022, intressimääraga 24,60% aastas). Tegelik intressi summa on 0,46 eurot. Kostja esitab

intressiraporti (Lisa 8). Ka järgnevate perioodide eest on intress arvestatud valesti. Seega on

laenuandja arvestanud intressi endale kasulikumal moel ja avaldanud arvetes väärad andmed

intressi summade kohta. Laenuandja käitumine on vastuoluline ja seega hea usu põhimõtetega

vastuolus. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et perioodil 11.03.2021 – 14.03.2021 on

kostja saanud laenu summas 577,90 eurot, aga intressi on arvestanud krediidisummalt 600 eurot.

3.12. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt maksetega viivitamise korral nõuda VÕS § 113 lg-s

1 sätestatud määrast kõrgemat viivist. Laenulepingutes kokkulepitud intressimäär oli 39,9% ja

26,40% aastas. Viivisemäär on kõrgem kui VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud, seega on

tüüptingimusena tarbijat ebamõistlikult kahjustava iseloomu tõttu VÕS § 42 lg 1 ja 3 p 5 alusel

tühine.

Kuna laenulepingus puudub VÕS § 404 lg-s 2 ja 4031 lg-s 11 nõutud viivise aasta- ja päevamäär,

ei ole viivise nõudmine suuremas kui seadusjärgses määras lubatud ka VÕS § 408 lg-st 10

tulenevalt.

Juhul, kui kohus otsustab hagi rahuldada ja kostjalt viivise välja mõista, palub kostja kohtul

viivist vähendada võimalikult suures ulatuses ja lisaks piirata viivist selliselt, et kõrvalnõuded

kokku ei ületaks väljamõistetud põhivõlga. Kostjal on raske varaline olukord. Kostjal on võlad

paljude võlausaldajate ees. Kostja tunnistab krediiditagastamise nõuet.

3.13. Kostja ei ole kätte saanud hageja väidetud kirju võla tasumise meeldetuletamise kohta.

3.14. Kostja on saanud hagejalt laenu mitmel korral summas kokku 2184,68 eurot ja teinud

tagasimakseid summas 5570,17, mis kajastuvad lisatud kontoväljavõtetes (Lisa 1 – 3). Kostjale

ei ole selge hagis esitatud nõude kujunemise alused ning metoodika. Hageja väidab, et kostja on

saanud laenu lepingu nr 9424655142 alusel 2670 eurot (vt hagi punkt 3.1) + laenulepingu nr

17663632507 alusel summas 1589,91 eurot (vt hagi punkt 3.5) s. on kokku 4259,91 eurot. kostja

pangakonto väljavõtte kohaselt on kostja saanud laenu kokku 2184,68 eurot (vt lisa 1 – 3).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus menetles hagi lihtmenetluses ja teavitas sellest menetlusosalisi menetlusse võtmise

määruses. Kumbi pool ei taotlenud enda suulist ärakuulamist.

Selgitamiskohustust täitis kohus üksikasjalikult menetlusse võtmise määruses, andes hagejale

tähtaja selgituste valduses vaadata üle enda hagi nõue ja tõendid. Menetlusse võtmise määruse

järel esitas hageja ka hagiavalduse täiendused ja tõendid. Kostja esitas vastuse hagile ning hageja

omakorda seisukoha kostja vastusele. Kohus pakkus seejärel pooltele sõlmida kompromiss.

Kohus märkis, et hinnates hageja esitatud selgitusi vastutustundliku laenamise kohta ning seda,

et kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse, teeb kohus ettepaneku lõpetada kohtuasi

kompromissiga selliselt, et kostja tasub hagejale ära 110,71 eurot, kummagi poole menetluskulud

jäävad tema enda kanda ning kohus kinnitaks kompromissi siis, kui kostja on kohtule esitanud

maksekorralduse võla tasumise kohta. Kostja oli kompromissiga nõus, hageja mitte.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

5. Kas leping on sõlmitud ja kehtis

5.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

5.2. Hageja on kohtule esitanud Esto arvelduskrediidilepingu nr 9424655142 (dtl 146), millega

samas failis on Euroopa tarbijakrediidi teabeleht (dtl 148). Lepingu on kostja digiallkirjastanud

06.01.2021. Digiallkirja konteineris on lisaks veel Esto-3 järelmaksuleping 85112330528 (dtl

140) ja Esto teenusetingimused (dtl alates 131), mille lõpus on ka hinnakiri (dtl 138).

