2-22-148892/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedRahuldada hageja, Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi kostja, P. (isikukood XXX) vastu osaliselt kostja ja P OÜ 18.08.2021. a sõlmitud
Legislator headnote
AI generated2-22-148892/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: (isikukood XXX) vastu osaliselt kostja ja P OÜ 18.08.2021. a sõlmitud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-22-148892
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tsiviilasja number
2-22-148892
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
21.01.2025
Tallinn, kohtukantselei kaudu
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Tsiviilasi
Aktiva Finance Group OÜ hagi A. P. vastu 4781,93 EUR
nõudes
Tsiviilasja hind
4892,81 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),
lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Kostja: A. P. (isikukood XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hageja, Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi kostja,
A. P. (isikukood XXX) vastu osaliselt kostja ja P OÜ 18.08.2021. a sõlmitud
krediidikonto lepingust nr xxxx tulenevalt.
2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2275,18
eurot.
3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna põhivõla (2275,18 eurot)
tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla
osamaksed (kokku summas 1014 eurot) järgmise graafiku kohaselt
(maksetähtpäev – summa):
4.1.
18.02.2025 – 78 eurot;
4.2.
18.03.2025 – 78 eurot;
4.3.
18.04.2025 – 78 eurot;
4.4.
18.05.2025 – 78 eurot;
4.5.
18.06.2025 – 78 eurot;
4.6.
18.07.2025 – 78 eurot;
4.7.
18.08.2025 – 78 eurot;
4.8.
18.09.2025 – 78 eurot;
4.9.
18.10.2025 – 78 eurot;
4.10. 18.11.2025 – 78 eurot;
4.11. 18.12.2025 – 78 eurot;
Tsiviilasi nr 2-22-148892
4.12. 18.01.2026 – 78 eurot;
4.13. 18.02.2026 – 78 eurot.
5. Ülejäänud osas (lepingujärgne intress, lepingujärgne viivis, sissenõudmiskulu
hüvitis) jätta hagi rahuldamata.
6. Jätta maakohtu menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ja 28% ulatuses hageja
kanda.
7. Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,
Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv
sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist
istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 23.02.2023 Harju Maakohtule hagi
(täiendatud 12.04.2023) A. P. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt
sõlmisid P OÜ (esialgne võlausaldaja, edaspidi ka kui krediidiandja / laenuandaja) ja kostja
18.08.2021 krediidikonto lepingu nr xxxx ning perioodil 21.08.2021-29.10.2021
krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepped. 29.10.2021. a kokkuleppe
alusel võimaldati kostjale krediiti 3900 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras
34,90% ning krediidi kulukuse määras 41,51%. Kostja oli viivituses alates 16.05.2022
osamaksest kuni 16.07.2022 osamakseni. Krediidiandja andis 16.07.2022 kostjale täiendava
tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja
jooksul ei tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 30.07.2022 lepingu
üles ning loovutas nõuded hagejale.
Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3900 eurot; intressi
468,28 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 771,91 eurot; edasiulatuva viivise määraga
34,90% aastas ning sissenõudmiskulud 50 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja
kanda.
2. Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise,
palus hageja mõista kostjalt välja lepingu alusel saadud summa 3289,18 eurot (4290-
1000,82). Kostja kasutas krediiti lepingu alusel kokku 4290 eurot ning on teinud
Tsiviilasi nr 2-22-148892
tagasimakseid lepingule kogusummas 1000,82 eurot (390 eurot põhiosa katteks, 605,36 eurot
intressi katteks, 0,46 viivise katteks, 5 eurot meeldetuletustasu katteks). Arvestades kõik
kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 31.07.2022 kehtivalt
üles öelduks, sest selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt
esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 18.03.2024
seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 2496 eurot ning kostja on tasunud
põhiosa katteks 1000,82 eurot, seega võlgnevuses on 1495,18 eurot (2496-1000,82). Kostja
on seega tagasimaksetega viivituses alates 13. osamaksest 18.08.2022. Hageja palub kohtul
välja mõista edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 1495,18 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS
§ 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva
võlgnevuse uue krediidi tagastamise graafiku kohaselt.
3. Kostja hagile ei vastanud.
PÕHJENDUSED
4. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb
osaliselt rahuldada.
5. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue
võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning
krediidikonto lepingu nr xxxx alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha
maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei
ole vabandatav.
6. Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 18.08.2021. a krediidikonto
lepingu nr xxxx ning perioodil 21.08.2021-29.10.2021 krediidikonto lepingu põhitingimuste
muutmise kokkulepped. 29.10.2021 kokkuleppe alusel võimaldati kostjale krediiti 3900 eurot.
Selle tõendamiseks on esitanud hageja lepingu koopia (dtl 26), samuti lepingu põhitingimuste
muutmise kokkulepped perioodil 21.08.2021-29.10.2021 (dtl 27-41). Lepingus nähtuvad
poolte andmed, lepingu kuupäev, kuid nimetatud leping allkirjastatud pole. Hageja on
selgitanud, et kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel,
kuid esitatud tõendite alusel ei ole võimalik kohtul seda tuvastada. Tarbijakrediidilepingu
puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis (VÕS § 404 lg 1), sh peab tahteavaldus sisaldama VÕS § 404 lg-s 2 sisalduvaid
andmeid. VÕS § 408 lg 2 kohaselt VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel
muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti
kasutama. Hageja on iseenesest tõendanud, et kostjale on krediidiandja poolt üle kantud
perioodil 18.08.2021-02.05.2022 krediiti kogusummas 4290 eurot (dtl 517-563; 431 jj; 493
jj). Samuti on hageja esile toonud, et lepingudokumendid esitati kostjale püsival
andmekandjal (dtl 455-492), s.o digitaalsete failidena kostja poolt lepingu sõlmimisel
kinnitatud e-posti aadressile XXX. Seega saab kohus tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud
tarbijakrediidileping.
7. Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid
täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva
krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402
lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et krediidi kulukuse määr oli 41,51%%.
Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 41,06%.
Tsiviilasi nr 2-22-148892
Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal
seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1, 50,85%) ning on kehtiv.
8. Kostja kohustus eeltoodud laenulepingu alusel saadud laenu tagastama. Hageja on
seda tõendanud hagi lisaga nr 1 ja 2 (krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimused,
põhitingimuste muutmise kokkulepped, krediidikonto lepingu üldtingimused), kust nähtub, et
krediit tagastamisele kuulub. Hageja on välja toonud, et kostja on tasunud teinud
tagasimakseid summas 1000,82 eurot. Kuivõrd väljastatud krediit oli 4290 eurot, on kogu
põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohus ei ole eelduslikult
vabandatav.
9. Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka intressi.
Selleks, et kindlaks teha, kas nimetatud summasid saab nõuda, on tarbijakrediidilepingu alusel
tekkinud vaidluste lahendamisel kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel
kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm
24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
10. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne
lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku
teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt
võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks
olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline
(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab
krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust
varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg
1, VÕS § 4034 lg 13), st hageja peab kohtu ette tooma nii konkreetsed faktid kui ka tõendid,
mis muudavad kohtu jaoks usutavaks väidetu.
11. Kohus selgitas 01.02.2023. a määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja
asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks
vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 16). Eelnevat selgitas kohus ka
21.03.2023. a määruses (dtl 121-122).
12. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha 12.04.2023.
a hagiavalduse täienduses (dtl 128-131).
13. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on
võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija
krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.
Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja
selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised
kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv
(VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).
Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei kontrollinud enne laenu
väljastamist laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.
Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud
teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud
Tsiviilasi nr 2-22-148892
krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija
krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav
muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.
Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema
pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata
tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja
riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku
maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Üksnes tarbija märgitud hinnang
enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd tarbija ei pruugi ka aru saada,
mida ning milliseid kululiike majapidamiskulude all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks küsitud
või kontrollitud infot isiku sissetulekute, majapidamiskulude, muude kohustuste kohta, mh
lapse ülalpidamise kulude kohta. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund ja
krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega
isiku sissetuleku suurusest. Kohus selgitab, et ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib
väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku
igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole.
Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis isiku maksevõime oli, sest selle
kohta andmeid ei kogutud ning neid andmeid, mis koguti, ei kontrollitud.
14. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud
vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija
krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses
väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.
Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,
kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku
laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi
rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p
29.3; RKTKo 2-21-13098/50, p 20). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.
15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese
kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94
sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid
tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
16. Eeltoodust lähtuvalt on hageja esitanud enda nõuete ümberarvestused (dtl 430).
17. Hageja on välja toonud, et kostja kasutas krediiti lepingu alusel 4290 eurot ning on
teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1000,82 eurot (390 eurot põhiosa katteks, 605,36
eurot intressi katteks, 0,46 viivise katteks ja 5 eurot meeldetuletustasu katteks). Eeltoodust
tulenevalt leidis hageja, et sellisel juhul tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa
3289,18 eurot (4290-1000,82). Hageja selgitas, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude
katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 31.07.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks
hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt
välja mõista 18.03.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 1495,18 eurot (2496-
1000,82) ja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Samuti palub hageja välja mõista
edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 1495,18 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS §
113 lg 1 lause 1 kohaselt vastavalt maksegraafikule (otsuse resolutsioonis).
Tsiviilasi nr 2-22-148892
Hageja esitas eeltoodust tulenevalt alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 kohase lepingu täitmise
nõude (dtl 430). Esitatud andmetest nähtuvalt on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks
muutunud (maksegraafiku järgi on tähtaeg saabunud osamaksete osas) põhiosa summas 3276
eurot (graafikujärgsed põhiosamaksed kuni 18.01.2025 (k.a), dtl 435-436), kuid kuna kostja
on tasunud 1000,82 eurot on kostja sissenõutavaks muutunud võlg 2275,18 eurot (3276 –
1000,82).
18. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib
võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib
esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu
hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on
seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate
korduvate kohustuste täitmist tulevikus.
Arvestades, et kostja ei ole täitnud
tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka
tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.
19. Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse
resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub
ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks
arusaadav, millal see täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise
võimaluse sätestab TsMS § 445.
20. Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus krediidikonto lepingust nr xxxx kostjalt
välja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse summas 1014 eurot vastavalt hageja poolt
esitatud põhiosade tagastamise uuele maksegraafikule (dtl 435-436), mille osamaksete
tasumise tähtajad sätestab kohus vastavalt hageja poolt esitatud laenu tagastamise graafikus
toodule otsuse resolutsioonis.
21. Hageja on esitanud ka viivise nõude sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt alates
kohtuotsuse jõustumisest. Viivisenõue sissenõutavaks muutunud summade osas on
põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja
viivise põhivõla (2275,18 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.
22. Hageja palus kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud
summas 50 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemine ei
olnud kehtiv, kuna kostjal puudus sel hetkel võlgnevus krediidiandja ees. Kuivõrd leping ei
olnud lõppenud, ei saa nõuda sissenõudmiskulusid ka pärast arvatud lepingu lõppemist
tekkinud kulude eest. Kohus jätab hageja nõude sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks
rahuldamata.
23. Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne võlausaldaja loovutas eeltoodud
laenulepingust tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 219), mistõttu
on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks.
24. Kohus jätab tähelepanuta asjaolud ja tõendid, mis on esitatud seoses lepingu
ülesütlemisega, sellest teavitamise, meeldetuletuskirjade ja sissenõudmiskulude hüvitisega,
kuivõrd ülesütlemine ei olnud kehtiv.
Menetluskulude kindlaksmääramine
Tsiviilasi nr 2-22-148892
25. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt
menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi
rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on
rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Käesoleval juhul
oli esialgse hagi hind 4892,81 eurot. Rahuldamisele kuulub summa 3542,86 eurot (põhivõlg
3289,18 eurot ja edasiulatuva viivisena arvestatuna ühe aasta eest hagihinna mõttes 253,68
eurot (11,15%*2275,18). Seega on hagi rahuldamise protsent 72%, mis jääb kostja kanda ja
hagi rahuldamata jätmise protsent 28%, mis jääb hageja enda kanda.
26. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse
kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või
menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest
Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava
jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja
lahendanud maakohtu kantselei.
Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui:
1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul
esitatud;
2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi
vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu
lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata;
3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või
rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale
esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või
rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus
Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise
vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse
muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus
menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja-Liis Lall
Kohtunik