Legislator Case Law & Legislation
2-22-148892/26 AI generated

2-22-148892/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-148892/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hageja, Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi kostja, P. (isikukood XXX) vastu osaliselt kostja ja P OÜ 18.08.2021. a sõlmitud

Legislator headnote

AI generated

2-22-148892/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: (isikukood XXX) vastu osaliselt kostja ja P OÜ 18.08.2021. a sõlmitud

Keywords

AI generated
cost of borrowing damage to credit free credit performance in lieu of fulfillment credit mandate disputed claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-22-148892

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-22-148892

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21.01.2025

Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi A. P. vastu 4781,93 EUR

nõudes

Tsiviilasja hind

4892,81 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: A. P. (isikukood XXX)

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja, Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi kostja,

A. P. (isikukood XXX) vastu osaliselt kostja ja P OÜ 18.08.2021. a sõlmitud

krediidikonto lepingust nr xxxx tulenevalt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2275,18

eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivised arvestatuna põhivõla (2275,18 eurot)

tasumata osalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla

osamaksed (kokku summas 1014 eurot) järgmise graafiku kohaselt

(maksetähtpäev – summa):

4.1.

18.02.2025 – 78 eurot;

4.2.

18.03.2025 – 78 eurot;

4.3.

18.04.2025 – 78 eurot;

4.4.

18.05.2025 – 78 eurot;

4.5.

18.06.2025 – 78 eurot;

4.6.

18.07.2025 – 78 eurot;

4.7.

18.08.2025 – 78 eurot;

4.8.

18.09.2025 – 78 eurot;

4.9.

18.10.2025 – 78 eurot;

4.10. 18.11.2025 – 78 eurot;

4.11. 18.12.2025 – 78 eurot;

Tsiviilasi nr 2-22-148892

4.12. 18.01.2026 – 78 eurot;

4.13. 18.02.2026 – 78 eurot.

5. Ülejäänud osas (lepingujärgne intress, lepingujärgne viivis, sissenõudmiskulu

hüvitis) jätta hagi rahuldamata.

6. Jätta maakohtu menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ja 28% ulatuses hageja

kanda.

7. Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 23.02.2023 Harju Maakohtule hagi

(täiendatud 12.04.2023) A. P. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid P OÜ (esialgne võlausaldaja, edaspidi ka kui krediidiandja / laenuandaja) ja kostja

18.08.2021 krediidikonto lepingu nr xxxx ning perioodil 21.08.2021-29.10.2021

krediidikonto lepingu põhitingimuste muutmise kokkulepped. 29.10.2021. a kokkuleppe

alusel võimaldati kostjale krediiti 3900 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras

34,90% ning krediidi kulukuse määras 41,51%. Kostja oli viivituses alates 16.05.2022

osamaksest kuni 16.07.2022 osamakseni. Krediidiandja andis 16.07.2022 kostjale täiendava

tähtaja kohustuste rikkumise kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. Täiendava tähtaja

jooksul ei tasunud kostja võlgnevust, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga 30.07.2022 lepingu

üles ning loovutas nõuded hagejale.

Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3900 eurot; intressi

468,28 eurot; sissenõutavaks muutunud viivise 771,91 eurot; edasiulatuva viivise määraga

34,90% aastas ning sissenõudmiskulud 50 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. Alternatiivselt, kui kohus tuvastab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise,

palus hageja mõista kostjalt välja lepingu alusel saadud summa 3289,18 eurot (4290-

1000,82). Kostja kasutas krediiti lepingu alusel kokku 4290 eurot ning on teinud

Tsiviilasi nr 2-22-148892

tagasimakseid lepingule kogusummas 1000,82 eurot (390 eurot põhiosa katteks, 605,36 eurot

intressi katteks, 0,46 viivise katteks, 5 eurot meeldetuletustasu katteks). Arvestades kõik

kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 31.07.2022 kehtivalt

üles öelduks, sest selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt

esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. 18.03.2024

seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 2496 eurot ning kostja on tasunud

põhiosa katteks 1000,82 eurot, seega võlgnevuses on 1495,18 eurot (2496-1000,82). Kostja

on seega tagasimaksetega viivituses alates 13. osamaksest 18.08.2022. Hageja palub kohtul

välja mõista edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 1495,18 eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS

§ 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva

võlgnevuse uue krediidi tagastamise graafiku kohaselt.

3. Kostja hagile ei vastanud.

PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb

osaliselt rahuldada.

5. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue

võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ning

krediidikonto lepingu nr xxxx alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha

maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei

ole vabandatav.

6. Hageja on toonud välja, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 18.08.2021. a krediidikonto

lepingu nr xxxx ning perioodil 21.08.2021-29.10.2021 krediidikonto lepingu põhitingimuste

muutmise kokkulepped. 29.10.2021 kokkuleppe alusel võimaldati kostjale krediiti 3900 eurot.