Lepingus (dtl 146) on kirjas, et arvelduskrediidilepingu osaks on Teenusetingimused, Hinnakiri

ja Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtted, mis on kättesaadavad ESTO kodulehel www.esto.ee.

5.3. Hageja on kohtule esitanud Järelmaksulepingu nr 17663632507 (dtl 155), mille kostja on

digiallkirjastanud 12.08.2021. Lepinguga samas failis on maksegraafik (dtl 157) ja Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht (dtl 159). Lepingus on kirjas, et lepingu osaks on

Teenusetingimused, Hinnakiri ja Kliendiandmete Töötlemise Põhimõtted, mis on kättesaadavad

Faktoori kodulehel https://esto.ee (dtl 156).

5.4. Hageja on seega tõendanud, et kostja on teinud tahteavaldused lepingute sõlmimiseks, et

lepingutes on viidatud lepingu osaks olevatele tingimustele (sh kus need kättesaadavad on).

Lepingute osaks tuleb lugeda ka tarbijakrediidi teabeleht, sest see oli lisatud lepingudokumentide

hulka ning selle eesmärgiks on esitada lihtsal ja struktureeritud, võrreldaval viisil seadusega

nõutud teavet.

5.5. Lepingus nr 9424655142 on märgitud, et krediidi kulukuse määr on 57,73% aastas ning selle

eeldused: Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et intressimäär on 39,9% aastas,

väljavõtu tasu on 65,5 eurot ning kogu krediidilimiit tagastatakse 12 kuu jooksul kooskõlas teiste

lepingu tingimustega (dtl 147). Krediidi kulukuse määra arvestamist on täiendavalt selgitatud

lepingule lisatud tarbijakrediidi teabelehes (dtl 148). Minuraha.ee kalkulaatoriga nende eelduse

alusel arvutades saab kohus krediidi kulukuse määraks 58,13% (osamakse suurusega 204,84

eurot).

Lepingu sõlmimise ajal, 06.01.2021, oli maksimaalne lubatud krediidi kulukuse määr 60,27%.

Krediidi kogukuluks nimetas hageja krediidi kogukuluga 4707,73 eurot. Selle arvutuskäiku ei ole

tõesti võimalik kontrollida, sest arvutuskäiku välja toodud ei ole.

Kostja on esitanud vastuväite, et hageja intressiarvestused ei vasta lepingule. Hageja väitel oli

lepingujärgne intressimäär 39,9% aastas ja 0,11% päevas. Nii on see ka kohtule esitatud lepingus

kirjas. Hageja on menetlusdokumendis esitanud intressiarvestuse (dtl 122). 600 eurolt perioodi

11.03.2021 - 14.03.2021 eest intressimääraga 0,11% on hageja esitanud 2,66 eurot. 549,6 eurolt

perioodi 15.03.2021 - 27.03.2021 eest on hageja esitanud 7,92 eurot. Eeltoodud arvestused

klapivad juhul, kui intressi päevamääraks on 0,1108% päevas (mis vastaks päevamäärale juhul,

kui lähtutud on 360-päevasest aastast; 39,9%:360=0,1108%).

1249,60 eurolt perioodi 28.03.2021 - 05.04.2021 eest hageja esitanud 12,47 eurot, 1228,72 eurolt

perioodi 06.04.2021 - 10.04.2021 eest hageja esitanud 6,81 eurot); mis teeb päevamääraks

0,1109%. Viimastelt perioodidelt 20.02.2023 - 07.03.2023 summalt 1843,95 on hageja

arvestanud intressi 32,70 eurot (vastab päevamäärale 0,11084%), 08.03.2023 - 20.04.2023

summalt 1812,70 on hageja arvestanud 88,40 eurot intressi (vastab päevamäärale 0,11084%),

21.04.2023 - 14.11.2023 summalt 1782,49 eest arvutatud intress päevamäära 0,11% korral oleks

405,29 eurot (hageja esitanud 408,92 eurot, mis vastab päevamäärale 0,1103%).

Kõiki vahepealseid intressisummasid kohus ei kontrollinud, sest juba esitatust on näha, et intressi

ei ole arvestatud 0,11% päevas määra järgi.

Hageja on esitanud väite, et 39,9% aastas (sellest 1/365 on 0.11% päevas). 39,9:365=0,109315,

mida ei saa kuidagi ümardada 0,11-ks. Kui arvutada hageja välja toodud summadelt intressi

päevamäära 0,109315 alusel, oleks intressisummad veelgi väiksemad (nt 1249,6 euro pealt

eeltoodud perioodi eest 12,29 eurot, mitte 12,47 eurot, nagu hageja on märkinud).

Krediidi kulukuse määra tuleb arvutamisel lähtuda tegelikult kohaldatud intressimäärast, s.o

0,1109% päevas, mis on 40,4785% aastas (0,11084% päevamäär oleks 40,442% aastas). Ning

minuraha.ee kalkulaatori kohaselt oleks krediidi kulukuse määr sel juhul 59,03%. See aga ei

ületaks ikkagi lepingu sõlmimise ajal kehtinud krediidi kulukuse maksimaalset määra.

5.6. Järelmaksulepingus nr 17663632507 on krediidi kulukuse määraks märgitud 55,99% aastas,

ning on märgitud selle arvutamise eeldused (dtl 156): krediidisumma 1,589.91 EUR, aastane

intressimäär 26.40%, igakuine haldustasu 2.90 EUR, ühekordne lepingutasu 29.90 EUR. Sama

on välja toodud ka Euroopa tarbijakrediidi teabelehes (dtl 159). Hageja on täiendavalt välja

toonud krediidi kulukuse määra arvutamise eeldustena igakuise osamakse suurus 72.21 eurot, 48

osamakset, igakuise tasumise tähtpäevaga 15. kuupäev, tasumise tähtpäev 15.08.2025, krediidi

kogukulu 3466.08 eurot.

Kohus kontrollis, et igakuise tagasimakse summat ja arvu arvestades tuleb krediidi kulukuse

määraks lepingusse märgitud määr ning krediidi kogukuluks hageja väidetud summa. Krediidi

kulukuse lubatud maksimaalne määr järelmaksulepingu sõlmimise ajal oli 56,04%, seega seda ei

ületatud.

5.7. Hageja on lepingu nr 9424655142 alusel raha väljamaksmise kohta esitanud järgmised

faktiväited: Kostja on perioodil 06.01.2021 - 14.11.2023 saanud krediiti kokku summas

2670.00. Väljamaksetest on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõtutasu 3,5

EUR + 3,1% ülekande summast, see tähendab 116.67 eurot. Krediidisumma väljamaksed

teostati 15 osas (lisad 1-15 -maksekorraldused). Hagiavaldusele lisatud maksete arvestuses

nähtub, et väljamakse teostati 16 osas, kuid 13.07.2021 väljamaksed 10 eurot teostati ühe

maksega, mistõttu maksekorraldusi on 15.

Kostja väidab, et on saanud hagejalt laenu mitmel korral summas kokku 2184,68 eurot ja teinud

tagasimakseid summas 5570,17, mis kajastuvad lisatud kontoväljavõtetes (Lisa 1 – 3).

Hageja on esitanud tõendina maksekorraldused (dtl 216-244). Kostja on esitanud tõendina enda

konto lõpuga 5211 väljavõtte 2021. ja 2022. a kohta (dtl 265). Neist tõenditest nähtub, et kostjale

on neil aastatel lepingu nr 9424655142 alusel tehtud 15 väljamakset kokku 2583,88 eurot.

5.8. Järelmaksulepingu 17663632507 osas on hagiavalduse punktis 1.3 selgitatud, et kostja sai

ostu-müügi-faktoori tehingu alusel krediiti 1589,91 eurot ning väljamakse on teostatud kauba

müüjale Noor Tehnik OÜ. Hageja on esitanud tõendina Exceli faili dtl 247. Antud tõend ei

tõenda raha ülekandmist. Hageja on esitanud ka maksekorralduse (dtl 246), millest nähtub, et

krediidiandja on kandnud 13.08 üle kauba müüjale, Noort Tehnik OÜ-le üle 915,81 eurot.

Hageja on esitanud ka selgitused, miks kanti üle selline summa (dtl 213).