Selle tõendamiseks on esitanud hageja lepingu koopia (dtl 26), samuti lepingu põhitingimuste

muutmise kokkulepped perioodil 21.08.2021-29.10.2021 (dtl 27-41). Lepingus nähtuvad

poolte andmed, lepingu kuupäev, kuid nimetatud leping allkirjastatud pole. Hageja on

selgitanud, et kostja laenutaotlus on esitatud elektrooniliselt laenuandja kodulehe vahendusel,

kuid esitatud tõendite alusel ei ole võimalik kohtul seda tuvastada. Tarbijakrediidilepingu

puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis (VÕS § 404 lg 1), sh peab tahteavaldus sisaldama VÕS § 404 lg-s 2 sisalduvaid

andmeid. VÕS § 408 lg 2 kohaselt VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel

muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti

kasutama. Hageja on iseenesest tõendanud, et kostjale on krediidiandja poolt üle kantud

perioodil 18.08.2021-02.05.2022 krediiti kogusummas 4290 eurot (dtl 517-563; 431 jj; 493

jj). Samuti on hageja esile toonud, et lepingudokumendid esitati kostjale püsival

andmekandjal (dtl 455-492), s.o digitaalsete failidena kostja poolt lepingu sõlmimisel

kinnitatud e-posti aadressile XXX. Seega saab kohus tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping.

7. Lepingu kehtivuse hindamiseks tuleb hinnata ka lepingu tüüpi ning sellest tulenevaid

täiendavaid nõudeid. Kuivõrd krediit on antud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

krediidiandja poolt tarbijast krediidisaajale, on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402

lg 1 tähenduses. Hageja on toonud välja, et krediidi kulukuse määr oli 41,51%%.

Finantsinspektsiooni tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaatori kohaselt on see 41,06%.

Tsiviilasi nr 2-22-148892

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud seega laenu väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1, 50,85%) ning on kehtiv.

8. Kostja kohustus eeltoodud laenulepingu alusel saadud laenu tagastama. Hageja on

seda tõendanud hagi lisaga nr 1 ja 2 (krediidikonto lepingu nr xxxx põhitingimused,

põhitingimuste muutmise kokkulepped, krediidikonto lepingu üldtingimused), kust nähtub, et

krediit tagastamisele kuulub. Hageja on välja toonud, et kostja on tasunud teinud

tagasimakseid summas 1000,82 eurot. Kuivõrd väljastatud krediit oli 4290 eurot, on kogu

põhivõla tasumise kohustust rikutud. Raha saamisele suunatud kohus ei ole eelduslikult

vabandatav.

9. Hageja on palunud esialgse hagi esemena välja mõista lisaks põhinõudele ka intressi.

Selleks, et kindlaks teha, kas nimetatud summasid saab nõuda, on tarbijakrediidilepingu alusel

tekkinud vaidluste lahendamisel kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm

24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

10. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab

krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust

varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg

1, VÕS § 4034 lg 13), st hageja peab kohtu ette tooma nii konkreetsed faktid kui ka tõendid,

mis muudavad kohtu jaoks usutavaks väidetu.

11. Kohus selgitas 01.02.2023. a määruses hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja

asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 16). Eelnevat selgitas kohus ka

21.03.2023. a määruses (dtl 121-122).

12. Hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtte osas esitanud seisukoha 12.04.2023.

a hagiavalduse täienduses (dtl 128-131).

13. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja

selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised

kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv

(VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei kontrollinud enne laenu

väljastamist laenusaaja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

Tsiviilasi nr 2-22-148892

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav

muu teave. Maksehäirete puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata

tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja

riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku

maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Üksnes tarbija märgitud hinnang

enda majapidamiskulude suuruse kohta ei ole piisav, kuivõrd tarbija ei pruugi ka aru saada,

mida ning milliseid kululiike majapidamiskulude all mõeldud on. Ei nähtu, et oleks küsitud

või kontrollitud infot isiku sissetulekute, majapidamiskulude, muude kohustuste kohta, mh

lapse ülalpidamise kulude kohta. Seega pole võimalik järeldada, et isiku varaline seisund ja

krediidivõime oleks kindlaks tehtud. Eelnimetatu ei sõltu igakuise tagasimakse suurusest ega

isiku sissetuleku suurusest. Kohus selgitab, et ka suurema sissetulekuga isiku jaoks võib

väiksem kuumakse olla isiku maksevõimet ületav, kui isikul on kõik muud kohustused kokku

igakuiselt suuremad kui tema sissetulek. Seda aga välja selgitatud ega kontrollitud pole.

Kohus rõhutab, et käesoleval juhul ei saagi kindlaks teha, mis isiku maksevõime oli, sest selle

kohta andmeid ei kogutud ning neid andmeid, mis koguti, ei kontrollitud.

14. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija

krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses

väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises.

Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p

29.3; RKTKo 2-21-13098/50, p 20). Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

15. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

16. Eeltoodust lähtuvalt on hageja esitanud enda nõuete ümberarvestused (dtl 430).

17. Hageja on välja toonud, et kostja kasutas krediiti lepingu alusel 4290 eurot ning on

teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 1000,82 eurot (390 eurot põhiosa katteks, 605,36

eurot intressi katteks, 0,46 viivise katteks ja 5 eurot meeldetuletustasu katteks). Eeltoodust

tulenevalt leidis hageja, et sellisel juhul tuleb kostjal tagastada lepingute alusel saadud summa

3289,18 eurot (4290-1000,82). Hageja selgitas, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude

katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 31.07.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks

hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Ümberarvestuse kohaselt palub hageja kostjalt

välja mõista 18.03.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud võlgnevuse 1495,18 eurot (2496-

1000,82) ja tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse. Samuti palub hageja välja mõista

edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 1495,18 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS §

113 lg 1 lause 1 kohaselt vastavalt maksegraafikule (otsuse resolutsioonis).

Tsiviilasi nr 2-22-148892

Hageja esitas eeltoodust tulenevalt alternatiivselt VÕS § 108 lg 1 kohase lepingu täitmise

nõude (dtl 430). Esitatud andmetest nähtuvalt on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud (maksegraafiku järgi on tähtaeg saabunud osamaksete osas) põhiosa summas 3276

eurot (graafikujärgsed põhiosamaksed kuni 18.01.2025 (k.a), dtl 435-436), kuid kuna kostja

on tasunud 1000,82 eurot on kostja sissenõutavaks muutunud võlg 2275,18 eurot (3276 –

1000,82).

18. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib

esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu

hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on

seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate

korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

Arvestades, et kostja ei ole täitnud

tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka

tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

19. Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse

resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub

ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks

arusaadav, millal see täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise

võimaluse sätestab TsMS § 445.

20. Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus krediidikonto lepingust nr xxxx kostjalt

välja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse summas 1014 eurot vastavalt hageja poolt

esitatud põhiosade tagastamise uuele maksegraafikule (dtl 435-436), mille osamaksete

tasumise tähtajad sätestab kohus vastavalt hageja poolt esitatud laenu tagastamise graafikus

toodule otsuse resolutsioonis.

21. Hageja on esitanud ka viivise nõude sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt alates

kohtuotsuse jõustumisest. Viivisenõue sissenõutavaks muutunud summade osas on

põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja

viivise põhivõla (2275,18 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

22. Hageja palus kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja mõista sissenõudmiskulud

summas 50 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemine ei

olnud kehtiv, kuna kostjal puudus sel hetkel võlgnevus krediidiandja ees. Kuivõrd leping ei

olnud lõppenud, ei saa nõuda sissenõudmiskulusid ka pärast arvatud lepingu lõppemist

tekkinud kulude eest. Kohus jätab hageja nõude sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmiseks

rahuldamata.

23. Hageja on toonud välja ja tõendanud, et esialgne võlausaldaja loovutas eeltoodud

laenulepingust tulenevad nõuded hagejale ning sellest teavitati ka kostjat (dtl 219), mistõttu

on hageja õigustatud isik võla sissenõudmiseks.

24. Kohus jätab tähelepanuta asjaolud ja tõendid, mis on esitatud seoses lepingu

ülesütlemisega, sellest teavitamise, meeldetuletuskirjade ja sissenõudmiskulude hüvitisega,

kuivõrd ülesütlemine ei olnud kehtiv.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Tsiviilasi nr 2-22-148892

25. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on

rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Käesoleval juhul

oli esialgse hagi hind 4892,81 eurot. Rahuldamisele kuulub summa 3542,86 eurot (põhivõlg

3289,18 eurot ja edasiulatuva viivisena arvestatuna ühe aasta eest hagihinna mõttes 253,68

eurot (11,15%*2275,18). Seega on hagi rahuldamise protsent 72%, mis jääb kostja kanda ja

hagi rahuldamata jätmise protsent 28%, mis jääb hageja enda kanda.

26. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Kohtu selgitused otsuse jõustumisest, jõustumise tagajärgedest ja täitmisest

Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik. Otsuse jõustumist tõendava

jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja

lahendanud maakohtu kantselei.

Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui:

1) apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul

esitatud;

2) ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse või jätab kaebuse läbi

vaatamata või rahuldamata või kui lõpetatakse apellatsioonimenetlus ning ringkonnakohtu

lahendi peale kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul kassatsioonkaebust ei esitata;

3) apellatsioonkaebus jäetakse ringkonnakohtus menetlusse võtmata, läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse apellatsioonimenetlus ja ringkonnakohtu lahendi peale

esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, see jäetakse läbi vaatamata või

rahuldamata või lõpetatakse kassatsioonimenetlus

Kohtuotsuse seaduslik vaidlustamine peatab kohtuotsuse jõustumise. Kohtuotsuse osalise

vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas. Kui kohtuotsus vaidlustatakse

muus osas kui menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, ei jõustu kohtuotsus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

Kohtunik