Kohus arvestab seejuures, et kostja on teinud krediidiandjale makseid krediidiandja esitatud

arvete alusel, milles muuhulgas nõuti ka järelmaksulepingu nr 17663632507 katteks maksete

tegemist (vt kohtumääruse punkt 8.3). Kohus loeb tõendatuks, et krediit on kauba eest tasumise

kaudu kostja kasutusse antud.

6. Nõude loovutamine

Nõude loovutamise kontrollimine on oluline selleks, et kontrollida, kas hagejal üldse on nõue

ning teiseks välistada võimalus, et algne krediidiandja esitab sama nõude hiljem kohtusse, väites,

et nõuet ei ole loovutatud.

Hageja on kohtule esitanud nõude loovutamise teate (dtl 175). Selle teate on koostanud algne

krediidiandja ning selles on märgitud, et ESTO AS 05.12.2023 on loovutanud kostjaga sõlmitud

laenulepingust 9424655142 tuleneva võlanõude omandiõiguse hagejale. Samasuguse nõude

loovutamise teate on hageja esitanud ka järelmaksulepingu nr 17663632507 kohta (dtl 176).

Kohtu hinnangul on nende tõenditega tõendatud, et algne krediidiandja on nõude aluseks

olevatest lepingutest tulenevad nõuded hagejale loovutanud.

Tarbijakrediidilepingu korral peab võlausaldaja tarbijat teavitama nõude loovutamisest. Isegi kui

kostja nõude loovutamise teateid varasemalt kätte ei saanud, on kostja need kätte saanud

kohtumenetluse käigus.

7. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

7.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

7.2. Hageja on seisukohal, et algne krediidiandja järgis krediidiliini lepingu nr 9424655142

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitades selle täitmise kohta järgmised

faktiväited. Krediidiandja omandas muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, arvelduskonto

ja kliendi pensionikonto väljavõtte ajaloo alusel.

Kostja teavitas enda sissetulekuteks 2000.00 eurot kuus (lisa 10, „user profile net income“ ehk

sissetulekud kuus“). Kostja pensionikonto kannete väljavõttelt nähtus Kostja kolme kuu keskmise

sissetulekuna krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt 1239.09 eurot (lisa 11 – 06.12.2020 päringu

24.09.2020, 26.10.2020 ja 24.11.2020 kanded). Oma finantskohustuste suuruseks teavitas Kostja

0 eurot (Lisa 10, „user profile expenditure monthly“ ehk igakuised väljaminekud“).

Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas,

päringute vastused Maksehäireregistrist ja Taust.ee-st ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või

täitmata kohustusi(lisa 12). Kogu krediidilimiidi kasutusse võtmisel maksimaalne intressi makse

kuus ca 66 (krediidilimiit 2000eur*0.11%*30 päeva) eurot, millele lisandub krediidisumma

tagasimakse 33.33 eurot, kokku 99.33 eurot. Seega moodustusid krediidi väljastamisel Kostja

kohustused konservatiivsete arvutuste kohaselt suurusjärgus 8((99.33+0)/2123*100)%, mis on

äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal Euroopa ja Eesti majanduspiirkonnas. Pärast

krediidikohustuste tasumist jäi Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr.

Hageja on kohtule esitanud tõendi „9424655142 laenutaotlus“ (dtl 188). Tõendis olevast reast

„signed at“ 2021-01-06 07:46:26 võib aru saada, et sel ajal esitati laenutaotlus (ja leping

allkirjastati 6.01.2021 kell 9.46). Tõendis pealkirja all „Self-reported info“ on üksnes kostja

nimi, kontaktandmed ja tööandja nimi (OÜ WWW). Edasi on failis kirjed, millest ei ole võimalik

aru saada, mis andmed on kostja esitatud ning mis pärinevad mujalt.

Hageja esitatud tõendist „pensionikonto päringute väljavõte“ (dtl 189) nähtub, et 06.12.2020 on

päring tehtud 6 kuu kohta ning hageja väitest nähtub, et keskmine sissetulek arvestati kolme

viimase kuu alusel.

Hageja väitel lähtus krediidiandja finantskohustuste välja selgitamisel üksnes kostja enda väitest.

Tõendina esitatud laenutaotlusest ei ole võimalik aru saada, kas ja mis väiteid kostja enda

finantskohustuste kohta avaldas. Küll aga on tõendis read (user_total outstanding:3351,24;

user_active loans count:1; user_signed up loans count:6; Credit limit monthly payment 102.05;

jm), mis kohtu hinnangul viitavad, et kostjal oli sama krediidiandja ees ka varasemast kohustusi.

Lisaks nähtub hageja esitatud lepingudokumentidest (dtl 140), et 6.01.2021 sõlmiti kostjaga

lisaks veel ka Esto-3 järelmaksuleping 85112330528, igakuise makse suurusega 50,23 eurot.

Hageja ei ole esile toonud, millise konto ja mis perioodi väljavõtet krediidiandja analüüsis ning

millised asjaolud sellest tuvastas. Hageja on hagile lisanud tõendi „Arvelduskonto analüüs“ (dtl

192), ent selles on loomise kuupäevaks märgitud 12.08.2021. Seega ei pärine see lepingu nr

9424655142 sõlmimise eelsest ajast.

Eestis ei ole võimalik kontrollida ühestki registrist tarbija laenukohustusi. Konto väljavõte on

hetkel ainus viis kontrollimaks tarbija väiteid olemasolevate finantskohustuste kohta.

Kostja väitel oli tal lepingu sõlmimise ajal sisstulekuks töötasu 832,90 eurot ning laenukohustusi

teiste võlausaldajate ees vähemalt 301,17 euro ulatuses, sh laenuandja enda muu

laenukohustused ca 362,58 eurot, millest jäi kostjale elamiseks 169,15 eurot (832,90 – 301,17 –

362,58).

Menetluses on kostja esitanud konto väljavõtte 2020. a kohta (dtl 269), millest nähtub, et kostjal

olid finantskohustused Coop Finants ASi ees (2 laenu; maksed 120 ja 17 eurot kuus) ja

Swedbank ASi ees (20-000523-VL, makse 25 eurot kuus) ning kostja võttis laene juurde (nt

14.04.2020 1065 eurot Coop Finants AS-st, tagasimakse suurus teadmata, sest konto väljavõte

on kuni 16.04.2020). 2021. a konto väljavõttest (dtl 265) nähtub, et enne lepingu nr 9424655142

alusel kostjale esimese väljamakse tegemist (esimene väljamakse tehti 11.03.2021) on kostja

tasunud krediidiandjale jaanuaris 66,51 eurot selgitusega „järelmaks“, veebruaris 140,47 eurot

ning märtsis 118,11 eurot. Arvestades, et 06.01.2021 sõlmitud Esto-3 järelmaksulepingu

85112330528 igakuine makse oli lepingu järgi 50,23 eurot, on selge, et kostjal oli veel kohustusi

sama krediidiandja ees.

Seega on krediidiandja ilmselgelt jätnud arvesse võtmata tema enda poolt varasemalt kostjale

antud laenud ja nendest tulenevad kohustused ning on jätnud kontrollimata ka kostja

finantskohustused muude krediidiandjate ees.

Riigikohus on 2023.a novembris tehtud lahendis (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098) märkinud, et

üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja seda teinud ei ole ning ilmselgelt ei olnud muu kogutud

teave ka piisav, mis õigustanuks konto väljavõtte küsimata jätmist.

Ka ei ole hageja välja toonud, et krediidiandja oleks kostjalt küsinud ja kontrollinud kostja

majandamiskulude suurust ning ülalpidamiskohustuse olemasolu.

Kostja esitatud konto väljavõttelt nähtuvad püsikuludena näiteks korteriühistu arve (ca 100 eurot

kuus), Elisa Eesti arved 65-95 eurot kuus, Telia Eesti arved 123,82 eurot kuus.

7.3. Hageja on seisukohal, et ka järelmaksulepingu nr 17663632507 sõlmimisel järgis

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitades selle täitmise kohta järgmised

faktiväited.

Kostja teavitas enda sissetulekuteks 1500.00 eurot kuus (lisa 13, „user profile net income“ ehk

sissetulekud kuus“). Krediidiandja tuvastas Kostja pensionikonto analüüsi alusel Kostja

sissetulekuna krediidilepingu sõlmimisele eelnevalt 1874.40 eurot (lisa 11 – 23.07.2021 päringu

15.07.2021 kanne). Kostja Swedbank arvelduskonto analüüsi alusel tuvastas krediidiandja

kostja sissetulekutena viimase kolme kuu analüüsi põhjal 1378.14 eurot (lisa 14 – arvelduskonto

analüüs). Oma finantskohustuste suuruseks teavitas Kostja 0 eurot (Lisa 12, „user profile

expenditure monthly“ ehk igakuised väljaminekud“). ESTO AS ees oli krediidikonto lepingust

tulenev kohustus maksimaalses määras 99.33 eurot. Pärast krediidikohustuste tasumist jäi

Kostja kasutada tema sissetulekutest majapidamiskulude määr. Eelneva ja vastavalt süsteemi

sätetele teostatud hindamise tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on

krediidivõimeline.

Nagu kohus märkis eelmises punktis, ei saanud krediidiandja kuidagi arvestada, et kostja

finantskohustused piirdusid ühe krediidiandja enda poolt varasemalt antud laenuga tagasimakse

summaga kuni 99 eurot kuus, nagu hageja väidab. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et

12.08.2021.a järelmaksulepingu nr. 17663632507 sõlmimise ajaks tasus ta krediidiandjale kuni

220 eurot kuus. Hageja ei ole kohtule esitatud krediidiandja poolt kogutud konto väljavõtet,

esitatud on üksnes analüüs (dtl 192). Hageja ei ole selgitanud ning ka esitatud tõendist ei nähtu,

milliseid sissetulekuid krediidiandja arvestas (kas tegemist oli regulaarsete sissetulekutega, nt

palk ja püsivad toetused). Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks konto väljavõttelt

kontrollinud kostja finantskohustusi. Ka ei ole hageja välja toonud, et krediidiandja oleks kostjalt

küsinud ja kontrollinud kostja majandamiskulude suurust ning ülalpidamiskohustuse olemasolu.

Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise

kohustust mõlema nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel.

8. Hageja nõuded

8.1. Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab hageja siiski nõuda tagasi

põhivõlga. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ei võlgne kostja muid tasusid, sh lepingutasu ja

haldustasusid. Sellest tulenevalt jääb haldustasude nõue rahuldamata.

8.2. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse (loobumata hagi nõudest). Hageja toob välja, et

ümberarvestuse kohaselt on krediidilepingu 9424655142 alusel kostja põhivõlg krediidiandjale

tasutud. Sellest tulenevalt jäävad krediidilepingu nr 9424655142 alusel esitatud hageja nõuded

rahuldamata.

8.3. Järelmaksulepingu nr 17663632507 osas toob hageja välja, et kostjal oleks ümberarvestuse

kohaselt tagastamata laenu 110,71 eurot (väljastatud krediit 1589,91 eurot, millest maha

arvestatud kõik tagasimaksed krediidisumma katteks 1479,20 eurot).

Kostja on esitanud tõendina krediidiandja poolt kostjale esitatud mõned arved (dtl 286-292).

Arved on esitatud järelmaksulepingu nr 17663632507 ja krediidikonto lepingu nr 9424655142,

aga ka järelmaksulepingu nr 75502369863 eest. Arvel on seega kogusumma kõigi erinevate

maksete eest. Kõrvutades seda kostja esitatud konto väljavõtetega, ei lange ükski konto

väljavõttelt nähtuv ülekande summa täpselt kokku arve summaga. Ent nende tõendite põhjal on

võimalik aru saada, et kostja tasus krediidiandjale selliselt, et ühe ülekandega tasuti erinevate

lepingute katteks. Seetõttu ei ole võimalik kostja konto väljavõtte järgi aru saada, kui palju mingi

lepingu katteks makseid tehtud on. Teadmata on ka see, kui palju lepinguid ja millisel perioodil

kostjal krediidiandjaga oli.

Hageja esitatud tõend („Transactions for 17663632507“, dtl 163) näitab, kui palju millegi katteks

krediidiandja arvestanud on, ent ei tõenda seda, millises summas kostja krediidiandjale tegelikult

makseid tegi.

Kõrvutades hageja esitatud arvestust kostja esitatud konto väljavõttega, selgub, et kostja on

näiteks 07.09.2021 teinud krediidiandjale ülekande 248 eurot selgitusega „järelmaks“, hageja

arvestuses on 08.09.2021 arvestatud 72,21 eurot (haldustasu, lepingutasu ja intressi katteks).

Kostja on 5.10.2021 teinud krediidiandjale ülekande 258 eurot selgitusega „järelmaks“, hageja

arvestuses on 06.10.2021 arvestatud 72,21 eurot (intressi ja haldustasu katteks). Kostja on

6.11.2021 teinud krediidiandjale ülekande 245,81 eurot selgitusega „järelmaks“, hageja

arvestuses on 08.11.2021 arvestatud 72,21 eurot. Kostja on 6.12.2021 teinud krediidiandjale

ülekande 243 eurot selgitusega „järelmaks“, hageja arvestuses on 07.10.2021 arvestatud 72,21

eurot. Ka kõigi ülejäänud hageja esitatud arvestuses sisalduvate kuupäevadele vastab kostja

esitatud konto väljavõttest sama päeva või kuni 2 päeva varasema kuupäevaga makse

krediidiandjale. Seega saab öelda, et hageja poolt välja toodud kuupäevadel on hageja poolt välja

toodud summades laekunud krediidiandjale makseid järelmaksulepingu katteks.

Järelmaksulepingu kohaselt on viimase laenu osamakse tasumise tähtaeg 15.08.2025. VÕS §

4034 lg 7 kohaselt, kui lepingu lõpptähtaeg ei ole saabunud, peab krediidiandja tagasimaksed

uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Hageja ei ole esile toonud, et seda oleks tehtud.

Hageja väitel on krediidiandja lepingu makseviivituse tõttu üles öelnud. Ent VÕS 4034 lg 7

kohase ümberarvestuse korral tuleb uuesti määratud tagasimaksete alusel hinnata, kas lepingut

saab kehtivalt üles öelduks lugeda. Ehk kas lepingu üles ütlemise ajal oli kostja ümberarvestuse

kohaselt, arvestades kostja poolt tasutud summad uue maksegraafiku järgsete maksete katteks,

oli kostja viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Arvestades, et lepingu

järgi tuli laen 1589,91 tagastada 48 osamaksega, oleks uuesti määratud võrdsete maksete korral

ühe tagasimakse suurus 33,12 eurot. Selle järgi oleks kostjal täielikult või osaliselt tasumata 4

viimast graafikujärgset makset. Kui arvestada algse maksegraafiku põhiosamaksete tulba järgi,

oleks kostjal täielikult või osaliselt tasumata 2 viimast graafikujärgset makset. Seega on lepingu

üles ütlemine toimetu, leping kehtib ning tagastamata põhivõla nõue ei ole sissenõutavaks

muutunud.

Hageja ei ole esitanud ei tagasimaksete uuesti määramist ega sellega seoses ka tulevikus

sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete edasiulatuvalt välja mõistmise nõuet, seega jääb hageja

nõue rahuldamata.

8.5. Lepingus sätestatud intressimäära järgi VÕS § 4034 lg 7 kohaselt hageja intressi nõuda

vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei saa. Lepingu sõlmimise ajal oli

seadusjärgse intressi määr 0%, mistõttu jääb hageja intressinõue rahuldamata. Kuivõrd tasumata

laenujäägi tagastamise nõue ei ole sissenõutavaks muutunud, jääb ka hageja viivisenõue

rahuldamata.

9. Kostja kahju hüvitamise nõue ja tasaarvestus

Kostja väitel on krediidiandja talle tekitanud kahju vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisega. Kahju all peab kostja silmas eelkõige temale krediidilepingute sõlmimisega

tekkinud negatiivseid tagajärgi (ülemäärase nõude, kõrvalnõuete, sissenõudekulude,

menetluskulude jms näol).

Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse, millega soovib tasaarvestada talle tekitatud kahju (sh

menetluskulude näol) hageja esitatud nõuetega.

Kuivõrd hageja nõue jääb rahuldamata, kohus hagejalt midagi välja ei mõista, ei saa kohus

lahendada ka tasaarvestusavaldust.

10. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 177 lg 2

kohaselt, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177

lõike 1 punktile 1 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja sisuliselt

lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, on põhjendatud menetluskulud jätta hageja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse

jõustumist.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik